Algatamisest teatamine ja LÜ kohta seisukohtade küsimine

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale

12.08.2025 nr 6-1/168-3

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest teatamine

Lääne-Harju Vallavalitsus teatab Lääne-Harju vallavolikogu 24.09.2024 otsusega nr 47 detailplaneeringu algatamisest Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul ja lähialal. Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375, 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa kinnistuga (katastritunnus 43101:001:0781, 100% maatulundusmaa) ja riigi valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060, 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate kinnistutega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga kavandatava soojatootmisehitise kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ning soojatootmisehitise enda teenindamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojatootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojatootmisehitist teenindavate trasside asukohad ning soojatootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad. Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojatootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojatootmise efektiivsemaks ning soojusenergia hinna soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole realiseerunud. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse tingimus millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia.

2 (2)

Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

Abivallavanem

Saajate nimekiri:

Riigi Kaitseinvestereingute Keskus Päästeamet Maa- ja ruumiamet Ämari lennuväli Kinnistu omanik

Ämari aiamaa Kinnistu omanik

Lennu tn 8 Kinnistu omanik

Lennu tn 12 Kinnistu omanik

Lennu tn 14 Kinnistu omanik

Lennu tn 16 Kinnistu omanik

Lennu tn 10 Kinnistu omanik

Lennu tn 11 Kinnistu omanik

Lennu tn 13 Kinnistu omanik

Lennu tn 16a Kinnistu omanik

Lennu tn 24 Kinnistu omanik

Lennu tn 26 Kinnistu omanik

Lennu tn 28 Kinnistu omanik

Lennu tn 30 Kinnistu omanik

Ämari tee 1 Kinnistu omanik

Lisad:

1) Lääne-Harju Vallavolikogu 24.09.2024 otsus nr 47

2) Detailplaneeringu lähteseisukohad

3) Detailplaneeringu eskiis

Lääne-Harju Vallavolikogu

24.09.2024 otsuse nr 47

lisa

Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 3–5 toodud kriteeriumitest

lähtuvalt.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse

korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• Detailplaneeringu algatamise taotlus ja taotlusele lisatud lisamaterjalid,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1. Kavandatava tegevuse iseloomustus

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

SW Energia OÜ esitas 18.06.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud

dokumendiregistris 6-2/1775) detailplaneeringu algatamiseks Ämari alevikus Lennu tn 18

(katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid

Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse

andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist teenindavate

trassiasukohad ning soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad.

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht

Planeeritav ala asub Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) maaüksusel.

Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375),

läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781) ja riigi

valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060), lõunast ja

idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate katastriüksustega.

Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga

kavandatava soojuse tootmisehitise kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ning soojuse

tootmisehitise enda teenindamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimiseks.

2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

2

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu

suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Rummu, Ämari ja Vasalemma on

maakonnaplaneeringus määratud kui koostoimivad keskused. Linnalise asustusega alal on valdavas

ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.

2.2 Vasalemma valla üldplaneering2

Vasalemma valla üldplaneering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28.

Vasalemma valla üldplaneeringus on alale määratud olemasolevate ühiskondlike ehitiste ala, kuhu

võib kavandada üldkasutatavaid kohaliku omavalitsuse administratiiv-, haridus-, teadus-, kultuuri-,

tervishoiu-, hoolekande-, spordi- ja vabaaja harrastusega seonduvaid asutusi ning ettevõtteid.

Kavandatav tegevus on kehtivat Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Esiteks ei näe kehtiv

üldplaneering ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa detailplaneeringu

eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste

maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks

soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa.

Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu

koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas

mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust

energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt

perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine

kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise

efektiivsemaks ning soojusenergia hinna soodsamaks.

2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3

Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja

keskkonna strateegiline hindamine. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule on planeeringualale

määratud maakasutuseks segafunktsiooniga maa-ala, kuhu on lubatud ennekõike korterelamud,

majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud

hooned, puhkealad ning teed ja väljakud. Tugikeskuse hoone maa-alal säilib ühiskondlike ehitiste

maa. Koostamisel olev üldplaneering toetab kavandatavat tegevust.

2.4 Ämari aleviku detailplaneering4

Detailplaneering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.01.2010 otsusega nr 4.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli muuhulgas teede, parklate, sotsiaalobjektide jm maa-

alade määramine. Lennu tn 18 maa-alale on detailplaneeringu kohaselt ettenähtud sotsiaalmaa

(haridusasutused) kasutusotstarve koos laste ja noorte mänguväljaku/rulapargi/palliväljakute

asukoht. Detailplaneeringuga kavandatu oli Ämari põhikooli asukohta arvestades põhjendatud. Täna

tegutseb endises koolihoones tugikeskus, mis ei vaja haridusasutusele omast avaliku ruumi kasutust.

2 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering 3 https://laaneharju.ee/uldplaneering1 4 https://service.eomap.ee/laaneharjuvald/#/planeeringud/planeeringud/32

3

2.5 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2024-20355

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-2035 on kehtestatud

Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9. Lennu tn 18 maa-ala jääb osaliselt Ämari

reoveekogumisala piiresse, seega liitumine ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga on võimalik.

2.6 Riiklik energia- ja kliimakava aastani 20306

Eesti riikliku energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise

tulemuseni jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele

energia lõpptarbimisest. Tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast on riiklikult võetud

eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarimisest vähemalt

63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Selle eesmärgi

saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke otsuseid sealhulgas kehtivate üldplaneeringute

raames. Ämari alevikus on kompaktselt koos arvestatav hulk tarbijaid kortermajade näol, mis täna

on kõik omaette lokaalsel küttelahendusel. Kaugkütte piirkonna väljaarendamine Ämari alevikus on

riiklikku energia- ja kliimakava eesmärke silmas pidades oluline.

2.7 Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava7

Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava on kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 27.06.2023

määrusega nr 16. Kavaga on eesmärgiks võetud kaugkütte kvaliteedi ja osakaalu suurendamine, sh

kaugküttepiirkonnast väljaspool asuvates asumites energiatõhusate ja jagatud küttesüsteemide

lahenduste edendamine.

3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust.

Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH) viia läbi. Algatatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu

KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate

hulk ei jõua tasemeni, et tekiks vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega

põletusseadet. Eeldatavalt jääb vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse.

Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides

1–4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine

detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel.

KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike

6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5 https://laaneharju.ee/uvk-arengukava 6 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 7 https://laaneharju.ee/kliima-ja-energiakava

4

Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta on küsitud 30.07.2024 seisukohta Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. Keskkonnaamet esitas oma

seisukohad 28.08.2024 kirjaga nr 6-5/24/16192-2, mille alusel on eelnõud täiendatud. Terviseamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 30 päeva jooksul seisukohti ei esitanud.

4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused

Planeeringuala pindala on 19841 m2. Sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa, kõlvikuline

koosseis Maa-ameti andmete alusel: looduslik rohumaa 11401 m2, metsamaa 2858 m2, muu maa

5582 m2. Planeeritav ala asub tiheasustusalal ja on hoonestatud (asub olemasolev Lääne-Harju Valla

Tugikeskus)

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti

looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri

andmetest.

Vastavalt Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele8 ei jää detailplaneeringuala

üleujutusohuga riskipiirkonda.

Planeeringuala maapind on tasane ja langeb väga vähesel määral edelast kirdesse Vasalemma jõe

suunas – absoluutkõrgused jäävad vahemikku 22,0-22,5 meetrit.

Maa-ameti mullastiku kaardi9 andmetel on alal levinud keskmiselt leetunud leedemullad (LII) ja

keskmiselt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)II).

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse10 kohaselt puuduvad antud alal ega selle vahetus läheduses

maardlad ja arvele võetud maavarad.

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000)11 andmete kohaselt nõrgalt kaitstud

põhjaveega alale, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes.

Planeeringualal asub puurkaev PRK0010985, lähialal asuvad puurkaevud Lennu tn 20a

(katastritunnus 86801:001:0780) PRK0001189 ja Ämari haljasala 6 (katastritunnus

86801:001:0776) PRK0005114.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile12 asub piirkond kõrge või

väga kõrge radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete

mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohaseid leevendavaid meetmeid.

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad

looduskaitsealused objektid.

8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua 9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad 11 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k 12 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

5

Kinnistu asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Kinnistul asub Maa-ameti kaardiandmete

kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga 50 meetrit. Kinnistut

läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega.

Joonis 1 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa-amet, 2024)

6

5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeringuala asub tiheasustusalal ja on hoonestatud. Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad looduskaitsealused objektid. Lähtudes

planeeringuala asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust olulist täiendavat koormust

keskkonnale ja inimese tervisele ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate

mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele

Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole ehitiste üldisi

mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav

ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub.

5.2 Jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,

taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning

jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on

sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Korterelamu puhul on jäätmeteke tavapärane

igapäevase elamisega seotud olmejäätmete teke. Samuti kaasneb minimaalne jäätmeteke soojuse

tootmisehitise kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel.

Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei

ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt

kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatise kasutamisel vastupidi, Ämari aleviku hoonete

soojusenergiaga varustamine riikliku energia ja kliimakava nõuetele vastava kaugkütte näol aitab

aleviku summaarset energiatarimist vähendada.

5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei

ole kavandatud rajatisi ega tegevusi, mille kasutamine tekitaks olulist keskkonnamõju. Mõningane

õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise ja rakendamise perioodil, kuid see ei ole

eeldatavalt olulise mõjuga ega erine klassikalisest kaugkütte soojuse tootmisest. Keskkonnanõuded

tagatakse omakorda soojusenergiatootmiseks vajadusel antavate keskkonnalubade kaudu.

Vee ja pinnase reostuse mõningane risk kaasneb ehitustöödega ning võimalike ehitusmasinate

liikumisega, kui peaks tekkima avariiolukordi. Seda riski on võimalik maandada selgete liikumis- ja

käitumisreeglitega ehitusalal, täpsed juhised tuleb välja tuua projekteerimise staadiumis. Samuti on

võimalik kuival perioodil ehitustegevusest tingitud tolm. Tolmu leviku vältimiseks tuleb alasid

vajadusel niisutada. Seega võib meetmete rakendamisel planeeringuala kasutusaegset mõju pinnase,

vee ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.

7

Planeeritaval alal ei asu veekogusid ega olulise tähtsusega kraave. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi

järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi ehitamise ja

kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole

eeldatavalt olulise mõjuga, kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud

nõudeid. Hoonete veevarustus ja kanalisatsiooni lahendus antakse planeeringu koostamisel,

põhimõtteliselt on võimalik anda lahendus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni baasil. Planeeringuala

sadevee immutamine ja juhtimine lahendatakse detailselt projekteerimise staadiumis.

Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

5.4 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on

mööduvate mõjudega. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II

kategooria aladel.

Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi.

5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb osaliselt kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke

valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus

soojuse eraldumises, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Kiirgus- ja lõhnareostust ei ole ette näha. Kui kaugkütte soojusenergia tootmiseks valitakse

katlamaja lahendus, võib teatud ilmastikuolude puhul kütteperioodil esineda lõhnahäiringuid.

5.6 Visuaalne mõju

Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud kavandatud tegevus muudab olemasolevat olukorda

eelkõige visuaalselt – olemasolev osaliselt looduslikus seisundis olev kinnistu võetakse kasutusele.

Samas ei kavandata ehitisi, mis oleksid juba olemasolevasse tiheasustusse sobimatud, vaid

kavandatakse juurde samatüübilisi hooneid, mis on Ämari alevikus juba olemas (kortermajad) ning

soojuse tootmisehitis, mis on vajalik sama asula soojusvarustuse tagamiseks. Olemuslikult võib

võrrelda seda alevikus juba olevate alajaamade, veetöötlusjaama ja reoveepuhastiga.

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Piirkonnas ei asu suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on

võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel või ehitusaegselt. Selle vältimiseks tuleb alal

kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh juhised, kuidas tõkestada ja

likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut.

5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise

võimalikkust. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette

näha ei ole. Oht inimese tervisele võib avalduda detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest.

8

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse

hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale.

5.9 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg

Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise häiringuna

esinevad näiteks ehitusaegne müra ja tolm. Samuti on võimalik avariiolukordadest tekkiv ajutine

mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja avariijuhtumi korral käitumise

juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on võimalik leevendada selgete

käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega, konkreetsed meetmed tuleb välja töötada

projekteerimise staadiumis. Kui hoonete projekteerimise staadiumis arvestatakse ehitusaegsete

mõjudega, töötatakse välja leevendusmeetmed ning käitumisjuhised, siis võib ehitusaegset mõju

pidada lühiajaliseks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral

keskkonda.

5.10 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

5.11 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis

puudub neile ka mõju ning kavandatava tegevusega ei esine ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele.

5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub

planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju

elanikkonnale ette näha.

5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Tegemist on ühe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid

olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on

väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta

eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab

vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas

veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035, Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine

jäätmekava aastateks 2021–2026, Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava. Kõiki nõudeid täites

tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev

lahendus.

9

6. Kokkuvõte

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju nõrgalt

kaitstud põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse

üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Eelhinnangu koostasid:

Erki Ruben

Lääne-Harju Vallavalitsuse abivallavanem

telefon 5836 8245

e-post [email protected]

Kerli Lambing

Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja

telefon 5919 9774

e-post [email protected]

LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Paldiski 24. september 2024 nr 47

Detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

SW Energia OÜ esitas 18.06.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud

dokumendiregistris 6-2/1775) detailplaneeringu algatamiseks Ämari alevikus Lennu tn 18

(katastritunnus 86801:001:0743) katastriüksusel. Planeeritaval katastriüksusel asub endine

Ämari koolimaja, mis on aastast 2020 kasutusel Lääne-Harju valla tugikeskusena.

Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus

86801:001:0375, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa

katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja riigi

valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060,

sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning

korterelamuid teenindavate katastriüksustega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele

lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga kavandatava soojuse tootmisehitise

kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ja soojuse tootmisehitise enda teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude planeerimiseks.

Katastriüksus asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Katastriüksusel asub Maa-ameti

kaardiandmete kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga

50 meetrit. Kinnistut läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest

krundid Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ja uute korterelamute

ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist

teenindavate trasside asukohad ja soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte

trasside asukohad.

Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud

Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus

kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon,

milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb

osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50%

ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia

tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa.

Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on

üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud

tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms).

2

Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil

eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest

vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise.

Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua

täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise efektiivsemaks ja soojusenergia hinna

soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis

aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi

jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole

realiseerunud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkust.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1

punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate hulk ei jõua tasemeni, et tekiks

vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega põletusseadet. Eeldatavalt jääb

vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse. Lisaks tuleb KSH algatamist

kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1–4 toodud juhtudel,

muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on

sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb

strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes

KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel

tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et

keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse

tingimus, millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia.

Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10

lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4–8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete

5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32, § 33 lõike 2

punkti 3, lõigete 3–6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu keskkonna-

ja planeerimiskomisjoni 16.09.2024 seisukohta

1. Algatada Lääne-Harju vallas Vasalemma valla üldplaneeringut muutev Ämari aleviku Lennu

tn 18 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2 ha.

2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Ämari alevikus

Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) katastriüksusel ja lähialal, kuna koostatud

eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub.

3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ning tööpäevadel

Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.

3

4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja

valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju

Valla Lehes.

5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise

õiguse üleandmiseks.

6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ning 2 nimetatud

isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Tammur

vallavolikogu esimees

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale

12.08.2025 nr 6-1/168-3

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest teatamine

Lääne-Harju Vallavalitsus teatab Lääne-Harju vallavolikogu 24.09.2024 otsusega nr 47 detailplaneeringu algatamisest Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul ja lähialal. Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375, 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa kinnistuga (katastritunnus 43101:001:0781, 100% maatulundusmaa) ja riigi valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060, 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate kinnistutega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga kavandatava soojatootmisehitise kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ning soojatootmisehitise enda teenindamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojatootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojatootmisehitist teenindavate trasside asukohad ning soojatootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad. Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojatootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojatootmise efektiivsemaks ning soojusenergia hinna soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole realiseerunud. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse tingimus millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia.

2 (2)

Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

Abivallavanem

Saajate nimekiri:

Riigi Kaitseinvestereingute Keskus Päästeamet Maa- ja ruumiamet Ämari lennuväli Kinnistu omanik

Ämari aiamaa Kinnistu omanik

Lennu tn 8 Kinnistu omanik

Lennu tn 12 Kinnistu omanik

Lennu tn 14 Kinnistu omanik

Lennu tn 16 Kinnistu omanik

Lennu tn 10 Kinnistu omanik

Lennu tn 11 Kinnistu omanik

Lennu tn 13 Kinnistu omanik

Lennu tn 16a Kinnistu omanik

Lennu tn 24 Kinnistu omanik

Lennu tn 26 Kinnistu omanik

Lennu tn 28 Kinnistu omanik

Lennu tn 30 Kinnistu omanik

Ämari tee 1 Kinnistu omanik

Lisad:

1) Lääne-Harju Vallavolikogu 24.09.2024 otsus nr 47

2) Detailplaneeringu lähteseisukohad

3) Detailplaneeringu eskiis

Lääne-Harju Vallavolikogu

24.09.2024 otsuse nr 47

lisa

Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 3–5 toodud kriteeriumitest

lähtuvalt.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse

korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• Detailplaneeringu algatamise taotlus ja taotlusele lisatud lisamaterjalid,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1. Kavandatava tegevuse iseloomustus

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

SW Energia OÜ esitas 18.06.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud

dokumendiregistris 6-2/1775) detailplaneeringu algatamiseks Ämari alevikus Lennu tn 18

(katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid

Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse

andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist teenindavate

trassiasukohad ning soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad.

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht

Planeeritav ala asub Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) maaüksusel.

Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375),

läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781) ja riigi

valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060), lõunast ja

idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate katastriüksustega.

Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga

kavandatava soojuse tootmisehitise kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ning soojuse

tootmisehitise enda teenindamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimiseks.

2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

2

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu

suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Rummu, Ämari ja Vasalemma on

maakonnaplaneeringus määratud kui koostoimivad keskused. Linnalise asustusega alal on valdavas

ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.

2.2 Vasalemma valla üldplaneering2

Vasalemma valla üldplaneering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28.

Vasalemma valla üldplaneeringus on alale määratud olemasolevate ühiskondlike ehitiste ala, kuhu

võib kavandada üldkasutatavaid kohaliku omavalitsuse administratiiv-, haridus-, teadus-, kultuuri-,

tervishoiu-, hoolekande-, spordi- ja vabaaja harrastusega seonduvaid asutusi ning ettevõtteid.

Kavandatav tegevus on kehtivat Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Esiteks ei näe kehtiv

üldplaneering ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa detailplaneeringu

eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste

maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks

soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa.

Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu

koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas

mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust

energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt

perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine

kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise

efektiivsemaks ning soojusenergia hinna soodsamaks.

2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3

Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja

keskkonna strateegiline hindamine. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule on planeeringualale

määratud maakasutuseks segafunktsiooniga maa-ala, kuhu on lubatud ennekõike korterelamud,

majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud

hooned, puhkealad ning teed ja väljakud. Tugikeskuse hoone maa-alal säilib ühiskondlike ehitiste

maa. Koostamisel olev üldplaneering toetab kavandatavat tegevust.

2.4 Ämari aleviku detailplaneering4

Detailplaneering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.01.2010 otsusega nr 4.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli muuhulgas teede, parklate, sotsiaalobjektide jm maa-

alade määramine. Lennu tn 18 maa-alale on detailplaneeringu kohaselt ettenähtud sotsiaalmaa

(haridusasutused) kasutusotstarve koos laste ja noorte mänguväljaku/rulapargi/palliväljakute

asukoht. Detailplaneeringuga kavandatu oli Ämari põhikooli asukohta arvestades põhjendatud. Täna

tegutseb endises koolihoones tugikeskus, mis ei vaja haridusasutusele omast avaliku ruumi kasutust.

2 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering 3 https://laaneharju.ee/uldplaneering1 4 https://service.eomap.ee/laaneharjuvald/#/planeeringud/planeeringud/32

3

2.5 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2024-20355

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-2035 on kehtestatud

Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9. Lennu tn 18 maa-ala jääb osaliselt Ämari

reoveekogumisala piiresse, seega liitumine ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga on võimalik.

2.6 Riiklik energia- ja kliimakava aastani 20306

Eesti riikliku energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise

tulemuseni jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele

energia lõpptarbimisest. Tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast on riiklikult võetud

eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarimisest vähemalt

63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Selle eesmärgi

saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke otsuseid sealhulgas kehtivate üldplaneeringute

raames. Ämari alevikus on kompaktselt koos arvestatav hulk tarbijaid kortermajade näol, mis täna

on kõik omaette lokaalsel küttelahendusel. Kaugkütte piirkonna väljaarendamine Ämari alevikus on

riiklikku energia- ja kliimakava eesmärke silmas pidades oluline.

2.7 Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava7

Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava on kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 27.06.2023

määrusega nr 16. Kavaga on eesmärgiks võetud kaugkütte kvaliteedi ja osakaalu suurendamine, sh

kaugküttepiirkonnast väljaspool asuvates asumites energiatõhusate ja jagatud küttesüsteemide

lahenduste edendamine.

3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust.

Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH) viia läbi. Algatatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu

KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate

hulk ei jõua tasemeni, et tekiks vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega

põletusseadet. Eeldatavalt jääb vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse.

Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides

1–4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine

detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel.

KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike

6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5 https://laaneharju.ee/uvk-arengukava 6 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 7 https://laaneharju.ee/kliima-ja-energiakava

4

Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta on küsitud 30.07.2024 seisukohta Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. Keskkonnaamet esitas oma

seisukohad 28.08.2024 kirjaga nr 6-5/24/16192-2, mille alusel on eelnõud täiendatud. Terviseamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 30 päeva jooksul seisukohti ei esitanud.

4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused

Planeeringuala pindala on 19841 m2. Sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa, kõlvikuline

koosseis Maa-ameti andmete alusel: looduslik rohumaa 11401 m2, metsamaa 2858 m2, muu maa

5582 m2. Planeeritav ala asub tiheasustusalal ja on hoonestatud (asub olemasolev Lääne-Harju Valla

Tugikeskus)

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti

looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri

andmetest.

Vastavalt Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele8 ei jää detailplaneeringuala

üleujutusohuga riskipiirkonda.

Planeeringuala maapind on tasane ja langeb väga vähesel määral edelast kirdesse Vasalemma jõe

suunas – absoluutkõrgused jäävad vahemikku 22,0-22,5 meetrit.

Maa-ameti mullastiku kaardi9 andmetel on alal levinud keskmiselt leetunud leedemullad (LII) ja

keskmiselt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)II).

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse10 kohaselt puuduvad antud alal ega selle vahetus läheduses

maardlad ja arvele võetud maavarad.

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000)11 andmete kohaselt nõrgalt kaitstud

põhjaveega alale, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes.

Planeeringualal asub puurkaev PRK0010985, lähialal asuvad puurkaevud Lennu tn 20a

(katastritunnus 86801:001:0780) PRK0001189 ja Ämari haljasala 6 (katastritunnus

86801:001:0776) PRK0005114.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile12 asub piirkond kõrge või

väga kõrge radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete

mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohaseid leevendavaid meetmeid.

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad

looduskaitsealused objektid.

8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua 9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad 11 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k 12 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

5

Kinnistu asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Kinnistul asub Maa-ameti kaardiandmete

kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga 50 meetrit. Kinnistut

läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega.

Joonis 1 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa-amet, 2024)

6

5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeringuala asub tiheasustusalal ja on hoonestatud. Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad looduskaitsealused objektid. Lähtudes

planeeringuala asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust olulist täiendavat koormust

keskkonnale ja inimese tervisele ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate

mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele

Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole ehitiste üldisi

mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav

ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub.

5.2 Jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,

taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning

jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on

sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Korterelamu puhul on jäätmeteke tavapärane

igapäevase elamisega seotud olmejäätmete teke. Samuti kaasneb minimaalne jäätmeteke soojuse

tootmisehitise kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel.

Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei

ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt

kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatise kasutamisel vastupidi, Ämari aleviku hoonete

soojusenergiaga varustamine riikliku energia ja kliimakava nõuetele vastava kaugkütte näol aitab

aleviku summaarset energiatarimist vähendada.

5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei

ole kavandatud rajatisi ega tegevusi, mille kasutamine tekitaks olulist keskkonnamõju. Mõningane

õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise ja rakendamise perioodil, kuid see ei ole

eeldatavalt olulise mõjuga ega erine klassikalisest kaugkütte soojuse tootmisest. Keskkonnanõuded

tagatakse omakorda soojusenergiatootmiseks vajadusel antavate keskkonnalubade kaudu.

Vee ja pinnase reostuse mõningane risk kaasneb ehitustöödega ning võimalike ehitusmasinate

liikumisega, kui peaks tekkima avariiolukordi. Seda riski on võimalik maandada selgete liikumis- ja

käitumisreeglitega ehitusalal, täpsed juhised tuleb välja tuua projekteerimise staadiumis. Samuti on

võimalik kuival perioodil ehitustegevusest tingitud tolm. Tolmu leviku vältimiseks tuleb alasid

vajadusel niisutada. Seega võib meetmete rakendamisel planeeringuala kasutusaegset mõju pinnase,

vee ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.

7

Planeeritaval alal ei asu veekogusid ega olulise tähtsusega kraave. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi

järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi ehitamise ja

kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole

eeldatavalt olulise mõjuga, kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud

nõudeid. Hoonete veevarustus ja kanalisatsiooni lahendus antakse planeeringu koostamisel,

põhimõtteliselt on võimalik anda lahendus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni baasil. Planeeringuala

sadevee immutamine ja juhtimine lahendatakse detailselt projekteerimise staadiumis.

Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

5.4 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on

mööduvate mõjudega. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II

kategooria aladel.

Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi.

5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb osaliselt kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke

valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus

soojuse eraldumises, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Kiirgus- ja lõhnareostust ei ole ette näha. Kui kaugkütte soojusenergia tootmiseks valitakse

katlamaja lahendus, võib teatud ilmastikuolude puhul kütteperioodil esineda lõhnahäiringuid.

5.6 Visuaalne mõju

Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud kavandatud tegevus muudab olemasolevat olukorda

eelkõige visuaalselt – olemasolev osaliselt looduslikus seisundis olev kinnistu võetakse kasutusele.

Samas ei kavandata ehitisi, mis oleksid juba olemasolevasse tiheasustusse sobimatud, vaid

kavandatakse juurde samatüübilisi hooneid, mis on Ämari alevikus juba olemas (kortermajad) ning

soojuse tootmisehitis, mis on vajalik sama asula soojusvarustuse tagamiseks. Olemuslikult võib

võrrelda seda alevikus juba olevate alajaamade, veetöötlusjaama ja reoveepuhastiga.

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Piirkonnas ei asu suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on

võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel või ehitusaegselt. Selle vältimiseks tuleb alal

kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh juhised, kuidas tõkestada ja

likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut.

5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise

võimalikkust. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette

näha ei ole. Oht inimese tervisele võib avalduda detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest.

8

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse

hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale.

5.9 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg

Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise häiringuna

esinevad näiteks ehitusaegne müra ja tolm. Samuti on võimalik avariiolukordadest tekkiv ajutine

mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja avariijuhtumi korral käitumise

juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on võimalik leevendada selgete

käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega, konkreetsed meetmed tuleb välja töötada

projekteerimise staadiumis. Kui hoonete projekteerimise staadiumis arvestatakse ehitusaegsete

mõjudega, töötatakse välja leevendusmeetmed ning käitumisjuhised, siis võib ehitusaegset mõju

pidada lühiajaliseks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral

keskkonda.

5.10 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

5.11 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis

puudub neile ka mõju ning kavandatava tegevusega ei esine ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele.

5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub

planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju

elanikkonnale ette näha.

5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Tegemist on ühe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid

olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on

väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta

eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab

vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas

veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035, Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine

jäätmekava aastateks 2021–2026, Lääne-Harju valla kliima- ja energiakava. Kõiki nõudeid täites

tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev

lahendus.

9

6. Kokkuvõte

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju nõrgalt

kaitstud põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse

üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Eelhinnangu koostasid:

Erki Ruben

Lääne-Harju Vallavalitsuse abivallavanem

telefon 5836 8245

e-post [email protected]

Kerli Lambing

Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja

telefon 5919 9774

e-post [email protected]

LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Paldiski 24. september 2024 nr 47

Detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

SW Energia OÜ esitas 18.06.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud

dokumendiregistris 6-2/1775) detailplaneeringu algatamiseks Ämari alevikus Lennu tn 18

(katastritunnus 86801:001:0743) katastriüksusel. Planeeritaval katastriüksusel asub endine

Ämari koolimaja, mis on aastast 2020 kasutusel Lääne-Harju valla tugikeskusena.

Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus

86801:001:0375, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa

katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja riigi

valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060,

sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning

korterelamuid teenindavate katastriüksustega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele

lisanduvad alad, mis on vajalikud planeeringuga kavandatava soojuse tootmisehitise

kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ja soojuse tootmisehitise enda teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude planeerimiseks.

Katastriüksus asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Katastriüksusel asub Maa-ameti

kaardiandmete kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga

50 meetrit. Kinnistut läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest

krundid Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ja uute korterelamute

ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist

teenindavate trasside asukohad ja soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte

trasside asukohad.

Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud

Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus

kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon,

milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb

osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50%

ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia

tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa.

Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on

üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud

tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms).

2

Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil

eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest

vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise.

Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua

täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise efektiivsemaks ja soojusenergia hinna

soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis

aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi

jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole

realiseerunud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkust.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1

punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate hulk ei jõua tasemeni, et tekiks

vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega põletusseadet. Eeldatavalt jääb

vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse. Lisaks tuleb KSH algatamist

kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1–4 toodud juhtudel,

muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on

sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb

strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes

KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel

tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et

keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse

tingimus, millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia.

Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10

lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4–8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete

5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32, § 33 lõike 2

punkti 3, lõigete 3–6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu keskkonna-

ja planeerimiskomisjoni 16.09.2024 seisukohta

1. Algatada Lääne-Harju vallas Vasalemma valla üldplaneeringut muutev Ämari aleviku Lennu

tn 18 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2 ha.

2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Ämari alevikus

Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) katastriüksusel ja lähialal, kuna koostatud

eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub.

3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ning tööpäevadel

Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.

3

4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja

valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju

Valla Lehes.

5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise

õiguse üleandmiseks.

6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ning 2 nimetatud

isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Tammur

vallavolikogu esimees

Lennu 28

Lennu 26

Lennu 24

Lennu 30

Lennu 13

Lennu 11

Ämari tee 1

KM

Lennu 18

KM - Katlamaja Lennu - Hoone aadress - Planeeritav kaugküttetorustik - Perspektiivne kaugküttetorustik

Lennu 16a

Lennu 14a

Lennu 10

Lennu 12

Lennu 14

Lennu 16

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 13.08.2025 13:10

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/168-3 Algatamisest teatamine ja LÜ kohta seisukohtade küsimine

Manused: Algatamisest teatamine ja LÜ kohta seisukohtade küsimine.asice; Algatamisest

teatamine ja LÜ kohta seisukohtade küsimine.docx; Detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hind.asice; Lisa_Lähteseisukohad detailplaneeringule_Ämari

kaugküte parandust.docx; Ämari KKT eskiis.pdf; Põhijoonis.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame teate algatatud detailplaneeirngust Lääne-Harju vallas ning lähteülesande

seisukohtade andmiseks.

Lugupidamisega

Lääne-Harju Vallavalitsus

Lennu 28

Lennu 26

Lennu 24

Lennu 30

Lennu 13

Lennu 11

Ämari tee 1

KM

Lennu 18

KM - Katlamaja Lennu - Hoone aadress - Planeeritav kaugküttetorustik - Perspektiivne kaugküttetorustik

Lennu 16a

Lennu 14a

Lennu 10

Lennu 12

Lennu 14

Lennu 16