Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 23.07.2025 nr 1.1-10.1/3431-1;

RAM/25-0837/-1K

Meie 14.08.2025 nr 2-3/2785

Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu kooskõlastamine

Austatud Jürgen Ligi

Riikliku statistika seaduse § 4 lõikest 1 lähtuvalt on riikliku statistika programmi osaks

statistikatööd, mille tegemise vajadus tuleneb riiklikest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest

statistikavajadusest. Sellest tulenevalt kooskõlastame Statistikaameti aastatel 2026−2030 tehtavate

statistikatööde loetelu märkustega arvestamisel ja toome lisaks välja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi rahvusvahelised statistikavajadused (sh EL, ÜRO, OECD jt

rahvusvaheliste organisatsioonidega, millega Eesti on liitunud, seotud statistikavajaduse) ja heaolu

arengukavaga seotud vajalikud tööd.

1. Alates 2027. aastast on riigil kohustus esitada Euroopa Komisjonile miinimumpalga

saajate arv ja nende osakaal kõikidest töötajatest. Palume lisada see riiklike

statistikatööde nimekirja.

Alates 01.10.2025 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/20411 artikli 10

kohaselt liikmesriikidel kohustus esitada Euroopa Komisjonile korrapäraselt järgmised andmed:

1. kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määr ja selle muutused;

2. miinimumpalga määr;

3. miinimumpalgaga hõlmatud töötajate osakaal2.

Statistika tuleb esitada soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori lõikes, kui selline teave on

kättesaadav. Esimene aruanne peab hõlmama aastaid 2021, 2022 ja 2023 ning tuleb esitada

Euroopa Komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 2025. Edaspidi toimub aruandlus iga kahe aasta

tagant. Kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määra kogub ja avaldab Statistikaamet juba täna

Tööelu-uuringuga (TEU). Küll aga ei ole hetkel avalikult kättesaadavat statistikat

miinimumpalgaga hõlmatud töötajate arvu ja osakaalu kohta kõikidest töötajatest, mistõttu palume

nende avaldamine lisada riiklike statistikatööde nimekirja alates 2027. aastast.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. 2 Eesti on võtnud seisukoha, et Eestis on miinimumpalk kehtestatud üksnes kollektiivlepingutega. Artikkel 10 kohaselt on sel juhul vaja esitada

madalapalgalisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingutega ette nähtud madalaimad palgamäärad ja nendega hõlmatud töötajate osakaal ning nendele töötajatele makstava palga tase, kes ei ole hõlmatud kollektiivlepingutega, ja selle suhe kollektiivlepinguga hõlmatud töötajatele makstava palga

tasemega. Kuivõrd Eestis on kollektiivlepinguga kokkulepitud ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud

üldine töötasu alammäär, mis kehtib kõigile töötajatele ja millest madalamat töötasu ei saa maksta, siis Artikkel 10 tõlgendamisel keskendume vaid nimetatud määrusega kehtestatud töötasu alammäära suurusele ja selle saajate osakaalule.

2 (4)

2. Tööelu-uuringu andmed on vajalikud ELi, ILO ja OECD aruandluseks. Palume lisada

TEU 2027. a riiklike statistikatööde nimekirja.

Kuigi Lisas 3 on välja toodud, et töövaldkonna andmed hõlmavad muu hulgas ka töö- ja

tööajakorralduse, töötervishoiu ja kollektiivse töösuhete andmeid, siis juhime tähelepanu, et Lisas

4 ei ole kajastatud TEU uuringul põhinevaid andmetabeleid. TEU on ainus allikas, mis käsitleb

süstemaatiliselt töökorraldust, tööohutust ja kollektiivseid töösuhteid.

Statistikaamet teavitas 2025. aasta veebruaris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit

(MKM) ja Sotsiaalministeeriumit (SoM), et seoses riigieelarve kärbetega eemaldatakse

2027. aastaks planeeritud TEU statistikatööde nimekirjast. Selgitame, et tegemist on strateegiliselt

olulise uuringuga, mille katkestamine seab ohtu rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja tööelu

valdkonna tervikuna, eriti töösuhete ning töökeskkonna valdkondade teadmuspõhise arendamise

ja poliitikakujundamise järjepidevuse.

TEU andmed on vajalikud nii EL-i õigusaktidest tulenevate kohustuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide aruandluse täitmiseks kui ka siseriiklikult. Täpsemalt:

 MKMile aruandluskohustuse täitmiseks EL direktiivide alusel (sh miinimumpalga

direktiiv3, palkade läbipaistvuse direktiiv4);

 MKMile rahvusvahelise seire ja aruandluse koostamiseks (sh ILO ning OECD aruandlus

ja andmebaasid, Euroopa sotsiaalharta raportid);

 töö- ja sotsiaalpoliitika kujundamise ja sotsiaaldialoogi arendamiseks nii avaliku sektori

asutustele kui ka sotsiaalpartneritele;

 töötervishoiusüsteemi arendamiseks ning tööst tingitud terviseprobleemide ennetamiseks;

 teadus- ja arendustegevuse ning võrdlusuuringute jaoks (sh näiteks hetkel käimasolev

MKMi poolt tellitud tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ja

kahjuhüvitamise uuring).

Kokkuvõttes on TEU regulaarne jätkumine kriitilise tähtsusega nii ELi aruandluse kui ka

siseriikliku poliitikakujundamise jaoks, mistõttu palume säilitada Tööelu-uuring 2027. aasta

riiklike statistikatööde nimekirjas. Vastava sisulise ametliku pöördumise on MKM teinud

Rahandusministeeriumile ka 30.07.2025.

3. Palume Statistikaameti aastatel 2026–2030 tehtavate statistikatööde loetelu osas

konsulteerida ka võrdõigusvolinikuga.

Võrdõigusasutusi (Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) käsitlevate

direktiivide 2024/14995 ja 2024/15006 artiklite 16 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus

tagada, et võrdõigusasutustel on juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest (79/7/EMÜ7,

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, 10. mai 2023, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (EMPs kohaldatav tekst) 5 Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499, 7. mai 2024, võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas

sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest

või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1499&qid=1754386887491 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1500&qid=1754386291279 7 Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31979L0007

3 (4)

2000/43/EÜ8, 2000/78/EÜ9, 2004/113/EÜ10, 2006/54/EÜ11 ja 2010/41/EL12) tulenevate õiguste

ja kohustustega seotud statistikale, kooskõlas riigisisese õigusega, kui võrdõigusasutused peavad

sellist statistikat vajalikuks, et anda üldine hinnang diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis ja

koostada käesoleva direktiivi artikli 17 punktis c osutatud aruanded. Artikli 17 punkti c kohaselt

avaldavad võrdsusasutused vähemalt iga nelja aasta tagant ühe soovitusi sisaldava aruande või

mitu sellist aruannet võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning võimalike struktuursete

probleemide kohta oma liikmesriigis. Just struktuurse ebavõrdsuse kirjeldamiseks ja hindamiseks

on vajalik riiklik statistika. Artikli 16 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lubama

võrdõigusasutustel anda avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas ametiasutustele,

sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele soovitusi selle kohta,

milliseid andmeid tuleb EL võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta

koguda. Sellest tulenevalt palume teil 2026. a ja hiljem teostatavate riiklike statistikatööde osas

konsulteerida ka võrdõigusvolinikuga.

4. Palume täpsustada Eesti tööjõu-uuringu (ETU) statistikas ellu viidavaid metoodilisi

muudatusi.

Seletuskirjas on välja toodud, et Statistikaamet plaanib ellu viia metoodilisi muudatusi tööjõu-

uuringu statistikas. Palume täpsustada, millised metoodilised muudatused on kavandatud ning

kuidas ja milliste andmete kogumist ja avaldamist need mõjutavad. Palume selgelt välja tuua,

millised konkreetsed muudatused on kavandatud, et saaksime hinnata nende mõju

poliitikakujundamisele.

5. Palume selgitada, miks lõpetatakse ETUga kogutavate avaliku sektori hõivatute andmete

avaldamine ning kust on edaspidi kättesaadavad võrreldavad avaliku ja erasektori

hõivatute andmed.

Seletuskirjas on välja toodud, et Statistikaamet plaanib lõpetada ETUga kogutavate avaliku sektori

hõiveandmete avaldamise. Palume selgitada, miks nimetatud andmete avaldamine lõpetatakse.

Samuti palume täpsustada, kust oleks edaspidi võimalik leida avaliku sektori hõivatute andmeid

ning kuidas tagatakse avaliku ja erasektori hõivenäitajate võrreldavus ning aegrea säilimine.

6. Palume täpsustada, milliste tööandja poolt töötajale tehtavate kulutuste andmete

avaldamine lõpetatakse.

Seletuskirjas on välja toodud, et tööandja poolt töötajale tehtavatest kulutuste andmetest

eemaldatakse need, mida tarbijad ei kasuta. Palume täpsustada, millised andmed konkreetselt

eemaldatakse ja kuidas nende eemaldamine mõjutab andmete tõlgendamist.

7. Palume täpsustada Lisas 4, milliseid konkreetseid andmetabeleid plaanitakse muuta,

milliste tunnuste lõikes ning selgitada muudatuste vajadust.

Lisaks juhime tähelepanu, et manuses olevas Exceli failis ei ole võimalik eristada sisulisi

8 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0043&qid=1754386291279 9 Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0078&qid=1754386627616 10 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32004L0113&qid=1754386693588 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta

tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32006L0054&qid=1754386819929 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte

kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32010L0041&qid=1754386693588

4 (4)

muudatusi võrreldes varasemate aastatega. Näiteks on seletuskirjas märgitud, et avaliku sektori

hõivatute andmed eemaldatakse, mis Lisa 4 järgi kuulub mitmetes tabelites muutuja „tööandja

liik“ alla, mille nimetus säilib senisel kujul, kuivõrd teised selle muutuja alla jäävad tunnused

jäävad alles. Seejuures ei ole lisatud täpsustavaid kommentaare, mis võimaldaks aru saada,

milliseid andmetabeleid plaanitakse muuta. Kokkuvõttes ei selgu Lisast 4, milliseid sisulisi

muudatusi plaanitakse järgmistel aastatel ellu viia. Palume selgitada, milliseid konkreetseid

andmetabeleid plaanitakse järgmistel aastatel muuta, mil viisil (milliste tunnuste lõikes), millistel

põhjustel ning kuidas need plaanitavad muudatused kajastuvad failis. Ühtlasi juhime tähelepanu,

et Lisa 4 sisaldab andmetabelit SK22, mis on arhiveeritud ning mille asemel peaks ilmselt olema

andmetabel SK23.

8. Soovitame Statistikaametil vaadata üle andmete levitamise kord, et ei tekiks olukorda,

kus andmeid küll kogutakse, aga neid ei avaldata avalikus andmebaasis.

Kui maksumaksja on teinud kulutused andmete kogumiseks, siis on otstarbekas need ka avalikus

andmebaasis avaldada.

9. Juhime tähelepanu segadusele tabelite numbritega.

Failis "Lisa 4_Statistikatood_EN_lisa_Väljundnäitajad" palume kontrollida, kas tabeli numbri

TU651 asemel peab olema number TU550, sest TU651 tabelit kui sellist ei ole Statistikaameti

andmebaasis olemas.

10. Palume lisada riiklikku statistikaprogrammi lisaks Eurostati poolt kohustuslikuks

tehtud näitajatele ka samade statistikatööde vabatahtlikud näitajad.

Mitmel juhul sisaldavad üleeuroopalised uuringud lisaks kohustuslikele näitajatele ka

vabatahtlikke näitajaid (näiteks iga kahe aasta tagant tehtav Innovatsiooniuuring või

Infotehnoloogiauuring), mida samuti soovitatakse liikmesriikidel koguda ja mida ka paljud

liikmesriigid koguvad. Halduskoormuse seisukohalt ei ole mõistlik vabatahtlike küsimuste korral

ministeeriumitel sõlmida väikeste summade peale Statistikaametiga eraldi lepinguid neid

huvitavate küsimuste küsimiseks. Kuna juba tehtavale statistikatööle üksikute küsimuste lisamine

ei muuda antud tööd oluliselt kulukamaks, siis oleks otstarbekas igal aastal küsida vabatahtlike

küsimuste puhul neist huvitatud asutustelt, kas huvi on olemas. Kui antud küsimuste kohta huvi ei

ole, siis eemaldada need statistikatööde nimekirjast. Vastasel juhul jätkata andmete kogumist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Karel Lember

+372 625 6402 [email protected]