Vastus päringule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Euroopa Parlamendi liige Jana Toom [email protected]

Teie 17.07.2025 /

Meie 12.08.2025 nr 6-1/1915-2

Vastus päringule

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liige Jana Toom Aitäh Teile huvi ja tähelepanu eest laste ja noorte vaimse tervise valdkonna vastu ning

esitatud küsimuste eest. Teie pöördumine sotsiaalministrile toob esile mitmeid olulisi

teemasid, mis on keskse tähtsusega Euroopa Lastegarantii eesmärkide elluviimisel ning

laste heaolu edendamisel Eestis.

Alljärgnevalt anname vastused Teie esitatud küsimustele ning täiendame neid olemasoleva

teabega vaimse tervise ennetusprogrammide, teenuste ja koolipõhiste sekkumiste kohta ning

vaimse tervisega tegelevate spetsialistide andmetega.

1. Kui suur on olnud alates 2022. aastast Eestis laste ja noorte vaimse tervise probleemide

ennetamiseks suunatud avaliku rahastuse kogumaht? Palun esitage andmed aastate

kaupa, viidates rahastuse allikale (riiklik või EL) ning kulutuste jaotusele (nt

ennetusprogrammid, koolipõhised sekkumised, teenustele ligipääs).

Laste ja noorte vaimset tervist mõjutavad mitmed individuaalsed, perekondlikud, sotsiaalsed

ja struktuursed tegurid. Seetõttu toetavad laste ja noorte vaimset heaolu ka paljud laiemad

riiklikud ja ministeeriumiteülesed poliitikad ning teenused, nagu haridus- ja

tervishoiusüsteemi tugevdamine, sotsiaalkaitse, perede toimetuleku toetamine, panustamine

julgeolekusse ning turvaline ja puhas elukeskkond. 2024. aasta lõpus koostati

Sotsiaalministeeriumi juhtimisel Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse 9.2.2

täitmiseks ministeeriumite ülese töörühma raport “Eesti laste ja noorte vaimse tervise

parandamise ettepanekud”. Raport kaardistab nii laste vaimset tervist mõjutavad riski- ja

kaitsetegurid kui ka valiku juba olemasolevaid olulisemaid riiklikuid poliitikaid, sekkumisi ja

tegevusi. Lisaks valmis 2024. aastal “Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava

2024–2030”.

Eraldiseisvalt vaimse tervise ennetustegevuste ja sekkumiste rahastust ei ole seega võimalik

selgelt piiritleda ega terviklikku kogumahtu antud kirja raames esitada, kuid alljärgnevalt

esitame ülevaate osadest avaliku rahastusega seotud tegevustest ning vastavatest

toetussummadest alates 2022. aastast.

2

Ennetusprogrammid

 Toetamaks vanemlust avati 2022. aastal Eestis esimene kogukondlik ennetus- ja

peretöökeskus Perepesa, täna on Perepesasid 8: Põltsamaal, Türil, Viljandis, Tartus,

Elvas, Pärnus ja kaks Tallinnas. Perepesad on loodud pakkumaks lapsevanematele

nõu ja tuge varajase märkamise ja ennetustegevuse kaudu laste kasvatamisel ning

pereks kasvamisel, et vältida probleemide tekkimist või nende süvenemist.

Perepesad on mõeldud kõigile peredele, alates lapseootusest kuni lapse

kooliminekuni. Riik on toetanud keskustele suunatud tegevusi 2022–2024 perioodil

291 509 euroga ning perioodil 2023–2027 planeeritakse Euroopa Sotsiaalfondi

vahenditest rahastada 13 uue Perepesa loomist 2 miljoni euro ulatuses.

 Eestis on kättesaadav tõenduspõhine vanemlusprogramm „Imelised Aastad“ .

Vanemlusprogrammi “Imelised Aastad”elluviimist on osaliselt toetanud riiklik

rahastus, selle korraldamist veavad peamiselt kohalikud omavalitsused, selle

pakkumist koordineerib alates 2025. aastast Sotsiaalkindlustusamet (varasemalt

Tervise Arengu Instituut: Vanemlusprogramm „Imelised aastad" | Tervise Arengu

Instituut). Vastavalt "Vanemluse toetamise valdkondadeülesele tegevuskavale 2024–

2030" on vanemlusprogrammide (sh "Imelised Aastad") riiklikuks rahastuseks

planeeritud 2,2 miljonit eurot perioodil 2024–2027, millele lisandub kohalike

omavalitsuste panus.

 Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel rakendatakse koolides VEPA metoodikat,

mille eesmärk on ennetada laste vaimse tervise ja käitumise probleeme, arendades

laste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust ning luues hoolivat ja

toetavat õpikeskkonda. Perioodil 2022-2025 on olnud ESF-i toel rahastus ligikaudu

1 360 000€.

 Sotsiaalkindlustusamet juhib eest Triple P moodulite Triple P for Baby ja Triple P

Online for Baby Eesti oludele kohandamist ja piloteerimist. Triple P for Baby eesmärk

on valmistada vanemaid ette lapsevanemaks saamisel ja esimeseks aastaks koos

beebiga. Selle eelarve on 271 516 eurot.

 Sotsiaalkindlustusamet töötab ka selle nimel, et tuua Eestisse ATH diagnoosiga laste

vanematele mõeldud Invest in Play programm.

Koolipõhised sekkumised

2022–2024

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) eraldas strateegilistele partneritele kokku 3,9 miljonit

eurot terviktoetusena, sealhulgas kiusamise ennetuse ja vaimse tervise valdkondades.

Partneri toetussumma oli 10 000 eurot aastas.

2022-2024. aasta tegevused:

 Lastekaitse Liit viis ellu programmi „Kiusamisest vabaks!“ vähemalt 500 lasteaias,

69 sõimerühmas ja 163 koolis, pakkudes koolitusi, materjale ja konsultatsioone,

rõhuga koolijuhtide kaasamisel. Samuti juhiti Koolirahu võrgustikku.

 SA Kiusamisvaba Kool rakendas KiVa-programmi 108 koolis, pakkudes

mentortuge, koolitusi ning hinnates programmi tulemuslikkust.

3

 MTÜ Vaikuseminutid jätkas programmi „Heaolu loov kool ja lasteaed“, koolitas

õpetajaid ja noori, hindas programmi tulemuslikkust, korraldas õpetajate

enesejuhtimise kursusi koostöös omavalitsustega.

 MTÜ Nooretühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (TORE) rakendas

tugiõpilasprogrammi koos mentortoe, koolituste ja tulemuslikkuse hindamisega.

 MTÜ Peaasjad töötas välja veebipõhise vaimse tervise toetamise mudeli koolidele

ning piloteeris seda, kaardistas vaimse tervise ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste

arendamise parimaid praktikaid.

 Eesti Õpilasesinduste Liit korraldas kiusamisennetuse konverentsi ja haldas

Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni veebilehte.

 Eesti Koolipsühholoogide Ühing tagas koolipsühholoogide nõuandeliini toimimise.

2025–2027

HTM toetab vabaühendusi programmide elluviimisel „Kiusamise ennetamine ja vaimse

tervise toetamine haridusasutustes“. Perioodil 2025-2027 on tegevusteks eraldatud:

 Terviktoetus: 2 570 988 €, millest strateegilistele partneritele: 731 281 €

Strateegiliste partnerite tegevused 2025-2027. aastal:

 SA Kiusamisvaba Kool: KiVa rakendustugi ja uute koolide kaasamine (213 821 €).

 MTÜ Vaikuseminutid: Programmi „Heaolu loov lasteaed ja kool“ rakendamine ja

koolituste arendus (189 900 €).

 Lastekaitse Liit: Programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitused ja metoodiline tugi

programmiga liitunud asutustele (187 000 €).

 MTÜ Peaasjad: Vaimse tervise ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse tööriistade

rakendamine koolides, sotsiaalemotsionaalsete pädevuste teemaliste koolituste

läbiviimine ja õppematerjalide loomine (140 560 €).

2023–2029. aastatel viiakse ellu YAM-programm (Youth Aware of Mental Health) Euroopa

Sotsiaalfondi toel noorsootöö meetmete raames NEET-noortele. Kogueelarve: 1 026 417 €.

Vaimse tervise teenuste rahastus

 MTÜ Peaasjad on 2022–2024. aastatel osutanud Sotsiaalministeeriumi

suitsiidiennetuse strateegilise partnerluse raames noortenõustamise teenuseid

mahus 415 360€, projekti perioodil nõustamistel osalejaid 2051 inimest.

 2022.a viis MTÜ Peaasjad läbi Avatud Noortegruppi, mis sai toetust 2016€ (24

gruppi, 168 osalejat).

 2025. aastal on MTÜ Peaasjadele eraldatud sihtotstarbeline toetus

noortenõustamiste jätkamiseks summas 160 000€.

 Lasteabi telefoni ja chati teenuste riiklik rahastus perioodil 2023-2027 on 2 240

892€ (alates 2022.a on 60 319 pöördumist).

 Kohalikud omavalitsused on alates 2021. aastast saanud riigipoolset tuge vaimse

tervise teenuste pakkumiseks, sh lastele ja noortele. 2022. aastal oli kogu eelarve 1,1

miljonit eurot, 2023. aastal 2,2 miljonit eurot. Alates 2025. aastast on rahastus KOV-

ide toetusfondi eelarves, kokku 1 542 000 eurot aastas, millest osutatakse vaimse

tervise teenuseid ka lastele.

4

 Sotsiaalkindlustusameti korraldataval multidimensionaalne pereteraapia (MDFT)

teenuse osutamiseks on planeeritud 728 000€.

 ESF rahastuse toel viiakse läbi ka ärevushäirega lastele ja nende vanematele “Cool

Kids” sekkumise katseprojekti aastatel 2025-2026. Prognoositav eelarve on 155

000€.

 Jätkuvalt on kättesaadavad erinevad perearsti ja spetsialistide (psühhiaatrid,

kliinilised psühholoogid, vaimse tervise õed, psühholoog-nõustajad) teenused,

sealhulgas läbi diginõustamiste ja e-konsultatsioonide. Tervisekassa andmetel sai 0-

19-aastasest elanikkonnast erinevaid Tervisekassa poolt rahastatavaid vaimse

tervise probleemidega seotud teenuseid 2023. a ca 18 000 ja 2024. a ca 19 000

isikut. Neist suurima kuluga Tervisekassale oli lastepsühhiaatria teenus (vastavalt 5,6

ja 6,7 miljonit eurot). Suurima kuluga teenuste hulka kuulusid veel individuaalne

psühhoteraapia (vastavalt 1,2 ja 1,8 miljonit eurot), psühhiaatri vastuvõtt (1,6 ja 1,7

miljonit eurot), akuutpsühhiaatria (1,0 ja 1,1 miljonit eurot), vaimse tervise õe

vastuvõtt (0,6 ja 0,7 miljonit eurot), samuti psühhoteraapia seanss perele (0,4 ja 0,6

miljonit eurot), psühhiaatri kaugvastuvõtt (mõlemal aastal 0,3 miljonit eurot) ning

kliinilise psühholoogi vastuvõtt (0,2 ja 0,3 miljonit eurot). Teenuste kogukulu oli 2023.

a ligi 12 miljonit ja 2024. a ca 14 miljonit eurot (varasemate aastate kohta

Tervisekassa avalikus andmebaasis vastavad andmed puuduvad ning samuti ei

kajasta Tervisekassa andmed nn erapraksise tasuliste vaimse tervise spetsialistide

teenuste kasutamise mahte ega kulutusi).

2. Kui palju lapsi ja noori Eestis vajab praegu hinnanguliselt vaimse tervise tuge? Kas Eestis

on piisavalt kvalifitseeritud ning keeleliselt pädevaid spetsialiste, et nende vajadusi

rahuldada? Kui ei, siis millised on plaanid spetsialistide puuduse leevendamiseks?

Vaimse tervise toeks võib olla vajadus väga erinevate raskusastmetega murede korral –

alates püsivatest muremõtetest ja sotsiaalsetest raskustest kuni kliiniliste psüühikahäireteni.

Samuti võivad laste ja noorte vaimse tervise vajadused varieeruda sõltuvalt vanusest,

keskkonnast, toetusvõrgustikust ja riski- kui ka kaitsetegurite kokkulangemisest.

Erinevad uuringud ja statistika näitavad, et märkimisväärsel osal Eesti lastest ja noortest on

vajadus vaimse tervise toe järele.

 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (2021–2023) osutab, et vaimse tervise

probleemide risk on 15–24-aastaste seas ligi kaks korda suurem kui täiskasvanud

elanikkonna keskmine.

o Enesekohase küsimustiku andmete põhjal oli 2021. aastal 28%-l Eesti elanikest

kõrgenenud depressioonirisk, noorte seas (15–24) oli see näitaja ligikaudu

kaks korda kõrgem.

o Samuti oli üldistunud ärevushäire risk kogu elanikkonnas 20%, ent noortel

samuti umbes kahekordselt kõrgem.

o Kogu elanikkonnast kõrgemad olid nii noorukite kui noorte täiskasvanute näitajad

ka tahtliku enesevigastamise, suitsiidimõtete ja mitme teise vaimse tervise

probleemi osas. 

 Rahvusvaheliselt läbiviidava Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC,

2021/2022) näitas, et kolmandik 11–15-aastastest tundis viimase kuue kuu jooksul

vähemalt kord nädalas masendust.

5

o WHO-5 heaoluindeksi põhjal oli viimasel kahel nädalal madal vaimne heaolu

29%-l poistest ja 47%-l tüdrukutest.

o Väga madala heaoluga, mis viitab depressiooniriskile, oli 10% poistest ja 22%

tüdrukutest.

o Rahvusvahelises võrdluses on see tulemus veidi kehvem vaadeldud riikide

keskmiste tulemustega samades vanuserühmades.

 Tervise Arengu Instituudi andmetel konsulteeriti 2024. aastal psühhiaatri poolt

ambulatoorselt 9 850 last vanuses 0–14 aastat psüühika- ja käitumishäirete tõttu

(RHK-10 koodid F00–F98). Nendest juhtudest olid 3 703 uued ambulatoorsed

juhud, mis viitab sellele, et igal aastal pöördub märkimisväärne hulk lapsi

esmakordselt psühhiaatri poole ning aastate jooksul on see arv kasvanud.

Need näitajad viitavad, et hinnanguliselt kolmandik kuni pool Eesti noortest võib mingil

hetkel ja teatud määral vajada vaimse tervise tuge – olgu see ennetav, nõustav, raviv või

taastumist toetav.

Vaimse tervise spetsialistid ja abi kättesaadavuse parandamine

Vaimse tervise muredega tegelevad Eestis paljud spetsialistid. Esmane kontakt lapsele võiks

olla alati lähedal seisev täiskasvanu, kuid kui sealt abi ei saada või see ei osutu piisavaks,

siis võivad toeks olla erineva pädevuse ja haridusega spetsialistid, nagu näiteks:

 Lasteabi abiliinide spetsialistid (telefon ja chat)

 Kooli tugispetsialistid ja tervishoiuteenuse osutajad (sh kooliõed,

koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid jt)

 Rajaleidja keskuste õppenõustajad

 Noortenõustajad, sh näiteks MTÜ Peaasjad pakutavad teenused

 KOVide vaimse tervise teenuse osutajad

 Perearstid ja nende meeskonnad (sh vaimse tervise õed ja psühholoog-nõustajad)

 Tervishoiu erialaspetsialistid, sh kliinilised psühholoogid ja lastepsühhiaatrid

Kuna tipptaseme vaimse tervise spetsialiste napib (OSKA, 2024), on Sotsiaalministeerium

koos partneritega käivitanud mitmeid süsteemseid muudatusi, et parandada teenuste

kättesaadavust ja tugevdada esmatasandi võimekust vaimse tervise teenuste osutamisel.

Olulisemad sammud on:

 Vaimse tervise astmelise abi mudeli piloteerimine, mis tähendab, et abi on

korraldatud astmeliselt vastavalt vajaduse keerukusele. Astmeline lähenemine ja

digitaalsed lahendused võimaldavad abi saada sümptomite varajases faasis. Projekti

tulemiteks on digiteekonnal põhinev teenusemudel ja kaks peamist vaimse tervise

teenuse astet: juhendamata digitaalne eneseabi ning toetatud väheintensiivsed

psühholoogilised sekkumised (VIPS). Lisaks töötatakse välja Terviseportaali teekond,

mis võimaldab seisundihindamist ja automatiseeritud suunamist teenustele. Loodava

süsteemi tulemusel paraneb ligipääs vaimse tervise teenustele ning teenused

muutuvad kulutõhusamaks ja paindlikumaks.

 Perearstide ja esmatasandi meeskondade võimekuse tõstmine –

tervisekeskustes on lisandunud meeskonda vaimse tervise õed ja sellest aastast ka

psühholoog-nõustajad, kelle teenuseid rahastab Tervisekassa. Samuti on perearsti

saatekirjaga ligipääs kliinilisele psühholoogile.

6

 Esmatasandi vaimse tervise käsitluse tugevdamine on samuti prioriteet.

Sotsiaalministeerium viib koostöös Euroopa Komisjoniga ning PwC-ga ellu

kaheaastase projekti, mille eesmärk on parandada vaimse tervise praktikate kvaliteeti

ja kättesaadavust esmatasandi tervishoius. Projekti käigus analüüsitakse ka

rahvusvahelisi parimaid praktikaid ning töötatakse välja Eesti konteksti sobivad

lahendused ning strateegiad.

 Kohalike omavalitsuste vaimse tervise teenuste arendamine, mille täiendav

rahastus on riigieelarvest arvestatud kohalikele omavalitsustele vaimse tervise

teenuste pakkumiseks kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu, võimaldades

paindlikku teenuste arendust kogukonna tasandil.

 Noortenõustamise toetamine, sh koostöös MTÜ Peaasjadega

 Sotsiaalministeerium koos partneritega töötab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

integreerimise – TERVIKute – suunas. Selle eesmärk on kujundada inimese

vajadustest lähtuv, sujuv ja hästi koordineeritud abi kogu elukaare vältel, sealhulgas

vaimse tervise murede korral. TERVIKute lähenemine toetab ka laste ja noorte

abivõimaluste parendamist, vähendades katkestusi teenuste vahel ja tagades, et

spetsialistide puudus ei takista õigeaegse ja sobiva toe saamist.

 Multidimensionaalse pereteraapia (MDFT) ja dialektilise käitumisteraapia (DKT)

kättesaadavuse parandamine raske käitumisprobleemiga lastele ja nende peredele

läbi Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa teenuse rahastuse.

3. Kui palju kvalifitseeritud vaimse tervise spetsialiste töötab hetkel Eestis laste ja noortega?

Palun esitage andmed erialade lõikes (nt lastepsühhiaatrid, koolipsühholoogid).

Nagu eespool öeldud, tegeleb laste vaimse heaolu ja tervise probleemide ennetuse,

toetamise ja raviga oluliselt laiem ring spetsialiste kui meditsiinitöötajad. Samas tegeleb

lastega suur hulk spetsialiste, kes samal ajal tegelevad ka täisealise elanikkonna samade

muredega ehk selget piiri ainult ja osaliselt lastega tegelevate spetsialistide vahele ei ole alati

võimalik tõmmata. Ka tervishoiutöötajate andmestik ei erista lastele ega täiskasvanutele abi

andvaid spetsialiste, siiski, olulisemate spetsialistide üldarvuna (tegelikult täidetud

ametikohad) toob Tervise Arengu Instituudi andmebaas välja järgmised arvud ja trendid

aastatel 2016, 2020 ja 2024:

 Tervishoiutöötajad 2016 2020 2024

Laste- ja noorukitepsühhiaater 6,2 14,0 10,1

Pediaater 110,3 97,0 80,2

Psühhiaater 155,7 138,0 139,5

Kooliõde 203,6 221,2 243,0

Lasteõde 241,8 222,5 208,8

Psühhiaatriaõde 220,3 223,0 261,9

Loovterapeut 5,9 8,1 8,2

Muusikaterapeut 1,7 0,1 0,6

Tegevusterapeut 36,5 32,3 44,6

Kliiniline psühholoog 70,5 104,9 119,9

Psühholoog 42,6 53,0 88,9

Psühhoterapeut (kliinilise psühholoogi haridust eeldav) 12,4 12,9 14,5

Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 54,8 46,9 65,9

7

Lisaks neile tegelevad alaealistega ka perearstid, vaimse tervise õed, koolipsühholoogid,

eripedagoogid, nõustajad ja paljud teised spetsialistid.

4. Millised konkreetsed ennetus- ja varajase sekkumise meetmed on laste ja noorte jaoks

juba rakendatud või kavandamisel Lastegarantii raames?

Eesti lastegarantii tegevuskava eesmärgid on kooskõlas Eesti riigisiseste eesmärkide ja

valitsuse tegevusprogrammi tegevustega ning muude riigisiseste arengukavadega ja nende

raames elluviidavate tegevustega. Lastegarantii Eesti raport 2024 annab infot nii Eesti

lastegarantii tegevuskava täitmise kohta kui ka Euroopa lastegarantii soovituse elluviimise

kohta sh ennetus- ja varajase sekkumise meetmete osas: Lastegarantii raport 2024.pdf

Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on konkreetsemalt näiteks järgmised tegevused

käivitunud, mis hõlmavad endast ennetus- ja varajast sekkumist arendavat ja toetavat:

 Abivajavate laste märkamise ja abistamise tõhustamiseks uuendatakse

lastekaitsesüsteemi, mille raames soovitakse muu hulgas suunata suuremat

tähelepanu ennetusele, parandada valdkondadevahelist koostööd, uuendada

lastekaitsetöö juhtumikorraldust, tõhustada kohaliku omavalitsuse ja riigi

lastekaitsetöö korraldust ning lastekaitse kvaliteedi ja järelevalve süsteemi.

01.01.2025 jõustunud lastekaitseseaduse muudatused aitavad kaasa abivajavate

laste märkamisele ja valdkondadevahelise koostöö paranemisele. Koostöös kohalike

omavalitsustega alustati 2025. aastal juhtumikorralduse mudeli „Turvalisuse märgid“

piloteerimist, mis põhineb senisest enam lapse ja perega, sh tugivõrgustikuga

koostööl, samuti suurendab lastekaitsetöös tehtavate otsuste läbipaistvust. Hetkel

valmistatakse ette teist muudatuste paketti lastekaitsesüsteemi uuendamiseks. See

jõuab Vabariigi Valitsusse 2026. aasta II kvartalis ning selle keskmes on

lastekaitsetöötaja töö tõhustamine, sh juhtumikorraldus ja võrgustikutöö ning

lastekaitsetöötaja rolli täpsustamine lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise

võimaldamise täitemenetlustes. Lisaks õiguslikele ja praktilistele muudatustele

kaasajastatakse lastekaitsetöös kasutatavaid IT-süsteeme. Tegevuste elluviimist ja

IT-süsteemide arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

 Sotsiaalkindlustusameti tellimusel on valminud ja käesoleval aastal kättesaadavaks

tehtud kaks tasuta e-kursust, mis käsitlevad mh ka laste väärkohtlemise temaatikat:

lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud e-kursus Abivajava lapse märkamine ja

abistamine (e-kursus) | Juhan - täienduskoolituste infosüsteem ning

lastekaitsetöötajatele suunatud e-kursus Lastekaitsetöö põhialused (e-kursus) |

Juhan - täienduskoolituste infosüsteem. Lisaks on lasteabi veebilehel abivajava lapse

varajase märkamise ja teatamise toetamiseks kättesaadavad järgmised materjalid:

o materjalid selle kohta, kuidas abivajavat last ära tunda, muuhulgas tööriista „Neli

toetavat küsimust“, mis aitab otsustada, kas tegemist on abivajava lapsega –

vaata ka tutvustavat videot, kus kooliõde selgitab, kuidas abivajavat last märgata

ja toetada;

o teavitusvormid, mis on turvaline lisavõimalus asutustes kasutuses olevatele

teatamisprotsessidele- ja kanalitele abivajavast lapsest teatamiseks. Vormi

täitmisel on abiks jaotis „Korduma kippuvad küsimused“.

 Tartu Ülikool on Sotsiaalministeeriumi tellimusel viimas läbi uuringut „Lapse

peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja

8

last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“. Uuring annab ülevaate sellest, kuidas

selgitatakse Eestis ja kolmes välisriigis lastekaitsetöös ja last puudutavates

perekonnavaidlustes välja lapse peresisene väärkohtlemine ja kuidas hinnatakse

selle mõju. Kui ilmnevad puudujäägid või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad

uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suunised, soovitused ja võimalusel

hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialistidele, mille abil

hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik

abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga

seotud juhtumites. Uuring peaks valmima käesoleva aasta lõpuks.

 Sotsiaalkindlustusamet on ette valmistamas hanget, et uurida Lastemaja rolli

seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ning Lastemaja sihtrühma laiendamise

võimalust. Uuringu tulemused selguvad järgmise aasta keskpaigas.

 Lisaks on loodud 8 Perepesa (täpsemalt mainitud esimeses küsimuses) ja

lähiaastatel on neid veel lisandumas.

 2022. aasta septembris jõustus riikliku perelepitusteenuse seadus. Teenuse eesmärk

on aidata vanematel pärast lahkuminekut leida kokkulepped alaealise lapse

elukorralduse osas, soodustada koostööd lapse kasvatamisel ja kaitsta lapse huve

ning heaolu. Perelepitusteenust saavad taotleda lapsevanemad, kes soovivad kokku

leppida lapsega suhtlemise, ülalpidamise või muudes elukorralduslikes küsimustes,

nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse varases faasis. Alates 2023. aasta juulist on

võimalik lepituse käigus kokku leppida ka hooldusõiguse lõpetamises või muutmises.

Perelepitusteenuse eesmärk on pakkuda tõhusat ja lapse heaolu keskset lahendust

vanematevahelistele vaidlustele, vähendades samal ajal kohtumenetluse kulusid ja

konflikti mõju lapsele.

 Käivitunud on erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üldine eesmärk on

pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Reformi esimene siht on

lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust, vähendades sotsiaal-, haridus- ja

tervisevaldkonnast pakutava toega seotud dubleerivaid tegevusi ja info killustatust.

Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude

raskusastme olemasoluga ning pööratakse tervikuna täiendavat tähelepanu laste

abivajaduse varajasele märkamisele nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid

õigel ajal perearsti vaatevälja ning seeläbi oleks võimalik õigel ajal märgata ka arengu

mahajäämust. Tegevuste elluviimiseks on kavas seadusemuudatused ja IT-

arendused, mitut tegevust on planeeritud rahastada Euroopa Sotsiaalfondi

vahenditest. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada paari lähema

aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.

 Sotsiaalministeerium valmistab ette katseprojekti ärevushäirega lastele ja nende

peredele sihitatud sekkumise “Cool Kids” läbi viimiseks, mis algab 2025. Cool Kids on

tõenduspõhine kognitiiv-käitumuslik programm, mis on suunatud ärevushäiretega

lastele ja noortele (tavaliselt vanuses 7–17). Sekkumise tõhusust on kinnitatud

mitmete teadusuuringutega ning see vähendab ärevussümptomeid ning parandab

laste igapäevast toimetulekut ing toetab nende enesehinnangut.

 Aastal 2026 planeerib Sotsiaalministeerium läbi viia katseprojekti autismispektrihäire

ning kõne hilistumisega lastele ja nende vanematele. Tegevuse eesmärk on toetada

perekonda tervikuna võimalikult varajases eas, et vältida hilisema abivajaduse

süvenemist ning anda vanematele oskusi, kuidas arendada lapse kommunikatsiooni

oskuski ning pakkuda positiivseid suhtlemiskogemusi.

9

5. Kas 2023–2024. aastal läbi viidud laste vaimse tervise riikliku uuringu tulemused

avalikustatakse? Kui jah, siis palun täpsustage, millal ja kus need andmed avaldatakse. Kas

tulemusi kasutatakse edaspidi regulaarseks riiklikuks seireks või Lastegarantii

implementeerimise hindamiseks?

2023–2024. aastal läbi viidud Eesti laste vaimse tervise riikliku uuringu tulemused on

avalikustatud ning neid kasutatakse ka edasisteks seire- ja poliitikakujundusotsusteks, sh

lastegarantii valdkondade üleste tegevuste peegeldusena. Uuringu „Eesti laste vaimse

tervise uuring (LVTU)“ lõpparuanne avaldati 2025. aasta alguses ning on kättesaadav siin:

LVTU_lõpparuanne_16mai2025_1.pdf või Tervise Arengu Instituudi lehel siin: Eesti laste

vaimse tervise uuring | Tervise Arengu Instituut.

Uuringu tulemusi kasutatakse mitmel viisil edasiseks laste heaolu seiramiseks:

 Sisendina laste heaolu näidikulaua loomisel: Sotsiaalministeeriumil on käsil 2025-

2027 valdkondade ülese laste heaolu andmepildi projekt ning tellitakse Eesti laste

heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ning sellest lähtuvate indikaatorite ja andmete

valik näidikulauale. Näidikulaud aitab kujundada riiklikku seiresüsteemi, mis jälgib

regulaarselt laste ja noorte heaoluga seotud olulisi indikaatoreid, sh vaimset tervist.

 Lisaks on plaanis lisada laste heaolu, sh vaimset heaolu mõõtvad küsimused

regulaarselt riiklikult läbiviidavasse õpilaste koolidega rahulolu- ja koolikeskkonna

küsitlustesse (2025. aastal on küsimused läbirääkimisel küsitluse korraldaja

HARNO-ga)

 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu järgmisesse lainesse (2026–2027)

plaanitakse samuti integreerida osad LVTU küsimused, et tagada ühtne ja võrdlev

andmestik noorte vaimse tervise muutuste jälgimiseks ajas.

6. Eesti keelele ülemineku kontekstis – hiljutise monitooringu andmetel ei saavutanud 70%

neljanda klassi õpilastest eesti keele, matemaatika ja loodusõpetuse osas hinnangut "hea"

ega "väga hea". Kas ja kuidas on kavandatud süsteemne seire, tugiteenused või

individuaalsed sekkumised nende laste toetamiseks, et ennetada sotsiaalset tõrjutust ja

õpiraskuste süvenemist? Palun lisage teave rahastuse, juhendmaterjalide, koolitatud

personali ja/või Lastegarantii või muude EL-i mehhanismide toel loodud lisaresursside kohta.

Samuti palun täpsustada, kas selle keeruka ülemineku toetamiseks on olemas strateegia ja

rakendusplaan, mis keskenduvad just laste heaolule ning nende emotsionaalse ja sotsiaalse

kohanemise toetamisele.

Antud küsimuse eest vastutab HTM ning on neile esitatud sarnase sisuga päringule ka

vastanud.

Lisaks oma varasemalt antud vastusele täiendab HTM, et hetkel viiakse läbi muudatusi

HARNO poolt korraldatavates koolikeskkonna ja rahulolu-uuringutes, et lisada sinna laste

vaimset tervist ja heaolu käsitlevad küsimused.

Küsimuses on eraldi soovitud infot ka tugiteenuste, individuaalsete sekkumiste kohta, mis

vähendavad sotsiaalset tõrjutust või aitavad vähendada õpiraskuste tekkimist.

Koolidel ja koolipidajatel on vajalik tagada tugiteenuste olemasolu. Teisisõnu peab olema

kättesaadav nelja tugispetsialisti teenus: iga kool peab tagama sotsiaalpedagoogi,

10

eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenuse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37

lõike 3 alusel. Mitmed koolid on vajaduse tõttu palganud ka rohkem psühholooge.

Vaimse tervise toetamise ja ennetustegevustega tegelevad koolides tugispetsialistidest

aktiivselt ka näiteks  sotsiaalpedagoogid. Iga kool vastutab ise lähtuvalt enda õpilaskonnast,

kuidas ta laste vaimset ja füüsilise turvalisuse tagab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44

järgi.

Kuigi tugispetsialistide kättesaadavus ei ole veel kõikjal ideaalne, on olukord ajas paranenud

ning paranemine jätkub ka lähiaastatel. Tugispetsialistide suurendatud vastuvõtt on HTM-i

fookuses ka järgmiseks perioodiks sõlmitavates halduslepingutes. HTM on kavandanud

täiendavate tugispetsialistide õppekohtade rahastamist kuni 2030. aastani. Ülikoolide

halduslepingute kaudu suunab HTM igal aastal täiendavate õppekohtade rahastusse 8,6 mln

eurot (vt eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2023-2030 muutmine 22.04.2025 p

11). Lisaks on 2025. aastal alustavale tugispetsialistile ette nähtud lähtetoetus suuruses

15 979 eurot.

Hindame Teie huvi laste ja noorte heaolu vastu ning oleme valmis jätkama sisulist koostööd

ka edaspidi.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anniki Lai asekantsler Mari Ader [email protected]