Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231550723

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.07.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231550723

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx xxxx (ik xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 17.02.2025, 01.03.2025

Kahtlustatavale Xxx Xxxx on kriminaalasjas 25231550723 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2,

3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on

toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxxx Xxxx

tegu kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendmaisel.

Üldpreventiivsetel eesmärkidel ei ole ilmtingimata vajalik kahtlustatava karistamine kriminaalkorras.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval Xxxx Xxxxx ei ole kehtivaid karistusi.

Teisi kriminaalasju menetluses samuti ei ole. Kriminaalasjas menetletavad kuriteoepisoodid on aset

leidnud lühikese perioodi jooksul, viimasest sündmusest on möödunud ca viis kuud ja kahtlustatav ei

ela enam koos kannatanutega. Seetõttu ei mõjuta kriminaalasja lõpetamine negatiivselt ühiskonna

usku kehtivasse õigusesse.

Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul Xxxx Xxxx määratud kohustused, aga ka meetmed,

mida ta on ise tarvituse võtnud, vältimaks edaspidiste süütegude (eriti vägivallakuritegude)

toimepanemist. Sellisele seisukohale jõudis prokurör suhtlemises kannatanutega. Xxxx Xxxx sõnul

(vestlus toimus 28.07.2025 telefoni teel) sõnul ei ela tema tütar Xxxx Xxxx enam koos kannatanutega

ühel elamispinnal. Xxxx Xxxx ei soovi oma emaga suhelda. Sama informatsiooni kinnitas ka

28.07.2025 lapse isa Xxx Xxxx, väites, et kahtlustatav on kolinud teise mehe juurde ja ei tekita enam

kriminaalasjas kannatanutele ohtu. Kuna Xxxx Xxxx on alandanud oma last Xxxx Xxxx pikema aja

jooksul, ei soovi laps enam emaga suhelda.

30.07.2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas Xxx Xxxx, et kahetseb teo toimepanemist ja

esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel. Kahtlustatav andis nõusoleku

koolitusprogrammis „Naised vägivallata“ osalemiseks, sest kahetseb juhtunut ja soovib taastada suhet

oma vanema lapse Xxx Xxxx. Sotsiaalprogrammis osalemine toetab lugupidavat käitumist ja

emotsioonide juhtimist. Vägivallast hoidumise kohustuse määramisega hoitakse kahtlustatava

käitumine kontrolli all.

Vaatamata sellele, et menetluses on mitu kuriteoepisoodi, leiab ikkagi prokurör, et käesolevas asjas

puudub avalik menetlushuvi ülaltoodud põhjustel. Oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxx Xxxx

suhtes on võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui Xxx Xxxx suhtes

kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest

järeldusi ning jätkata õiguskuulekat käitumist.

Xxxx Xxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS

§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231550723 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxx Xxxx on kohustatud

2.1. hoiduma vägivallast – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel. Tähtajaks määrata 30.03.2026.

2.2. läbima MTÜ Vaiter korraldava sotsiaalprogrammi „Naised vägivallata“ tähtajaga

30.03.2026 - KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

6. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanule Xxx Xxxx

ja kannatanu Xxxx Xxxx seaduslikule esindajale Xxxx Xxxx. Kahtlustatavale Xxxx Xxxx antakse

määruse koopia allkirja vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

11. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS § de 318 ja 321 järgi.

Prokurör

Irina Tsugart