Vormsi vallas Söderby külas Edelahansase katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/13380-1 |
| Registreeritud | 12.08.2025 |
| Sünkroonitud | 13.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vormsi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Vormsi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(37316 tm).
Failid
Seletuskiri
Söderby küla Edelahansase detailplaneeringu algatamine
I Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused paiknevad Söderby külas, Norrby küla poolses otsas hajaasustuse piirkonnas ja on hoonestamata. Varasemalt pole selles kohas talusid asunud. Kõlvikuliselt on planeeritav ala kogu ulatuses metsamaa. Lähimad elamud asuvad Mäemasase (kagus) ja Larase (loodes) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega.
Lähim külasüda on Norrby, mis, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele. Planeeritav ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast metsaga ning idast põllumaaga, mis asub teisel pool Vormsi ringteed. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksustel ning nende mõjualas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringuala jääb teega külgnevas osas teekaitsevööndisse mille hooldusala on äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Ehitamisel teekaitsevööndisse tuleb kooskõlastus saada Transpordiametilt.
II Kehtiv üldplaneering
Vormsi valla üldplaneeringu (kehtestatud 14.06.2004 Vormsi Vallavolikogu määrusega nr 8) kohaselt asub detailplaneeringu ala hajaasustusega piirkonnas. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtetest Vormsi vallas (vt ptk 4.2). Arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala. Üldplaneeringust tulenevad järgmised nõuded:
• Kohustuslik on vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine (vt ptk 4.2.2.3).
• Detailplaneeringu kohustus tekib nimetatud aladel kui taotletud tegevusena kavatsetakse rajada ühele maatükile enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale maatükile enam kui kuus abihoonet. (vt ptk 4.2.2.2.).
• Planeeringuala piirkonnas on põhjavesi nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Võimaluse korral tuleb praktiseerida puurkaevude ühiskasutust (vt ptk 1.16).
• Uute elektriliinide ehitamisel loopealsetel, kadastikes, rannikualal ja muudel atraktiivsetel maastikel mitte rajada õhuliine seal, kus see rikuks maastikuilmet, st tuleb paigaldada maa-alune kaabelliin (vt ptk 4.2.2.5).
Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus kuna, üldplaneering kohustab väljaspool külasüdameid eluhoonete vaheliseks kauguseks jätma vähemalt sada meetrit (üldplaneering ptk 1.12; 4.2.2.2; 4.5.2.1). Alale planeeritakse eluhooned mille omavaheline kaugus jääb alla saja meetri. Seetõttu tuleb detailplaneeringuga üldplaneeringut muuta.
III koostatav üldplaneering
Koostatava üldplaneeringu raames tellitud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku tugialale Söderby T1, mille kohaselt on ehitustegevus keelatud, metsa tuleb majandada püsimetsana, uuendusraie on keelatud, enam kui 100 a vanused puud säilitada, õõnsustega puud säilitada.
Koostatavas üldplaneeringus nähakse planeeritavat ala detailplaneeringu kohustusega Norrby küla arendusalana. Koostamisel olev üldplaneering näeb ette järgmisi suuniseid ja tingimusi:
2.9.3.4. Arendusala
• Tegemist on aladega, mis paiknevad väljaspool ajaloolisi külasüdamikke ning on kavandatud taasiseseisvumisele järgnenud perioodil.
• Maakasutus- ja ehitustingimused elamute ja nende abihoonete ehitamisel:
• minimaalne krundisuurus elamuehituseks on Rälbys 3500 m², Borrbys 8000 m², Kersletis 10000 m²;
• maksimaalne krundi täisehitusprotsent on 10%;
• maksimaalne hoonete arv krundil on 5;
• hoonetel on lubatud üks põhikorrus ja järsk (viilunurk: 40-45°) kahepoolse kalde ja räästaga viilkatus;
• hoone maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m;
• põhihoone ehitisealune pind peab jääma vahemikku 60 m² - 200 m²;
• abihoonete ehitamine (nii ehitusloa kohustuslikud kui ka mitte ehitusloa kohustuslikud) ei ole lubatud ilma põhihooneta, abihoone ehitusega võib alustada peale põhihoone ehitustegevusega alustamist;
• põhihoonena ümarpalkmaja ilma voodrita ei ole lubatud ehitada;
• kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: haljasala maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondlike hoonete maa);Arendusala nõuded
IV Seos maakonnaplaneeringuga
Vastavalt Lääne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi väärtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond) on maakonnaplaneeringuga määratud rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialaks.
Asjakohased üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses.
Asjakohased üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
• Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.
• Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid lähtuma rohelisest võrgustikust.
• Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).
Eeldusel, et planeeringu käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide mõju rohevõrgustikule, ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule ehitamise tingimustega.
V Kaalutlused
Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, mis sätestab detailplaneeringu kohustuse kui taotletud tegevusena kavatsetakse rajada ühele maatükile enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m.
Tulenevalt maakonnaplaneeringust on rohelises võrgustikus vajalik eksperthinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise mõju avaldumise kohta rohelise võrgustiku toimimisele. Vormsi uue üldplaneeringu koostamise käigus on koostatud rohevõrgustiku analüüs, mille kohaselt jääb planeeringuala rohekoridori, mille puhul on kitsendusteks ehituskeeld ja piirangud metsa majandamises. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
VI Kokkuvõte
Detailplaneeringu ala suurusega ca 1,3 hektarit asub Söderby küla põhjaotsas. Ala kitsendused on seotud teekaitsevööndi ja rohevõrgustikuga.
Hetkeseisuga pole alal ehitisi, kommunikatsioone ja ligipääsu. Planeeringuga soovitakse rajada 8 ehitist (2 eluhoonet ja 6 abihoonet).
Söderby küla Edelahansase detailplaneeringu algatamine
I Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused paiknevad Söderby külas, Norrby küla poolses otsas hajaasustuse piirkonnas ja on hoonestamata. Varasemalt pole selles kohas talusid asunud. Kõlvikuliselt on planeeritav ala kogu ulatuses metsamaa. Lähimad elamud asuvad Mäemasase (kagus) ja Larase (loodes) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega.
Lähim külasüda on Norrby, mis, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele. Planeeritav ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast metsaga ning idast põllumaaga, mis asub teisel pool Vormsi ringteed. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksustel ning nende mõjualas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringuala jääb teega külgnevas osas teekaitsevööndisse mille hooldusala on äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Ehitamisel teekaitsevööndisse tuleb kooskõlastus saada Transpordiametilt.
II Kehtiv üldplaneering
Vormsi valla üldplaneeringu (kehtestatud 14.06.2004 Vormsi Vallavolikogu määrusega nr 8) kohaselt asub detailplaneeringu ala hajaasustusega piirkonnas. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtetest Vormsi vallas (vt ptk 4.2). Arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala. Üldplaneeringust tulenevad järgmised nõuded:
• Kohustuslik on vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine (vt ptk 4.2.2.3).
• Detailplaneeringu kohustus tekib nimetatud aladel kui taotletud tegevusena kavatsetakse rajada ühele maatükile enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale maatükile enam kui kuus abihoonet. (vt ptk 4.2.2.2.).
• Planeeringuala piirkonnas on põhjavesi nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Võimaluse korral tuleb praktiseerida puurkaevude ühiskasutust (vt ptk 1.16).
• Uute elektriliinide ehitamisel loopealsetel, kadastikes, rannikualal ja muudel atraktiivsetel maastikel mitte rajada õhuliine seal, kus see rikuks maastikuilmet, st tuleb paigaldada maa-alune kaabelliin (vt ptk 4.2.2.5).
Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus kuna, üldplaneering kohustab väljaspool külasüdameid eluhoonete vaheliseks kauguseks jätma vähemalt sada meetrit (üldplaneering ptk 1.12; 4.2.2.2; 4.5.2.1). Alale planeeritakse eluhooned mille omavaheline kaugus jääb alla saja meetri. Seetõttu tuleb detailplaneeringuga üldplaneeringut muuta.
III koostatav üldplaneering
Koostatava üldplaneeringu raames tellitud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku tugialale Söderby T1, mille kohaselt on ehitustegevus keelatud, metsa tuleb majandada püsimetsana, uuendusraie on keelatud, enam kui 100 a vanused puud säilitada, õõnsustega puud säilitada.
Koostatavas üldplaneeringus nähakse planeeritavat ala detailplaneeringu kohustusega Norrby küla arendusalana. Koostamisel olev üldplaneering näeb ette järgmisi suuniseid ja tingimusi:
2.9.3.4. Arendusala
• Tegemist on aladega, mis paiknevad väljaspool ajaloolisi külasüdamikke ning on kavandatud taasiseseisvumisele järgnenud perioodil.
• Maakasutus- ja ehitustingimused elamute ja nende abihoonete ehitamisel:
• minimaalne krundisuurus elamuehituseks on Rälbys 3500 m², Borrbys 8000 m², Kersletis 10000 m²;
• maksimaalne krundi täisehitusprotsent on 10%;
• maksimaalne hoonete arv krundil on 5;
• hoonetel on lubatud üks põhikorrus ja järsk (viilunurk: 40-45°) kahepoolse kalde ja räästaga viilkatus;
• hoone maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m;
• põhihoone ehitisealune pind peab jääma vahemikku 60 m² - 200 m²;
• abihoonete ehitamine (nii ehitusloa kohustuslikud kui ka mitte ehitusloa kohustuslikud) ei ole lubatud ilma põhihooneta, abihoone ehitusega võib alustada peale põhihoone ehitustegevusega alustamist;
• põhihoonena ümarpalkmaja ilma voodrita ei ole lubatud ehitada;
• kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: haljasala maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondlike hoonete maa);Arendusala nõuded
IV Seos maakonnaplaneeringuga
Vastavalt Lääne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi väärtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond) on maakonnaplaneeringuga määratud rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialaks.
Asjakohased üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses.
Asjakohased üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
• Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.
• Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid lähtuma rohelisest võrgustikust.
• Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).
Eeldusel, et planeeringu käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide mõju rohevõrgustikule, ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule ehitamise tingimustega.
V Kaalutlused
Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, mis sätestab detailplaneeringu kohustuse kui taotletud tegevusena kavatsetakse rajada ühele maatükile enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m.
Tulenevalt maakonnaplaneeringust on rohelises võrgustikus vajalik eksperthinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise mõju avaldumise kohta rohelise võrgustiku toimimisele. Vormsi uue üldplaneeringu koostamise käigus on koostatud rohevõrgustiku analüüs, mille kohaselt jääb planeeringuala rohekoridori, mille puhul on kitsendusteks ehituskeeld ja piirangud metsa majandamises. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
VI Kokkuvõte
Detailplaneeringu ala suurusega ca 1,3 hektarit asub Söderby küla põhjaotsas. Ala kitsendused on seotud teekaitsevööndi ja rohevõrgustikuga.
Hetkeseisuga pole alal ehitisi, kommunikatsioone ja ligipääsu. Planeeringuga soovitakse rajada 8 ehitist (2 eluhoonet ja 6 abihoonet).
planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS
Edelahansase detailplaneering
Läänemaal, Vormsi vallas, Söderby külas 13104 m2 suurusel alal katastriüksustel 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, eraomand, maatulundusmaa 100%.
2. ALGATAJA JA KOOSTAMISE KORRALDAJA
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isikute esindaja: Hullo Holding OÜ
Algataja: Vormsi Vallavolikogu
Koostamise korraldaja: Vormsi Vallavalitsus
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS
Üldplaneeringuga on kogu Vormsi saar detailplaneeringukohustusega ala. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna eluhoonete omavaheliseks kauguseks jääb vähem kui 100 meetrit.
4. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK:
- sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast
elamumaaks.
- ehitusõiguse ja hoonestusala määramine,
- tehnovõrkude ja –rajatiste ning
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine,
- ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste
määramine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 1,3 ha
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Ei vasta üldplaneeringule
5. PLANEERINGU LÄHTEMATERJAL
PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem Lisa 2
GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
ARVESTADA: Lääne maakonnaplaneering 2030+;
• Valla dokumendid on kättesaadavad https://vormsi.ee/
• Vormsi valla üldplaneering 2004;
• koostatav Vormsi valla üldplaneering
• Vormsi rohevõrgustiku analüüsi aruanne (Lauri Klein, aprill 2024): https://vormsi.ee/wp-content/uploads/2024/05/Vormsi-RV-analuusi-aruanne.docx
• Vormsi asustuse kujunemine (Minea Kaplinski-Sauk, veebruar 2024): https://vormsi.ee/wp-content/uploads/2024/05/2024.01.04_Vormsi_asustuse_kujunemine_Kaplinski-Sauk-1.pdf
• „Vormsi valla külade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri analüüs. Külamiljöö väärtuste hindamine“ (Kadi Karine, Eesti Vabaõhumuuseum, 2011);
• Vormsi maastikuhoolduskava (Kristiina Hellström, 2008);
• Vormsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri;
• Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri;
• Puurkaevude rajamise juhend: https://vormsi.ee/elu-vormsil/ehitamine/puurkaevude-rajamine/
Vormsi arhitektuuri juhendmaterjal: https://vormsi.ee/elu-vormsil/ehitamine/vormsi-arhitektuuri-juhendmaterjal/
6. UURINGUD
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
7. EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse püstitada. Järgida piirkonna traditsioonilist hoonestuse tihedust ja –struktuuri.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga,kohustus säilitada kõrghaljastus
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga, järgida lubatud hoone mahtu ja korruselisust
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga, järgida traditsioonilist hoone mahtu ja kõrgust
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
Pikkuse ja laiuse suhteks määrata 3:2.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: kavandada harmoneeruvalt ümbritseva miljööga, lähtuda külas esinevatest traditsioonilisest viilkatusest ja katusekaldest (40-45 kraadi), kasutada Vormsile omaseid materjale
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: puuduvad
JUURDEPÄÄS KRUNTIDELE: Vormsi ringteelt T4
TEED: uute teede projekteerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega
PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistu siseselt
HEAKORD JA HALJASTUS: täpsustada haljastuse ja heakorra põhimõtteid. Uue haljastuse rajamisel lähtuda külas kasutatavatest traditsioonilistest liikidest.
JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga, arvestada Vormsi valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevaga.
8. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt. Võimalusel puurkaevud rajada mitme kinnistu peale ühiselt.
REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt. Eeldatav reoveekäitluslahendus on kogumismahuti kasutamine. Kohtpuhasti rajamine ning heitvee suublasse juhtimine või pinnasesse immutamine ei ole antud asukohas lubatav. Lahendada reovee käitlus vastavalt põhjavee kaitstusele ning Vormsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
9. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
Asutustega koostöö tegemine ja planeeringute kooskõlastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrus nr 133
Keskkonnaamet
+
Transpordiamet
+
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet
+
Sidelahenduste kavandamisel sideteenuse ettevõtja
+
Isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh üle tee paiknevad naaberkinnistute omanikud
10. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE
+
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
+
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
+
Geoalus peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
+
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule ja väärtusliku maastiku, ning rohevõrgustiku osas vastavus maakonnaplaneeringule.
+
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse (PLANK) esitatavatele nõuetele.
+
SELETUSKIRI
Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
+
ASENDISKEEM
+
TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+
PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimise joonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+
TEHNOVÕRKUDE JOONIS
PLANEERINGULAHENDUSE ILLUSTRATSIOON
+
LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kooskõlastuste koondtabel, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
11. PLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA
+
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis ja põhijoonis dwg/shp formaadis
+
AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon dwg/shp formaadis
+
KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf, dwg/shp formaadis
12. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Esialgne ajakava: Algatamine 08. 2025, eskiisi avalik väljapanek 10.2025, avalik arutelu 11.2025, vastu võtmine 01.2026 avalik väljapanek 02.2026 avalik arutelu 03.2026, heakskiitmisele esitamine 04.2026, kehtestamine 05.2026.
Menetlus vastavalt: Planeerimisseaduse pt 8 ja menetlusskeemile
https://planeerimine.ee/kysimused/menetlused/
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS
Edelahansase detailplaneering
Läänemaal, Vormsi vallas, Söderby külas 13104 m2 suurusel alal katastriüksustel 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, eraomand, maatulundusmaa 100%.
2. ALGATAJA JA KOOSTAMISE KORRALDAJA
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isikute esindaja: Hullo Holding OÜ
Algataja: Vormsi Vallavolikogu
Koostamise korraldaja: Vormsi Vallavalitsus
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS
Üldplaneeringuga on kogu Vormsi saar detailplaneeringukohustusega ala. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna eluhoonete omavaheliseks kauguseks jääb vähem kui 100 meetrit.
4. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK:
- sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast
elamumaaks.
- ehitusõiguse ja hoonestusala määramine,
- tehnovõrkude ja –rajatiste ning
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine,
- ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste
määramine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 1,3 ha
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Ei vasta üldplaneeringule
5. PLANEERINGU LÄHTEMATERJAL
PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem Lisa 2
GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
ARVESTADA: Lääne maakonnaplaneering 2030+;
• Valla dokumendid on kättesaadavad https://vormsi.ee/
• Vormsi valla üldplaneering 2004;
• koostatav Vormsi valla üldplaneering
• Vormsi rohevõrgustiku analüüsi aruanne (Lauri Klein, aprill 2024): https://vormsi.ee/wp-content/uploads/2024/05/Vormsi-RV-analuusi-aruanne.docx
• Vormsi asustuse kujunemine (Minea Kaplinski-Sauk, veebruar 2024): https://vormsi.ee/wp-content/uploads/2024/05/2024.01.04_Vormsi_asustuse_kujunemine_Kaplinski-Sauk-1.pdf
• „Vormsi valla külade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri analüüs. Külamiljöö väärtuste hindamine“ (Kadi Karine, Eesti Vabaõhumuuseum, 2011);
• Vormsi maastikuhoolduskava (Kristiina Hellström, 2008);
• Vormsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri;
• Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri;
• Puurkaevude rajamise juhend: https://vormsi.ee/elu-vormsil/ehitamine/puurkaevude-rajamine/
Vormsi arhitektuuri juhendmaterjal: https://vormsi.ee/elu-vormsil/ehitamine/vormsi-arhitektuuri-juhendmaterjal/
6. UURINGUD
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
7. EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse püstitada. Järgida piirkonna traditsioonilist hoonestuse tihedust ja –struktuuri.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga,kohustus säilitada kõrghaljastus
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga, järgida lubatud hoone mahtu ja korruselisust
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga, järgida traditsioonilist hoone mahtu ja kõrgust
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
Pikkuse ja laiuse suhteks määrata 3:2.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: kavandada harmoneeruvalt ümbritseva miljööga, lähtuda külas esinevatest traditsioonilisest viilkatusest ja katusekaldest (40-45 kraadi), kasutada Vormsile omaseid materjale
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: puuduvad
JUURDEPÄÄS KRUNTIDELE: Vormsi ringteelt T4
TEED: uute teede projekteerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega
PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistu siseselt
HEAKORD JA HALJASTUS: täpsustada haljastuse ja heakorra põhimõtteid. Uue haljastuse rajamisel lähtuda külas kasutatavatest traditsioonilistest liikidest.
JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga, arvestada Vormsi valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevaga.
8. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt. Võimalusel puurkaevud rajada mitme kinnistu peale ühiselt.
REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt. Eeldatav reoveekäitluslahendus on kogumismahuti kasutamine. Kohtpuhasti rajamine ning heitvee suublasse juhtimine või pinnasesse immutamine ei ole antud asukohas lubatav. Lahendada reovee käitlus vastavalt põhjavee kaitstusele ning Vormsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
9. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
Asutustega koostöö tegemine ja planeeringute kooskõlastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrus nr 133
Keskkonnaamet
+
Transpordiamet
+
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet
+
Sidelahenduste kavandamisel sideteenuse ettevõtja
+
Isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh üle tee paiknevad naaberkinnistute omanikud
10. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE
+
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
+
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
+
Geoalus peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
+
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule ja väärtusliku maastiku, ning rohevõrgustiku osas vastavus maakonnaplaneeringule.
+
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse (PLANK) esitatavatele nõuetele.
+
SELETUSKIRI
Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
+
ASENDISKEEM
+
TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+
PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimise joonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+
TEHNOVÕRKUDE JOONIS
PLANEERINGULAHENDUSE ILLUSTRATSIOON
+
LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kooskõlastuste koondtabel, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
11. PLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA
+
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis ja põhijoonis dwg/shp formaadis
+
AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon dwg/shp formaadis
+
KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf, dwg/shp formaadis
12. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Esialgne ajakava: Algatamine 08. 2025, eskiisi avalik väljapanek 10.2025, avalik arutelu 11.2025, vastu võtmine 01.2026 avalik väljapanek 02.2026 avalik arutelu 03.2026, heakskiitmisele esitamine 04.2026, kehtestamine 05.2026.
Menetlus vastavalt: Planeerimisseaduse pt 8 ja menetlusskeemile
https://planeerimine.ee/kysimused/menetlused/
Keskkonnamõju strateegilise hinnangu eelhinnang Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse detailplaneeringule
Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse omanik on esitatud avalduse Edelahansase ja Läänehansase maaüksusetle (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, pindalaga 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu algatamiseks.
Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused paiknevad Söderby külas, Norrby küla poolses otsas hajaasustuse piirkonnas ja on hoonestamata. Varasemalt pole selles kohas talusid asunud (joonis 1). Kõlvikuliselt on planeeritav ala kogu ulatuses metsamaa. Lähimad elamud asuvad Mäemasase (kagus) ja Larase (loodes) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega.
Lähim külasüda on Norrby, mis, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele. Planeeritav ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast metsaga ning idast põllumaaga, mis asub teisel pool Vormsi ringteed. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksustel ning nende mõjualas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringuala jääb teega külgnevas osas teekaitsevööndisse mille hooldusala on äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Ehitamisel teekaitsevööndisse tuleb kooskõlastus saada Transpordiametilt.
Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus kuna, üldplaneering kohustab väljaspool külasüdameid eluhoonete vaheliseks kauguseks jätma vähemalt sada meetrit (üldplaneering ptk 1.12; 4.2.2.2; 4.5.2.1). Alale planeeritakse eluhooned mille omavaheline kaugus jääb alla saja meetri. Seetõttu tuleb detailplaneeringuga üldplaneeringut muuta.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajadust ja anda eelhinnang kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).
Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.
1. Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse ehitusõiguse määramine, juurdepääsu ja kommunikatsioonide kavandamine ning maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Mõlemale maaüksusele on kavandatud ühe eluhoone ja kolme abihoone rajamine (Joonis 1). Kaitstavate loodusobjektidega kattuvale alale ehitustegevusi ei kavandata.
Joonis 1: Planeeritavate hoonete orienteeruv asukoht Edelahansase ja Läänehansase kinnistul. (aluskaart Maa-ja Ruumiameti ortofo 2024)
Edelahansase ja Läänehansase maaüksus on hoonestamata. Ajaloolist hoonestust ei ole seal varasemalt paiknenud (Joonis 2).
Joonis 2: Edelahansase ja Läänehansase maaüksustel varasemalt talukohta paiknenud ei ole (Maa-ja Ruumiamet, üheverstane kaart (1894-1922))
Kavandatava tegevusega kaasneb erinevate ressursside kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ka ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kavandatava tegevus ei oma, arvestades praegust asustustihedust, tõenäoliselt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Vastavalt Lääne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi väärtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond) on maakonnaplaneeringuga määratud rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialaks.
Asjakohased üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses.
Asjakohased üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
• Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.
• Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid lähtuma rohelisest võrgustikust.
• Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).
Eeldusel, et planeeringu käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide mõju rohevõrgustikule, ei ole planeering vastuolus maakonnaplaneeringus rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule ehitamise tingimustega.
Planeeringualal kehtib Vormsi valla üldplaneering. Vormsi valla üldplaneeringuga ei ole kõnealune maa-ala reserveeritud mingiks kindlaks otstarbeks, alale ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni(joonis 2). Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse kavandatav hoonestusala asub kogu ulatuses metsamaal.
Joonis 2: Edelahansase ja Läänehansase maaüksus Vormsi üldplaneeringukaardil (Maa-ja Ruumiamet)
Planeeringuga tekib vajadus muuta kehtivat üldplaneeringut hoonete minimaalse vahekauguse (100 m) tingimuse osas.
20.05.2022 otsusega nr 13. algatatud üldplaneeringu eskiisis nähakse planeeritavat ala detailplaneeringu kohustusega Norrby küla arendusalana (Joonis 3).
Koostatava üldplaneeringu raames koostatud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt jääb planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku tugialale Söderby T1, mille kohaselt on ehitustegevus keelatud, metsa tuleb majandada püsimetsana, uuendusraie on keelatud, enam kui 100 a vanused puud säilitada, õõnsustega puud säilitada (Joonis 4).
Joonis 3. Koostatava üldplaneeringu eskiisi järgi jääb Edelahansase DP ala (punane pidevjoon) detailplaneeringu kohustusega (roosa viirutus) Norrby külasüdamiku arendusalale (sinine punktiirjoon).
Joonis 4. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused Söderby T1 tugialal (punane viirutus).
Edelahansase ja Läänehansase planeeringuga hõlmatud maa-ala osas ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Detailplaneeringuala asub Vormsi saare idaosas, Söderby küla põhjapiiril.
Juurdepääs otse avalikult teelt Edelahansase ja Läänehansase on olemas riigiteelt -Vormsi ringtee.
Edelahansase ja Läänehansase kinnistuga ei piirne hoonestatud katastriüksuseid. Lähimad elamud asuvad kagus- Mäemasase (90701:003:1447) ja loodes- Larase (90701:003:0118) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega. Lähim külasüda: Norrby, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele.
Edelahansase ja Läänehansase maaüksus asub lauge oosi peal, maapinna kõrgused jäävad vahemikku 4,5-6,5 meetrit merepinnast. Kogu ala on keskealise männimetsaga kaetud.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.
Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kus pinnakatte paksus on 2-10 m ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Pinnakatteks on Kvaternaari Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Maaüksusele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud lokaalsena rajatava puurkaevu baasil. Eeldatava tarbimise hulk ei põhjusta negatiivseid mõjusid naaberkinnistutele. Üldplaneering soovitab, reostusohu piiramiseks ja veekvaliteedi hoidmiseks kaevude ühist kasutamist. Lähim registris olev puurkaev asub Mäemasase katastriüksusel ca 87 m kaugusel planeeringuala piirist ja on 20 m sügav. Reovee kogumine tuleb korraldada vastavalt põhjavee kaitstuse astmele. Antud asukohas tuleb eelistada regulaarselt tühjendatavat kinnist reoveemahutit lubatud on ka biopuhasti. Nõuete järgimisel ei ole reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste halvenemist ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist mistõttu tekkiva reovee käitlemiseks tuleb läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamise nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61).
Planeeringualal alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole pinnase- või põhjavee reostumine tõenäoline ja ei sea piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine negatiivne mõju pinnasele ja looduskooslustele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb raadamise käigus haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Hoonete rajamisega tekkiv häil muudab potentsiaalselt alustaimestiku liigilist koosseisu. Ehituseaegne müra, vibratsioon ja valgustamine on ajutised tegurid ja püsivat mõju ümbritsevale ei avalda. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Püsiv müra foon on mõnevõrra kõrgem ka peale ehituse lõppu kuid ümbritsev puistu peaks seda summutama.
Kavandatud tegevusel puudub oluline mõju loomastikule, kuid võib sundida neid muutma oma väljakujunenud käiguradasid.
Mõju välisõhu seisundile
Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Kaitsmaks läheduses paiknevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh tee rajamine) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks.
Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad suuremas koguses jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Saarel on jäätmete kogumiseks prügimajad ja jäätmejaam. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Biojäätmed tuleb võimaluse majapidamisel endal koguda ja realiseerida (kompostida). Nõuete täitmise korral ei oma kavandatav tegevus, oma mahust tingituna, jäätmetekkest tulenevat püsivat ega olulist negatiivset mõju keskkonnale.
Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Otsene mõju ümbruskonna inimestele sotsiaalses osas avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja suurenenud transpordikoormuse ning õnnetuseohuga seoses. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele. Mõningane positiivne mõju nii majanduslikust kui sotsiaalsest küljest võib avalduda juhul kui planeeringu elluviimisel suureneb kohalike püsivalt saarel elavate inimeste arv.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus planeeringu elluviimisel
Kõige tõenäolisemalt võib avariiolukord tekkida ehitamise etapis. Ehitusel võib tekkida pinnase- ja veereoustus või põleng. Tööohutusnõuete täitmisel, ehitusprojekti jälgimisel ja ehitusjärelevalve korral on tõenäosus avarii tekkeks vähene.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuriväärtustele
Alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ja samuti ei piirne ala ühegi registris oleva kaitstava loodusobjektiga. Kultuurimälestiste riikliku registri põhjal DP alal ja selle ümbruses mälestised puuduvad.
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Algatatava Edelahansase detailplaneeringuga otseselt külgnevatel alasid ei ole hetkel teadaolevalt plaanitud hoonestada. Koostatav üldplaneering näeb piirkonda arendusalana.
Hetkel ei ole piirkonnas sellist asustust ja ehitustegevust, millel oleks kumuleeruv negatiivne mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
6. Kokkuvõte
Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka selliste objektide rajamist, seega olulisi negatiivseid mõjusid planeeritavate hoonete rajamisega ei kaasne. Planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus võib mõjutada vähesel määral välisõhku (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalset keskkonda (muutub liikluskoormuse ja müra tase), pinnas ning põhja- ja pinnavesi (reostuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Ehitustöödel tuleb kasutada asjakohaseid leevendusmeetmeid et vähendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida võimalust õnnetuste tekkimiseks.
Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust ning ei põhjusta keskkonnas suuremaid pöördumatuid muutusi. Tegevusega ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu ning ei kahjustata kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine vajalik.
Keskkonnamõju strateegilise hinnangu eelhinnang Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse detailplaneeringule
Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse omanik on esitatud avalduse Edelahansase ja Läänehansase maaüksusetle (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, pindalaga 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu algatamiseks.
Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused paiknevad Söderby külas, Norrby küla poolses otsas hajaasustuse piirkonnas ja on hoonestamata. Varasemalt pole selles kohas talusid asunud (joonis 1). Kõlvikuliselt on planeeritav ala kogu ulatuses metsamaa. Lähimad elamud asuvad Mäemasase (kagus) ja Larase (loodes) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega.
Lähim külasüda on Norrby, mis, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele. Planeeritav ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast metsaga ning idast põllumaaga, mis asub teisel pool Vormsi ringteed. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksustel ning nende mõjualas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringuala jääb teega külgnevas osas teekaitsevööndisse mille hooldusala on äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Ehitamisel teekaitsevööndisse tuleb kooskõlastus saada Transpordiametilt.
Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus kuna, üldplaneering kohustab väljaspool külasüdameid eluhoonete vaheliseks kauguseks jätma vähemalt sada meetrit (üldplaneering ptk 1.12; 4.2.2.2; 4.5.2.1). Alale planeeritakse eluhooned mille omavaheline kaugus jääb alla saja meetri. Seetõttu tuleb detailplaneeringuga üldplaneeringut muuta.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajadust ja anda eelhinnang kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).
Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.
1. Söderby küla Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse ehitusõiguse määramine, juurdepääsu ja kommunikatsioonide kavandamine ning maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Mõlemale maaüksusele on kavandatud ühe eluhoone ja kolme abihoone rajamine (Joonis 1). Kaitstavate loodusobjektidega kattuvale alale ehitustegevusi ei kavandata.
Joonis 1: Planeeritavate hoonete orienteeruv asukoht Edelahansase ja Läänehansase kinnistul. (aluskaart Maa-ja Ruumiameti ortofo 2024)
Edelahansase ja Läänehansase maaüksus on hoonestamata. Ajaloolist hoonestust ei ole seal varasemalt paiknenud (Joonis 2).
Joonis 2: Edelahansase ja Läänehansase maaüksustel varasemalt talukohta paiknenud ei ole (Maa-ja Ruumiamet, üheverstane kaart (1894-1922))
Kavandatava tegevusega kaasneb erinevate ressursside kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ka ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kavandatava tegevus ei oma, arvestades praegust asustustihedust, tõenäoliselt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Vastavalt Lääne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi väärtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond) on maakonnaplaneeringuga määratud rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialaks.
Asjakohased üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses.
Asjakohased üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
• Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.
• Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid lähtuma rohelisest võrgustikust.
• Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).
Eeldusel, et planeeringu käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide mõju rohevõrgustikule, ei ole planeering vastuolus maakonnaplaneeringus rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule ehitamise tingimustega.
Planeeringualal kehtib Vormsi valla üldplaneering. Vormsi valla üldplaneeringuga ei ole kõnealune maa-ala reserveeritud mingiks kindlaks otstarbeks, alale ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni(joonis 2). Edelahansase ja Läänehansase maaüksuse kavandatav hoonestusala asub kogu ulatuses metsamaal.
Joonis 2: Edelahansase ja Läänehansase maaüksus Vormsi üldplaneeringukaardil (Maa-ja Ruumiamet)
Planeeringuga tekib vajadus muuta kehtivat üldplaneeringut hoonete minimaalse vahekauguse (100 m) tingimuse osas.
20.05.2022 otsusega nr 13. algatatud üldplaneeringu eskiisis nähakse planeeritavat ala detailplaneeringu kohustusega Norrby küla arendusalana (Joonis 3).
Koostatava üldplaneeringu raames koostatud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt jääb planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku tugialale Söderby T1, mille kohaselt on ehitustegevus keelatud, metsa tuleb majandada püsimetsana, uuendusraie on keelatud, enam kui 100 a vanused puud säilitada, õõnsustega puud säilitada (Joonis 4).
Joonis 3. Koostatava üldplaneeringu eskiisi järgi jääb Edelahansase DP ala (punane pidevjoon) detailplaneeringu kohustusega (roosa viirutus) Norrby külasüdamiku arendusalale (sinine punktiirjoon).
Joonis 4. Edelahansase ja Läänehansase katastriüksused Söderby T1 tugialal (punane viirutus).
Edelahansase ja Läänehansase planeeringuga hõlmatud maa-ala osas ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Detailplaneeringuala asub Vormsi saare idaosas, Söderby küla põhjapiiril.
Juurdepääs otse avalikult teelt Edelahansase ja Läänehansase on olemas riigiteelt -Vormsi ringtee.
Edelahansase ja Läänehansase kinnistuga ei piirne hoonestatud katastriüksuseid. Lähimad elamud asuvad kagus- Mäemasase (90701:003:1447) ja loodes- Larase (90701:003:0118) katastriüksustel ja on maatulundusmaa sihtotstarbega. Lähim külasüda: Norrby, jääb planeeringualast põhja poole, mööda Vormsi ringteed ligikaudu 360 meetri kaugusele.
Edelahansase ja Läänehansase maaüksus asub lauge oosi peal, maapinna kõrgused jäävad vahemikku 4,5-6,5 meetrit merepinnast. Kogu ala on keskealise männimetsaga kaetud.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.
Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kus pinnakatte paksus on 2-10 m ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Pinnakatteks on Kvaternaari Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Maaüksusele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud lokaalsena rajatava puurkaevu baasil. Eeldatava tarbimise hulk ei põhjusta negatiivseid mõjusid naaberkinnistutele. Üldplaneering soovitab, reostusohu piiramiseks ja veekvaliteedi hoidmiseks kaevude ühist kasutamist. Lähim registris olev puurkaev asub Mäemasase katastriüksusel ca 87 m kaugusel planeeringuala piirist ja on 20 m sügav. Reovee kogumine tuleb korraldada vastavalt põhjavee kaitstuse astmele. Antud asukohas tuleb eelistada regulaarselt tühjendatavat kinnist reoveemahutit lubatud on ka biopuhasti. Nõuete järgimisel ei ole reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste halvenemist ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist mistõttu tekkiva reovee käitlemiseks tuleb läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamise nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61).
Planeeringualal alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole pinnase- või põhjavee reostumine tõenäoline ja ei sea piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine negatiivne mõju pinnasele ja looduskooslustele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb raadamise käigus haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Hoonete rajamisega tekkiv häil muudab potentsiaalselt alustaimestiku liigilist koosseisu. Ehituseaegne müra, vibratsioon ja valgustamine on ajutised tegurid ja püsivat mõju ümbritsevale ei avalda. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Püsiv müra foon on mõnevõrra kõrgem ka peale ehituse lõppu kuid ümbritsev puistu peaks seda summutama.
Kavandatud tegevusel puudub oluline mõju loomastikule, kuid võib sundida neid muutma oma väljakujunenud käiguradasid.
Mõju välisõhu seisundile
Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Kaitsmaks läheduses paiknevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh tee rajamine) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks.
Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad suuremas koguses jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Saarel on jäätmete kogumiseks prügimajad ja jäätmejaam. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Biojäätmed tuleb võimaluse majapidamisel endal koguda ja realiseerida (kompostida). Nõuete täitmise korral ei oma kavandatav tegevus, oma mahust tingituna, jäätmetekkest tulenevat püsivat ega olulist negatiivset mõju keskkonnale.
Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Otsene mõju ümbruskonna inimestele sotsiaalses osas avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja suurenenud transpordikoormuse ning õnnetuseohuga seoses. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele. Mõningane positiivne mõju nii majanduslikust kui sotsiaalsest küljest võib avalduda juhul kui planeeringu elluviimisel suureneb kohalike püsivalt saarel elavate inimeste arv.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus planeeringu elluviimisel
Kõige tõenäolisemalt võib avariiolukord tekkida ehitamise etapis. Ehitusel võib tekkida pinnase- ja veereoustus või põleng. Tööohutusnõuete täitmisel, ehitusprojekti jälgimisel ja ehitusjärelevalve korral on tõenäosus avarii tekkeks vähene.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuriväärtustele
Alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ja samuti ei piirne ala ühegi registris oleva kaitstava loodusobjektiga. Kultuurimälestiste riikliku registri põhjal DP alal ja selle ümbruses mälestised puuduvad.
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Algatatava Edelahansase detailplaneeringuga otseselt külgnevatel alasid ei ole hetkel teadaolevalt plaanitud hoonestada. Koostatav üldplaneering näeb piirkonda arendusalana.
Hetkel ei ole piirkonnas sellist asustust ja ehitustegevust, millel oleks kumuleeruv negatiivne mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
6. Kokkuvõte
Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka selliste objektide rajamist, seega olulisi negatiivseid mõjusid planeeritavate hoonete rajamisega ei kaasne. Planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus võib mõjutada vähesel määral välisõhku (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalset keskkonda (muutub liikluskoormuse ja müra tase), pinnas ning põhja- ja pinnavesi (reostuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Ehitustöödel tuleb kasutada asjakohaseid leevendusmeetmeid et vähendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida võimalust õnnetuste tekkimiseks.
Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust ning ei põhjusta keskkonnas suuremaid pöördumatuid muutusi. Tegevusega ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu ning ei kahjustata kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine vajalik.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MARJA-LIISA MERISTE
PNOEE-48404234715
2025-08-11 13:40:54
Meie:11.08.2025 7-1/173/2025
Transpordiamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Urve Pill
[email protected]
Maa- ja Ruumiamet
[email protected]
Seisukoha küsimine Edelahansase detailplaneeringu algatamise, keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu ja lähteseisukohtade osas
Vormsi Vallavalitsus on ette valmistanud Vormsi Vallavolikogu jaoks eelnõu Edelahansase detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta Vormsi vallas Söderby külas Edelahansase ja Läänehansase (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137) katastriüksustel. Edelahansase detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise soovitakse jätta algatamata, kuna arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat KeHJS § 6 nimetatud olulist keskkonnamõju. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeringust huvitatud isik on Jaak Kaabel, Hullo Holding OÜ.
Vastavalt esitatud taotlusele on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamute ja abihoonete rajamiseks koos vajalike tehnovõrkudega ning juurdepääsuteega. Maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks või maatulundusmaaks elamute ehitamise õigusega.
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna ei järgi nõuet jätta elamute vahele vähemalt 100 m pikkune vahemaa.
Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ning kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marja-Liisa Meriste
Keskkonna- ja planeeringuspetsialist
Transpordiamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Urve Pill
[email protected]
Maa- ja Ruumiamet
[email protected]
Seisukoha küsimine Edelahansase detailplaneeringu algatamise, keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu ja lähteseisukohtade osas
Vormsi Vallavalitsus on ette valmistanud Vormsi Vallavolikogu jaoks eelnõu Edelahansase detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta Vormsi vallas Söderby külas Edelahansase ja Läänehansase (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137) katastriüksustel. Edelahansase detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise soovitakse jätta algatamata, kuna arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat KeHJS § 6 nimetatud olulist keskkonnamõju. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeringust huvitatud isik on Jaak Kaabel, Hullo Holding OÜ.
Vastavalt esitatud taotlusele on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamute ja abihoonete rajamiseks koos vajalike tehnovõrkudega ning juurdepääsuteega. Maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks või maatulundusmaaks elamute ehitamise õigusega.
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna ei järgi nõuet jätta elamute vahele vähemalt 100 m pikkune vahemaa.
Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ning kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marja-Liisa Meriste
Keskkonna- ja planeeringuspetsialist
VORMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS /EELNÕU
Hullo xx 2025 nr xx
Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine (Söderby küla, Edelahansase), keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatmine
Hullo Holding OÜ esitas Vormsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Söderby külas Edelahansase ja Läänehansase (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, pindalaga 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille kohaselt soovitakse detailplaneeringu alusel muuta maa sihtotstarvet elamumaaks ja rajada üksikelamud ja abihooned koos vajalike tehnovõrkudega ning ligipääsuteega.
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna eluhoonete omavaheliseks kauguseks jääb vähem kui 100 meetrit.
Detailplaneeringu algatamise põhjendused on toodud käesoleva otsuse lisas nr 2.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Vormsi Vallavalitsus ([email protected], +372 52 96 318), koostaja on Argepo OÜ (e-post [email protected]) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Vormsi Vallavolikogu ([email protected]).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Vormsi valla veebilehel aadressil https://vormsi.ee/ ja tööpäevadel Vormsi Vallavalitsuses aadressil Hullo, Külamaja, Vormsi vald.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1, ning detailplaneeringu algatamise taotluse, Vormsi Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Söderby küla Edelahansase detailplaneering, mille eesmärk on:
1.1. Hoonestustingimuste määramine 2-le kinnistule;
1.2. Ehitusõiguse määramine-rajada üksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnovõrkude ning ligipääsuteedega;
1.3. Kommunikatsioonide asukoha määramine;
1.4. Maa sihtotstarbe muutmine;
2. Detailplaneeringu nimetus on „ Edelahansase detailplaneering“
3. Määrata planeeringuala suuruseks ligikaudu 1,3 ha vastavalt otsuselisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt selle otsuse lisale nr 3.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
6. Vallavalitsusel korraldada otsusest teavitamine.
7. Otsuse peale võib esitada Vormsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Vormsi Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kata Varblane
Vallavolikogu esimees
Lisa 1. Edelahansase detailplaneerigu algatamise taotlus
Lisa 2. Detailplaneeringu algatamise seletuskiri
Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad
Lisa 4. Planeeringuala skeem
Lisa 5. Edelahansase DP KSH eelhinnang
VORMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS /EELNÕU
Hullo xx 2025 nr xx
Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine (Söderby küla, Edelahansase), keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatmine
Hullo Holding OÜ esitas Vormsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Söderby külas Edelahansase ja Läänehansase (katastritunnused 90701:003:0136 ja 90701:003:0137, pindalaga 13104 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille kohaselt soovitakse detailplaneeringu alusel muuta maa sihtotstarvet elamumaaks ja rajada üksikelamud ja abihooned koos vajalike tehnovõrkudega ning ligipääsuteega.
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna eluhoonete omavaheliseks kauguseks jääb vähem kui 100 meetrit.
Detailplaneeringu algatamise põhjendused on toodud käesoleva otsuse lisas nr 2.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Vormsi Vallavalitsus ([email protected], +372 52 96 318), koostaja on Argepo OÜ (e-post [email protected]) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Vormsi Vallavolikogu ([email protected]).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Vormsi valla veebilehel aadressil https://vormsi.ee/ ja tööpäevadel Vormsi Vallavalitsuses aadressil Hullo, Külamaja, Vormsi vald.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1, ning detailplaneeringu algatamise taotluse, Vormsi Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Söderby küla Edelahansase detailplaneering, mille eesmärk on:
1.1. Hoonestustingimuste määramine 2-le kinnistule;
1.2. Ehitusõiguse määramine-rajada üksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnovõrkude ning ligipääsuteedega;
1.3. Kommunikatsioonide asukoha määramine;
1.4. Maa sihtotstarbe muutmine;
2. Detailplaneeringu nimetus on „ Edelahansase detailplaneering“
3. Määrata planeeringuala suuruseks ligikaudu 1,3 ha vastavalt otsuselisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt selle otsuse lisale nr 3.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
6. Vallavalitsusel korraldada otsusest teavitamine.
7. Otsuse peale võib esitada Vormsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Vormsi Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kata Varblane
Vallavolikogu esimees
Lisa 1. Edelahansase detailplaneerigu algatamise taotlus
Lisa 2. Detailplaneeringu algatamise seletuskiri
Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad
Lisa 4. Planeeringuala skeem
Lisa 5. Edelahansase DP KSH eelhinnang