Pöördumine

Kellele: Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 12.08.2025, nr-1-318
e-post: [email protected]
Koopia: Kliimaministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Riigilaevastik
[email protected]
EAKL
[email protected]

Avaldus
Riigilaevastiku töötajatele normtundide ebaõige arvestamine kohta

Eesti Meremeeste Ametiühingu (EMSA) ja Riigilaevastiku vahel on sõlmitud kollektiivleping ja EMSA esindab Riigilaevastikus töötavaid ametiühingu liikmeid.
EMSA-le on teatavaks saanud, et Riigilaevastik arvestab töötajate normtunde ebaõigesti.
Kui töötaja viibib puhkuse tõttu tööst eemal, siis reeglina tema tööajanorm ehk normtunnid vähenevad. Käesolev probleem puudutab neid töötajaid, kes töötavad summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja määratlus tuleneb TLS § 6 lõikest 6, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg arvestusperioodil jaguneb ebavõrdselt. Olenemata sellest tuleb tööandjal tagada töötajale summeeritaval perioodil normtundidele vastav arv töötunde.
Summeeritud tööaja arvestusega töötaval töötajal võib tööajanorm puhkusel oldud ajal väheneda kahel viisil, olenevalt sellest, kas tööst eemal viibimise hetkeks töögraafik oli juba koostatud või mitte.
1.Kui tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (näiteks esitab alles sellel kuul puhkuse kasutamise avalduse), siis tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra (ehk siis tööaja norm väheneb valemiga: töölt eemal viibitud tööpäevad*töötunnid, mis olid planeeritud nendele päevadele). Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole sel juhul alust kokkulepitud tööaega vähendada.
2.Kui puudumine on teada juba tööajakava koostamise ajal ja puhkuse perioodil töötajat tööajakavasse ei kanta, siis väheneb tööajanorm kokku lepitud töökoormuse võrra. Täistööajaga töötamise korral lähtutakse tööaja kindlakstegemisel TLS § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Sellisel juhul arvatakse arvestusperioodiks kokkulepitud tööajast välja kalendrijärgsed tööpäevad, mil töötaja oli puhkusel. Kalendrijärgseteks tööpäevadeks loetakse siinkohal tööpäevi esmaspäevast reedeni. See tähendab, et kui töötaja töötab täiskoormusega, siis tema tööajanorm väheneb puhkuse perioodil 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a. riigipühad).
EMSA-le on saanud teatavaks, et Riigilaevastikus töötavatel töötajatel planeeritud puhkuse ajal vähendatakse tööajanormi teisiti. Puudumise kuu riiklikud tööaja normtunnid jagatakse vastava kuu kalendripäevade arvuga ja see summa korrutatakse puudumise perioodi jäävate kalendripäevadega.
Käesolevas lõigus on toodud normtundide vähenemise arvutused kui töötaja näiteks puhkab perioodil 1-29 august 2025 ja puhkuse pikkus 28 kalendripäeva. Augustis on 160 normtundi. Kui võtta aluseks selle perioodi (1-29 august) tööpäevad, mida on 20 tööpäeva, siis peaks tööajanorm puhkuse tõttu vähenema 160 tundi (20 tööpäeva*8 tundi). Riigilaevastik aga vähendaks sellel perioodil töötaja tööajanormi puhkuse tõttu järgmiste tehete abil: 160 tundi :31kalendripäeva=5,16 tundi; 5,16 tundi*29 kalendripäeva=149,64 tundi, eelduslikult ümardades 150 tundi. On suur vahe, kas töötaja tööaega vähendatakse puhkuseperioodi tõttu 160 tundi või 150 tundi. Igal juhul on Riigilaevastiku ( Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohtade alusel) poolt tööaja normi vähendamine töötajale kahjulikum. Põhimõtteliselt lähenedes tuleb võtta arvesse, mis on töötaja tavapärane tööaeg ja põhimõtet, et määratletud kuupäevade perioodil ei tee töötaja tööd. Sel juhul ei pea töötaja printsiibis tegema hiljem ei rohkem ega vähem töötunde. Riiklik tööaja norm on arvestatud põhimõttel, et nädala jooksul on 40 töötundi, v.a. riigipühad. Seetõttu ei ole ka loogiline riiklikku tööaja normi hakata jagama kalendripäevade arvuga, kuna kalendripäevad ei ole riikliku tööaja normiga puutumuses.
Lootsid, kes töötavad Riigilaevastikus, töötasid enne AS Eesti Loots. AS Eesti Loots likvideeridi 2023.aastal ja lootsid viidi üle Riigilaevastiku töötajateks. EMSA-le ja ka lootsidele kinnitati, et töötingimused Riigilaevstikus ei muutu töötajatele halvemaks. EMSA selgitab, et AS-s Eesti Loots toimus tööajanormi vähenemine töötajate korralisel puhkusel viibimise ajal 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a. riigipühad).
Selline tööajanormi arvestamine nagu Riigilaevastik rakendab, on töötajale kahjulikum ja toob kaasa terviseriske (ületöötamine). TLS § 2 kohaselt on TLS-s ja VÕS-s lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatud töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-s ette nähtud.
EMSA usaldusisik Riigilaevastikus on pöördunud selles küsimuses ka Tööinspektsiooni poole, saades vastuse, et käesoleval juhul tööandja poolt kasutusele võetud normtundide arvestus ei vasta tavapärasele praktikale normtundide arvestamisel, kuna võtab ekslikult kuu normtundidena arvesse kalendrikuu kõikide päevade tunnid, saades sel teel omapärase mõiste nagu „kuu kalendripäeva norm“.
EMSA on pöördunud Riigilaevastiku poole nõudega viia summeeritud tööajaga töötajate tööajanormi arvestamine seadusega kooskõlla. Sealt saadud vastuse kohaselt on ülalkirjeldatud Riigilaevastikus kasutusel olev tööajanormi arvestamise metoodika (alates Riigilaevastiku täismahus käivitumisest 01.07.2023) välja töötatud Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja juurpõhjus sellise metoodikaga tööajanormi arvestamisel olevat Riigi Tugiteenuste Keskus. Seetõttu pöördume käesolevaga Riigi Tugiteenuste Keskuse poole.
Lähtuvalt eelpooltoodust palun töötada välja Riigilaevastikule töölepingu seadusele vastav tööajanormi arvestamise metoodika, mille kohaselt täistööajaga töötamise korral lähtutakse tööaja kindlakstegemisel TLS § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas ning arvestusperioodiks kokkulepitud tööajast arvestatakse välja kalendrijärgsed tööpäevad, mil töötaja oli puhkusel. Probleem puudutab muuhulgas ka töötaja puudumist töölt haiguse tõttu (töövõimetus), mis oli teada, kui tööajakava koostati.
Palume ka Riigilaevastiku töötajate puhul tagasiulatuvalt teha korrektsed töötasu arvestused 2025.kalendriaasta osas ja hüvitada töötajatele, juhul kui on aset leidnud kehtiva õiguskorraga vastuolus olev tööajanormi vähendamine, saamata jäänud tasud.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember,Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees

Kellele: Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 12.08.2025, nr-1-318
e-post: [email protected]
Koopia: Kliimaministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Riigilaevastik
[email protected]
EAKL
[email protected]

Avaldus
Riigilaevastiku töötajatele normtundide ebaõige arvestamine kohta

Eesti Meremeeste Ametiühingu (EMSA) ja Riigilaevastiku vahel on sõlmitud kollektiivleping ja EMSA esindab Riigilaevastikus töötavaid ametiühingu liikmeid.
EMSA-le on teatavaks saanud, et Riigilaevastik arvestab töötajate normtunde ebaõigesti.
Kui töötaja viibib puhkuse tõttu tööst eemal, siis reeglina tema tööajanorm ehk normtunnid vähenevad. Käesolev probleem puudutab neid töötajaid, kes töötavad summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja määratlus tuleneb TLS § 6 lõikest 6, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg arvestusperioodil jaguneb ebavõrdselt. Olenemata sellest tuleb tööandjal tagada töötajale summeeritaval perioodil normtundidele vastav arv töötunde.
Summeeritud tööaja arvestusega töötaval töötajal võib tööajanorm puhkusel oldud ajal väheneda kahel viisil, olenevalt sellest, kas tööst eemal viibimise hetkeks töögraafik oli juba koostatud või mitte.
1.Kui tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (näiteks esitab alles sellel kuul puhkuse kasutamise avalduse), siis tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra (ehk siis tööaja norm väheneb valemiga: töölt eemal viibitud tööpäevad*töötunnid, mis olid planeeritud nendele päevadele). Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole sel juhul alust kokkulepitud tööaega vähendada.
2.Kui puudumine on teada juba tööajakava koostamise ajal ja puhkuse perioodil töötajat tööajakavasse ei kanta, siis väheneb tööajanorm kokku lepitud töökoormuse võrra. Täistööajaga töötamise korral lähtutakse tööaja kindlakstegemisel TLS § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Sellisel juhul arvatakse arvestusperioodiks kokkulepitud tööajast välja kalendrijärgsed tööpäevad, mil töötaja oli puhkusel. Kalendrijärgseteks tööpäevadeks loetakse siinkohal tööpäevi esmaspäevast reedeni. See tähendab, et kui töötaja töötab täiskoormusega, siis tema tööajanorm väheneb puhkuse perioodil 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a. riigipühad).
EMSA-le on saanud teatavaks, et Riigilaevastikus töötavatel töötajatel planeeritud puhkuse ajal vähendatakse tööajanormi teisiti. Puudumise kuu riiklikud tööaja normtunnid jagatakse vastava kuu kalendripäevade arvuga ja see summa korrutatakse puudumise perioodi jäävate kalendripäevadega.
Käesolevas lõigus on toodud normtundide vähenemise arvutused kui töötaja näiteks puhkab perioodil 1-29 august 2025 ja puhkuse pikkus 28 kalendripäeva. Augustis on 160 normtundi. Kui võtta aluseks selle perioodi (1-29 august) tööpäevad, mida on 20 tööpäeva, siis peaks tööajanorm puhkuse tõttu vähenema 160 tundi (20 tööpäeva*8 tundi). Riigilaevastik aga vähendaks sellel perioodil töötaja tööajanormi puhkuse tõttu järgmiste tehete abil: 160 tundi :31kalendripäeva=5,16 tundi; 5,16 tundi*29 kalendripäeva=149,64 tundi, eelduslikult ümardades 150 tundi. On suur vahe, kas töötaja tööaega vähendatakse puhkuseperioodi tõttu 160 tundi või 150 tundi. Igal juhul on Riigilaevastiku ( Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohtade alusel) poolt tööaja normi vähendamine töötajale kahjulikum. Põhimõtteliselt lähenedes tuleb võtta arvesse, mis on töötaja tavapärane tööaeg ja põhimõtet, et määratletud kuupäevade perioodil ei tee töötaja tööd. Sel juhul ei pea töötaja printsiibis tegema hiljem ei rohkem ega vähem töötunde. Riiklik tööaja norm on arvestatud põhimõttel, et nädala jooksul on 40 töötundi, v.a. riigipühad. Seetõttu ei ole ka loogiline riiklikku tööaja normi hakata jagama kalendripäevade arvuga, kuna kalendripäevad ei ole riikliku tööaja normiga puutumuses.
Lootsid, kes töötavad Riigilaevastikus, töötasid enne AS Eesti Loots. AS Eesti Loots likvideeridi 2023.aastal ja lootsid viidi üle Riigilaevastiku töötajateks. EMSA-le ja ka lootsidele kinnitati, et töötingimused Riigilaevstikus ei muutu töötajatele halvemaks. EMSA selgitab, et AS-s Eesti Loots toimus tööajanormi vähenemine töötajate korralisel puhkusel viibimise ajal 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a. riigipühad).
Selline tööajanormi arvestamine nagu Riigilaevastik rakendab, on töötajale kahjulikum ja toob kaasa terviseriske (ületöötamine). TLS § 2 kohaselt on TLS-s ja VÕS-s lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatud töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-s ette nähtud.
EMSA usaldusisik Riigilaevastikus on pöördunud selles küsimuses ka Tööinspektsiooni poole, saades vastuse, et käesoleval juhul tööandja poolt kasutusele võetud normtundide arvestus ei vasta tavapärasele praktikale normtundide arvestamisel, kuna võtab ekslikult kuu normtundidena arvesse kalendrikuu kõikide päevade tunnid, saades sel teel omapärase mõiste nagu „kuu kalendripäeva norm“.
EMSA on pöördunud Riigilaevastiku poole nõudega viia summeeritud tööajaga töötajate tööajanormi arvestamine seadusega kooskõlla. Sealt saadud vastuse kohaselt on ülalkirjeldatud Riigilaevastikus kasutusel olev tööajanormi arvestamise metoodika (alates Riigilaevastiku täismahus käivitumisest 01.07.2023) välja töötatud Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja juurpõhjus sellise metoodikaga tööajanormi arvestamisel olevat Riigi Tugiteenuste Keskus. Seetõttu pöördume käesolevaga Riigi Tugiteenuste Keskuse poole.
Lähtuvalt eelpooltoodust palun töötada välja Riigilaevastikule töölepingu seadusele vastav tööajanormi arvestamise metoodika, mille kohaselt täistööajaga töötamise korral lähtutakse tööaja kindlakstegemisel TLS § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas ning arvestusperioodiks kokkulepitud tööajast arvestatakse välja kalendrijärgsed tööpäevad, mil töötaja oli puhkusel. Probleem puudutab muuhulgas ka töötaja puudumist töölt haiguse tõttu (töövõimetus), mis oli teada, kui tööajakava koostati.
Palume ka Riigilaevastiku töötajate puhul tagasiulatuvalt teha korrektsed töötasu arvestused 2025.kalendriaasta osas ja hüvitada töötajatele, juhul kui on aset leidnud kehtiva õiguskorraga vastuolus olev tööajanormi vähendamine, saamata jäänud tasud.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember,Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees