Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

167-25/295085

Otsuse kuupäev 11.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus OÜ BauEst vaidlustus Transpordiameti riigihankes „Eesti

Värava kanali hooldussüvendustööd“ (viitenumber

295085) ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

kvalifitseerimise ning ühispakkujate Infragreen OÜ ja

Lodjakoda OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ BauEst, esindaja vandeadvokaat Taivo

Ruus

Hankija, Transpordiamet, esindajad Ave Aujärv ja Ege

Stiina Järvmägi

Kolmas isik, ühispakkujad Infragreen OÜ ja

Lodjakoda OÜ, esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada OÜ BauEst vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks

Transpordiameti otsus ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

kvalifitseerimise kohta

2. Mõista Transpordiametilt OÜ BauEst kasuks välja riigilõiv 640  eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 2100 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.05.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendus-

tööd“ (viitenumber 295085) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas OÜ BauEst

ja ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ.

2. Transpordiameti 02.07.2025 korraldusega nr 1.3-1/25/0340 tunnistas Hankija kõik

pakkumused vastavaks ning edukaks ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

pakkumuse. 02.07.2025 protokollise otsusega kvalifitseeriti ühispakkujad Infragreen OÜ ja

Lodjakoda OÜ.

3. 11.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ BauEst (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele kvalifitseerida ühispakkujad

Infragreen OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 1) ja Lodjakoda OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 2)

(edaspidi koos ka Kolmas isik) ning tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/167 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.07.2025 ja neile vastamiseks 25.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OÜ BauEst, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija kehtestas Riigihankes kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkujal

olema omandatud viimase 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe süvendustööde (sadamate

akvatooriumide ja/või laevatatavate kanalite) lepingu, mille täitmise käigus eemaldati pinnast

mahus vähemalt 10 000 m3 (edaspidi Kvalifitseerimistingimus).

Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Kolmas isik sellist lepingut täitnud.

Vaidlustaja juhtis sellele Hankija tähelepanu 11.06.2025 ja palus Kolmanda isiku teostatud

tööde nimekirja, kuid Hankija seda ei edastanud.

5.2. Vastavalt kodulehel välja toodud referentsidele on Kolmas isik 1 varasemalt teostanud

süvendustöid objektil „Auvere ja Eesti Elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööd“ (edaspidi

Auvere leping) koos ühispakkujaga Veecotehno OÜ. Vaidlustaja arvab, et Kolmas isik on sellele

tuginenud, kuid:

- tegemist ei ole sadamate akvatooriumide ja/või laevatatava kanali süvendustööga – Auvere

kanalis ei sõida ega ole kunagi sõitnud ükski laev;

- Kolmas isik 1 ei ole lepingulisi töid teinud iseseisvalt täies mahus (põhitöö teostas Veecotehno

OÜ);

- Auvere leping ei saa olla nõuetekohaselt täidetud, sest töövõtja ületas oluliselt hanke

alusdokumentides esitatud tähtaega.

5.3. Kuivõrd Kolmas isik Kvalifitseerimistingimusele ei vasta, tuleb tunnistada kehtetuks ka

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

3 (10)

5.4. 22.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.4.1. Juhul, kui vaidlustuskomisjon leiab, et Kolmanda isiku tuginemine Auvere lepingule on

Riigihankes sobiv kogemus, palub Vaidlustaja nõuda Enefit Power OÜ-lt välja

dokumentatsioon selle kohta, milline oli Infragreen OÜ tööde teostamise maht ja kogemus

selles hankes.

5.4.2. Hankija vastusest nähtuvalt tugineb Kolmas isik Varmotek Grupp OÜ kogemusele, kes

on kinnitanud, et on nõus osalema hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja

tugines meie näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel

kvalifitseerimise tingimustele. Edasi nähtub Hankija vastusest, et Varmotek Grupp OÜ osaleb

projektis hoopiski konsultandina ja Hankija on seisukohal, et tuginemine teise isiku pädevusele

on lubatud ka juhul, kui tuginetav isik ise aktiivselt ei tegutse. Oluline on, et tema kompetents

oleks olemas ja rakendatav. Samuti ilmneb Hankija vastusest, et lisaks Varmotek Grupp OÜ

referentsile on Kolmas isik tuginenud veel ka Kolmanda isiku 1 referentsile. Mõlema referentsi

olemasolu on Hankija kontrollinud tellijate kinnituskirjade alusel.

Kolmas isik leiab, et kuna Auvere kanalil toimusid süvendustööd ujuvvahendiga, siis ongi see

kanal laevatatav ja sellel tehtud tööd on Riigihankes osalemiseks sobivad.

5.4.3. Hankija tõlgendab mõistet “laevatav” EKI sõnaraamatu abil, aga seda, mis mõttes on

Auvere elektrijaama jahutusvee kanal laevatamiseks sobilik, Hankija ei selgita (kes, missuguse

laevaga ja kuhu sellel kanalil kulgeb).

5.4.4. Kolmanda isiku vastusest nähtub, et kuna jahutusvee kanali süvendamiseks kasutati

ujuvtehnikat, siis ongi Auvere kanal laevatatav. Vaidlustaja sellise tõlgendusega ei nõustu.

Mistahes veekogu ei muutu laevatatavaks ja laevatatav ei ole iga veekogu, millel mingi ese

pinnal püsib ja/või milles tehakse töid veel püsiva tehnika (ujuvtehnika) abil. Hankija poolt

laevatamise ja laevatatavuse mõistetele antud meelevaldsel tõlgendusel puutub seos mõistete

tegeliku olemuse ja tähendusega. Hankija on kehtivas õiguses määratletud mõistele andnud

laiendava tõlgenduse.

5.4.5. Riigihankes on hankelepingu esemeks reaalses maailmas ka tegelikult laevatatava (s.o

veeliikluseks sobiva ja selliselt ka kasutatava) kanali süvendustööd ja kuna

Kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi pakkujal olema nimelt laevatatava kanali või sadamate

süvendustööde kogemus, siis ei ole võimalik tõlgendada tingimust selliselt, et ka elektrijaama

jahutusvee kanal on laevatatav ainuüksi tulenevalt asjaolust, et seda on süvendatud. Auvere

jahutusvee kanal ei ole tegelikult laevatav - ta ei ole veeliikluseks mõeldud ega sellisena

kasutatav.

5.4.6. Laevatamist kui liiklemist veel reguleerivad veeseaduse (edaspidi VeeS) §-id 183- 185.

VeeS § 183 lg 1 kohaselt on avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks

lubatud, kui seda ei piirata seaduse või muu õigusaktiga. Avalikult kasutatavad veekogud on

loetletud VeeS §-is 23, ning nende hulgas ei ole Auvere kanalit. Avalikult kasutatavate

veekogude nimekirja on kehtestanud Vabariigi Valitsus VeeS §-i 24 alusel ja selles nimekirjas

Auvere jahutuskanalit samuti ei ole, sest see pole mõeldud veeliikluseks, vaid elektrijaama

jahutamisvajaduse rahuldamiseks.

VeeS § 185 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatava veekogu põhja selle süvendamise teel

õiguslikul alusel rajatud laevakanalil, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi piire, korraldab

veeliiklust laevakanali valitseja. VeeS § 185 lg 3 kohaselt peetakse laevakanali kasutamiseks

sellise laeva sõitmist piki laevakanalit, mis oma süvise tõttu ei saa laevakanalit kasutamata sellel

veekogul liigelda. Seega tuleneb VeeS-st, et laevatatav kanal on selline laevatee, mis on

mõeldud laevatamiseks (veeliikluseks) ja kus laevatamine ehk veeliiklus ka reaalselt toimub.

Auvere jahutuskanal ei ole neist kumbki – see pole laevatamiseks mõeldud ja seal ei toimu

4 (10)

veeliiklust. Mistahes seadme veel püsimine ei ole piisav selle vee laevatatavana

määratlemiseks.

5.4.7. See, et Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkujal olema laevatatava veekogu

süvendamise kogemus, tuleneb Riigihanke hankepassis Kvalifitseerimistingimuse kohta antud

selgitusest: pakkuja esitab hankija nõudmisel tellija kinnituse, milles tööde tellija kinnitab, et

selle lepingu raames teostati sadamate akvatooriumide ja/või laevatatavate kanalite

süvendustöid koos andmetega lepingu täitmise tähtaja ja eemaldatud pinnase mahu kohta ning

et nimetatud leping täideti nõuetekohaselt.

5.4.8. Laevatatavuse mõistel ja sellega seotud kogemusel on oluline sisuline tähtsus, kuna

laevatavate veekogude süvendamise kogemus erineb mittelaevatavate veekogude süvendamise

kogemusest. Laevatatavatel veeteedel veeliiklust laevateede süvendamiseks tavaliselt ei

peatata, mispärast peab süvendustööde teostaja laevade ja teiste veesõidukite liiklusega

arvestama ja suutma ka ise mobiilselt liikuda. Selliselt on töö tegemise keskkond sadama

akvatooriumis ka laevatataval veelkogul olemuslikult erinev olustikust mittelaevatataval

veekogul.

Auvere jahutuskanali süvendamiseks kasutati ankrute ja trossidega kinnitatud freessüvendajat,

mille iseseisev liikumisvõimekus on piiratud ning mille kasutamisel ei olnud vajalik rakendada

selliseid oskuseid, teadmisi ja ettevaatust, nagu on vajalik tööks laevatataval veeteel.

Laevateede süvendamisel niisugust alust kasutada ei saakski. Lisaks on süvendamise nõuded

laevatavate veekogudel oluliselt täpsemad, mistõttu ei ole laevateede ja muude veekogude

süvendamise kogemused ei võrreldavad ega samastatavad.

5.4.9. Kolmanda isiku vastusele lisatud Auvere lepingu tellija esindaja kinnitus ei vasta ka

tegelikele asjaoludele, kuna tegemist oli ühispakkujate Kolmas isik 1 ja Veecotehno OÜ tehtud

tööga, milles Vaidlustajale teadaolevalt enamuse (ca 80%) teostas Veecotehno OÜ. Auvere

kanali tööde tellija sellist kinnitust ei esitanud, kuid tellija vastusest nähtub, et Auvere kanal ei

ole laevatav ega sadam.

Tulenevalt asjaolust, et Auvere kanali tööde tellija ei vastanud Vaidlustaja palvele kinnitada

tööde teostamise protsentuaalset jaotust ühispakkujate Kolmanda isiku 1 ja Veecotehno OÜ

vahel, on Vaidlustaja seisukohal, et Hankija ei ole seda asjaolu üldse kontrollinudki. Kolmas

isik 1 ei saa tugineda Auvere kanali süvendustööde kogemusele osas, milles ta neid ise ei

teostanud.

5.4.10. Asjaolu, et Kolmas isik tugineb ka Varmotek Grupp OÜ kogemusele viitab

Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks nõutava kogemuse puudumisele Kolmandal isikul endal.

5.4.11. Vaidlustajal puudub teave Varmotek Grupp OÜ kogemuse kohta ja kogemuse olemasolu

on kaheldav. Isegi juhul, kui Varmotek Grupp OÜ-l oleks nõutud kogemus, ei saa seda

Riigihankes kasutada, sest veebilehelt teatmik.ee nähtuvalt ei ole Varmotek Grupp OÜ-l ühtegi

töötajat ja viimasel ajal puudub tal ka käive, tehnika jms tööde tegemiseks vajalik. Kogemuse

kasutada andmiseks ei saa kasutada ühingut, mis ei tegutse ja millel puuduvad kogemust jagada

saavad töötajad ja tehnika, millega seda jagada.

5.4.12. Kvalifitseerimistingimus ei ole osadeks jagatav, st kuigi Varmotek Grupp OÜ kinnitas

enda referentsile viitamist lubades, et teostab terve hangitava kanali süvendustööd ise, siis pole

see töötajate, käibevahendite jms puudumise tõttu võimalik.

Hankija vastusest nähtuvalt ei kavatsegi Kolmas isik tegelikult Varmotek Grupp OÜ-d tööde

tegemisele kaasata ja tema osalemine piirneb konsultatsioonidega. Selles osas on Euroopa

Kohus juba 2016 lahendis nr C-324/14 asunud samale seisukohale, mis on sätestatud RHS §-is

103, et teise isiku vahenditele saab tugineda ainult siis, kui nendel ettevõtjatel on vastavad

vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu

5 (10)

täitmisel.

6. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Kolmas isik on oma pakkumuse koosseisus esitanud 3 hankepassi, milledest selgub

pakkumuse esitamises osalejate roll:

- Kolmas isik 1 on peapakkuja;

- Kolmas isik 2 on ühispakkuja;

- Varmotek Grupp OÜ on alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse.

Pakkumuse koosseisus on esitatud HD I Vorm 2 Teise isiku nõusolek (Hankija etteantud vorm),

milles Varmotek Grupp OÜ kinnitab, et on nõus, et Kolmas isik 1 tõendab oma tehnilise ja

kutsealase pädevuse vastavust Kvalifitseerimistingimusele tema näitajatega.

Samas dokumendis kinnitab Varmotek Grupp OÜ, et on nõus osalema hankelepingu vahetul

täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines tema näitajatele oma tehnilise ja kutsealase

pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Seega on Varmotek Grupp OÜ

kinnitanud oma osalemist hankelepingu täitmises vastavas ulatuses (HD I vorm 2).

6.2. RHS § 103 lg 1 lubab pakkujal tõendada oma kutsealast pädevust teise isiku vahenditega,

kui teisel isikul on nõutavad ressursid ja kogemus; ta on andnud nõusoleku neid ressursse

pakkumuses kasutada; ning osaleb hankelepingu täitmises vastavas ulatuses. Kuivõrd kõik need

nõuded on täidetud, on põhjendatud, et Varmotek Grupp OÜ osaleb projektis konsultandina,

arvestades tema kogemust vastava referentslepingu täitmisel. Sellest tulenevalt on Hankija

seisukohal, et tuginemine teise isiku pädevusele on lubatud ka juhul, kui tuginetav isik ise

aktiivselt ei tegutse. Oluline on, et tema kompetents oleks olemas ja rakendatav.

6.3. Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks on esitatud 2 lepingut:

- üks, mille on täitnud Varmotek Grupp OÜ;

- teine, mille on täitnud Kolmas isik 1.

Kolmas isik 1 on vastuseks Hankija järelepärimisele (põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli raames) selgitanud mh: Varmotek Grupp täna ehituses aktiivselt ei tegutse, kuid nende

kompetents vesiehitustööde läbiviimisel on säilinud. Varmotek Grupp on kaasatud

konsultandina ja osaleb projektis know-how-ga. Vastusest selgub, et Kolmas isik 1 kavatseb

täita lepingut ise, kasutades Kolmandat isikut 2 süvenduspinnase transportimiseks ja kaadamise

teostamiseks ning kaasates tuginetava isiku Varmotek Grupp OÜ konsultandina. Hankija leiab,

et pakkujal ega alltöövõtjal ei pea olema töölepingu alusel töötavaid töötajaid, vaid ta võib

tööjõudu lepingute alusel ka sisse osta. Samuti ei nõua RHS, et pakkujal või tema alltöövõtjal

oleksid tööd teostavad töötajad töölepinguga.

6.4. Hankelepingu esemele vastavus ja mõiste „laevatatav“ tõlgendamine

6.4.1. Hankija ei ole määratlenud Kvalifitseerimistingimuses mõistet „laevatatav“ kitsendavalt.

EKI sõnaraamatu (kättesaadav veebis: https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/ index.cgi?Q=laevatatav)

kohaselt tähendab „laevatatav“ lihtsalt laevasõiduks sobilikku kanalit, mitte tingimata

regulaarset laevaliiklust või avalikkusele avatud veeteed. Kolmanda isiku 1 teostatud tööd

vastavad sellele määratlusele ning tellija kinnitus näitab, et leping on täidetud nõuetekohaselt.

Referentslepinguna esitatud objekt ei ole avalik ega avalikult kasutatav, mis ei tähenda, et see

ei ole laevaga sõidetav.

6.4.2. Kuna Kvalifitseerimistingimuses puudub täpsustus, millist liiki kanali „laevatatavus“ on

nõutud, tuleb RHS § 3 lg 1 alusel (võrdne kohtlemine, läbipaistvus) eelistada tõlgendust, mis ei

sea põhjendamatult kitsendavaid piiranguid.

6.5. Hankija esitas 25.07.2025 täiendava seisukoha.

6 (10)

6.5.1. Täiendavad asjaolud Auvere jahutusvee kanali kohta:

- Auvere jahutusvee kanal ehk Eesti SEJ juurdevoolukanal (muu nimetusena ka Mustajõe kanal)

on veekogu, mis algab Narva jõest ja suubub Musta jõkke. Kuigi see ei ole registreeritud avaliku

ega avalikult kasutatava veekoguna, on tegemist eraldi registreeritud veekoguga. Hankija lähtus

kättesaadavast infost, mille kohaselt on kanali sügavus ligikaudu 6 m ja põhja laius ca 20 m.

Tegemist on sisuliselt veekoguga, kus saaks sõita ka väikelaevadega (vastavat asjaolu kinnitab

Enefit Power OÜ);

- kanal on otseses ühenduses Narva jõega, mis on laevatatav siseveekogu. Narva jõe säärasele

kasutusele viitavad ka Balti SEJ väljavoolukanali hüdrograafilised mõõdistused, mis on samuti

seotud Narva jõega. Eestis on mitmeid kanaleid ja jõgede suudmeid, mis ei ole

meresõiduohutuse seaduse mõistes laevatatavad siseveed, ent on siiski seotud laevatatava

veekoguga ja seetõttu käsitletavad praktikas laevatatavatena.

6.5.2. Õigusaktid ei sisalda definitsiooni „laevatatav kanal“ mõistele, mistõttu on Hankijal

õigus ja kohustus kasutada mõistuspärast ja grammatiliselt kooskõlalist tõlgendust.

Õigusaktides on määratletud küll „laevakanal“ (vt ka VeeS § 185 lg 3), milleks on sisuliselt

spetsiaalselt süvendatud ja tähistatud veetee osa, mis on laevade liikumiseks ette nähtud, eriti

seal, kus looduslik sügavus pole piisav. Tavapäraselt süvendatakse seda sadamates, jõgede

suudmetes, rannikul või madalates vetes ning sellel on konkreetsed mõõdud (laius, sügavus) ja

see on sageli märgistatud poide või tuledega. „Laevatatav“ kanal tähendab mistahes veetee

lõiku, kus laevad saavad liikuda, sh looduslikud jõed, järved või tehiskanalid. See võib olla nii

looduslikult sobiv kui ka kohandatud (nt süvendatud).

Seega rõhutab termin „laevatatav“ fakti, et seal saab liikuda, mitte tingimata seda, et see on

spetsiaalselt selleks rajatud.

6.5.3. Hankija ei ole Kvalifitseerimistingimuses täpsustanud, et tegemist peaks olema seaduse

mõttes „avaliku“ või „avalikult kasutatava“ veekoguga. Sealjuures ei nõua õigusaktid, et

„laevatatav kanal“ oleks mõeldud avalikuks veeliikluseks või kuuluks Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud veekogude nimekirja.

6.5.4. Süvendustööd Auvere kanalis toimusid ujuvvahendiga, kasutati eritehnikat, tööd eeldasid

sügavuse tagamist ja kanaliga seotud vesiehituse pädevust. Selline töö laad ja tingimused on

võrreldavad laevatatava kanali süvendamisega, kuna kasutati ujuvplatvorme ja

süvendustehnikat; töö sisu on sarnane navigeerimiseks sobiva sügavuse tagamiseks; ning tööde

olemus ei erine ehitustehnoloogiliselt veeliikluseks mõeldud kanalite süvendamisest. See

tähendab, et tegemist on analoogse tehnoloogiga, mis on vajalik vaidlusaluse hankeeseme

teostamisel.

Tellija kinnitusel oli tööde täitmine nõuetekohane.

6.5.5. Auvere kanali lepingu objekt vastab Kvalifitseerimistingimusele, kuna tegemist on

tehniliselt laevatatava veekoguga, mille omadused on võrreldavad Riigihanke objektiga; tööde

iseloom ja teostamine vastavad Riigihankes nõutule; pakkuja on esitanud kõik vajalikud

tõendid tööde ulatuse, osaluse ja kvaliteedi kohta.

7. Kolmas isik, ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kvalifitseerimistingimus ei sisalda nõuet, et valminud kanalis oleks sõidetud veesõidukiga

või seal hakatakse korraldama liinivedu. Sõna „laevatatav“ tähendab tavakeeles, et antud kohas

on võimalik veesõidukiga sõita. Auvere kanal on laiem ja sügavam, kui mõnegi Eesti sadama

faarvaater. See on sügavam, kui on Emajõgi enamuses osas ja kanali laius võimaldab

laevatamist, laius on enam, kui paljude Eesti sadamate faarvaater.

7 (10)

7.2. Kvalifitseerimistingimuse kontekstis ei ole oluline, kas ja miks veesõiduk kanalil sõidab

ega kanali kasutamise eesmärk. Kanalil tuli teha süvendustööd, mis oli samane sadama või

faarvaatri süvendamisega – see tähendab, et süvendada tuleb veesõidukilt ja vee all,

süvendatavat kohta ei saa töö ajaks veest tühjendada. Auvere kanalil on võimalik nii suurte kui

väikeste veesõidukiga sõita. Kolmandal isikul on foto selle kohta, kuidas Vaidlustaja on seal

sõitnud enda kasutatud süvendaja, pargase ja puksiiriga.

7.3. Vaidlustaja tugineb valele lähtekohale, nagu ei võiks edaspidistes menetlustes kasutada

varasemate hankemenetluste referentse. Pakkuja/töövõtja saab tugineda varasemalt tehtud tööle

kui referentsile vaatamata sellele, et ta on vastava lepingu pakkuja/ühispakkuja. Ühispakkujatel

on seadusest tulenevalt solidaarsed õigused ning kohustused. Lisaks on Kolmas isik

Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitanud mitu referentsobjekti ja üks neist on sadama

süvendustöö.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus

8.1. Kvalifitseerimistingimus on asjasse puutuvas osas kaheosaline – pakkuja peab:

- olema omandanud viimase 60 kuu jooksul kogemuse vähemalt ühe süvendustööde (sadamate

akvatooriumide ja/või laevatatavate kanalite) lepingu;

- eespoolnimetatud nõuetele vastava lepingu täitmise käigus eemaldati pinnast mahus vähemalt

10 000 m3.

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Kolmanda isiku 1 hankepassist nähtuvalt on

Kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks esitatud Auvere leping. Samuti on

Kolmanda isiku 1 hankepassis märgitud, et Varmotek Grupp OÜ on alltöövõtja, kelle näitajatele

tuginetakse. Märkimisväärne on, et Kolmas isik 2 on oma hankepassis märkinud, et teise isiku

vahenditele ei tugineta.

8.2. Kuna Riigihankes ei ole esitatud ühtegi kvalifitseerimise tingimust peale

Kvalifitseerimistingimuse, võiks Kolmanda isiku 1 ja Varmotek Grupp OÜ hankepassidest ja

Varmotek Grupp OÜ kohta esitatud RHAD vormi 2 kohasest teise ettevõtja nõusolekust

(Kinnitame, et oleme nõus osalema hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles

pakkuja tugines meie näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel

kvalifitseerimise tingimustele) aru saada, et Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks on Kolmas

isik tuginenud Varmotek Grupp OÜ vahenditele. Vastasel juhul puudunuks Kolmandal isikul

(olukorras, kus Kvalifitseerimistingimusele vastavust peaks tõendama Auvere leping) vajadus

nimetada oma hankepassis Varmotek Grupp OÜ-d kui alltöövõtjat, kelle näitajatele tuginetakse.

Samas on vaidlustuskomisjon antud juhul seisukohal, et Hankija ei saanud Varmotek Grupp OÜ

poolt täidetud lepingu alusel Kolmanda isiku vastavust Kvalifitseerimistingimusele kontrollida.

8.2.1. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine ei ole formaalne viis kehtestatud kvalifitseerimise

tingimuste täitmiseks (või nendest mööda hiilimiseks) juhul, kui pakkujal endal nõutavad

vahendid, sh kogemused, puuduvad, vaid RHS § 103 lg-st 2 tulenevalt peab see teine ettevõtja,

ka reaalselt olema nõus tema pädevust nõudvas osas hankelepingut täitma (vt ka Euroopa Kohtu

07.04.2016 otsus C-324/14 p-id 33 ja 41). RHS § 103 lg 2 kohaselt peab ettevõtja, kelle

kogemusele kvalifikatsiooni tõendamisel tuginetakse, osalema hankelepingu täitmisel vahetult

ja isiklikult just nimelt nende tööde teostamisel, millise kogemusliku panuse ta andis pakkuja

kvalifikatsioonile kvalifitseerimiseks. Vahetu täitmise nõue ei ole täidetud, kui see ettevõtja on

küll hankelepingu täitmisesse kuidagi kaasatud, kuid mitte kvalifitseerimiseks esitatud tööde

teostamiseks või tööde teostamiseks vajalikus mahus. Seega juhul, kui pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimisel selgub, et isik, kelle vahenditele pakkuja soovib oma kvalifikatsiooni

8 (10)

tõendamisel tugineda, pakkuja kvalifitseerimiseks antud kogemuslikku panust hankelepingu

täitmisesse ei anna või anda ei kavatse, tuleb pakkuja jätta kvalifitseerimata (kui tal muid

lepinguid tingimuse täitmiseks ei ole).

8.2.2. Hankija vastusest vaidlustusmenetlusest nähtub, et Varmotek Grupp OÜ osaleb projektis

konsultandina ega hakka teostama hankelepingu täitmiseks vajalikke süvendustöid. Nimetatud

asjaolu on Hankijale selgitanud Kolmas isik vastuseks Hankija järelepärimisele 26.06.2025

(RHR-is sõnum 978875) järgmiselt: [---] põhipunktides on töökorralduse skeem järgmine:

Infragreen OÜ: peatöövõtuga seotud tegevused, mõõtmised ja dokumentatsioon, süvendustööd

[---] Varmotek Grupp OÜ: konsultatsioon.

Seega Varmotek Grupp OÜ ei ole kaasatud teise isikuna süvendustööde teostamiseks

(vaatamata sellele, et selline mulje Kolmanda isiku 1 ja Varmotek Grupp OÜ hankepassidest ja

RHAD vormi 2 kohasest kinnitusest jääb), Varmotek Grupp OÜ hankelepingu täitmiseks

süvendustöid ka teostama ei hakka (seda plaanib teha Kolmas isik 1 ise).

Kuna antud juhul on Kolmas isik ise Hankijale selgitanud, et Varmotek Grupp OÜ

kogemuslikku panust, mis vastaks Kvalifitseerimistingimusele, Riigihanke tulemusel

täidetavas hankelepingus anda ei kavatse (konsultatsiooniga ei ole seotud Riigihankes ühtegi

kvalifitseerimise tingimust), ei saa Kolmas isik Varmotek Grupp OÜ poolt täidetud

süvendustööde lepingule oma kvalifikatsiooni tõendamisel Kvalifitseerimistingimusele ka

tugineda.

8.2.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda

isiku kvalifitseerimise kohta on õige vaid juhul, kui Auvere leping täidab

Kvalifitseerimistingimuse (kui Kolmas isik 1 kavatseb Kvalifitseerimistingimusele vastavat

kogemust nõutavas osas hankelepingu ise täita, mida ta on Hankijale ka kinnitanud, peab

Kolmas isik 1 olema ka vastava Kvalifitseerimistingimuses nõutava kogemuse omandanud).

8.3. Vaidlustaja väitel ei täida Auvere leping Kvalifitseerimistingimust kahel põhjusel:

1) Auvere leping ei täida nõuet, et lepingu täitmiseks peab olema süvendatud laevatatavat

kanalit (puudub vaidlus, et Auvere lepinguga ei ole teostatud sadamate akvatooriumide

süvendustöid);

2) Auvere leping on täidetud Kolmanda isik 1 ja Veecotehno OÜ poolt ühiselt, kusjuures

Vaidlustajale teadaolevalt teostas enamuse (ca 80%) töödest Veecotehno OÜ, mitte Kolmas

isik 1.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui Auvere kanal on laevatatav (mida

vaidlustuskomisjon antud hetkel ei väida), puudub sisuline vaidlus, et Kolmas isik 1 ei ole

Auvere lepingut täitnud üksinda ja Hankija ka ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse

tegemisel mis tahes viisil kontrollinud seda, millise panuse Auvere lepingu täitmisse Kolmas

isik 1 andis (ja kas see kogemuslik panus võiks täita Kvalifitseerimistingimuse), mistõttu saaks

Kolmas isik tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel Auvere lepingule vaid juhul, kui ta võib ühe

Auvere lepingu täitjana/(pea)töövõtjana tugineda lepingule tervikuna ilma, et ta peaks oma

panuse olemust/suurust piiritlema/põhjendama või et Hankija peaks selle panuse olemasolu

üldse kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollima.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et kuna ühispakkujatel on seadusest

tulenevalt solidaarsed õigused ning kohustused, siis on Kolmandal isikul 1 õigus Auvere

lepingule (täismahus) tugineda sõltumata tema tegelikust panusest lepingu täitmisse.

8.3.1. Nagu ühispakkujana täidetud hankelepingu varasemast rikkumisest tulevad tagajärjed

vaid rikkujale (C-682/21), tuleneb ühispakkujale õigus tugineda nõuetekohaselt täidetud

lepingule vaid selles osas, millises osas on ta selle täitmises konkreetselt osalenud.

Euroopa Kohus on otsuse C-387/14 p-ides 62 ja 64 märkinud järgmist:

9 (10)

62. Kui ettevõtja tugineb ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales, tuleb seda kogemust

hinnata sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest selle

riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud tegevusse. [---]

64. Siit tuleneb, et ettevõtja ei saa hankija nõutud kogemuse osas tugineda ettevõtjate ühenduse

teiste liikmete teostatud töödele, milles ta ise ei ole tõhusalt ja konkreetselt osalenud.

Seega on Euroopa Kohus leidnud, et vaatamata solidaarsele vastutusele tuleb ühispakkujate

kogemusele tuginemisel kindlaks teha tegelik panus hankelepingu täitmises.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see seisukoht laieneb ka lepingutele väljapool

riigihankeid ja ainuüksi lepingu täitmises osalemise faktiga ei kaasne automaatselt kõikide

lepingu esemeks olnud tööde teostamise kogemus, millega hiljem riigihankemenetlustes

osalemiseks oma kvalifikatsiooni tõendada.

8.3.2. RHS § 103 lg 4 sätestab, et ühispakkujad ja ühistaotlejad võivad oma majandusliku ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste

ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 7

sätestatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon selgitas juba p-is 8.2.1 RHS § 103 lg-tesse 1 ja 2

puutuvas osas, et ainult isik, kelle kogemusele pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendamisel

tugineb, saab oma kogemusliku panuse hankelepingu täitmisesse anda, mis ühispakkujate puhul

tähendab seda, et ainult see ühispakkuja, kes lepingu ühisest täitmisest tegeliku kogemuse sai,

saab anda oma kogemusliku panuse hankelepingu täitmisesse. Antud juhul ei saa Kolmas isik 1

tugineda teise isiku poolt Auvere lepingu täitmiseks teostatud süvendustöödele, kui ta ise nende

tööde tegemisel vähemalt Kvalifitseerimistingimust täitvas mahus ei osalenud.

8.3.3. Isegi kui Hankija ei saanud Kolmanda isiku 1 hankepassist teada, et Auvere lepingut ei

täitnud Kolmas isik 1 üksi (Hankija otsusest Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ei nähtu,

et ta seda asjaolu Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel kuidagi kontrollinud oleks),

pidi ta sellest teada saama hiljemalt vaidlustusmenetluses ega saa ennast jätkuvalt distantseerida

Vaidlustaja väitest, et Kolmas isik 1 on vähesel määral täinud Auvere lepingut koos

Veecotehno OÜ-ga ja Kvalifitseerimistingimust täitvas mahus Kolmas isik 1 sellest lepingust

kogemust ei omandanud. Hankija väide, et Kolmanda isiku 1 osalus Auvere lepingu täitmisel

on kinnitatud, on küll õige, kuid Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks antud juhul ebapiisav.

8.3.4. Viidatud Euroopa Kohtu otsusest ja ka tulenevalt sellest, et kvalifikatsiooni kontrollimise

eesmärgiks on tuvastada pakkuja suutlikkus sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita, on

vaidlustuskomisjon seisukohal, et oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

Kvalifitseerimistingimusele peab Kolmas isik olema antud juhul tõendanud, et Kolmas isik 1

on tõhusalt ja konkreetselt osalenud Auvere lepingu täitmises vähemalt

Kvalifitseerimistingimust täitvas mahus, kuid sellist tõendust Kolmanda isiku 1 hankepassist ei

nähtu ja seda ei nähtu ka Kolmanda isiku pakkumuses esitatud tellija (Enefit Industry AS-i)

16.04.2025 tõendist.

8.4. Tulenevalt eespooltoodust tunnistab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse Kolmanda isiku

kvalifitseerimise kohta kehtetuks kontrollikohustuse rikkumise tõttu- Hankija ei ole tegutsenud

käesoleval juhul läbipaistvalt ja kontrollitavalt (vastuolu RHS § 103 lg-ga 4 ja RHS § 3 p-is 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega) ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise

otsus ei ole põhjendatud (vastuolu RHS § 98 lg-ga 5).

8.5. Kui osa väiteid ei saa enam mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis ei pea võtma nende suhtes

ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26), st olukorras,

kus Auvere lepingule tuginemise õigus on välja selgitamata, ei mõjuta vaidlus Auvere lepingu

sisu üle (laevatatav või mitte) enam lõpptulemust (vt ka p 8.3).

9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

10 (10)

Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust üks

põhjusel, et kuivõrd Kolmas isik Kvalifitseerimistingimusele ei vasta, tuleb tunnistada

kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Vaidlustusest ei nähtu,

miks Vaidlustaja seda arvab olukorras, kus Hankija viib Riigihanget läbi pöördmenetlusega,

millisel juhul kontrollitakse esmalt pakkumuste vastavust, seejärel tunnistatakse pakkumus

edukaks ja kvalifikatsiooni kontrollitakse üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkujal (nn edukal pakkujal).

Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt

võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja kuna

kvalifitseerimise otsus ei ole antud juhul pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele järgnev

vaid sellele eelnev otsus, siis üksnes asjaolu, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on

õigusvastane, ei too kaasa Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamist.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

10.1. Vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele osaliselt ja sel juhul kuulub

kohaldamisele RHS § 198 lg 2, mille kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva

seaduse § 197 lg 1 p-is 5 nimetatud vaidlustuse [---] osalise rahuldamisega mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud

lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse [---] rahuldamisega, arvestades

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades ning käesoleva vaidluse kaal on olnud selgelt

Hankija kvalifitseerimise otsusel, mistõttu proportsionaalset mahaarvamist vaidlustuskomisjon

ei tee.

10.2. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas

3171,25 eurot käibemaksuta 14,75 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 215 eurot.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured (asi ei olnud keerukas ega

mahukas). Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise

esindaja kulud 10 töötunni ulatuses. Seega tuleb Hankijalt Vaidlustaja lepingulise esindaja

kuludena välja mõista 2100eurot (käibemaksuta).

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv 640 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk