Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rakvere Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

44305, Lääne-Viru maakond,

Rakvere vald, Sõmeru alevik

Teie 21.07.2025 nr 7-2/74-7

Meie 13.08.2025 nr 7.2-2/25/12057-2

Koloneli ja Majori kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Rakvere valla Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistute

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 66101:001:0130 ja 66101:001:0131, edaspidi

planeering). Planeeringu eesmärgiks on Koloneli ja Majori maaüksuste jagamine elamukruntideks

ning planeeritud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, tehnovõrkude ja –rajatiste

ning juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste

määramine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 29.04.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/5597-2

(edaspidi meie seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringu seletuskirja sobivasse kohta lisatakse täpsustus, et riigiteega ristuvad

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil (vt meie ettepanekute p 7).

Lisaks märkasime, et planeeringu seletuskirja (Lisa 1) ptk 4. „Liikluskorraldus“ on toodud loetelu

planeeringualal liikluskorralduse kavandamisel juhinduvatest seadustest ja normidest, kus

muuhulgas on mainitud „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ ning selle lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“. Juhime tähelepanu, et nimetatud normid on kehtetud ning nende asemel

tuleb lähtuda Kliimaministri 17.11.2023 a määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb EhS § 99 lg 3

alusel taotleda meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Koloneli ja Majori_SELETUSKIRI_2025-07-06

2. Koloneli ja Majori dp_3_põhijoonis 2025-07-09

3. Koloneli ja Majori dp_4_mahsõidu nähtavusala 2025-07-09

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ..................................... 4 2. LÄHTEOLUKORD .............................................................................................................. 4

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine ...................................................................... 4 2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve ............. 4 2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused ................................................................... 5 2.4. Kontaktvööndi analüüs ................................................................................................... 5 2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud ..................................... 5 2.6. Rakvere valla üldplaneering ........................................................................................... 6 2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering .................................................................................... 6 2.7. Olemasolevad tehnovõrgud ............................................................................................ 3 2.8. Avaliku huvi analüüs ...................................................................................................... 3 3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs ................................................................................ 3 3.2. Maa-ala sihtotstarbed ...................................................................................................... 4 3.3. Ehitusõigus ...................................................................................................................... 4 3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 5 3.5. Insolatsioon ja müra ........................................................................................................ 6

4. LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................... 6 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID .......................................................... 7 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ............................................................................... 8

6.1. Heakorrastus ................................................................................................................... 8 6.2. Kattega alad kruntidel ..................................................................................................... 8 6.3. Piirded ............................................................................................................................. 8

7. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................ 9 8. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................. 9

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel ......................................................................... 9 8.2. Elektrivarustus .............................................................................................................. 10 8.3. Side ............................................................................................................................... 10 8.4. Veevarustus ................................................................................................................... 12 8.5. Kanalisatsioon ............................................................................................................... 12 8.6. Sademeveed .................................................................................................................. 13 8.7. Küte ............................................................................................................................... 14 8.8. Tervisekaitse ................................................................................................................. 14

9. TULEOHUTUS ................................................................................................................... 14 9.1. Normdokumendid ......................................................................................................... 14 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ...................................... 14 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................................ 14 9.4. Põlemiskoormus ............................................................................................................ 14 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................................ 15 9.6. Väline tulekustutusvesi ................................................................................................. 15

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................. 15 11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................. 15

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ......................... 16 13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ....................................................................... 16

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:4 000

2. Olemasolev olukord M 1:1000

3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500

4. Mahasõidu nähtavusala M 1:1500

MENETLUSDOKUMENDID JA LISAD

1. Rakvere Vallavalitsuse 25. märtsi 2025 korraldusega nr 86 Kloodi küla, Koloneli ja

Majori kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Virumaa Teataja kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta 09.04.2025. a;

3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist;

4. Väljavõte Rakvere valla üldplaneeringust;

5. Elektrilevi OÜ 21.11.2024 tehnilised tingimused nr 485721;

6. ELA SA 17.09.2024 tehnilised tingimused nr TT3949;

7. Transpordiameti 29.04.2025 kiri nr 7.2-2/25/5597-2 “Seisukohtade väljastamine Koloneli

ja Majori kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Kloodi külas Koloneli ja Majori kinnistule detailplaneeringu

koostamise aluseks on Rakvere Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamiseks 25.

märts 2025. a nr 86.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

- Koloneli ja Majori maaüksuste jagamine elamukruntideks ning planeeritud kruntidele

ehitusõiguse ja hoonestusala määramine,

- tehnovõrkude ja rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine,

- ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine,

- liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritava maa-ala pindala on 1,3 hektarit. Koloneli ja Majori kinnistu omanik on OÜ

Teraskatus.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus.

Vastutav isik detailplaneeeringu koostamisel on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt

Alar Tiidema, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus nr 189211. Osaühing

Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev

detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine

Planeeringuala asub Rakvere vallas Kloodi külas, mis asub Rakvere linnast loode pool.

Mõlemad kinnistud on hoonestatud, mõlemal paikneb üks kahekorruseline kaheksa korteriga

korterelamu. Koloneli kinnistul on veehoidla. Majori kinnistul on puurkaev (PRK 0065790).

Kinnistutel on olemas elektrivarustus, vesi ja kanalisatsioon. Kanalisatsioon on lahendatud

mahuti ja ja veevarustus puurkaevu põhiselt.

Koloneli kinnistust põhja pool paikneb riigimaantee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee

(66201:001:1940). Koloneli kinnistu ja riigitee vahel on kergliiklustee ja planeeringualast

kagu pool asub Tähemaa tee, mis on avalikus kasutuses. Tähemaa tee on keskmiselt

3,5 meetri laiune asfaltkattega tee.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt peamiselt looduslikust rohumaast, lisaks on vähesel

määral metsamaa ja muu maa kõlvikut.

Maapind on üldiselt tasane.

2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve

Koloneli kinnistu katastritunnus on 66101:001:0133, kinnistu pindala on 7 909 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

Majori kinnistu katastritunnus on 66101:001:0131, kinnistu pindala on 4 736 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:

Maaüksuse/katastri-üksuse

nimi/aadress

katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

ha/m²

Tähemaa tee 66101:001:0133 100 % transpordimaa 2 079 m²

Liivametsa 66201:001:0419 100 % maatulundusmaa 79 374 m²

Tähemetsa 66101:001:0499 100 % elamumaa 18 280 m²

Tähemaa 66101:001:0498 100 % elamumaa 12 630 m²

Seersandi 66301:001:0132 100 % maatulundusmaa 5 891 m²

Toomase 66201:001:1810 100 % elamumaa 16 813 m²

Tähe 66101:001:0057 100% maatulundusmaa 25 253 m²

Tõrremäe-Veltsi kergtee 66201:001:0908 100% transpordimaa 4 378 m²

Tõrremäe-Veltsi kergtee 66201:001:0915 100% transpordimaa 983 m²

2.4. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub hajaasustusega Kloodi külas, millele on omased üksikelamud.

Nõukogude liidu aegsest sõjaväebaasist on jäänud alles planeeringualal paiknevad

kortermajad ja teisi hooneid. Siis oli tegemist kinnise piirkonnaga, kuhu eraisikud ei saanud

ehitada. Lõuna poole, samuti endise baasi maale, on moodustatud riigimetsa maaüksus Põlula

metskond 5.

Lähimad hoonestatud õuealad paiknevad ida pool. Näiteks Saare (66201:001:0905) kinnistul

paiknev ja ehitisregistrisse kantud üksikelamu on ehitatud 1968. aastal, elamu ehitisealune

pind on 128 m², lisaks on ehitisregistrisse kantud päikeseelektrijaam. Kõikide hoonete

ehitistealune pind kokku on ca 631 m². Lääne pool paikneval Toomase kinnistul asub 981 m²

hooneid, millest kasarmu-söökla ehitisealune pind on 815 m², elamu ehitisealune pind on 108

m². Seega tuleb ehitusmahtude planeerimisel lähtuda arendaja soovidest, varem koostatud

detailplaneeringutest ja keskmiselt käesoleval ajal ehitatavatest mahtudest.

Olemasolevad hooned on ehitatud traditsioonilistest materjalidest, milleks on puit, kivi, klaas

ja betoon. Hooned on lihtsate kujudega, elamud traditsiooniliste viilkatustega, endised

militaarhooned aga lamekatustega.

2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualale varem detailplaneeringuid koostatud ei ole. Planeeringualast lõuna poole ja

Tähemaa teele on varem koostatud Kloodi küla Tähemaa ja Seersandi kinnistute

detailplaneering (PLAN ID 82272). Staatus: kehtiv, detailplaneering kehtestati Rakvere

Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldusega nr 270.

Eesmärk: kinnistute jagamine, maakasutuse sihtotstarvete muutmine, ehitusõiguse seadmine,

liikluskorralduse ja juurdepääsu lahendamine, tehnovõrkude lahendamine, vajadusel

kitsenduste ja servituutide seadmine.

Planeeringualast lääne pool on 23.04.2014. a Rakvere Vallavalitsuse korraldusega nr 10

kehtestatud Kloodi küla, Rahunurme kinnistu detailplaneering (PLAN ID puudub või ei ole

leitav). Kinnistul paiknes varem viljapuude istandus, planeeringuga koostamise peamine

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

eesmärk oli elamuala rajamine. Planeeringulahenduses lubatud ehitusõiguse näitajad on

sarnased käesolevale planeeringulahendusele (600 - 1000 m² ehitistealust pinda).

Planeeringu koostamise eesmärgid: kinnistu sihtotstarbe muutmine, jagamine kümneks

elamumaa, üheks maatulundusmaa, üheks ühiskondlike ehitiste maa, üheks transpordimaa ja

üheks tootmismaa krundiks. Ehitusõiguse andmine, liikluskorralduse ja parkimise

lahendamine, tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine, olulisemate arhitektuurinõuete

seadmine, heakorranõuete seadmine.

2.6. Rakvere valla üldplaneering

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering. Rakvere

valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 4.

Üldplaneeringuga määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaal:

- Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonestusalade ajalooliselt väljakujunenud

hoonestusviiside; ehitusjoonte; hoonete korruselisuse, paigutuse ja suurusega;

traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja kujundusvõtete kasutamise ning haljastamise

tavadega;

- minimaalne krundi suurus on uutel väikeelamu kruntidel üldjuhul 1500 m2;

- väikeelamute maksimaalne kõrgus on 9 m olemasolevast maapinnast;

- Hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks on maastik. Ehitamisel tuleb arvestada

naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide

suuremaid muutmisi;

- Soovitav on ka väikehoonete projekteerimisel arhitekti kasutamine ning

individuaalprojektide koostamine. Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete

rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid.

Kehtiva üldplaneeringuga on planeeritavale alale määratud maakasutuse juhtotstarbeks

maatulundusmaa, kuid kuna mõlemale planeeritavale kinnistule on juba varem määratud

maakasutuse otstarbeks elamumaa, kinnistutel paiknevad elamud ning lähiümbruses paikneb

veel elamumaa kasutusotstarbega kinnistuid, siis ei ole Rakvere Vallavalitsuse otsuse

kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning koostatava

detailplaneeringu projektlahendus vastab kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule ja

koostatavale Rakvere valla üldplaneeringule.

Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering on kooskõlas koostatava Rakvere valla

üldplaneeringuga.

2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Rakvere valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus ja

endise Rakvere valla üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid.

Käesoleval ajal põldude ja üksikmajapidamistega kaetud Kloodi küla asub

maakonnaplaneeringu kohaselt Rakvere linna lähivööndis: Linna lähivööndi puhul on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

tegemist linnalise keskkonnaga, kus 31% ja enam inimestest on linnaga tihedalt seotud.

Sellele vööndile on iseloomulik lähiminevikus toimunud valglinnastumine. Linna lähivööndis

seovad elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad nii funktsionaalselt kui emotsionaalselt end

keskuseks oleva linnaga, mis on esmaseks töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste

tarbimise kohaks.

Rakvere linnalähivöönd on alaks, kus linnal on võimalused uute elamu-ja ettevõtlusalade

rajamiseks, samuti linna puhkealade kavandamiseks (vt põhijoonis 1);

- asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse

tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist;

- linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline

maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada

väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale.

Antud juhul on tegemist elamuala tihendamisega olemasolevatel elamumaa kasutusotstarbega

kruntidel. Maakonnaplaneeringus on planeeritud Kloodi küla läbima rahvusvahelise

tähtsusega jalg- ja jalgrattatee:

bussipeatus

olemasolev matkarada

rahvusvaheline jalgrattamarsruut

planeeringuala

Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu joonisest 3 „Kergliiklusteed ja puhkekohad“

Riigimaantee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee äärde on valmis ehitatud jalg- ja jalgrattatee.

Jalg- ja jalgrattatee koos toimiva ühistranspordiga tagab maapiirkonna elanikele parema

ligipääsetavuse teenustele ja kaupadele.

Linna lähivööndi ja selle vahevööndi arengu põhimõtted:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

- Linna vahevööndis on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi

parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate asulate

planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni

kõrvale jäänud maid.

- Elamumajanduse arendamisel on oluline eelkõige Rakvere linna ja vahevööndi

tihendamine.

Maakonnaplaneeringu punkt 3.7 kohaselt on tegemist maalise piirkonnaga, mis tähendab, et

tegemist on maa-alaga väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt

hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse

iseloomuga asustatud alasid (nt tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Kloodi küla

tihedamalt asustatud piirkonda võib nimetada kompaktse asustusega alaks.

Maakonnaplaneeringus ei ole planeeringuala ega selle lähiümbrust määratud väärtuslikuks

maa-alaks.

2.7. Olemasolevad tehnovõrgud

Planeeringualal paiknevad 0,4 kV elektrimaakaablid ja Tähemaa kinnistul paikenb elektri

jaotuskapp. ELASA valguskaabel paikneb riigi maanteest põhja pool. Majori kinnistul on

olemas puurkaev (PRK 0065790, EHR-is rajatise kood 221369554). Koloneli kinnistul on

veehoidla, mis ei ole kantud ehitisregistrisse.

2.8. Avaliku huvi analüüs

Planeeringuala korrastatakse ning varustatakse kruntide teenindamiseks vajalike kaasaegsete

ja keskkonnale ohutute tehnovõrkudega. Maa-ala heakorrastamine ja taristu väljaehitamine

tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna väljanägemist. Tekib tihedamalt

asustatud kaasaegne elamuala koos seal elavate inimestega, kes on tööandjad või töötajad

kohalikes ettevõtetes.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest, kehtivast Rakvere valla

üldplaneeringust, naabruses kehtestatud detailplaneeringutest ning kehtivast seadusandlusest.

Planeeringuga käsitletava maa-ala hoonestamiseks ning planeeringualal edaspidiseks

arenguvõimaluste loomiseks on vajalik Koloneli ja Majori kinnistutele koostada ja kehtestada

detailplaneering.

Planeeringualast lääne ja lõuna pool paiknevad elamumaad. Olemasolevad korterelamud

rekonstrueeritakse, lisaks moodustatakse kaks üksikelamu kasutusotstarbega krunti, kuhu

saab ehitada üksikelamud koos abihoonete, juurdepääsude ja tehnovõrkudega. Ehituslikust

seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival maa-alal.

Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Kloodi külla juurde kolm heakorrastatud,

otstarbekalt planeeritud ja aastaringses kasutuses olevat elamumaa kinnistut.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

3.2. Maa-ala sihtotstarbed

Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku kruntida ümber Majori kinnistu, Koloneli kinnistu

lõunapoolne osa liidetakse Majori kinnistule. Lisaks moodustatakse Koloneli kinnistust kaks

üksikelamu maa kasutusotstarbega krunti (vt joonis Põhijoonis. Tehnovõrgud).

Krunt 1 - krundi pindala on 2232 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa. Krunt moodustatakse Koloneli kinnistust.

Krunt 2 - krundi pindala on 3072 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa. Krunt moodustatakse Koloneli kinnistust.

Krunt 3 - krundi pindala on 7341 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

korterelamu maa ja katastris 100% elamumaa. Krunt moodustatakse Majori ja Koloneli

kinnistutest.

3.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis” on näidatud planeeritud hoonestusalad ning hoonete soovituslikud

asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt 4 meetri kaugusel kruntide piiridest.

Krundile nr 1 võib ehitada kuni 500 m² hooneid. krundile võib ehitada ühe üksikelamu ja

kuni 2 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged.

Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselised. Keldri suurim

lubatud sügavus on 2,5 meetrit maapinnast või vastavalt kehtivale seaduandlusele (nt

varjend). Abihooned on lubatud ehitada ühekorruselised. Kui rajatav abihoone on kelder,

võib selle sügavus olla samuti 2,5 meetrit maapinnast.

Krundile nr 2 võib ehitada kuni 600 m² hooneid. krundile võib ehitada ühe üksikelamu ja

kuni 2 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged.

Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselised. Keldri suurim

lubatud sügavus on 2,5 meetrit maapinnast või vastavalt kehtivale seaduandlusele (nt

varjend). Abihooned on lubatud ehitada ühekorruselised. Kui rajatav abihoone on kelder,

võib selle sügavus olla samuti 2,5 meetrit maapinnast.

Krundile nr 3 võib ehitada kuni 1000 m² hooneid. Krundil on olemas kaks 9,5 meetri

kõrgust korterelamut, mis rekonstrueeritakse. Lisaks võib ehitada kuni 3 abihoonet, mille

maksimaalne kõrgus on kuni 5,0 meetrit. Olemasolevad korterelamud võib soovi korral

lammutada ja ehitada asemele uued korterelamud. Rajatavad elamud võib projekteerida ja

ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselised. Keldri suurim lubatud sügavus on 2,5

meetrit maapinnast või vastavalt kehtivale seaduandlusele (nt varjend). Abihooned on lubatud

ehitada ühekorruselised. Ühe abihoone või keldri võib rajada keldrikorrusega sügavusega 2,5

meetrit maapinnast.

Veehoidla tuleb seadustada.

Ühe üksikelamu maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni 300 m², korterelamul kuni 450

m². Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega katmata terrasside pinda.

Igal krundile võib lisaks ehitusõiguse tabelis näidatud hoonete arvule rajada kuni kaks alla 20

m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetrit kõrget hoonet (mängumaja, grillimaja, katusealune

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

jne). Hooned peavad paiknema hoonestusalal ja hoonetealune pind arvatakse ehitistealuse

pinna alla.

3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus asukohta ning nende kasutusmugavus ja ohutus.

Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega.

Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja

selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad

ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva keskkonnaga. Hoonete ehitamiseks ja

viimistlemiseks kasutatakse elamutele ning nende abihoonetele sobivaid ehitustooteid ja

materjale.

Hoonete värvilahendused määratakse ehitusprojektidega. Eelistada tuleb looduslähedasi

toone.

Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega. Katusekalde ja -tüübi valikul

lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega ja hoone kasutusotstarbest.

Katusekattematerjalid ning hoonete värvilahendus määratakse arhitektuursete projektidega.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada tervise- ja

hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete

kasutamisele seatavatele nõuetele.

Kruntidele uusi ehitisi projekteerides arvestada koostatavas Rakvere valla üldplaneeringus

hajaasustusega aladele seatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning käesoleva

detailplaneeringu arhitektuur-ehitusliku lahendusega.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi

hooneid ehitada olemasolevast 0,4 kV elektrimaakaablist kaugemale kui 1 meeter kaabli

teljest ning rajatavatest tehnovõrkude trassikoridoridest minimaalselt 1 meetri kaugusele.

Üksikelamud ja abihooned projekteeritakse vastavuses minimaalselt TP3 klassi nõuetele,

korterelamud minimaalselt TP1-TP2 klassi nõuetele. Ehitatavad hooned tuleb vajadusel

sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid),

välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja

poolt.

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas kehtiva seadusandluse, hea

ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi ja kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

Uusi mahasõite riigimaanteelt 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ei planeerita. Hooneid

riigitee kaitsevööndisse ei planeerita.

Krundile nr 1 ehitamisel on soovitatav võimaliku maantee negatiivse mõju leevendamiseks

kasutada tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone ning muid efektiivseid müra

pärssivaid lahendusi. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning

muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise

seaduse” alusel vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud

normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata vastavalt

keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel leevendavad meetodid

lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemele.

Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra

leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele

ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis (näiteks parkla), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-

ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

3.5. Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning

ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti peab see vastama

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"). Hoonete projekteerimisel

lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja territooriumil tagatakse head

akustilised tingimused vastavalt nende kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes“.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal

toimub liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele.

Ehitusseadustik, “Tee projekteerimise normid ja nõuded”, “Maanteede

projekteerimisnormid” ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ on detailplaneeringu

lahutamatu osa.

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev maa-

ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala asub osaliselt riigitee

17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee kaitsevööndis. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit (joonis 4 Mahasõidu nähtavusala). Kohaliku tee

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

kaitsevöönd on 10 meetrit katendi servast. Mahasõidu peatumisnähtavus peab olema 25x150

meetrit, mahasõidu liitumisnähtavuse ala peab olema 15x230 meetrit ja külgnähtavus 20

meetrit (v=90 km/h). Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigiaantee

ääres parkimine on keelatud.

Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide liiklussagedus km 8,58-8,61 on 551 autot ööpäevas

ning lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Uusi mahasõite riigimaanteelt ei planeerita. Liiklus- ja

parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel

“Põhijoonis. Tehnovõrgud. ”.

Tähemaa tee kinnistul paiknevat ja avalikus kasutuses olevat sõiduteed laiendatakse. Tee

ristumine riigiteega rekonstrueeritakse lähtudes Transpordiameti (TRA) seisukohtadest ja

ruumivajadus on planeeringu joonistel kavandatud vastavalt tüüplahendusele II (joonis 4

Mahasõidu nähtavusala). Riigitee ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud

ja TRA-le üle antud hiljemaltenne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa

kohustuslikule hoonele kasutusloa väljastamist. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks

tuleb TRA käest taotleda nõuded ristumiskoha ehitamiseks.

Olemasolev kohalik sõidutee on kahesuunalise liiklusega. Seoses hoonestse tihendamisega on

huvitatud isik teinud ettepaneku seada avalikus kasutuses olevale teele kiiruspiirang 30

km/tunnis. Sellega on arvestatud planeeringu jooniste koostamisel.

Planeeringuala sisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning Päästeameti tehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal ja iga

ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Sõidutee asfaltkatendi laiuseks on planeeritud 4 meetrit.

Liiklus- ja parkimislahendus ning kavandatud ja parkimiskohtade arv on näidatud

detailplaneeringu joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse

planeeringuala siseselt. Parkimiskohti saab planeerida ka hoonetesse. Kruntidele nr 1 ja 2 on

planeeritud parkimisalad, kus saab parkida minimaalselt 3 autot, krundile nr 3 saab parkida

kuni 18 autot (normatiivne on 16 autot). Krundil 3 lahendatakse jalgrataste parkimine

ehitusprojektiga, teistel kruntidel pargitakse jalgrattaid abihoonetes või parkimisaladel.

Krundile nr 3 on soovitatav rajada 16 jalgrataste parkimiskohta. Jalgrataste parkimiskohad on

soovitatav rajada sissepääsude lähedusse. Planeeritud hoonestuse parkimisvajaduse

arvutamisel lähtuti EVS 843:2016 parkimisnormatiivist ja parkimiskohtade arv

detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Ehitusprojektide koostamisel tuleb tagada parkimise jaoks arvutatud normatiivne

parkimisvajadus.

Sademeveed immutatakse kruntidel, neid ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele.

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud olemasolevate

tehnovõrkude asukohad. Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud lisaks

olemasolevatele tehnovõrkudele planeeritud tehnovõrkude asukohad, kaitsevööndid,

kitsendusalad ja servituudialad. Piirangud, märkused, kaitsevööndid ja servituudid on

kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Planeeringualal paiknevad 0,4 kV maakaabel,

mille kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest ja elektri jaotuskapp, mille kaitsevöönd on 2 meetrit

seadmest. Riigitee maal asuvad ELA SA valguskaabel ja keskpinge maakaabel.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

Krundil nr 3 paikneva puurkaevu hooldusala on 10 meetrit, puurkaevust tingitud heitvee

immutamise keeluala on 50 meetrit kaevu hooldusalast.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja maavaraga

alal.

Planeeringuala asub Haljala uuringuväljal. Territooriumi all, maa sees, asub

keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel põlevkivimaardla (maardla kood

MRD0000015) passiivne reservvaru. Keskmine põlevkivikihi paksus on ca 1,76 meetrit.

Planeeringualal kavandatav tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda maavaru

kaevandamisväärsena säilimisel või maavara varule juurdepääsu osas.

Ehitusseadustiku kohaselt on kohaliku tee kaitsevööndi laius 10 m äärmise sõiduraja

välimisest servast. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja servast.

Krundile nr 2 seatakse servituut planeeritud veetrassile pindalaga 168 m² krundi nr 1 kasuks.

Krundile nr 3 seatakse servituut planeeritud veetrassile pindalaga 182 m² kruntide 1 ja 2

kasuks.

6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

6.1. Heakorrastus

Majori kinnistu on hoonestatud, Kolneli kinnistu on hoonestamata. Looduslikult on suuremas

osas tegemist rohumaaga, kus kasvab üksikuid puid ja põõsaid.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga

ja mullastikuga. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Sissesõiduteede äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala

kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

6.2. Kattega alad kruntidel

Kruntidele nr 1, 8 ja 3 planeeritakse teid ja teisi katendiga alasid. Elamumaa

kasutusotstarbega kruntidele ehitatavate katendite liigid valib krundi omanik.

6.3. Piirded

Elamumaa kasutusotstarbega krundid võib nende piiridel ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete

piirdega. Piirete ehitusmaterjalidena kasutada puitu ja/või metalli. Piirded võib rajada ööseks

suletavatena. Minimaalne värava laius on 4,0 meetrit. Piirded ei tohi raskendada

omapuhastite ehitamist, päästetehnika juurdepääsu krundile ega takistada talvel

lumekoristustöid. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega ning need

peavad sobitama ehitatava hoonestusega. 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide teega piirnevale

alale võib piirde rajada tee kaitsevööndist väljapoole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

7. KESKKONNAKAITSE

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne.

Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine nõuab

rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata ja keskkonna

reostustaluvus on madal.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik

korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui

hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete

hoidmisega. Prügikonteineri ja biojäätmete konteineri (võimalusel kompostri) paiknemine

lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid peavad olema kaitstud otsese

päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada

nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse

mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs krundile on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

8. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal 0,4 kV elektri maakaabel ja elektri jaotuskapp.

Olemasolev veetrass krundil nr 3 on amortiseerunud ning vahetatakse välja.

Kanalisatsimahutid krundil nr 3 vahetatakse välja biopuhasti vastu. Kruntidel nr 1 ja 2

lahendatakse kanalisatsioon biopuhastitega. ELA SA sidekanalisatsioon ja keskpinge elektri

maakaabel paiknevad riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ääres sõiduteest põhja pool.

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel

„Põhijoonis.Tehnovõrgud“.

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks määrata

nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui 25 cm)

otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku

kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks. Olemasolevaid

kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda või venitada.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel teavitada sellest

konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd kommunikatsioonide

kaitsevööndites teostada käsitsi.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja kulul.

Tehnovõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude

valdajate poolt. Enne kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja

ehitatud.

8.2. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 21.11.2024 a detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr 485721.

Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud ”.

Krundil nr 3 on elektrivarutus olemas. Kruntidele nr 1 ja 2 rajatakse elektritoide Kloodi

Kuusiku (Rakvere L) alajaama fiidri F7 maakaabli MPL393048 baasil. Kõik uued trassid

rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) 0,4 kV maakaabelliinidega.

Elektrivõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Kaablite margid täpsustatakse

tööprojektis. Tähemaa teele nähakse ette perspektiivne 10 kV ja 0,4 kV elektri maakaablite

koridor (joonis Põhijoonis. Tehnovõrgud).

Kruntide nr 1 ja 2 piirile paigaldatakse avalikus kasutuses olevale teemaale kahekohaline

liitumiskilp. Kõik uued trassid rajatakse avalikus kasutuses olevale maale. Liitumis- ja

jaotuskilbid peab paigaldama nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs

kilpidele.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Kehtestatud

detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Tähemaa teele paigaldatakse päikesetoitega tänavavalgustuspostid.

8.3. Side

Telia sidekaableid maa-alal ei paikne. Valguskaabliga liitumiseks väljastas ELA SA 22.

11.2024. aastal elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT3949. Väljastatud

tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Liitumiseks valida sideteenust pakkuv

operaator, kooskõlastada lahendus nendega, ehitada sidetrass nimetatud kaevuni ning tellida

sideoperaatoril ELA SA-lt klienditellimus. Tööd kooskõlastada, dokumenteerida ja teostada

vastavalt ELA SA nõuetele.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

Liitumispunkt: ELASA sidekaev 025K04, milles kaablimuhv 025M04

• Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega.

• Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS

Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul.

• Paigaldada ELASA sidetrassile pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor). Kaevu tähis

089YK26.

• ELASA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid

kooskõlastatult Transpordiametiga.

• Juhul, kui kaevu paigaldamine ELASA sidetrassile ei ole Transpordiameti poolt lubatud,

siis paigaldada kaev ELASA sidetrassi kõrvale.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

• Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 089YK26.

• Katkestada paigaldatud sidekaevus 089YK26 või selle kõrval ELASA 4-avalise multitoru

2.mikrotoru (oranž).

• Kaevu 089YK26 paigaldamisel ELASA sidetrassi kõrvale pikendada ELASA katkestatud

oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga (14/10) paigaldatud sidekaevuni.

• Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja

4 (pruun).

Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised 089L07YH02YR01 ja

089L07YH02YR02

• Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevude 025K04

ja 089YK26 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 089L07YH02.

• Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto Eesti, kui ei ole teistsuguseid

kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti).

• Sidekaevust 089YK26 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.

• Sidekaevu 025K04 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 089YK26 jätta kaablivaru 30m.

• Paigaldatud sidekaev 089YK26, ELASA sidetrassi ja paigaldatud sidekaevu vaheline 4-

avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELASA sidekaevudes ja mikrotorus olev kaabel

jääb kuuluma ELASA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 089YK26 kaevusein.

• Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos

muhviga, kus saab teha hargnemise.

• ELASA sidetrassi asukoha muutmisel ja/või uue ELASA sidekaevu paigaldamisel

kontrollida sidevõrgu omanikult (ELASA) olemasoleva sidetrassi kasutusala ulatus,

kasutusõigus ja ELASA sidetrassiga seonduvate muudatuste tegemiseks täiendava

seadustamise vajadus e-posti aadressil [email protected]. Seadustamine tellida ELASA poolt

heaks kiidetud ettevõttelt. Täpsem info https://www.elasa.ee/.

• Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise

kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee

taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on

tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult

(ELASA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse

ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELASA-le.

• Kaabli ühendamiseks kaablimuhvi 025M04 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT.

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti.

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga).

• ELASA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELASA nõuetekohane teostusjoonis, ELASA

sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem, seadustamise

dokumendid (juhul, kui on teostatud) ning kaabli- ja toruskeem edastada ELASA’le koos

KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste

tööde tegemiseks:

• mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

• mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

• puude istutamine ja langetamine;

• vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

• pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase

tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

• muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:

www.connecto.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu

liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Kui ei soovita liitumist ELAS SA sidekaabliga, saab sideteenust tellida ja tarbida mobiilside

või satelliitside baasil toimivate lahendustega.

8.4. Veevarustus

Krundil nr 3 on olemasolev puurkaev (PRK 0065790, EHR-is rajatise kood 221369554), mis

hakkab teenindama kõiki kolme krunti. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike läbimõõdud

valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab projekteerima ja

ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt vastavalt veetarbimise arvutusele.

Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Veevärgi

projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 835:2022 Hoone veevärk.

Liitumispunktideks jäävad maakraanid kinnistute piiridest maksimaalselt 1 meetri kaugusel.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka

radioloogiliste näitajate osas. Krundile nr 2 planeeritud veetrassile seatakse servituut

pindalaga 168 m².

8.5. Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest võimalusel kokku isevoolselt. Kruntidele

rajatakse võimalusel biopuhastid koos imbväljakutega. Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas

geoloogilise kaardi järgi on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

Biopuhastite tühjendamine toimub Rakvere puhastusseadmetesse.

Enne heitvee imbkaevu paigaldamist kontrollida pinnase läbilaskvust, millesse nt imbtunnelit

paigaldama hakatakse, ning teha kindlaks põhjavee tase. Arvestama peab, et seda süsteemi

saab kasutada ainult vett läbilaskvas või nõrgalt läbilaskvas pinnases, kus pinnavee tase on

piisavalt madal (vähemalt 1,5 m sügavusel tunneli alumisest servast). KKM määruse nr 61 §7

p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus imbväljaku kasutamisel olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kui projekteerimise käigus selgub, et eespool loetletud tingimused ei ole täidetud või mõnele

krundile ei ole muul põhjusel võimalik omapuhastit paigaldada, tuleb kasutada hermeetiliselt

suletud plastikust kogumismahutit(eid).

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-4:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. Keskkonnaministri määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.

7. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

8. KKM määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis.

Enne elamutele kasutuslubade taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

8.6. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi

juhtida riigitee maa-alale ega naaberkinnistutele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

8.7. Küte

Küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades alternatiivsete

energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

8.8. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

9. TULEOHUTUS

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

Max hoonete kõrgus: üksikelamud kuni 9,0 m, krundil 3 – 9,5 m

Max ehitisealune pind 500-1000 m2,

sh max eluhoone ehitisealune pind üksikelamul -

300 m², korterelamul - 450 m².

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Hoonestusalad planeeritud minimaalselt 4 meetri kaugusele piiridest.Ühel krundil paiknevad

hooned moodustavad enamasti ühe tuletõkkesektsiooni. Korterelamus toimub

sektsioneerimine vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hoonete ehitamiseks kasutatavad

ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus

lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

9.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb Tähemaa teelt. Sissepääsuteedel paiknevad väravad kruntidele peavad

piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

9.6. Väline tulekustutusvesi

Tulekustutusvesi lahendatakse vastavalt määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Krundil on

olemas tulekustutusvee mahuti, mis mahutab min 30 m3 vett ja Tähemaa tee äärde ehitatakse

kuivhüdrant, mis katab planeeringuala vajadused (r=400 m). Hüdrandi kaugus hoonestusalast

võib olla minimaalselt 30 meetrit. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R.

Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

• territooriumi jälgitavuse tagamisega;

• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

• konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile

esitatavate nõuetega.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist ehitada huvitatud isikul Tähemaa tee planeeringualaga

piirnevas osas minimaalselt 4 meetri laiuseks. Riigitee ristumiskoht peab olema nõuete

kohaselt rekonstrueeritud ja TRA-le üle antud hiljemalt enne planeeringualale kavandatava

mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele kasutusloa väljastamist. Riigitee ristumiskoha

rekonstrueerimiseks tuleb TRA käest taotleda nõuded ristumiskoha ehitamiseks.

Krundi nr 2 võõrandamisel sõlmida servituudileping krundi nr 1 kasuks veetrassi kohta.

Krundi nr 2 võõrandamisel seada krundile nr 3 servituudileping kruntid nr 1 ja 2 kasuks.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu

omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE

AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist

hindamist ega algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas

seletuskirjas käsitletakse Rakvere vallas Kloodi külas Koloneli ja Majori kinnistute

planeeringualal planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke

mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et

planeeringuala paikneb Kloodil, kus kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse

tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Inimesed korrastavad oma

elukeskkonda ja hoiavad küla elavana. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest planeeringuala asub teiste

hoonestatud kinnistute lähedal. Planeeringualal asuvad korterelamud rekonstrueeritakse ja

võetakse kasutusse. Ehitised ja tehnovõrgud on võimalik planeerida, projekteerida ja ehitada

optimaalsete kuludega.

Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest krundid on piisava

pindalaga loodusliku keskkonna säilitamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis

toetab elurikkust. Kuni kolme üksikelamu maa sihtotstarbega krundi moodustamine ning

kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet.

Majnduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala

korrastamine ja uue taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust.

Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt

teehooldusele). Koos tööealiste inimeste elama asumisega Rakvere valda paraneb

omavalitsuse tulubaas.

Olulisi asjakohaseid mõjusid planeeringuala täiendava hoonestamisega ei kaasne.

13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 236/0624 Koloneli ja Majori kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kloodi küla Koloneli ja Majori kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030;

8. Rakvere valla kehtiv üldplaneering;

9. Koostamisel olev Rakvere valla üldplaneering.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)