Tagasiside küsimine

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

SA Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

SA Viljandi Haigla

[email protected]

SA Ida-Viru Keskhaigla

[email protected]

Teie nr

Meie 13.08.2025 nr 7-7/241678/2505938

Surmajuhtumid vanglates

Austatud justiits- ja digiminister

Austatud SA Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Viljandi Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse

esimehed

Eesti vanglates suri ajavahemikul 01.09.2023–01.09.2024 kümme inimest. Neli inimest surid

terviseprobleemide tõttu (neist kaks olid vanglasse toodud kainenema), neli inimest sooritasid

enesetapu, üks inimene suri narkootilise aine üledoosi tõttu ja üks inimene tapeti.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajad uurisid kõiki vanglates aset leidnud surmajuhtumeid. Iga

juhtumi kohta koostati põhjalik memorandum koos tähelepanekute ja soovitustega. Enamikul juhtudel

panid vanglad surmajuhtumi järel kokku tegevusplaani, mis aitaks surmajuhtumeid edaspidi paremini

ära hoida. Ühel juhul tehti ettepanek tervishoiutöötajaga töölepingu lõpetamiseks või hoiatuse

andmiseks. Vanglas aset leidnud tapmise uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused puudutasid surmajuhtumitele

reageerimise kiirust. Taas viidati vanglasisese infovahetuse probleemile. See tähendab, et teave

erakorralise juhtumi kohta ei ole alati selge ega jõua otseste kanalite kaudu ja õigete töötajateni

piisavalt kiiresti. Mitmel juhul tuvastati, et vanglate valvemeedikud ei kasutanud raadiosaatjaid ning

saabusid sündmuskohale vajaliku varustuseta. Tõdeti, et mitmel juhul ei järginud tervishoiuteenuse

osutajad enesetappude ennetamise juhendit ning enesetapuohtu ei hinnatud õigesti.

Sisekontrolli töötajatel tekkis kahtlus, et ühe kainenema toodud inimese terviseseisundi kohta tegi

tervishoiutöötaja järeldusi ilma inimest nägemata. Puudusi esines ka sündmuste dokumenteerimises.

Kahel juhtumil ei saadud kambriukse lukku koheselt lahti ja tuli kutsuda lukuabi. Vanglatöötajatele

tuletati meelde, et oluline on vastata kõnedele, mida kinnipeetavad ja vahistatud teevad

kambriterminali kaudu. Märgiti, et vanglaametnike vestlused kinnipeetavate ja vahistatutega ei tohiks

toimuda üksnes kambriluugi kaudu, vaid inimestega tuleb kohtuda ka vahetult. Inimene ei pruugi

2

soovida enda muredest rääkida, kui vestluse juures viibib kambrikaaslane või mõni teine kõrvaline

inimene.

Kõik vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused on vajalikud ja

asjakohased. Vanglateenistus on teinud surmajuhtumite ennetamiseks koostatud juhendeid täiendades

head tööd. Teenistujate jaoks on kokku pandud vaimse tervise esmaabi koolituse materjalid, mis

käsitlevad kriisiolukorras tegutsemist ja vanglas viibivatele inimestele asjatundliku toe pakkumist.

Selle koolituse peavad läbima kõik teenistujad.

Surmajuhtumite analüüsi käigus välja selgitatud kitsaskohti arutatakse nii juhtumi lahendamisega

seotud töötajatega kui ka laiemalt vanglateenistuse teabepäevadel.

Vanglates on tehtud ümberehitustöid, näiteks Viru Vanglas on sisse seatud üks pehme kamber, kus

inimene ei saaks end vigastada. Justiitsministeerium tõdes õiguskantslerile saadetud vastuses

(07.02.2025 kiri nr 10-2/8185), et pärast selle kambri kasutuselevõttu on olnud vähemalt kaks juhtumit,

kus kainenema toodud inimene kukkus kambris, kuid pääses vigastusteta.

Mitmed soovitused, mida õiguskantsler on andnud surmajuhtumite ennetamise kohta (vt nt 2024. aasta

seisukohta) on paraku asjakohased ka praegu.

Järelevalve ja ohutu kinnipidamine

Mitme surmajuhtumi kohta kogutud materjalidest paistis taas silma, et vangla valvurid olid hõivatud

teiste tööülesannetega ja videovalve alla pandud inimest ei jälgitud pidevalt. Mõnel juhul oli

videovalve alla pandud inimene olnud mitu tundi liikumatu, enne kui märgati, et ta on surnud.

Videovalve on abivahend, ent see ei jälgi siiski ise inimest ega anna teada võimalikust terviserikkest

või muust ohust inimese elule. Olukorra muutumist saab märgata töötaja, kes jälgib videopilti pidevalt

tähelepanelikult.

Kordan varem antud soovitust (vt õiguskantsleri 2024. aasta seisukohta) ja palun vanglates kehtestada

selge kord, mis tagab videovalve all viibivate inimeste (iseäranis kainenema toodud inimeste ja

rahutute ning endale ohtlike inimeste) pideva jälgimise. Pidev jälgimine tähendab seda, et keegi peab

kogu aeg videokaamera kaudu inimest jälgima.

Vaadeldud juhtumid viitavad taas sellele, et kainenema toodud inimeste järelevalve peab olema

senisest põhjalikum ja sagedam. Võiks kaaluda võimalust võtta vanglates kasutusele elumärkide

jälgimist võimaldavad aparaadid. Õiguskantsleri andmetel kasutatakse näiteks Norra vanglates juba

mõnda aega andureid, mis mõõdavad endale ohtlike inimeste hingamissagedust.1

Tehnika saab olla abiks, kuid ei asenda vahetut kontakti inimesega. Analüüsitud juhtumite põhjal saab

öelda, et inimese seisukorda ei pruugi olla alati võimalik hinnata videopildi kaudu ega ka kambri ukse

sees olevast aknast sisse vaadates. Selleks tuleb kambrisse siseneda ja püüda inimesega suhelda. Ühel

juhul oli kainenema toodud inimene mitmeid tunde surnud olnud, enne kui seda märgati, ometi oli ta

olnud videovalve all ning valvurid vaatasid kambriukse vaateaknasse iga tunni tagant.

Analüüsitud perioodi surmajuhtumid kinnitavad vajadust, et ka Tartu ja Tallinna vanglates oleksid nn

pehmed kambrid, kus kainenema toodud ja rahututel ning endale ohtlikel inimestel oleks turvaline ja

ohutu olla. Viru Vanglas võiks olla rohkem kui üks pehme kamber juhuks kui korraga tuleb sellisesse

kambrisse paigutada mitu inimest.

1 Vt nt Norra parlamendi ombudsmani 2023. aasta kontrollkäigu kokkuvõtet Agder vangla kohta, lk 7;

https://www.elotec.no/gb/en/elotec-elocare-jails-and-prisons.

3

Kambri seisukord ja turvaline voodivarustus

Kahjuks oli vaadeldud perioodil taaskord juhtum (vt nt õiguskantsleri 2024. aasta seisukohta), kus

suitsiidsel inimesel oli võimalik ennast vigastada kambri põrandakatte küljest võetud tükkidega.

Õiguskantsleri nõunikud nägid 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigul, et vähemalt ühes

nn jälgimiskambris (VM-2), kuhu oli paigutatud endale ohtlik inimene, oli põrandakate mitmest kohast

mõranenud, mis võimaldas kattest kergesti teravaid tükke kätte saada.

Tuletan vanglatele taas meelde, et kambri seisukord ei tohi luua inimesele võimalust saada esemeid,

millega on võimalik ennast või teisi vigastada. Eriti hoolsalt tuleb kontrollida sellise kambri

seisukorda, kuhu paigutatakse rahutu ning endale ja/või teistele ohtlik inimene.

Peale selle peaksid vanglad varuma rebenemiskindlat voodivarustust, mida saab vajadusel anda

suitsiidsetele inimestele. Sellele on õiguskantsler samuti tähelepanu juhtinud (vt nt õiguskantsleri

2024. aasta seisukohta).

Esmane tervisekontroll

Haiglate korrektsioonilise meditsiini osakondade (KMO) töötajatel on väga oluline roll vanglates

surmajuhtumite ennetamisel. Õiguskantsler on korduvalt soovitanud, et vanglasse saabunud inimese

esmasesse tervisekontrolli kaasataks ka vaimse tervise spetsialist (vt 2024. aastal Tallinna Vanglasse

tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.3; 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p

8.4; 2023. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 5.1). Õiguskantsleri

kontrollkäikudel osalenud tervishoiueksperdi hinnangul tuleks esmasel tervisekontrollil kasutusele

võtta ka vaimse tervise küsimustikud, mida inimene saab täita ise või vajaduse korral meditsiinitöötaja

abiga (nt EEK-2, www.peaasi.ee/test). Õiguskantsleri andmetel ei ole neid soovitusi täidetud.

Palun haiglate KMO-del kaasata vanglasse saabunud inimese esmasesse tervisekontrolli ka vaimse

tervise spetsialist ning võtta kasutusele vaimse tervise küsimustikud. Nii on võimalik varakult märgata

esimesi psüühikahäire tunnusmärke, häire süvenemise ohtu või enesevigastamise ohtu.

Üksikvangistuses viibivate inimeste jälgimine

Õiguskantsleri kogutud teave viitab sellele, et haiglate KMO-de töötajad ei käi enda initsiatiivil iga

päev üksikvangistuses viibivaid inimesi vaatamas ega hinda nende seisundit, kuigi seda nõuavad

rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ning õiguskantsler on sellele kohustusele korduvalt osutanud

(viimati nt 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.7).

Tervishoiutöötajad ei käi inimese terviseseisundit iga päev hindamas ka siis, kui inimene on paigutatud

lukustatud kambrisse ja videovalve alla meediku otsusel. Ometi on uuringutega kindlaks tehtud, et

üksikvangistuses viibimisega suureneb enesevigastamise ja enesetapu oht.2 Ka mitmed vaadeldud

perioodi surmajuhtumid leidsid aset just siis, kui inimene viibis üksi lukustatud kambris.

Palun haiglate KMO-del tagada, et üksikvangistuses viibivaid inimesi külastaks tervishoiutöötaja iga

päev. Teavet nende inimeste kohta saavad tervishoiutöötajad küsida vanglatelt. Kuna üksikvangistus

seab ohtu eeskätt inimese psüühika, võiks neid inimesi regulaarselt läbi vaadata ka vaimse tervise õe

teadmiste ja oskustega spetsialistid.

2 Vt 2020. aastal Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõttes kirja pandud analüüsi ja selles viidatud allikaid.

4

Üledoosid ja ravi

Vaadeldud ajavahemikul suri vanglas üks inimene narkootilise aine üledoosi tõttu. Õiguskantsleri

2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas koolitada

haigla KMO õdesid, et nad tunneksid ära opioidi üledoosist tingitud tervisehäire ning manustaksid

kahtluse korral antidooti. Leian, et see eksperdi soovitus on asjakohane surmade ennetamisel kõigis

vanglates.

Analüüsitud materjalidest nähtub veel, et vanglad otsivad viise, kuidas veelgi tõhusamalt takistada

narkootiliste ainete jõudmist vanglatesse. Mitmetes Euroopa riikide vanglates (nt Ühendkuningriigis,

Saksamaal, Euroopa DrugDetect projekti raames Belgias, Hollandis, Hispaanias ja Kreekas)

kasutatakse tehnilisi vahendeid, mille abil saab tuvastada väga laia spektrit keelatud aineid. Tasuks

kaaluda sarnaste vahendite hankimist ka Eesti vanglatele.

Narkootiliste ainete vanglasse pääsemise tõkestamise kõrval on sama oluline, et tegeletaks

mitmekülgselt ja järjepidevalt vanglas viibivate inimeste sõltuvusravi ja taastumisega. Seda vajadust

on esile tõstetud ka Euroopa Liidu narkostrateegia 2021–2025 kolmandas peatükis.

Mida paremini inimene oma uimastisõltuvusega toime tuleb, seda väiksem on tema vajadus ja soov

uimasteid tarvitada. See võib omakorda vähendada katseid saada vanglasse keelatud aineid ja

üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid.

Tervikliku ja inimest toetava lähenemise kohaselt peaksid sh sõltuvushäirega kinnipeetavatele ja

vahistatutele olema kättesaadavad ka vaimse tervise teenused ning vanglateenistus ja haiglate KMO-d

peaksid tegema head koostööd. Paraku ei ole see seni alati nii olnud. Õiguskantsler on korduvalt

tuvastanud, et vanglates napib vaimse tervise spetsialiste (vt nt 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.2; 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 8.2).

Ka ei ole vangla ja haiglate KMO-de koostöö alati sujunud takistusteta. Kitsaskohti vanglas viibivate

sõltuvushäiretega inimestega tegelemises on tõdetud ka 2025. aastal valminud ja Justiits- ja

Digiministeeriumi tellitud rakendusuuringus „Kasutajauuring kinnipeetavate seas“.

Palun hoolitseda selle eest, et vanglas viibivatele sõltuvushäiretega inimestele oleksid tagatud vaimse

tervise teenused ning et vanglad ja haiglate KMO-d teeksid nende inimeste aitamisel tõhusat koostööd.

Palun Justiitsministeeriumilt ja haiglatelt tagasisidet 24. oktoobriks 2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]