Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 05.08.2025 korralduse nr 268 juurde

Detailplaneeringu nimetus Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering (DP0381).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (DP0144)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 17331,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Sausti tee 4 17331.0 30501:001:0205 Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Väike-Matsi 30401:001:1858 6641.0 Maatulundusmaa 100%

2 Sausti kergliiklustee T2

30501:001:0210 397.0 Transpordimaa 100%

3 Sausti tee 6a 30501:001:0072 1592.0 Elamumaa 100% 4 Sausti tee 6 30501:001:0071 1852.0 Elamumaa 100% 5 Toompihla tn 6 30401:001:1323 1421.0 Elamumaa 100% 6 Toompihla tänav 30401:001:1318 1366.0 Transpordimaa 100%

7 Toompihla tänav T2

30501:001:0180 3661.0 Transpordimaa 100%

8 Toompihla tn 10 30501:001:0187 5111.0 Elamumaa 100% 9 Toompihla tn 12 30501:001:0203 4806.0 Elamumaa 100% 10 Kergliiklustee T11 30501:001:0204 2388.0 Transpordimaa 100% 11 Kergliiklustee T12 30501:001:0191 477.0 Transpordimaa 100% 12 Vaela tee T1 30401:001:1859 1830.0 Transpordimaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev looduskeskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu aasta Ehitisealune pind 221319718 Kiili alevi tänavavalgustus Püstitamisel 945.0

1

120213513 elamu Olemas 1924 220608042 Kiili alevi

reoveekanalisatsioon Püstitamisel 22000.0

220607971 Kiili alevi veevarustus Püstitamisel 21000.0 220582972 Kurna-Tuhala km 6,3-12,34

sidevarustus Olemas 2010 878.0

220584197 Riigimaantee T-11115 km 6,7- 7,9 tänavavalgustus

Kavandatav 2524.0

220582960 Kurna-Tuhala mnt km 6,7-9,4 kergliiklustee

Püstitamisel 1060.0

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal ja lähiala on olemas kõik vajalikud trassid.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringualale on ligipääs 11115 Kurna-Tuhala teelt edasi Toompihla tänava kaudu ja ka 11157 Sausti- Kiili teelt Toompihla tänava kaudu. Kergliiklusteed on 11115 Kurna-Tuhala tee, 11157 Sausti- Kiili tee ja Toompihla tänava servades.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Liik ID Ulatus (m2) Nimi 1 Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni vöönd VTAABB214300 20.91 Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne

torustik 2 Sideehitise

kaitsevöönd SIDE19000 1.54 Sideehitis maismaal

3 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

11157tn Tänav

4 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd

STA214300 7.69 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik

5 Elektripaigaldise kaitsevöönd

581053075 1.65 Elektrimaakaabelliin

6 Elektripaigaldise kaitsevöönd

581053119 9.39 Elektrimaakaabelliin

7 Elektripaigaldise kaitsevöönd

581053192 2.03 Elektrimaakaabelliin

8 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum

Tabel 4: Sausti tee 4 katastriüksuse kehtivad piirangud

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksuse (30501:001:0205) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Korterelamu krundile tohib ehitada ühe kuni

2

kolmekorruselise korterelamu kõrgusega kuni 12,0 m (abihooned pole lubatud). Korterelamu krundi koormusindeks peab olema vähemalt 400 m2/korter. Korterelamutele piirdeaedade rajamine pole lubatud ja jäätmete kogumiseks planeerida süvamahutid. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

3

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud korterelamute ala (EK).

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa,

välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks

üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²; o Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m; o Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja

üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. o Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni

teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.

o Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. korterelamumaale (EK) toodud tingimused: o Korterelamu (kahe ja enam korteriga elamu) valdav korruselisus on < 3 ja määratakse

detailplaneeringuga; o Korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe korterite

arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta;

o KKKI uute korterelamute puhul on valdavalt > 400 m²/korter; o Soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta < 8; o Kuni 25 % põrandapinnast on lubatud kõrvalfunktsiooni – ärimaa (Ä), sotsiaalmaa (Ü)

vms – juhul, kui see ei too kaasa müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, eriti autoliiklust ja parkimisvajadust ega ümberehitusi, mis muudavad oluliselt maja fassaadi. Reklaam on sealjuures piiratud;

o Parkimisvajadused, sh. elamutes paikneva ärifunktsiooniga seotud parkimine tuleb lahendada oma krundi piirides.

Detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamuala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

4

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused elamu maa-alal:

5

o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

5.1.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud

7

aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.1.2. Elamumaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise

ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;

8

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 24*1,7=40,8 autot

(Harjumaa liikuvusuuringu andmetel on Kiili valla elanikel keskmiselt 1,7 autot leibkonna kohta) aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

3. Kiili alevi keskuses tühi ja söötis ala korrastatakse. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

4. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

5. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega on võimalik tagada parem varustuskindlus.

6. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

2. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisandub 40,8 autot. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu intensiivistumine

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

9

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenevate kohalike teenuste tarbimisega. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti. Suureneb KOV elanike arv.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

4. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

3. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 40,8 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

4. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga infrastruktuurile. Võttes arvesse, et tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala on võimalikud tulevased kulud minimaalsed – koolibussi vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 40,8 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 408 autot. Suureneb koormus

10

olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Enamus elanikke hakkab kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse

ühistranspordi graafikuid.

Negatiivne mõju: 1. Lisandub 40,8 autot. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega

kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017-jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet)

Kokkuvõte: hetkel raske ennustada kas mõju on positiivne või negatiivne. Eeldades, et enamus tulevasi elanikke kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne.

Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 40,8 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 5,1 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne KOV võimalikke kulude suurenemisega infrastruktuurile. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

11

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses Kiili alevi keskosa korrastamisega. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu

maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega

kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: positiivne mõju seoses Kiili alevi keskosa korrastamisega. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik puudub.

Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemid e rikkumine

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 4. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: Positiivne mõju. Ehitusalade stiihiline areng

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala.

12

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti. Suureneb KOV elanike arv.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 2 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga. Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti. Ehitustegevusega ja selle tulemusena kindlasti muudetakse olemasolevat looduslikku keskkonda.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega.

Ökoloogiliste Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu

13

protsesside kulg võib olla takistatud

maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega.

Võimalik visuaalne reostus

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi

tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla tuntuse ja maine tõus

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

3. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

14

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusressursside tarbimise suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades.

2. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 5: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua elamumaadele

uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele; 2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades;

4. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse Kiili alevi keskosa elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne;

5. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt;

6. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

15

Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ.

Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 18.05.2021 kuni 03.12.2024 – Kirjavahetus seoses eskiislahenduse kooskõlastamisega. 03.02.2025 – Kiri nr 8-1/313.

Taotluse esitamine. 18.02.2025 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 16.06.2025 – Tallinna notar Annika Kuimet koostatud ja tõestatud notariaalakt.

16

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu (vastavalt 03.02.2025 kirjaga nr 8-1/313 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

17

8.76

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

LP

K1

K1

LP

V1

V1

ARHITEKT V.ALUMETS

TELLIJA:

OBJEKT:

JOONIS:

3

K.REINSALUVAST. SPETS.

ReKo Capital OÜ

HARJUMAA KIILI VALD KIILI ALEVIK SAUSTI TEE 4 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ESKIIS 3

PR.NR:267-2022D

1:500

MTR reg.nr. EEP000943 reg.nr.11307776

tel 5518761 Tallinn 11612

Pärnu mnt 388/Salve 2A PROJ.JUHT H.C. ÕUNAP

KUUP.:29.01.2025

TINGMÄRGID KINNISOMANDI PIIRID

PLANEERITAV ALA

OLEMASOLEV TEE

OL.OLEV PUU

OLEMASOLEV HOONE

OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP

OL.OLEV ELEKRTRIÕHULIIN

OL.OLEV ELEKRTRIMAAKAABEL

OL.OLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV KRAAV

PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄS

PLANEERITAV SERVITUUDI ALA

PLANEERITAV KRUNDI PIIR

PLANEERITAV ELAMUMAA

TEEKAITSEVÖÖND

OL.OLEV PUITAED OL.OLEV VÕRKPIIRE

EHITUSPROJEKT

PLANEERITAV ÜLDMAA

EP 100% 9 m/4,5m

2 / 1 1 / 1

1 300 m²

P3

4814 m²

EK 100% 12m/4,5m

3 / 1 1 / 1

2 450 m²

4932 m²

EK 100% 12m/4,5m

3/ 1 1 / 1

3 450 m²

4930 m²

0 0

4 0 m²

2601 m² Ü 100% 0

P28

P28

PLANEERITAV KORTERELAMUMAA

PLANEERITAV HOONESTUSALA

Tabel 1. Moodustatud kruntide ehitusõigus

Po s.

n r

Kr un

di a

ad re

ss i e

tte pa

ne k

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

H oo

ne te

s uu

rim lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

aa pe

al ne

/ m

aa -a

lu ne

) m ²

Su ur

im k

or ru

se lis

us

H oo

ne te

lu ba

tu d

m ak

si m

aa ln

e kõ

rg us

m aa

pi nn

as t (

m )

H oo

ne te

s uu

rim lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

/ a

bi ho

on e)

Kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve

Kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ka

ta st

riü ks

us e

liig i j

är gi

Su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

(m aa

pe al

ne / m

aa al

un e)

(m ²)

Tu le

pü si

vu s

Pl an

ee rit

ud p

ar ki

m is

ko ht

ad e

ar v

Pi ira

ng ud

1 SAUSTI TEE 4 4814 300 2 / 1 9,0 / 4,5 2 (1/1) EP 100% E 100% 600/ 0 TP3 3

2 TOOMPIHLA TN 8 4932 450 3 / 1 12/ 4,5 2 (1/1) EK 100% E 100% 1350/ 0 TP3 28 .

3 TOOMPIHLA TN 8A 4930 450 3 / 1 12/ 4,5 2 (1/1) EK 100% E 100% 1350/ 0 TP3 28

4 TOOMPIHLA ÜLDMAA 2601 0 0 0 0

17277 1200

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

1

I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 2. Planeeritava maa- ala aukoha kirjeldus 3. Seos kõrgema astme planeeringutega 4. Detailplaneeringu eesmärk 5. Planeerimislahendus

5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad 5.2. Planeeringuala krundijaotus 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted 5.4. Krundi ehitusõigus 5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Kontaktvööndi analüüs 3. Eskiis M 1:500

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

2

SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid.

Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid: 1.1. kehtivad õigusaktid 1.1.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015) 1.1.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015) 1.1.3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” 1.1.4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ 1.1.5 Atmosfääriõhu kaitse seadus 1.1.6 Jäätmeseadus 1.1.7 Veeseadus 1.1.8 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni seadus 1.1.9 Asjaõigusseadus 1.1.10 Maakatastriseadus 1.1.11 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile1" 1.1.12 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 1.2. arengukavad ja -strateegiad 1.2.1 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26) 1.2.2 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) 1.2.3 Kiili Vallavolikogu 28.06.2016 määrus nr 17 „Kiili valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027“ 1.2.4 Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ 1.3. planeeritaval maaalal kehtestatud detailplaneeringud 1.3.1. Planeeritav ala jääb Kiili alevi Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneeringu alale, millega lahendati krundijaotusplaani koostamine, ehitusõiguse määramine ja mis on kehtestatud 03.03.2020 otsusega nr 89. 1.4. planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 1.4.1 Puuduvad 1.5. planeeritaval maaalal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 1.5.1 Puuduvad 1.6. planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 1.6.1 Puuduvad 1.7.planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 1.7.1 Puuduvad

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

3

1.8. eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 1.8.1 Puuduvad 1.9. detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud) 1.9.1 Sausti tee 4 maaala plaan tehnovõrkudega (Ankord OÜ poolt mõõdistatud topogeodeetiline plaan tn nr 2943M, 14.01.2022. – Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis). 1.10. Eesti standardid 1.10.1 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 1.10.2 Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” 1.10.3 Eesti standard EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” 1.10.4 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ 1.10.5 Eesti standard EVS 894:2008 +A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ 1.10.6 Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ 1.10.7 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“ 1.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta 1.11.1 Puuduvad

2. Planeeritava maa- ala aukoha kirjeldus Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas Kiili alevis, piirnedes idasuunas riigimaanteega 11115 Kurna-Tuhala tee, läänesuunas Toompihla tänavaga. Lähinaabruses on valdavad korterelamumaa sihtotstarbega maaüksused, millest enamikul on kehtestatud detailplaneeringud, eesmärgiga muuta sihtotstarbed elamumaaks. Planeeringalal on kehtestatud detailplaneeringu järgselt (Matsi I osa, Toompihla ja Kasetuka osa detailplaneering) välja ehitatud ridaelamud ja korterelamud. Idapoolses osas, üle riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee on kehtestatud detailplaneeringu järgselt (Kiili tehnopark) äri ning tööstusmaa, mis ei ole lõpuni välja arendatud. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis asuvate olemasolevate eluhoonete arhitektuursed lahendused on mitmekesised. Valdav osa ehitistest on lame- ja viilkatusega 1- ja 2-korruselised ridaelamud, kortermajad, eramud mille välisviimistluses on kasutatud nii puitu, kivi kui krohvi. Arendusala serval on olemasolevad bussipeatused, mis tagavad hea ühenduse Tallinna linnaga. Rajatud on kergliiklusteed, mis ühendavad Kiili alevi keskust planeeringualaga. Lähimad mitmekesiseid teenuseid pakkuvad asutused (kauplused, apteek, arstiabi, raamatukogu, lasteaed, kool) asuvad Kiili alevis. Detailplaneeringu alal ei asu ajaloo-, kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alasid ega kaitsealuseid objekte. Planeeringualale on esmase lähenemise korral võimalik läheneda 11115 Kurna- Tuhala teelt ning Toompihla tänava kaudu 11157 Sausti- Kiili teelt.

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

4

Kergliiklusteed on kavandatud transpordimaadele, samuti korterelamute vahele ning on loodud mitmeid ühendusi olemasoleva kergliiklusteega. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud Kontaktvööndi joonisel.

3. Seos kõrgema astme planeeringutega. Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused on alljärgnevad:

valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000m²;

üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; • üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300m²; • väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00m ning abihoone 4,5m; • eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust; • teepoolsed piirdeaiad 1,4m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6m. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud, • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,betoon, metall, katusekivi); • korterelamute koormusindeks (korterite arvu suhe krundi pinda) minimaalselt 400 korter/m²; • ridaelamu koormusindeks soovitavalt 800 korter/m² • müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis ühekordse klaasiga vms). • palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. • kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega.

4. Detailplaneeringu eesmärk Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Sausti tee 4 kinnistu jagamine ja uutele kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. pos1 elamumaa pos2 korterelamumaa, 12 korterit pos3 korterelamumaa, 12 korterit 5. Planeerimislahendus

5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 17 277 m² Elamumaa 14 676 m² so 84,9% -väikeelemumaa 4 814 m² -korterelemumaa 9 862 m² Üldmaa 2 601 m² so15,1 %

5.2. Planeeringuala krundijaotus

Sausti tee 4 krunt on planeeritud jagada kolmeks; pos1 elamumaa pos2 korterelamumaa pos3 korterelamumaa

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

5

pos4 üldmaa Kruntide moodustamise tabel vt eskiisjoonis

5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Korterelamud (2 hoonet planeeringualal) on 3- korruselised, maksimaalselt 12 korteriga hooned, maapinnast maksimaalse kõrgusega 12m. Korterelamute koormusindeks 400 korter/m2 (plan. alal kokku maksimaalselt 24 korterit). Maksimaalne korterelamu ehitusalune pind (kaasa arvatud kuni 20m² ehitisaluse pinnaga väikeehitis) on 600m2.

5.4. Krundi ehitusõigus Krunt pos nr 1 - krunt suurusega 4814 m² - kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa - hoonete suurim lubatud arv: 2 - hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 300m² /maaalune0m² - hoonete lubatud suurim suletud brutopind: 600 m² /maaalune0m² - hoonete suurim lubatud kõrgus: 9m/abihoone 4,5m - hoonete suurim lubatud korruselisus: 2/1 - parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos nr 2 - krunt suurusega 4932 m² - kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa - hoonete suurim lubatud arv: 2 - hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 450m² /maaalune0m² - hoonete lubatud suurim suletud brutopind: 1350 m² /maaalune0m² - hoonete suurim lubatud kõrgus: 12m/abihoone 4,5m - hoonete suurim lubatud korruselisus: 3/1 - parkimiskohtade arv: 28 Krunt pos nr 3 - krunt suurusega 4930 m² - kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa - hoonete suurim lubatud arv: 2 - hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 450m² /maaalune0m² - hoonete lubatud suurim suletud brutopind: 1350 m² /maaalune0m² - hoonete suurim lubatud kõrgus: 12m/abihoone 4,5m - hoonete suurim lubatud korruselisus: 3/1 - parkimiskohtade arv: 28 Krunt pos nr 1 - krunt suurusega 2601 m² - kasutamise sihtotstarve: 100% üldmaa - hoonete suurim lubatud arv: 0 - hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 0m² /maaalune0m² - hoonete lubatud suurim suletud brutopind: 0 m² /maaalune0m² - hoonete suurim lubatud kõrgus: 0m/abihoone 0m - hoonete suurim lubatud korruselisus: 0 - parkimiskohtade arv: 0

5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

6

Et tagada piirkonna kompaktne hoonestus, tuleb elamute projekteerimisel arvestada kontaktvööndi hoonestuse tüübi ja mahuga, lähiümbruse keskkonnaga. Antud piirkonna hoonestusviis on lahtine. Maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 3-korruselistel korterelamutel maksimaalselt 12m, kõrvalhoonel maksimaalselt 4,5m. Planeeritava ala katuseliigiks on põhiliselt lamekatus. Katusekalded on 0-15 kraadi korterelamutel. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Hoonete harja suund on paralleelne või risti juurdepääsuteedega. Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Katusekattematerjalid, välisviimistlusmaterjalid ja värvitoonid on määratud samuti Kasutada naturaalseid viimistlusmaterjale (krohv, puit, tellis). Väliviimistluses ja arhitektuursete detailide projekteerimisel arvestada kontaktvööndiga: põhja poolt Matsi VI väikeelamute arendusega ja lõuna poolt Toompihla ühe- ja kahekorruseliste elamute arendusega. Katuse harja suund peab olema risti või paralleelne olemaoleva hoonestusega. Hoone projekteerimisel arvestada materjalidega selliselt, et hoone tulepüsivusklass oleks minimaalselt TP-2. Piirded Kruntide ümber rajatavad teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad maksimaalse kõrgusega 1,4 meetrit. Ei ole lubatud massiivpiirdeaedade rajamine. Tehispiirete kujundus võib olla samuti erinev hoonete gruppide kauppa. Kruntide omavaheliste võrkpiirete maksimaalseks kõrguseks on 1,6 meetrit. Piirete vajadus ja kujundus tuleb eelnevalt kooskõlastada vallaarhitektiga. 5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus Liiklusruum on projekteeritud vastavalt kehtivale standardile ja seadusandlusele. Autotranspordiga juurdepääs planeeritud kruntidele ja naaberkatastriüksustele on ette nähtud olemasolevate juurdepääsuteedega. Parklad, millele on kavandatud rohkem kui 11 parkimiskohta, vertikaalplaneerida tehnilise projekteerimise käigus selliselt, kus platsi kruuskattega ääriste alla paigaldatavast poolaugustatud drenaažitorust juhitakse veed enne ühist drenaažitorustikku läbi õlipüüduri. Elamukruntidel on autode parkimine ette nähtud omal krundil vastavalt normidele: minimaalselt 1,5-2 autot perele. Planeeritavatele kruntidele on juurdepääs planeeritud 11115 Kurna-Tuhala teelt, läbi Toompihla tänava 11157 Sausti-Kiili tee ja Pindle teelt. 11115 Kurna-Tuhala riigimaantee teekaitsevööndi laius on Maanteeameti andmetel äärmise sõiduraja teljest 30 meetrit, Kiili valla üldplaneeringus on kaitsevööndi ulatuseks ette nähtud 50m. Hoonete projekteerimisel näha ette liiklusmüra kahjulikke mõju vähendavate passiivsete meetodite rakendamist. Avalikuks kasutuseks planeeritud teedele on ette nähtud kaitsevöönd 5m tee servast. Kehtiva seadusandluse järgi on teekaitsevööndis keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering 267-2022D

7

3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Planeeritud avaliku kasutusega teemaad ja üldmaad antakse esimesel võimalusel kohaliku omavalitsuse või riigi omandisse tasuta. Koostas: Vilja Alumets

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 05.08.2025 korralduse nr 268 juurde

KIILI ALEV SAUSTI TEE 4 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering (DP0381).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (DP0144)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 17331,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Sausti tee 4 17331.0 30501:001:0205 Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksuse (30501:001:0205) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Korterelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kolmekorruselise korterelamu kõrgusega kuni 12,0 m (abihooned pole lubatud). Korterelamu krundi koormusindeks peab olema vähemalt 400 m2/korter. Korterelamutele piirdeaedade rajamine pole lubatud ja jäätmete kogumiseks planeerida süvamahutid. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd.

1

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 10) Eesti standardid

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:

a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi. Vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

2

b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja ja keskkonnasäästlikele tingimustele;

c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Toompihla tänavalt. Vajadusel kaasata

teedespetsialist; e) Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused

lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd;

f) planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt. Esitada kvaliteetse avaliku ruumi loomise põhimõtted. Koostatakse säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamise ja loomise (ruumiloome) põhimõtted ja suunised eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Avaliku ruumi osa on loodavad üldkasutatavad alad ja tänavate maa-alad.

6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega; 2) Transpordiametiga.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 5. august 2025 nr 268

Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 03.02.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/313 ja 16.06.2025 Tallinna notar Annika Kuimet koostatud ja tõestatud notariaalakti (registri number 1507).

Detailplaneeringu menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e- post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Ehitusprojekt OÜ (Pärnu mnt 388, 11612 Tallinn, telefon 5518761, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu koostamine (DP0381). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 17331,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (DP0144)

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksuse (30501:001:0205) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1 üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Korterelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kolmekorruselise korterelamu kõrgusega kuni 12,0 m (abihooned pole lubatud). Korterelamu krundi koormusindeks peab olema vähemalt 400 m2/korter. Korterelamutele piirdeaedade rajamine pole lubatud ja jäätmete kogumiseks planeerida süvamahutid. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda

arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

5. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

7. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

10. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 10.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

11. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

12. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

13. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 05.08.2025 korraldusele nr 268; 2. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneeringu lähteseisukohad.