Volitus AS SmartCap moodustatud lepingulises fondis osalemiseks

EELNÕU

04.08.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Volitus AS SmartCap moodustatud lepingulises fondis osalemiseks

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõike 1 alusel volitada majandus-

ja tööstusministrit otsustama riigi osaluse suurendamine AS SmartCap moodustatud

lepingulises fondis SmartCap Venture Capital Fund summas kuni 50 000 000 eurot, millest:

1. 17 800 000 eurot tasutakse 2025. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite

arvelt.

2. Kuni 32 200 000 tasutakse järgnevatel aastatel II Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi

tagasilaekumiste arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks vastavad vahendid

ette nähtud. Sellisel juhul tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuendada

rahastamislepingut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

13.08.2025 nr 2-2/2497-3

Volitus AS SmartCap moodustatud

lepingulises fondis osalemiseks

Austatud riigisekretär

Esitan Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi

SmartCap moodustatud lepingulises fondis osalemiseks“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Kadri Kala

+372 639 7609 [email protected]

1

04.08.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises

investeerimisfondis osalemiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse

majandus- ja tööstusministrit otsustama ASi SmartCap (edaspidi SmartCap), mille

ainuaktsionäriks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS), moodustatud

lepingulise investeerimisfondi SmartCap Venture Capital Fund (edaspidi Riskikapitalifond)

suurendamine kuni 50 mln euro ulatuses, millest 17,8 mln eurot kaetakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) 2025. aasta riigieelarvega ettenähtud

finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite arvelt ning ülejäänud summa kaetakse II Balti

Innovatsioonifondi (edaspidi BIF II) ja EstFund-ist tagasilaekuvate vahendite arvelt.

Fondivalitseja leidmisel ei pea kohaldama riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud

korda. RHS § 11 lg 1 p 12 kohaselt ei ole hankija kohustatud RHSis sätestatud korda

rakendama, kui tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu,

müügi või loovutamisega seotud finantsteenust, Eesti Panga osutatavaid teenuseid või tehakse

tehinguid seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga.

Finantsteenuse mõiste on avatud krediidiasutuste seaduses. Nimetatud seaduse § 6 lg 1 p 11

kohaselt on üheks finantsteenuseks vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine. Seega

on fondi valitsemise teenus hõlmatud RHS § 11 lg 1 p 12 nimetatud finantsteenustega, millele

riigihangete kord ei laiene.

SmartCap on valitud järgmistel põhjustel:

 SmartCap on tegevusloaga väikefondi valitseja, kelle missiooniks on arendada Eesti

riski- ja erakapitaliturgu;

 SmartCap tagab kohaliku kapitali kättesaadavuse, sh majandustsüklite üleselt ja

vastutsüklilise valmisolekuga ajal, mil rahvusvaheline kapital Eestist kui

välisturult lahkub;

 SmartCap mitmekesistab kapitali pakkumist era- ja riskikapitaliturul läbi

erafondivalitsejate ja fondide valiku laiendamise;

 SmartCap investeerib riskide maandamiseks ja tootlusootuse loomiseks koos

erainvestoritega (seejuures on erainvestorite osalus tõelise majandusliku tähtsusega);

 SmartCap tuvastab ja adresseerib kapitali pakkumise ebapiisavust erinevates

turusegmentides ja leevendab seeläbi turutõrkeid;

 SmartCap valideerib Eesti fondivalitsejaid pakkudes neile ankurinvesteeringut ja

seeläbi signaliseerib nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele erainvestoritele, et

meelitada ligi kapitali;

 SmartCap-i juhatus on läbinud Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse (ingl fit and

proper);

 SmartCap teeb omakapitaliinvesteeringuid Eesti ettevõtetesse otse või Eesti fookusega

era- ja riskikapitalifondide kaudu, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise

kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti

majandust ajakohastada. Vajadusel investeeritakse ka rahvusvahelistesse era- ja

2

riskikapitalifondidesse, mille investeerimisstrateegial on Eesti rahvusvahelise

kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemile oluline väärtust lisav komponent;

 investeerimistegevuse korraldamisel lähtub SmartCap investeerimise protseduurist jt

sise-eeskirjadest ning juhatuse poolt investeerimise protseduuri alusel moodustatud

investeerimiskomitee suunistest ja otsustest;

 SmartCap juhib täna kolme fondi: Riskikapitalifond, Rohefond ja Kaitsefond, mille

ainsaks investoriks on Eesti riik, mida esindab majandus- ja tööstusminister.

Erainvestorid ja täiendav kapital lisanduvad ettevõtetesse investeeringute tasandil ehk

investeeringud ettevõtetesse ning era- ja riskikapitalifondidesse tehakse koos

erainvestoritega pari passu põhimõttel.

Ülaltoodud põhjustel on otstarbekas koondada kõik riigipoolsed ettevõtluse toetamise

eesmärgil tehtavad omakapitaliinvesteeringud otse ettevõtetesse või investeerimisfondide

kaudu selleks otstarbeks asutatud fondivalitseja juurde, kelle on olemas vastav pädevus,

kogemus ja vajalik juhtimisstruktuur.

Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKM-i innovatsiooni ja tehnoloogia

osakonna fookusvaldkonna juht Kadri Kala (tel 5885 1104, e-post: [email protected]),

õiguslikke ettepanekuid tegi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post:

[email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõuga antakse majandus- ja tööstusministrile volitus SmartCap-i Riskikapitalifondi osakute

märkimiseks kuni 50 mln euro ulatuses.

2.1. Eesti riski- ja erakapitalituru väljakutsed

2010. aastate alguses oli Eesti era- ja riskikapitali turul vähe investoreid ja erafondid sisuliselt

puudusid, turul tegutsesid üksikud tegijad nagu nt riiklik Arengufond ja BaltCap. Tänaseks on

Eesti era- ja riskikapitaliturg tänu riiklike meetmetele kasvanud ning turul tegutsevad mitmed

investeerimisfondid ning Eestist on välja kasvanud mitmed globaalset edu saavutanud

ettevõtted.

Kuigi riski- ja erakapitali turg on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud, on

poliitilise olukorra ja kohaliku turu ebastabiilsuse tõttu hiljuti tekkinud uued väljakutsed.

Seetõttu tuleb jätkuvalt tugevdada erasektori institutsionaalsete investorite usaldust ning

soodustada kohaliku kapitalituru jätkusuutlikku arengut.

Eesti riski- ja erakapitalituru väljakutsed:

 suureneb jätkuvalt lõhe Balti riikide ja ülejäänud Euroopa riski- ja erakapitali

investeeringute vahel, eriti ettevõtete kasvufaasis, mil investeerimismahud on suuremad

kui varajases faasis. See jätab kasvufaasis ettevõtted tihti keerulisse olukorda, kus neil pole

enam juurdepääsu varajase faasi investeeringutele, kuid nad ei ole ka piisavalt suured, et

meelitada ligi suurinvestoreid. Alloleval joonisel tähistab roosa joon Balti riikide keskmist

riski- ja erakapitali investeeringute suhet SKPsse ja tumesinine joon EL riikide keskmist;

3

Allikas: Invest Europe andmed

 lisaks on olukord hiljuti muutunud seoses praeguse poliitilise olukorraga (Venemaa

lähedus, sõda Euroopas) ja kohaliku turu ebastabiilsusega (BaltCapi juhtum1), mis on

mõjunud negatiivselt riski- ja erakapitali ökosüsteemile ning peletanud eelmale

erainvestoreid;

 paljud fondihaldurid on viimastel aastatel käivitanud oma esimesed fondid. Sellesse on

märkimisväärselt panustanud ka riigipoolsed algatused, nt BIF I, BIF II ja EstFund.

Vaatamata sellele peavad fondijuhid ennast erainvestorite usalduse võitmiseks veel

tõestama ja looma endale positiivse track record’i, mis võtab 8–12 aastat;

 turul tegutsevate fondide mahud on muu Euroopaga võrreldes veel väikesed (ettevõtted

peavad suurte rahakaasamiste puhul vaatama Eestist väljapoole ning sellega kaasneb

tavaliselt ka ettevõtte tegevuse kolimine Eestist välja);

 Eesti era- ja riskikapitaliinvestorite mitmekesisus on madal, kuna Eestis ning Kesk- ja

Ida-Euroopas laiemalt puudub pikema aja jooksul kogunenud vara nii eraisikutel kui ka

ettevõtetel, siis siin piirkonnas on võrreldes arenenud Euroopaga vähem

investeerimisvõimelisi korporatsioone, kindlustusseltse ja traditsioonilisi varakogumeid.

1 Finantsinspektsioon: BaltCapi infrastruktuurifond ei kuulu meie järelevalve alla - Ärileht

4

Kokkuvõttes on Balti riski- ja erakapitali ökosüsteem endiselt arengujärgus. Kohaliku kapitali

kättesaadavus turul sõltub jätkuvalt suurel määral avalikust rahastusest. Olemasolevad

fondijuhid kui ka uued fondijuhtide meeskonnad vajavad jätkuvalt riigi kui ankurinvestorite

tuge uute fondide edukaks käivitamiseks. See tagab investeerimistsüklite stabiilsuse ja

jätkusuutlikkuse, kapitali pideva kättesaadavuse kohalikul turul ning annab kohalikele

pikaajalistele institutsionaalsetele erainvestoritele kindlustunde ja innustuse investeerida

sellesse varaklassi.

Ülaltoodust tulenevalt antakse eelnõuga majandus- ja tööstusministrile volitus suurendada riigi

osalust SmartCapi Riskikapitalifondis 50 mln euro ulatuses, et SmartCap saaks teha fondi (sh

fondifondi) investeeringuid, mis parandaks Eesti ettevõtjate kapitali kättesaadavust nii

riskikapitali kui ka erakapitali pakkumise osa. Selleks on kavas laiendada SmartCapi tänast

Riskikapitalifondi tingimusi ka erakapitalifondidele, mis finantseerivad peamiseks kasvufaasis

traditsioonilise majanduse ettevõteteid.

Eelnõu punkti 1 kohaselt on 2025 aastal Riskikapitalifondi osakute soetamiseks riigieelarves

MKMle ette nähtud 17, 8 mln eurot.

Ühtlasi suunatakse eelnõu punktiga 2 BIF II ja EstFund-ist tagasilaekumised

Riskikapitalifondi (summas 32,2 mln eurot).

EstFund-ist tagasilaekumiste kohta on Vabariigi Valitsus teinud otsuse 4. detsembri 2024. aasta

Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamine) päevakorra teemas nr

3 „Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise

kasutamise ettepanekust (majanduskabinet)“. Nimetatud teemas otsustati:

1. Võtta rahandusministri esitatud teave teadmiseks.

2. Jätkata perioodi 2014–2021 struktuurivahenditest rakendatud rahastamisvahendite

tagasilaekuvate vahendite kasutamist rahastamisvahenditena väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali toetamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, arvestades

olemasolevaid turutõrkeid.

3. Suunata EstFundist tagasilaekuvad vahendid AS-i SmartCap.

5

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuendada rahastamislepingud Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusega ning Euroopa Investeerimisfondiga.

Nimetatud otsusega jäi täpsustamata, millisesse SmartCap-i fondi vahendid tagasi laekuvad.

Fondide väliselt ei saa SmartCap investeeringuid teha. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku

tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 52 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse volituse alusel

valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada investeerimisfondi asutamise

ja selles osalemise. Seetõttu on vajalik eelnõu punktiga 2 täpsustada, et EstFund-i

tagasilaekuvad vahendid suunatakse SmartCap-i Riskikapitalifondi.

BIF II tagasilaekumised suunatakse kehtiva MKM-i ja EIS-i vahel sõlmitud lepingu kohaselt

pärast BIF II lepinguliste kohustuste lõppemist (kui kõik tagasimakse on laekunud ehk Euroopa

Investeerimisfondi prognooside kohaselt aastal 2037) tagasi MKM-ile, kuid ka siin on mõistlik

suunata tagasilaekunud vahendid igal aastal jooksvalt Riskikapitalifondi, et neid saaks kasutada

edasi samal eesmärgil Riskikapitalifondi tingimuste kohaselt. Seetõttu on vaja muuta MKMi ja

EISi vahel sõlmitud lepingut.

2.2. Finantseerimistehingu mõju riigieelarvele

Riigi investeering on tehing finantsvaraga2 läbi SmartCap-i ja selle poolt valitsetava

Riskikapitalifondi, mille käigus omandab riik Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud

SmartCap Riskikapitalifondi osakuid. Seega kvalifitseerub investeering riigieelarve seaduse

§ 26 lõike 4 punkti 4 alusel finantseerimistehinguks ehk tehinguks finantsvarade või -

kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad

kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.

Kuna investeeringud tehakse turutingimustel ning samuti kaasatakse eraraha, on

investeeringute indikatiivne oodatav tootlus võrreldav sarnaste investeeringute ajaloolise

tootlustega rahvusvahelistel kapitaliturgudel (ligikaudu kaks korda kasvu algselt investeeritud

kapitali väärtusest fondi eluea jooksul).3

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla

riigiabi reeglitega. Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne üldjuhul

riigiabi, kuna investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos

erainvestoritega (turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud

investeeringud vastavad turumajandusliku investori põhimõttele, kuivõrd tegu on samaväärse

2 Finantsvara definitsioon: https://www.eestipank.ee/finantsvara

3 2 eFront Insight Euroopa 2012–2016 aastatel asutatud Euroopa riskikapitalifondide võrdlusgrupi tootlusnumber

(TVPI) on keskmiselt 1,96x, mis näitab algse investeeringu väärtuse kasvu kordajat.

6

tehinguga vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta4 ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1, mistõttu ei ole tegu riigiabiga.

Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata

piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on

investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid,

näiteks grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks)

tulenevad asjakohased erandid. Erandite kasutamise puhul arvestatakse ühtlasi limiteerivate

tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla

võimalik kasutada muid Euroopa Komisjoni riigiabi erandeid. Vajaliku abikava

grupierandimääruse tähenduses, samuti vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342

alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk

SmartCap viiel eelnevalt läbi asjakohase riigiabi analüüsi. Samuti täidab SmartCap riigiabi

andjana sellises olukorras muid riigiabiõiguses sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing

vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap

riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi

andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile

vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad

tulud

Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalik 50 mln eurot on kavas katta järgmiselt: 2025. aasta

riigieelarve seaduses MKM-i valitsemisalale finantseerimistehinguteks eraldatud summa arvelt

17,8 mln eurot. Ülejäänud sissemakse (32,2 mln eurot) kaetakse EstFund-ist ja BIF II

tagasilaekumiste arvelt, mis planeeritakse riigieelarvesse alates 2026. aastast.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium

kooskõlastas eelnõu märkustega. Rahandusministeeriumi märkused ja MKM vastused on

sisalduvad allolevas tabelis:

Nr Rahandusministeeriumi märkus MKMi vastus

1. Korralduse eelnõu punkti 1 kohaselt

tasutakse 17,2 mln eurot 2025. aasta

riigieelarve seaduses Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) valitsemisala

finantseerimistehinguteks eraldatud

vahendite arvelt. Juhime tähelepanu, et

MKM-ile on riigi 2025. aasta lisaeelarve

seadusega (LEA2025)

finantseerimistehinguteks ette nähtud

Arvestatud. Eelnõus esinenud eksimus on

parandatud ja eelnõu punkt 1 sõnastatud

järgmiselt: “1) 17 800 000 eurot tasutakse

2025. aasta riigieelarve seaduses

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala finantseerimistehinguteks

eraldatud vahendite arvelt.”.

4 EUR-Lex - 52016XC0719(05) - EN - EUR-Lex

7

17,8 mln eurot, mille kohta on LEA2025

eelnõu seletuskirjas märgitud, et

„Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

planeerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuselt tagasi laekunud

laenukäenduste vahendid 17 800 000

eurot suunata finantseerimistehingute

tegemiseks AS SmartCap moodustatud

lepingulises investeerimisfondis

SmartCap Venture Capital Fund.“

Palume selgitada summade erinevuse

põhjusi korralduse eelnõu seletuskirjas

või viia korralduse eelnõu punktis 1

märgitud summa vastavusse LEA2025-s

eelarvestatuga.

2. Korralduse eelnõu punkti 2 kohaselt

tasutakse kuni 32,8 mln eurot

investeerimisfondist II Balti

Innovatsioonifond ja EstFund-ist

tagasilaekuvatest vahenditest. Juhime

tähelepanu, et kõik kavandatavad

finantskohustused, sh tagasilaekumiste

arvelt tehtavad uued

finantseerimistehingud, peavad olema

eelarves planeeritud. 2025. aasta

riigieelarve seadus (RE2025) ega

LEA2025 ei sisalda MKM-i puhul

tagasilaekumisi II Balti

Innovatsioonifondist ega EstFund-ist,

samuti nende tagasilaekumiste arvelt

tehtavaid täiendavaid

finantseerimistehinguid. RE2025

kajastub tagasilaekumine MKM-ile

mahus 36 mln eurot, kuid selle kohta on

RE2025 eelnõu seletuskirjas märgitud,

et „Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus ja AS KredEx

Krediidikindlustus on prognoosinud

sihtfondidest COVID-19 eriolukorra

vahendite riigile tagasilaekumist 36 mln

eurot.“ Seetõttu peab korralduse

eelnõuga kavandatava investeeringu

maht piirduma LEA2025-s eelarvestatud

17,8 mln euroga ning me ei saa

kooskõlastada korralduse punkte 2 ja 3.

Arvestatud. Eelnõu punkti 2 sõnastust on

muudetud järgmiselt: “2) Kuni 32 200 000

tasutakse järgnevatel aastatel II Balti

Innovatsioonifondi ja EstFundi

tagasilaekumiste arvelt tingimusel, et

vastava aasta riigieelarve seaduses on

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalale finantseerimistehinguks

vastavad vahendid ette nähtud. Sellisel

juhul tuleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil

uuendada rahastamislepingut Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning

vajadusel Euroopa Investeerimisfondiga.”.

MKM kavandab BIFII ja EstFundi

tagasilaekumised riigieelarvesse alates

2026. aastast, kuid eelnõusse lisame

tingimusliku otsuse, mille korral saab

MKM investeeringu Riskikapitalifondi

teha juhul kui vastav summa on

riigieelarves ettenähtud. Sätte lisamisega

ei pea MKM tulema iga aasta uuesti

Valitsuselt volitust võtma selleks, et

suunata tagasilaekumised

Riskikapitalifondi. Punkti uus sõnastus on

Rahandusministeeriumiga läbiräägitud.

3. Kui mistahes põhjusel ei ole

fondivalitsejal mõne konkreetse

üksikinvesteeringu puhul võimalik

kaasata piisavas mahus erakapitali, et

Arvestatud. Täiendasime eelnõu

seletuskirja punkti 3 riigiabi analüüsi

läbiviimise vajadusega.

8

see investeering kvalifitseeruks

turutingimustel tehtavaks ehk nn pari

passu tehinguks, vajavad sellised

tehingud eelnevat riigiabi analüüsi.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.