Kirja edastamine

1

EELNÕU

01.08.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamine)

§ 1. Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab tasu autorite, teoste esitajate,

fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes jaotuskavast, oma liikmete

üldkoosolekul kokku lepitud põhimõtetest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud

tingimustest.

(9) Tasu jaotamise aluseks on jaotuskava, mille lepivad kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust

arvates kokku kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus käesoleva seaduse

§-s 26 nimetatud tasule.“;

2) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 91–94 järgmises sõnastuses:

„(91) Käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas

aluseks:

1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmärk;

2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste

reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid;

3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti;

4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus.

(92) Kui käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud isikud ei saavuta jaotuskavas kokkulepet ette

nähtud aja jooksul, teeb tasu koguja neile tähtpäeva saabudes esimesed väljamaksed jaotamisele

kuuluvast summast järgmiselt:

1) autoritele 30%;

2) esitajatele 15%;

3) tootjatele 15%.

(93) Käesoleva paragrahvi 92. lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal

jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel,

kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule.

(94) Pärast paragrahvi 92. lõikes sätestatud viisil tasu jaotamist jaotatakse ülejäänud tasu käesoleva

paragrahvi 9. lõikes nimetatud isikute vahel kokkuleppe kohaselt või kui kolme kuu jooksul

kokkulepet ei saavutata, arvatakse summa järgneval aastal jaotatava summa hulka.“;

2

3) paragrahvi 27 lõiked 10, 11, 12 ja 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja

analüüside tegemiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne

protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.

(11) Kollektiivse esindamise organisatsioonid esitavad käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud

jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle

kokkuleppimisest arvates.

(12) Tasu koguja on eraõiguslik juriidiline isik, mille määravad kokkuleppel käesoleva seaduse §-

s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavad kollektiivse esindamise

organisatsioonid.

(121) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks tehtud

põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks

õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise,

maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;

4) paragrahvi 87 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“ tekstiosaga „§-dest 491

ja 492 ning § 27 9. lõikest“.

§ 2. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul selle kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) rakendusakti kavand koos kahe lisaga. Lisaadressaadid: Patendiamet Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Meie 11.08.2025 nr 8-1/6719-1

2

Patendivolinike Koda Eesti Autorite Ühing Eesti Esitajate Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Eesti Heliloojate Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Interpreetide Liit MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenusmajanduse Koda Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Eesti Rahvusraamatukogu Rahvusarhiiv BSA esindaja Eestis Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Rahvusringhääling Eesti Kultuuri Koda Eesti Filmi Instituut Alex Luik 5787 2843 [email protected]

1

01.08.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamine) seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse1 (edaspidi AutÕS) §-s 27 sätestatud nn

erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi, mille eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis

isiklikuks kasutamiseks kopeerimisest tuleneva tulu kaotuse eest. Eelnõu eesmärk on muuta

erakopeerimise süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks. Selleks muudetakse tasu koguja

määramise ja tasu jaotamise sätteid, millega antakse asjassepuutuvatele isikutele senisest enam

pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotamise üle.

Kui seni on valdkonna eest vastutav minister määranud ise tasu koguja, saaksid kollektiivse

esindamise organisatsioonid2 (KEO) edaspidi määrata tasu koguja omavahelisel kokkuleppel.

Lisaks on valdkonna eest vastutav minister seni kinnitanud igal aastal nii komisjoni koosseisu kui

ka komisjoni välja töötatud jaotuskava. Muudatustega kaotatakse ära komisjon ja jaotuskava

käskkirjaga kinnitamise nõue. Edaspidi lepiksid KEOd ise jaotuskavas kokku ja seejärel jaotaksid

tasu omavahelise kokkuleppe kohaselt. Sellega loodetakse KEOdele anda senisest enam

paindlikkust ja pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotuskava üle. Lisaks on eelnõus

sätestatud mehhanism juhuks, kui KEOd ei peaks vajaminevat kokkulepet tähtajaks saavutama.

Seaduse planeeritud jõustumise aeg on 01.01.2026.

Seaduseelnõu rakendamisel väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ka JDM) töökoormus,

sest edaspidi pole JDMil vaja jaotuskava koostamisel osaleda ja seda käskkirjaga kinnitada. Samal

ajal ei kaasne halduskoormuse kasvu tasu kogujale, kuigi tasu koguja võtab üle toetuste

menetlemise ja aruandluse korraldamise. Nende ülesannetega seotud halduskulud kaetakse

kogutud tasust, arvestades need maha enne jaotamist.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunikud Brigita Rästas (teenistusest

lahkunud) ja Alex Luik ([email protected], 57872843) ning sama talituse juhataja Kärt

Nemvalts ([email protected], 53438846). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

1.2. Märkused

1 RT I, 14.03.2025, 22. 2 Nt Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit jt.

2

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus. Justiitsministeerium (nüüd Justiits- ja Digiministeerium)

saatis huvirühmadele VTK kohta arvamuste saamiseks 02.01.20243. Tagasiside ettepanekute

põhjal liigutakse edasi esialgu erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi uuendamisega.

Huvirühmadega kohtuti ümarlaual 29.04.2024.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seadust (RT I, 14.03.2025, 22).

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ4 (edaspidi ka

InfoSoc direktiiv) ja rakendamise tähtajad on varasemast täidetud.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Muudatused tasu jaotamise protsessis

2.1.1. Kehtiv kord ning selle puudused

Erakopeerimise süsteemi eesmärk on õiguste omajatele tekitatud kahju õiglane hüvitamine ning

selleks peab tasu jaotamist reguleeriv õigusraamistik tagama tasakaalustatud ning tõhusa protsessi.

Seadusemuudatuse eesmärk on muuta erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem

tõhusamaks, tasakaalustatumaks ja paindlikumaks, andes KEOdele rohkem otsustusõigust ja

vähendades JDMi rolli.

InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt on liikmesriikidel õigus sätestada autori ainuõiguste erand,

mille kohaselt on autori ja õiguste omajate nõusolekuta lubatud reprodutseerida teoseid ja muid

õiguste objekte enda isiklikeks vajadusteks (edaspidi erakopeerimise erand) ning autoril ja õiguste

omajatel on õigus saada selle eest õiglast tasu (edaspidi erakopeerimise tasu).

Eestis on erakopeerimise erand sätestatud AutÕSi § 26 lg-s 1, kus on nimetatud isikute ring, kellel

on õigus erakopeerimise tasule – autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse

tootjad. AutÕSi § 27 reguleerib erakopeerimise tasu kogumist, jaotamist ja tasu kogumiseks

õigustatud isiku määramist. Paragrahvi 27 lg 7 alusel on kehtestatud ka nn erakopeerimise tasu

määrus ehk Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja

teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“5.

AutÕSi § 27 lg 9 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, mis

töötab välja jaotuskava6. Selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 11 alusel

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/303c69a5-e75f-4496-abff-b5c5067a3f8d 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste

teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, ELT L 167, 22.6.2001, lk 10–19. 5 RT I, 04.03.2021, 8. 6 Edaspidi on spetsiifiliselt Eestile omast hüvitise jaotamise skeemi nimetatud kui „jaotuskava“, taoliste skeemide

kohta üldisemalt „jaotusskeem“ ehk ingl k distribution scheme.

3

kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu. Jaotuskava alusel teeb tasu koguja erakopeerimise

tasu väljamaksed kollektiivsetele esindamise organisatsioonidele, kes teostavad kollektiivselt tasu

saamiseks õigustatud isikute autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi (edaspidi KEO)7.

Seejärel teevad KEOd väljamaksed õiguste omajatele. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab

valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel.

Kehtiv õigus näeb seega ette erakopeerimise tasu jaotamise kahes etapis. Esimene etapp algab

komisjoni moodustamisega ja lõpeb KEOdele tasu jaotamisega valdkonna eest vastutava ministri

kinnitatud jaotuskava alusel. Teine etapp algab, kui jaotuskava alusel on KEOdele tasu jaotatud, ja

lõpeb siis, kui KEOd on jaotanud tasud individuaalsetele õiguste omajatele. JDMi hinnangul on

puudusi just esimeses etapis, täpsemad põhjused on esitatud allpool. Lisaks on JDMi hinnangul

võimalik muuta tasu koguja määramine paindlikumaks, seni on see toimunud valdkonna eest

vastutava ministri käskkirja alusel.

Kuna eelnõu keskendub just erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile, on järgmisena

esitatud kokkuvõtlikult tegevused, mis esimeses etapis toimuvad ning tegevustega seonduvad

puudused. Esiteks kinnitab justiits- ja digiminister käskkirjaga komisjoni erakopeerimise tasu

jaotuskava väljatöötamiseks (AutÕS § 27 lg 9). Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama

(AutÕS § 27 lg 9). Kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile, kes

kinnitab jaotuskava käskkirjaga (AutÕS § 11). Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu

koguja KEOdele väljamaksed. JDM on nimetatud tegevuste puhul täheldanud probleeme.

Erakopeerimise tasu jaotamise komisjon

Esimene probleem erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni juures tekib selle moodustamise

puhul. Nimelt on sätestatud AutÕSi § 27 lg-s 9, et komisjoni kuuluvad õiguste omajaid esindavad

KEOd proportsionaalselt. Seejuures on määratlemata sättes kasutatud sõna „proportsionaalselt“,

mis on jätnud liigset tõlgendamisruumi. Senise korra kohaselt on komisjoni kuulunud esindajaid

igast KEOst, kelle liikmetel on õigus erakopeerimise tasule nii, et erinevad õiguste omajate grupid

oleks võrdselt esindatud8. Samas võib sõna „proportsionaalne“ mõista ka teistmoodi, nt et

komisjoni peaks kuuluma igast KEOst esindajaid proportsionaalselt KEO liikmete arvule,

eelnevatel aastatel KEOdele jaotatud summadele või mõnele muule näitajale, mis iseloomustab

KEO osatähtsust kõikide KEOde seas. Selline tõlgendusruum on juba tekitanud vaidlusi tasu

jaotamise protsessi ettevalmistamisel ja enne kui komisjon sisulist tegevust alustab. KEOde hulgas

on seni puudunud ühtne seisukoht, milline oleks kõige õiglasem komisjoni koosseis. Senine kord

jätab võimaluse, et kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, võidakse

erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja KEO

esindajate arv komisjonis võib varieeruda. On tõenäoline, et mida rohkem KEO esindajaid

komisjonis on, seda parem on KEO läbirääkimise positsioon. Sellest tekib võimalus, et kõikuva

esindatuse korral on ühel aastal üks KEO, teisel aastal teine KEO eelisseisundis jaotuskava

koostamisel.

7 Eelnõu koostamise ajal kuuluvad tasu saajate hulka järgnevad KEOd: Eesti Autorite Ühing, Eesti

Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing 8 Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti

Näitlejate Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing.

4

Teine probleem on seotud JDMi rolliga komisjoni töös. Nimelt on komisjonis lisaks õiguste

omajate esindajatele ka üks JDMi esindaja. Sätte algne eesmärk oli ilmselt anda JDMile võimalus

komisjoni tööga kursis olemiseks, anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll.

Tegelikult on JDMi hinnangul komisjoni senine töö näidanud, et JDMi esindaja osalemine

komisjoni töös pole hädavajalik.

Kolmas probleem on seotud sellega, et komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi.

Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile

kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.

Jaotuskava kinnitamine

AutÕS sätestab, et minister kinnitab käskkirjaga jaotuskava, olles selle enne kooskõlastanud

autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega (AutÕS § 27

lg 11).

Esimene probleem tekib sellest, et seaduses ei ütle üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada

komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Ühelt poolt on võimalik seadusest

tuletada, et jaotuskava (kavandi) koostab komisjon (AutÕS § 27 lg 9) ja esitab selle ministrile, kes

selle ka kinnitab (AutÕS § 27 lg 11). Teiselt poolt on öeldud, et minister peab jaotuskava kõigest

kooskõlastama õiguste omajate esindajatega (AutÕS § 27 lg 11), mis jätab ministrile laiema

otsustusruumi.

Jaotuskava teenib õiglase hüvitise tagamise eesmärke, sest sellest sõltuvad KEOdele ja hiljem

õiguste omajatele makstavad summad. Kui komisjon esitab ministrile jaotuskava, mis ei ole

õiglane, tuleks eelistada sellist tõlgendust, et ministril on õigus jaotuskava kinnitamisel irduda

jaotuskava (kavandis) kokkulepitud tasuprotsentidest. Siiski jääb ebaselgeks, milliste kaalutluste

alusel saab minister teha muudatusi komisjoni esitatud jaotuskavas enne selle kinnitamist.

Komisjonis on ülekaalus KEOde esindajad, kellel on andmed nt nende esindatud liikmete teoste

kasutamise ulatusest. Seega KEO ülesanne oma liikmete esindajana oleks need andmed komisjonis

välja tuua, komisjonis korrigeeritakse tasu maksmise proportsioone teoste tegeliku kasutamise

ulatuse järgi. JDMil sellised andmed puuduvad. Seega on JDMil ka keerukam hinnata, kas

jaotuskava on õiglane või mitte. Peamiselt saab aluseks võtta võrdluse eelmise aasta jaotuskavaga,

avalike allikate info teoste kasutamise kohta, JDMi esindaja kuuldud info komisjoni

läbirääkimistel. Seetõttu on JDMil keeruline komisjonis kokku lepitud jaotuskavas vigu leida ja

neid ka parandada sedasi, et ministri käskkiri, erinevalt komisjoni esitatud jaotuskavast, tagaks

õiguste omajatele õiglase tasu. Seetõttu on aastate 2022–2024, mil kehtib uus süsteem, tegevus

olnud selline, et minister kinnitab komisjoni esitatud jaotuskava muutmata kujul. Kogu sisuline

ekspertiis õiglase jaotuskava kinnitamiseks ja tulemuseni jõudmiseks on just KEOde endi käes.

Erapooletute uuringutega (milleks AutÕS riiki kohustab) saab jaotamise aluseks olevaid andmeid

välja selgitada mingites piirides. Esiteks saab uurida, milliseid teoseliike ja millisel määral

võrrelduna teiste teoseliikidega kopeeritakse, ning hinnata audio- ja audiovisuaalvaldkonna

omavahelisi osakaale. Teiseks saab nende kahe valdkonna sees jagada raha teose liigi järgi ja selle

põhjal, palju kopeeriti nt Eesti muusikat, kui palju välismaised sarju jne. Sellest jaotusest edasi ei

võimalda aga ükski uuring määrata, kui palju peaks konkreetse teoseliigi (nt kodumaised

audiovisuaalsed teosed) kopeerimise eest saama raha filmitootjad, filmiautorid, näitlejad,

filmimuusika tootjad, filmimuusika autorid, filmimuusika esitajad ehk milline on erinevate õiguste

omajate rühmade osakaal mõne konkreetse teoseliigi puhul. Kopeerimise ulatus on seejuures nende

5

puhul võrdne, sest kõik nimetatud osalised on panustanud Eesti filmidesse. Sektoritevaheline jaotus

ühe teoseliigi puhul vajab spetsiifilist ekspertiisi, mis ongi KEOdel, seda enam, et otsustamiseks

vajalikud andmed on sageli lepingutega kaetud ning võivad olla konfidentsiaalsed. Seda asjaolu on

iseenesest arvestatud ka kehtivas seaduses, kuna igal aastal moodustatava komisjoni tegevust ei

saa pidada nõu andvaks, nende teadmistele tuginedes ongi õiglane tulemus saavutatav ja nende

sisulist rolli kogu protsessis on võimatu alahinnata, mistõttu ka praegu ei näe AutÕS ette tegelikult

protseduuri, mille kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister ise asuda tasude jaotuse üle

otsustama ja minna jaotuskomisjoni otsusest mööda (olgu otsus saavutatud konsensuse või

hääletamise tulemusel).

Teine probleem jaotuskava kinnitamisel haldusaktiga on seotud erakopeerimise tasu kogumise ja

jaotamise mehhanismiga. Erakopeerimise tasu peab kompenseerima eeldatava kahju, mis tekib

õiguste omajatele, kuna isikud teevad teostest koopiaid õiguste omajate loata. Seega hüvitatakse

õiguste omajatele saamata jäänud litsentsitulu. Hüvitamise mehhanism seisneb selles, et esmalt

maksab AutÕSi § 27 lg-s 1 nimetatud isik (nt müüja) salvestusseadme või -kandja pealt tasu selle

kogujale (hetkel EAÜ). Seejärel jaotab EAÜ tasu KEOde vahel. Kolmandaks jaotab iga KEO tasu

oma liikmete vahel. Igas nimetatud etapis sooritab eraõiguslik isik makse teistele eraõiguslikele

isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni.

Järelikult on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga. Seda toetab ka Euroopa Kohtu

praktika. Nimelt on kohus rõhutanud, et isikud, kes teevad teostest koopiaid õiguse omajalt luba

küsimata ja kes seda tehes tekitavad neile kahju, peavad põhimõtteliselt neile selle heastama,

rahastades selleks ette nähtud õiglast hüvitist (C-470/14). Seega on oluline just seos, et kasutajad

peaksid õiguste omajatele saamata jäänud tulu kompenseerima.

Seetõttu ei ole JDMi hinnangul otstarbekas olukord, kus ühes eelmainitud etapis (jaotuskava

kinnitamisel) sekkutaks haldusaktiga. Vastupidi, haldusakt võib tekitada lisavaidlusi. Järgnenud on

kohtuvaidlused (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks lõppenud), mis on kokkuvõttes tasu

jaotamise protsessi oluliselt pidurdanud. See omakorda tähendab, et erakopeerimise tasu kas ei jõua

õigel ajal konkreetse õiguste omajani või kaasneb oluline õiguskindlusetus (nt kui küll kinnitatud,

kuid vaidlustatud haldusakti alusel on summad juba õiguste omajatele makstud ning kohus otsustab

käskkirja osaliselt või täielikult tühistada).

2.1.2. Lahendusettepanek

Võimalikud variandid

Nagu ülal selgitatud, tuleneb erakopeerimise õiguslik raamistik ELi õigusest, täpsemini on

liikmesriikidel InfoSoc direktiivi artikli 5 lg 2 p b alusel õigus autori ainuõigusi piirata tingimusel,

et õiguste omajad saavad õiglase tasu. InfoSoc direktiiv ei ole täisharmoniseeriv, mis tähendab, et

liikmesriikidel on vabadus otsustada esiteks, kas erakopeerimise erand üldse kehtestada, ning

teiseks lai kaalutlusõigus otsustamaks, mil viisil on õiguste omajatele tagatud õiglane tasu (C-

470/14 p 22). ELi liikmesriigiti on õiglase tasu süsteemi kehtestamisel lähenetud jaotusskeemile

erinevalt9, suures plaanis on kasutusel neli süsteemi:

- jaotusskeem on sätestatud õigustloova akti tasandil (nt BG, IT);

- jaotusskeem lepitakse kokku mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena (nt AT, HR);

9 CISAC uuring. Private Copying Global Study – Law and Practice.

6

- nn kombineeritud süsteemid, kus üks osa jaotusskeemist on seaduses sätestatud (nt jaotus

õiguste omajate – autorid, esitajad, tootjad – vahel), teine osa on ujuv ning lepitakse kokku või

määratakse nt vaid üheks aastaks (nt jaotus teose liikide – AV, muusika – vahel) (nt DK, FR);

- jaotusskeem kehtestatakse haldusaktiga, millele ei eelne läbirääkimisi õiguste omajatega (FI)

või millele eelnevad läbirääkimised (EE).

Lahendusettepanekus valitud tasumudeli kaalutlused

Erakopeerimise süsteemi eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis sellest, et kasutajad

saavad erakopeerimise erandile tuginedes audiovisuaalseid teoseid ja teose helisalvestisi

reprodutseerida. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tasu kogumist ja jaotamist käsitlev õigus

võimaldama tasakaalustatud ja tõhusat protsessi.

Kui jaotusskeem sätestatakse õigustloova akti tasandil ja kogutud tasust jaotatakse KEOdele aastast

aastasse sama proportsioon, tekitab järjepidev jaotusskeem õiguste omajatele õiguspärast ootust.

KEOd saavad oma tegevust ja eelarveid planeerida senisest suurema kindlusega, arvestades, et

proportsioon jääb samaks. Siiski kaob sellise süsteemi kehtestamisega paindlikkus, mis on

praeguses eelnõus valituks osutunud tasumudeli eeliseks.

Kombineeritud süsteemi kasutamine, kus jaotusskeem on nt õiguste omajate kategooriate (autorite,

esitajate ja tootjate) vahel seadusega sätestatud, samas kategooria sees muusika ja AV sektorite

vahel jaotatav tasu määratakse igaks aastaks eraldi, annab ühelt poolt järjekindlust ja teiselt poolt

lisab paindlikkust. Igale õiguste omajate kategooriale on tagatud püsiv osakaal kogutud tasust ning

on arvestatud sellega, et muusika ja AV sektorite vahel võivad osakaalud muutuda. Kuigi ka sellise

tasakaalustatud süsteemi kehtestamine oleks realistlik, on praeguse eelnõuga eelistatud süsteemi,

mis pakuks kõige enam paindlikkust. Ka praeguses süsteemis ei ole jaotusskeem aastast aastasse

püsiv ja JDMi hinnangul oleks uue süsteemi juures mõistlik seda paindlikkust säilitada, kuna

võimaldab arvestada praktilisi kaalutlusi.

Läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud jaotusskeemi puhul, mis on eelnõus valitud süsteem,

peetakse esmalt läbirääkimised huvirühmade, eelkõige KEOde endi vahel. Läbirääkimiste

tulemusena lepivad KEOd kokku jaotusskeemis, mille alusel tasud jaotatakse, jaotusskeem kehtib

intervalli piires. Järgnevaks intervalliks lepitakse kokku uues jaotusskeemis. Olemuselt on selline

jaotusskeem eraõiguslik kokkulepe ning sellise süsteemi eelis on paindlikkus õiguste omajate

jaoks. Kuna jaotusskeem lepitakse kokku läbirääkimistel, kujuneb selle sisu KEOde endi koostöö

tulemusena. KEOd, kel on eeldatavasti kõige asjakohasemad andmed oma liikmete teoste

kasutamise kohta, saavad jaotusskeemi läbi rääkides arvestada muutustega teoste kasutamises,

millega lõplik skeem peaks arvestama. Sellise süsteemi üks võimalik puudus on olukord, kus

jaotusskeemis ei õnnestu kokku leppida õigeaegselt, see on ebaõiglane või esinevad muud

puudused. Kuna liikmesriigi ülesanded piirduvad õiglase hüvitise süsteemi tagamisega, ei pea

liikmesriigid tingimata jaotusskeemi ise määrama, kuid selleks, et oleks täidetud õiglase tasu

jaotamise eesmärgid, on eelnõus arvestatud olukorraga, kus osapooled ei lepi jaotusskeemis

õigeaegselt kokku.

7

2023. aasta lõpus valmis Justiitsministeeriumi tellimusel Aleksei Kelli ja Age Värvi koostatud

uuring „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta“10. Uuringu eesmärk oli toetada

erakopeerimise tasu süsteemi tõhusamat toimimist Eestis, pakkudes rahvusvahelise võrdluse põhjal

teavet tasu kogumise ja jaotamise mehhanismide täiustamiseks. Peamine tähelepanu oli õiglasel ja

läbipaistval jaotuskaval, mis arvestab erinevate õiguste omajate huvidega ning vastab autoriõiguse

seaduse nõuetele. Uuringu kohaselt vajab erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise süsteem

Eestis ümberkorraldamist. Kehtiv süsteem, kus jaotuskava koostab komisjon ja kinnitab minister,

peaks asenduma KEOde suurema vastutuse ja otsustusõigusega. Samuti puuduvad Eestis

regulaarsetele empiirilistele andmetele tuginevad uuringud, mis takistab andmepõhise

jaotamismudeli rakendamist. Õiguste omajate ring on piiratud ning võiks olla laiem, nagu mitmes

teises EL riigis. Halduskoormuse vähendamiseks soovitatakse loobuda komisjoni iga-aastasest

moodustamisest ja võimaldada KEOdel jaotuskava iseseisvalt kinnitada. Lisaks vajab uuringu

koostajate hinnangul õigusraamistik suuremat paindlikkust ja selgust – sealhulgas tuleks

kehtestada üldised jaotuskriteeriumid ning luua lahendused olukordadeks, kus osapooled

kokkuleppele ei jõua.

2024. a VTKs selgitati välja erakopeerimise tasu maksmisel tekkinud probleemid (jaotuskomisjoni

koosseis, ministeeriumi roll) ja pakuti nendele lahendusvariante. VTKs ei pakutud välja

terviklahendust, eesmärk oli see leida kogunenud tagasiside pinnalt ning ühtlasi arvestada 2023. a

lõpus valminud analüüsi tulemusi. Mis puudutab jaotuskomisjoni koosseisu, siis sai välja pakutud

mudelid, mis põhinevad praegusel süsteemil (erakopeerimise tasu jaotamise lepivad kokku õiguste

omajate esindajad), pakuti uudsena välja ka nn erapooletute asjatundjate mudel ning lõpuks

kombinatsioon olemasolevast ning erapooletute asjatundjate mudelist (nn segamudel). Mingit

ühtset eelistust VTK tagasiside pinnalt ei selgunud, kollektiivse esindamise organisatsioonid

pidasid nende osalemist protsessis ka edaspidi äärmiselt oluliseks. Ministeeriumi (või ka

valitsemisala hallatava asutuse, ennekõike Patendiameti) rolli hindasid KEOd üldiselt vajalikuks,

kuid Tartu Ülikooli hinnangul on riigi roll pigem süsteemi regulatiivse raamistiku loomises, mitte

iga-aastases tasu jaotamise protsessis vahendajana osalemises ning suuresti kollektiivse esindamise

organisatsioonide esindajate tehtud otsuste kinnitamises.

Valitud lahendust toetab ka 2023. a lõpus valminud uuring, milles analüüsitud ELi liikmesriikides

on kasutusel erinevad lahendused ning mitmel neist on tasude jaotamine antud tasu saamiseks

õigustatud isikutele (ennekõike neid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele).

Näiteks toimivad samalaadsed süsteemid Rootsis, Austrias ja Leedus. Lätis on sätestatud üldised

jaotusprotsendid, kuid kui samale tasuosale on õigus mitme KEO liikmetel, siis tuleb jaotus nende

KEOdel omavahel kokku leppida. Saksamaal on üheksa KEOd moodustanud eraõigusliku

juriidilise isiku – mittetulundusühingu vormis tegutseva Zentralstelle für Private

Überspielungsrechte (ZPÜ) – ning selle koordineerimisel kiidavad liikmed jaotuskava heaks

ühehäälse otsusega. Kui kõik pole nõus, peab jaotuskava ümber tegema.

Tekib ka küsimus, kas seda ülesannet (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine ja kinnitamine)

tuleb pidada riigi tuumikfunktsiooniks, mida ei saaks delegeerida avalikust sektorist väljapoole.

Ühest vastust küsimusele, milline on nn riigi tuumikfunktsioon ehk ülesanded, mida avalikust

10 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Erakopeerimise%20tasu%20aruanne.pdf

8

sektorist väljapoole delegeerida ei oleks võimalik11. Samas on Eesti põhiseadus (PS) määranud

kõigi kolme avaliku võimu liigi (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) konkreetsete

funktsioonide täitjad:

1. Seadusandlik võim – Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS §-d 59 ja 65) ning Vabariigi

President annab seadlusi (PS § 78);

2. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (PS § 87);

3. Kohtuvõim – õigust mõistab ainult kohus (PS § 146).

Konkreetse täitjaga ülesanded (nt Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus) ülesandeid ei

ole üldjuhul lubatud erasektorile delegeerida12.

Lisaks konkreetse täitjaga ülesannetele võtab põhiseaduse § 14 kokku riigi rolli laiemalt: „Õiguste

ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste

kohustus“. Seega võib järeldada, et riigi ülesanne, mida erasektorile delegeerida ei tohi, on

kõigi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine. Haldus- ja kohtumenetluse valdkonnas

annab PSi §-st 14 tulenev põhiõigus korraldusele ja menetlusele lisaks õiguse nõuda tõhusat ja

õiglast menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks13.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalas nii õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine kui ka kitsamalt

intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine.

Intellektuaalomandi õiguskaitse moodustab laiemalt lahutamatu osa põhiseaduslikust

õiguskorrast. Intellektuaalse omandi õigusi, s.h autoriõigusi ning autoriõigusega kaasnevaid

õigusi kaitstakse põhiseaduse § 32 alusel (PS II peatükk ehk isikute põhiõigused ja vabadused),

mis näeb ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. PSi § 39 kohaselt on autoril ka

võõrandamatu õigus oma loomingule ning et riik kaitseb autori õigusi. Riik on nende õiguste kaitse

tagamiseks loonud vajamineva rahvusvahelise ja regionaalse õigusega kooskõlalise raamistiku

AutÕSiga. Erakopeerimist puudutav normistik on AutÕSi §-des 26 ja 27 ning rakendusaktis.

Alates 2021. a kehtiv AutÕS võimaldab koguda erakopeerimise tasu (ennekõike ajakohaste

seadmete ja vahendite kataloogi toel) ning selle süsteemi üks osa on ka kogutud tasu jaotuskava

iga-aastane koostamine. Kava koostamine ja kinnitamine on rakenduslik ülesanne, mille

volitamine riigist väljapoole on võimalik ning riigi sekkumine selle ülesande täitmiseks ei ole

otseselt vajalik (vt ka halduskoostöö seaduse §-e 3 ja 5). Kaitsemehhanismid kolmandate isikute

(s.h KEO liikmetest õiguste omajate) põhiseaduslike positsioonide kaitseks sisaldab eelnõu

tagavaravarianti tasude jaotamiseks juhul, kui KEOd mõne konkreetse aasta eest tasu jaotamisel

kokkulepet ei saavuta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 8. Erakopeerimise tasu jaotatakse kahes etapis. Esiteks

jaotatakse kogutud tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle liikmetel on õigus

11 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 9. Kättesaadav:

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020-

10/2016_valitsussektori_asutuste_juriidiliste_vormide_ja_ulesannete_analuusimetoodika.pdf. 12 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 11. 13 Põhiseaduse § 14 kommentaarid, p 26. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3485.

9

saada erakopeerimise tasu (AutÕS § 27 lg-d 9–12). Seejärel jaotavad kollektiivse esindamise

organisatsioonid saadud tasu oma nende liikmete vahel, kellel on õigus erakopeerimise tasule.

Lõige 8 sätestab kriteeriumid teisele jaotamisele ehk sellele, millistel alustel saavad õiguste omajad

erakopeerimise tasust osa neid esindavalt KEOlt. Kehtivas õiguses võib eelmainitud vahetegu

jääda arusaamatuks ja tehtud täiendused aitavad paremini selgitada normi eesmärki. Seda, mil moel

otsustatakse tasu iga KEO liikmeni viia, saab otsustada nt liikmete üldkoosolekul, samuti sisaldab

AutÕS juba üldiseid reegleid õiguste omajatele saadaolevate summade jaotamiseks (AutÕS § 799).

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 9. Muudatus käsitleb erakopeerimise tasu nn esimest

jaotamist ehk seda, milliste põhimõtete alusel teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. Eelnõus

sätestatakse, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine on nende kollektiivse esindamise

organisatsioonide pädevuses, kelle liikmetel on õigus nimetatud tasule. Jaotuskava on seega

eraõiguslik leping, mille pooled on kollektiivse esindamise organisatsioonid ja tasu koguja, kes

võib samal ajal olla ka kollektiivse esindamise organ. Kavandatav muudatus võimaldaks osapooltel

ise paindlikumalt otsustada nii formaalsete kui ka sisuliste kriteeriumide üle, mida jaotuskava

koostamisel oluliseks peetakse. Muudatuse eesmärk on anda pädevus jaotuskava väljatöötamiseks

neile, kelle jaoks erakopeerimise tasu kehtestatakse. Seda toetab ka asjaolu, et erakopeerimise tasu

ei koguta riigieelarvest, vaid seda kogub eraisikutelt eraõiguslik juriidiline isik ning jaotab

eraisikutele.

Kavandatud korra kohaselt on jaotuskava eraõiguslik mitmepoolne leping, millele kohalduvad

VÕSi üldosa sätted ja mille sõlmimiseks on sätte sõnastuse järgi vaja tahteavaldusi kõigilt KEOdelt

ja ka tasu kogujalt. Kui tasu koguja või vähemalt ühe KEO tahteavaldus puudub, ei ole see seaduse

mõttes jaotuskava. Tasu koguja võib ainult jaotuskava alusel väljamaksed teha, s.o sellise

mitmepoolse lepingu alusel, mis vastab seaduse nõuetele. Jaotuskava alusel tekibki tasu kogujal

KEOdele tasu väljamaksmise kohustus ja KEOdel õigus saada jaotuskavas kokkulepitud tasu.

Jaotuskavas kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega.

Sellest tekivad pooltele tüüpilised vastastikused kohustused nagu lojaalsuskohustus (VÕS § 14 lg

1 lause 1), teavitamiskohustus (VÕS § 14 lg 2), pahauskselt läbirääkimiste katkestamise keeld

(VÕS § 14 lg 3), konfidentsiaalsuskohustus (VÕS § 14 lg 4). Jaotuskava läbirääkimiste kontekstis

on need kohustused seotud eelkõige koostööga jaotuskava väljatöötamise eesmärgil, nt KEOdel on

kohustus teavitada teisi pooli asjaoludest, mis võimaldaks seaduse nõuetele vastavas jaotuskavas

kokku leppida. Kui üks või mitu jaotuskava läbirääkimistes olevat isikut neid kohustusi rikuvad,

on õigustatud poolel või pooltel asjakohaste õiguskaitsevahendite kasutamise õigus.

Tasub märkida, et läbirääkimiste luhtumise korral ei teki iseenesest alust esitada teise poole vastu

nõudeid (VÕS I lk 61). Kui kuue kuu jooksul ei õnnestu KEOdel jaotuskavas kokku leppida,

jaotatakse kavandatava korra kohaselt esialgu osa tasust KEOdele. Kavandatud AutÕS § 27 lg 92

eesmärk seisnebki selles, et läbirääkimiste luhtumise korral saaks õiguste omajad vähemalt mingigi

osa sellest tasust, mida nad on õigustatud saama. Seejärel on KEOdel ja tasu kogujal võimalik

pidada läbirääkimisi jaotamata tasu üle (kavandatava § 27 lg 94).

Kuigi sõnaselget vorminõuet jaotuskavale ette nähtud pole, peavad pooled arvestama sellega, et

jaotuskava tuleb esitada valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle

kokkuleppimisest. Jaotuskava kokkuleppimisele on seatud ajaline piirang. Kui KEOd selle ajaga

jaotuskavas kokku leppinud ei ole, maksab tasu koguja esialgsed summad KEOdele. Seejärel on

pooltele antud lisaaeg jaotuskavas kokku leppimiseks. Kui nad selle aja jooksul ei suuda kokku

leppida, arvatakse jaotamata summad järgmisel aastal jaotatava summa hulka. See tähendaks, et

10

samal eelarveaastal ei ole tasu kogujal ega KEOdel õigust sõlmida kokkulepet jaotamata jäänud

tasu jaotamiseks. Kui pooled siiski lepivad jaotuskavas kokku, peab see sisaldama kogu jaotamisele

kuuluvat summat, mitte üksnes osa sellest, s.t pooled ise ei saa kokku leppida, et jaotatakse mingi

osa ja ülejäänu kuulub seaduse alusel jaotamisele või arvatakse järgmise aasta eelarvesse.

Jaotuskavale ei ole ka konkreetseid sisunõudeid ette nähtud, kuigi kavandatud § 27 lg 91 sätestab

põhimõtted, mida jaotuskava koostamisel tuleb arvesse võtta. See tähendab, kui viidatud

põhimõtteid arvestatakse, on need peegeldatud lõplikus jaotuskavas. Kui põhimõtteid ei arvestata,

s.t jaotuskava neid põhimõtteid ei järgi, võib see õigustatud pooltele kaasa tuua võimaluse kasutada

õiguskaitsevahendeid. See tähendab sisuliselt lepinguvabaduse piiramist, sest kuigi jaotuskava sisu

on poolte määrata, on igale läbirääkimises osalevale isikule seatud piirid, millega peab arvestama.

Kui üks või mitu jaotuskava poolt rikuvad kohustusi, on õigustatud pooltel võimalik kasutada

õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on selle all mõeldav kahju hüvitamise nõudmine (VÕS § 115 lg

1). Näiteks võib rikkumine esineda olukorras, kus KEO esitas ülepaisutatud andmeid tema liikmete

teoste kasutamise kohta, mistõttu jaotuskavas on märgitud suurem osakaal tasust võrreldes sellega,

mida KEO oleks õigustatud saama. Kui konkreetne KEO ei käitunud läbirääkimistel heas usus, on

see võimalik asjaolu, mille tõlgendamisel saab arvestada AutÕSi § 27 lg 91 kaalutlustega.

Eelnõuga täiendatakse AutÕS § 27 lg-tega 91–94 ning eesmärk on anda § 27 lg 9 (vt p 2 eespool)

alusel tegutsevatele jaotuskava koostajatele kriteeriumid, mida tuleb kava kinnitamisel arvestada

(lg 91). Sätte kohaselt võetakse esiteks arvesse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks

vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks kogutava tasu olemust ja eesmärki. See tähendab, et

üldjoontes tuleb lähtuda ELi õiguses sätestatud reprodutseerimisõiguse piiramise reeglitest14 ja

neid tõlgendavast kohtupraktikast. Direktiivi kohaselt tuleb õiguste omajale maksta nende teoste

isiklikuks otstarbeks kopeerimise eest õiglast hüvitist. Mõiste „õiglane hüvitis“ omakorda on ELi

õiguse autonoomne mõiste ja seda tuleb tõlgendada kogu ELi territooriumil ühetaoliselt15. Seega

on tasu suuruse arvutamisel vaja arvestada erinevate nüanssidega, nii kohalikku turukäitumist kui

ka teiste ELi liikmesriikide praktikat selles küsimuses. Euroopa Kohus on muu hulgas täpsustanud,

et direktiivi 2001/29 art 5 lg 2 p b tuleb tõlgendada nii, et isikute huvide tasakaalu leidmine eeldab,

et õiglast hüvitist tuleb tingimata arvutada kriteeriumi alusel, kui palju on õiguste omajatele

(autorid, esitajad, tootjad) isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kahju

tekitatud16.

Teiseks tuleb jaotuskava koostamisel arvestada salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist

audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavaid

teoseliike. Selle kriteeriumi sisustamine on parimal moel võimalik tarbijaküsitlustes, mis tehti

2017. a ning uus uuring on käesoleva seletuskirja koostamise ajal läbiviimisel. AutÕSi § 27 lg 72

kohaselt hindab Vabariigi Valitsus salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete

teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise

mahu muutust vähemalt kord nelja aasta tagant. Kindlasti on oluline meeles pidada ka Euroopa

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide

ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõike 2 punkt b. 15 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C-467/08, punktid 31–33 ja 37; 12.11.2015, Hewlett-Packard

Belgium, C-572/13, punkt 35 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 38. 16 Vt selle kohta kohtuotsus 21.10.2010, Padawan, C 467/08, punktid 39-44.

11

Kohtus kinnistunud põhimõtet, et ei ole oluline, kas isikud, kelle kasutuses on kopeerimisseadmed,

on ka tegelikult teinud isiklikuks tarbeks koopiaid. Kui nende kasutuses on kopeerimisseadmed,

piisab nimelt nende kasutamise võimalusest, et oleks õigustatud, et nad osalevad õiguste omajatele

ette nähtud õiglase hüvitise rahastamisel17.

Kolmandaks sätestab eelnõu, et arvestama peab ka salvestusseadmete ja kandjate osakaale, millelt

tasu koguti. See tähendab, et jaotuskava koostamisel tuleb luua seosed kopeerimiseks kasutatavate

seadmete ning selle sisu vahel, mida peamiselt on seda tüüpi seadmega kopeeritud. Kui

muusikateoseid kopeeritakse suurel määral nt nutitelefoniga ja kui kopeerimiseks kasutatud

seadmete hulgas on just nutitelefonide osakaal suur, tuleb seda arvestada ka jaotuskava

koostamisel.

Viimase kriteeriumina nimetab eelnõu kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust.

Selle kriteeriumi sisustamisel peaks lähtuma asjaolust, et mida vähem on esindatavaid KEOs, seda

väiksem on ka tekitatud kahju selle KEO esindatavatele õiguste omajatele. AutÕSi § 79 lg 3 järgi

jaotatakse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestuse isiklikuks vajaduseks kasutamise eest

saadud tasu õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise vormis. See tähendab, et erakopeerimise

tasude saamiseks õigustatud isikud ehk õiguste omajad saavad seda õigust teostada ainult KEOde

vahendusel. See tähendab, et nende õiguste omajate hulk, kes KEO liikmed ei ole, ei mõjuta ka

KEOle jaotatava erakopeerimise summa suurust. Seega tuleb erakopeerimise tasude jaotamisel

arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu

erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib.

Lõikes 92 sätestatakse lahendus juhuks, kui jaotuskava koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta.

Et tagada õiguste omajatele konkreetsel aastal siiski mingis osas tasu saamine, antakse seaduse

tasemel suunised jaotamisele kuuluvast summast esmaste väljamaksete tegemiseks järgmistes

proportsioonides:

1) autoritele 30%;

2) esitajatele 15%;

3) tootjatele 15%.

Nimetatud osakaaludele vastavad summad jaotatakse nende kollektiivse esindamise

organisatsioonide vahel võrdselt, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus erakopeerimise

tasule (lg 93). See tähendab, et tasu jaotatakse võrdselt kõikide nende KEOde vahel, kes kuuluvad

kindlasse kategooriasse. Eelnõu koostamise seisuga on autorite sektoris EAÜ, EAAL; esitajate

sektoris ENL, EEL; tootjate sektoris EFÜ, FETÜ.

Ülejäänud tasu kohta tehakse eraldi kokkulepe lg-te 9 ja 91 alusel või arvatakse järgneval aastal

jaotatava summa hulka (lg 94). Sellisel juhul koosneb järgneval aastal jaotatav summa sellele

vahetult eelnenud perioodi jooksul kogutud summast, millele liidetakse jaotamata jäänud summa.

17 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C‑467/08, punktid 54–56; 5.3.2015, Copydan Båndkopi,

C‑463/12, punktid 24, 25 ja 64 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 28. Küll võib reprodutseerimisega seotud

tegevuse mitmefunktsionaalsus ja teisene tähtsus avaldada mõju õiglase hüvitise summale, s.h kui ilmneb, et teatava

andmekandja kõik kasutajad teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, ei pruugi õiglase hüvitise tasumise

kohustust tekkida, kui õiguste omajatele põhjustatud kahju saab lugeda minimaalseks (vt 5.3.2015, Copydan Båndkopi,

C‑463/12, punktid 27 ja 28).

12

See omakorda tähendab, et lg-s 94 nimetatud tähtaja möödumisel ei saa KEOd enam selle aasta

jaotuskavas kokku leppida.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 10. Uue sõnastuse kohaselt võib tasu maksta ka

organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide

rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks või

kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle 10% jaotamisele kuuluvast tasust.

Muudatus võrreldes kehtiva õigusega on see, et on otsesõnu lisatud võimalus nn 10% summadest

rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 11, mille järgi esitavad kollektiivse esindamise

organisatsioonid lg-s 9 nimetatud jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale

ministeeriumile ühe kuu jooksul selle kokkuleppimisest. Kehtivas AutÕSis antakse kõnealusel

lõikega kohustus kinnitada hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava valdkonna

eest vastutavale ministrile, kes peab olema selle kava esmalt kooskõlastanud autorite, esitajate,

fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega. Kuna jaotuskava kinnitamise

ülesanne antakse KEOdele, ei ole ka selle kava kinnitamist haldusaktiga ette nähtud. Küll aga tuleb

kokku lepitud jaotuskava esitada valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks. Riik on loonud

süsteemi, kus eraisikutel on õigus teoseid eratarbeks kopeerida ning õiguste omajatel on õigus

sellise kasutamise eest õiglast tasu saada, seega on põhjendatud ka huvi saada teavet loodud

mehhanismi toimimise kohta.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-d 12 ja 121. Lõike 12 kohaselt on tasu koguja eraõiguslik

juriidiline isik, mille määravad kokkuleppel §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid

esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid. Kehtiva õiguse kohaselt võib valdkonna eest

vastutav minister volitada tasu kogujaks mõne kollektiivse esindamise organisatsiooni (AutÕS §

27 lg 12). Kuna eelnõuga vähendatakse ministeeriumi rolli üldiselt nn erakopeerimise tasu

jaotamise mehhanismis, siis on jäetud ka tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks

õigustatud isikute õigusi teostavatele organisatsioonidele. Alates tasu kogumise algusaastatest on

koguja olnud Eesti Autorite Ühing, millel on pikaajalised kogemused ning tehnoloogilised

vahendid.

Täpsustatud lg 121 järgi on tasu kogujal õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja

maksmise põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud

isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning

tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks. Kehtiva seaduse

kohaselt esitatakse aruanne Justiits- ja Digiministeeriumile, aga kuna tasu jaotamises

kokkuleppimise pädevus antakse KEOdele, muudetakse ka kõnealust sätet. Sätte uues sõnastuses

nähakse ette, et tasu koguja peab aruande esitama teistele KEOdele, kes on jaotuskava pooled.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 87 lg 1 p 4 ning asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“

tekstiosaga „§-dest 491 ja 492 ning § 27 9. lõikest“.

AutÕSi § 87 reguleerib Patendiameti juurde moodustatud autoriõiguse komisjon tegevust.

Komisjoni tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes (§ 87 lg 1). Sättes loetletakse ka komisjoni

peamised ülesanded, millest üks puudutab vaidluste lahendamist poolte või nende esindaja

taotlusel. Sättes on otsesõnu viidatud, et muu hulgas lahendab komisjon vaidlusi, mis tulenevad

AutÕSi §-dest 491 ja 492 (teavitamiskohustuse täitmine ja lepingu kohandamise kord). Sellesse

loetellu lisatakse nüüd ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu

13

jaotuskava koostamist. AutÕSi § 26 kohase tasu saamiseks õigustatud isikud (neid esindavad

KEOd) saavad jaotuskava koostamisel tekkivaid võimalikke vaidlusi lahendada enne kohtusse

pöördumist ka autoriõiguse komisjoni vahendusel. Komisjon ei ole kohustusliku kohtueelse

vaidluste lahendamise organ, vaid on lepitusorgan lepitusseaduse18 § 19 tähenduses (AutÕS § 87

lg 11). Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid AutÕSis sätestatud

erisustega. Vaidluse lahendamisel tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus

on väljaspool mõistlikku kahtlust. Komisjon on moodustatud justiitsministri 9. septembri 2021. a

käskkirjaga nr 45 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ ning AutÕSi § 87 lg 11 viimase lause

kohaselt kaasatakse vajaduse korral Patendiameti peadirektori käskkirjaga komisjoni tegevusse

sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2026. aasta 1. jaanuar.

Põhjendused, miks seadus just sellel kuupäeval peaks jõustuma, on toodud seletuskirja punktis 9.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele senisega võrreldes uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega on endiselt tagatud Eesti õiguse

vastavus infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-le b ning seda sisustavale Euroopa Kohtu praktikale.

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatustega antakse põhiline roll erakopeerimise tasu jaotamise protsessis tasu

saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

Peamised mõjuvaldkonnad on: majanduslik mõju (sh halduskoormus), mõju riigiasutuste

töökorraldusele. Kaudne mõju avaldub ka kultuurivaldkonnale.

Kaasnev mõju 1: majanduslik mõju (halduskoormus).

Sihtrühm: sellised kollektiivse esindamise organisatsioonid, mille liikmetel on erakopeerimise tasu

saamise õigus: Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL), Eesti Fonogrammitootjate

Ühing (EFÜ), Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL), Eesti Näitlejate Liit (ENL), Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ).

Kollektiivse esindamise organisatsioonides on täpsemalt sihtrühmaks olevate inimeste hulk

sõltuvuses sellest, mitu esindajat kollektiivse esindamise organisatsiooni erakopeerimise tasu

komisjonis esindab. Senimaani on selleks olnud üks-kaks inimest kollektiivse esindamise

organisatsiooni kohta. Tulevikus on sihtrühma suurus kollektiivse esindamise organisatsioonide

enda teha, sest nende korraldada on see, kuidas kokkuleppeni jõutakse. Mõju sagedus jääb samaks,

nagu see on praegu kehtiva süsteemi puhul.

18 Lepitusseadus – RT I, 14.03.2025, 3

14

Muudatus mõjutab ülesannete jaotust nn 10% taotluste menetlemisel, sest muutub organisatsioon,

millele taotluseid ja aruandeid esitatakse. Väheneb võimalik eraldatav summa toetusteks, sest osa

summast läheb tasukoguja halduskulude katteks, mis on seotud taotluste ja aruannete

menetlemisega. Muudatus mõjutab kaudselt nn 10% toetuse saajaid, kuna taotlused ja aruanded

tuleb esitada JDMi asemel tasu kogujale.

KEOdele kaasnev mõju seisneb vastutuse ümberjaotumises. Edaspidi lepivad KEOd jaotuskavas

ise kokku selle asemel, et jaotuskava kinnitatakse ministri käskkirjaga. Kehtiva korra järgi osalevad

KEOd jaotuskava koostamises, osaledes jaotuskava komisjoni töös. Seega jaotuskava koostamise

ülesanne oleks endiselt KEOdel, vahega, et koostamisel ei osale JDMi esindajat. Uue korraga

jaotatakse jaotuskava kinnitamise vastutus ümber KEOdele. Siinkohal esineb risk, et KEOd ei lepi

õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Eelnõuga kavandatud mehhanismi kohaselt

makstakse sel juhul osa tasust KEOdele välja, et õiguste omajad ei jääks tasust sootuks ilma.

Ülejäänud tasu jaotamises kokku leppimiseks antakse KEOdele täiendav aeg.

Kaasnev mõju 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium, Vabariigi Valitsus.

Justiits- ja Digiministeeriumis puudutab muudatus ministeeriumi esindajat komisjonis ning

komisjoni koosseisu ja jaotuskava kui haldusakti allkirjastamisega seotud isikuid. Muudatuse

rakendamisega väheneb JDM töökoormus, sest enam ei sekkuta jaotuskava koostamise ja

kinnitamise protsessi.

Kaob ka ministeeriumi roll nn 10% taotluste menetlemisel, mis samuti töökoormust vähendab.

Ülesanne läheb tasu kogujale, kes võib selle tegevuse eest arvata maha halduskulu kogutud tasust

ning kokku leppida ka muud korralduslikud küsimused (vormid, protseduurid) AutÕSi § 27

lõike 10 alusel jaotatavate summadega.

Kaasnev mõju 3: kultuuriline mõju

Sihtrühm: õiguste omajad (autorid, esitajad, tootjad), kellel on õigus erakopeerimise tasule.

Kuigi eelnõu ei reguleeri kultuuriteenuste pakkumist, on sellel kaudne, kuid oluline mõju

kultuurivaldkonna mitmekesisusele ja kestlikkusele. Õiglane ja läbipaistev erakopeerimise tasu

jaotamine toetab autorite, esitajate, tootjate jätkusuutlikkust ning kultuuriteenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust. Samuti mõjutab jaotuskava ülesehitus erinevate kultuurivaldkondade (muusika,

film, kirjandus, etenduskunst) esindatust. Kultuur saab toetust nii otse tasude kaudu kui ka

toetusega, mille abil rahastatakse koolitus- ja teadusprojekte.

Mõju

Muudatus Mõjuvaldkond Sihtrühm Kirjeldus Komisjoni kaotamine ja

jaotuskava koostamine

KEOde poolt

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Justiits- ja

Digiministeerium,

KEOd

Ministeeriumi

töökoormus väheneb,

KEOd lepivad ise

jaotuskavas kokku,

suureneb paindlikkus ja

vastutus.

Tasu koguja määramine

KEOde kokkuleppel

Mõju riigiasutuste

korraldusele

KEOd, tasu koguja Tasu koguja määratakse

eraõiguslikult,

ministeerium ei sekku,

15

suureneb KEOde

autonoomia.

10% toetuste

menetlemise ülesanne

liigub tasu kogujale

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Justiits- ja

Digiministeerium, tasu

koguja, toetuste

taotlejad

Ministeeriumi

töökoormus väheneb,

tasu koguja menetleb

taotlusi ja aruandeid,

võimalik halduskulu

katmine tasust.

Jaotuskava muutub

eraõiguslikuks

mitmepoolseks

lepinguks

Mõju majandusele,

kultuurile

KEOd, tasu koguja,

õiguste omajad

Jaotuskava ei ole enam

haldusakt, vaid leping,

mis suurendab

paindlikkust ja

vastutust KEOdel.

Õiglane ja läbipaistev

tasu jaotamine võiks

kultuurisektorit

mõjutada positiivselt.

Ajutine

jaotusproportsioon, kui

kokkulepet ei saavutata

Mõju majandusele KEOd, õiguste omajad Tagatakse osaline tasu

väljamaksmine, kui

kokkulepet ei saavutata,

vähendades õiguste

omajate kahju.

Autoriõiguse komisjoni

rolli täpsustamine

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Patendiamet, komisjoni

liikmed, komisjoni

poole pöördujad

Komisjoni pädevuse

täpsustamisel võib

kaasneda senisest enam

pöördumisi, mis

suurendab komisjoni

töökoormust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne. Riigieelarvesse laekuvaid

täiendavaid tulusid ei prognoosita. Seaduse rakendamisega seotud ülesanded jagunevad JDM ning

Patendiameti vahel. JDMi töökoormus väheneb, kuna ministeerium ei osale enam komisjoni

moodustamises ega jaotuskava kinnitamises. 10% toetuste menetlemise ülesanne liigub tasu

kogujale, kelle kulud kaetakse kogutud tasust.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrust nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks

tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning

kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“19.

19 RT I, 04.03.2021, 8.

16

Kõnealuse määruse § 4 (muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja

teadusprogrammide finantseerimiseks toetuse saamise avalduste esitamine) lg 1 kohaselt tuleb

AutÕSi § 27 lg-s 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel avaldus esitada Justiitsministeeriumile

1. veebruariks. Lõike 2 kohaselt peab avaldus olema vormistatud kirjalikult ning sisaldama

tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet. Lõige 3 lisab, et avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise

kasutamise kohta on raha saaja kohustatud esitama Justiitsministeeriumile aruande hiljemalt kahe

kuu pärast projekti lõppemisest arvates. Eelnõu kohaselt ei korralda Justiits- ja Digiministeerium

tasu jaotamist ning määruse § 4 lg-tes 1–3 tehakse sellekohased muudatused. Määrusele lisatakse

nn 10% tasu taotluse ja aruande vormid. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Jaotuskava koostatakse iga aasta kohta ja sellega jaotatakse tasud, mis koguti jaotuskavale eelneva

aasta jooksul. Eelnõu kohaselt on KEOdel õigus alustada läbirääkimisi jaotuskavas kokku

leppimiseks alates aasta algusest. Kuna tasude kogumise ja jaotuskavas kokku leppimise ajalised

piirid lähtuvad aastasest tsüklist, on mõistlik anda KEOdele pädevus uue jaotuskava

väljatöötamiseks alates uuest, 2026. aastast. Sellisel juhul oleks järgmise jaotuskava koostamine,

millega jaotatakse 2025. aastal kogutud tasud KEOde pädevuses vastavalt uuele korrale.

Sellepärast tehakse ettepanek, et seadus jõustuks 01.01.2026.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu

esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti

Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule,

mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate

Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate

Ühingule, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti

Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike

Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile,

Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste

Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut.

Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine)

seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja

nendelt kogutava tasu määrad ning

kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks

toetuse taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 27 lõigete 7 ja 14 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel

eesmärkidel tasu taotlemise kord“ §-s 4 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel tuleb avaldus

esitada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud tasu kogujale 1. veebruariks.“;

2) lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaldus peab olema vormistatud kirjalikult, määruse lisas 1 esitatud vormil, ning sisaldama

tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet.“;

3) lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise kohta on raha saaja kohustatud

esitama autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud tasu kogujale käesoleva määruse lisas 2

esitatud vormil aruande kahe kuu jooksul pärast projekti lõppemist.“.

§ 2. Määrus jõustub 01.01.2026. a.

Vabariigi Valitsuse

XX.XX.2025. a määruse nr XXX

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad

ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord”

Lisa 1

TAOTLUS MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA

TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE

EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL

Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse

seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne hiljemalt 2 kuu jooksul peale projekti

lõppemist. Aruande vorm on toodud määruse „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete

ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide

finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ lisas 2.

ÜLDINFO

Projekti nimi

Organisatsiooni nimi

Taotletav summa

Projekti kogumaksumus

TAOTLEJA ANDMED

Esindaja ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

E-posti aadress

PANGAKONTO ANDMED

Kontoomaniku nimi

Pangakonto number (IBAN)

Viitenumber (vajadusel)

SWIFT kood (vajadusel)

PROJEKT

Projekti eesmärk

(Milleks on projekt vajalik? Mida projektiga saavutatakse? Kuidas vastab projekti autoriõiguse

seaduse § 27 lõikele 10?)

Projekti lühikokkuvõte

Taotletava summa kasutamise eesmärk

Projekti toimumise periood

EELARVE

Kulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa

Kulud kokku

Tulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa

Tulud kokku

Vabariigi Valitsuse

XX.XX.2025. a määruse nr XXX

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad

ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord”

Lisa 2

MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA

TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE

EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL

SAADUD TASU KASUTAMISE ARUANNE

Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse

seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne 2 kuu jooksul projekti lõppemisest.

ÜLDINFO

Projekti nimi

Organisatsiooni nimi

Avalduse alusel saadud

summa

TAOTLEJA ANDMED

Esindaja ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

E-posti aadress

PROJEKT

Projekti toimumise aeg

Projekti toimumise lühikokkuvõte ja saavutatud tulemused

EELARVE

Kulu liik (lisa vajadusel

lahtreid juurde)

Planeeritud summa Tegelik summa

Kulud kokku

Tulu liik (lisa vajadusel

lahtreid juurde)

Planeeritud summa Tegelik summa

Tulud kokku