Maa- ja Ruumiameti põhimäärus

MÄÄRUS

14.08.2025 nr 22

Maa- ja Ruumiameti põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Maa- ja Ruumiamet (1) Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas olev valitsusasutus. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Land and Spatial Development Board. § 2. Ameti pitsat ja sümbolid (1) Ametil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Maa- ja Ruumiamet“. (2) Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. § 3. Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Eelarve Ametil on oma eelarve ja ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, seda muudab ja selle täitmist kontrollib minister. § 5. Asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses.

2

2. peatükk Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 6. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkonnad on: 1) strateegilise ruumiloome ülesannete täitmine; 2) planeeringute heakskiitmine ja planeeringutele arvamuse andmine; 3) maakatastri pidamine; 4) maakorraldustoimingute tegemine; 5) maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; 6) maa hindamisega seotud tegevused; 7) maareformi toimingute suunamine ja elluviimine; 8) riigile vajalike maade omandamine ja riigimaade haldamine; 9) maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine; 10) ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine; 11) aadressiandmete süsteemi ja geodeetilise süsteemi pidamine ning Eesti põhikaardi haldamine. § 7. Ameti ülesanded Amet: 1) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve) ning majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus; 4) korraldab oma tegevusvaldkonna ühtsete infosüsteemide arendamist; 5) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja tulemuste hindamise; 6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti väljatöötamisel ning elluviimisel; 7) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse õigusakti eelnõu kohta; 8) teeb oma pädevuse piires koostööd teise riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu, ühenduse ja muu isikuga ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga; 9) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuse töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe; 10) täidab õigusakti, lepingu, välislepingu või ametkondliku välislepinguga talle pandud ülesandeid; 11) nõustab isikuid ja korraldab koolitust oma tegevusvaldkonnas; 12) osutab teenuseid, lähtudes asjaomaste tegevusvaldkondade arengusuundadest, ja arendab nende kvaliteeti; 13) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid; 14) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ning juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele; 15) osutab tasulisi teenuseid ja kehtestab nende rakendamiseks hinnakirjad; 16) täidab muid talle õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

3. peatükk Ameti juhtimine

§ 8. Ameti juht Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi

3

kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid ministri või tema volitatud isiku määratud teenistuse direktor. § 9. Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või teenistuse direktori kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib talle vahetult alluva ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja) ning struktuuriüksuse tööd; 3) teostab järelevalvet teenistuja ülesannete täitmise üle; 4) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev teenistuja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik osaleb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel; 5) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 6) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest; 7) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku ning sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle; 8) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, teenistuskoha ametijuhendi, teabehalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi; 9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani; 10) sõlmib oma pädevuse piires lepingu või annab volituse lepingu sõlmimiseks; 11) kehtestab ameti pakutavate tasuliste teenuste hinnakirjad; 12) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 13) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas riigivaraseadusega; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 15) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks korraldamiseks ning arvestab oma tegevuses eri ministeeriumide valitsemisalas olevate ameti tegevusvaldkondade ühtseks koordineerimiseks moodustatud nõukogu, komisjoni ja töörühma ettepanekutega; 16) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke korraldusi. § 10. Teenistuse direktor (1) Ameti koosseisus on viis teenistuse direktori ametikohta. Strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktorit nimetatakse ka riigiarhitektiks.

(2) Teenistuse direktor:

1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;

2) juhib ja korraldab osakonnajuhataja kaudu talle alluvate osakondade tööd;

3) koordineerib osakondade koostööd oma vastutusvaldkonnas;

4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

5) annab oma pädevuse piires haldusakte ja kirjalikke korraldusi;

6) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid;

7) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;

8) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja rahvusvahelise

arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma vastutusvaldkonnas;

9) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja

haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

4

10) kontrollib talle alluva struktuuriüksuse tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete õiguspärast,

täpset, õigeaegset ja otstarbekat täitmist;

11) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(3) Teenistuse direktori vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis ja struktuuriüksuse põhimääruses.

4. peatükk Ameti struktuur, struktuuriüksuste põhiülesanded ja juhtimine

§ 11. Ameti struktuur (1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor käskkirjaga. (2) Ameti struktuuriüksused on teenistus ja osakond. Teenistuse koosseisu võib kuuluda osakond. Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood. (3) Struktuuriüksuse ülesanded ja juhtimine sätestatakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud struktuuriüksuse põhimääruses. § 12. Ameti struktuuriüksused Ameti struktuuriüksused on: 1) strateegilise ruumiplaneerimise teenistus; 2) ruumiandmete ja maakatastri teenistus; 3) maaparanduse ja riigimaade teenistus; 4) digiteenuste teenistus; 5) tugiteenistus. § 13. Ameti teenistused ja nende põhiülesanded

(1) Strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesanded on suunata riigi ruumilist arengut, arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel, analüüsida ameti haldusalas olevate riigimaade eesmärgipärast kasutamist, korraldada maade hindamist, anda heakskiitu ja arvamusi planeeringutele ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Ruumiandmete ja maakatastri teenistuse põhiülesanded on korraldada ruumiandmeid ja andmehõivet ning tagada andmete ajakohasus, avaldada ruumiandmeid, pidada maakatastrit ja geodeetilist süsteemi, hallata Eesti põhikaarti ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (3) Maaparanduse ja riigimaade teenistuse põhiülesanded on korraldada riigieesvoolude maaparandushoiutöid, maaparandushoiukava koostamist ja selle täitmist ning maakuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõjuseiret, teha maaparanduse ja maakasutuse järelevalvet, läbi viia ja suunata reformimata maale omandi määramist ja muid riigimaadega seotud maatoiminguid, teha maakorraldustoiminguid, pidada arvestust ministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade üle, mille valitseja volitatud asutus on amet, ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (4) Digiteenuste teenistuse põhiülesanded on tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenusteülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid, kaardistada ameti infotehnoloogilise arengu vajadusi, juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (5) Tugiteenistuse põhiülesanded on korraldada ameti õiguslikku tegevust ja esindamist, korraldada riigihankeid, riigimaade hooldust ja korrashoidu, personalitööd ja töökeskkonna kujundamist, teabehaldust ja kommunikatsiooni, finantsarvestust ja -aruandlust, arhiivitööd ja

5

halduskorraldust ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. § 14. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha puhul nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ametniku ning sõlmib ja lõpetab töötajaga töölepingu peadirektor, kes kehtestab ka ametniku või töötaja ametijuhendi. (3) Väljaspool struktuuriüksust asuval teenistuskohal oleva teenistuja ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

5. peatükk

Komisjon, nõukogu, töörühm § 15. Komisjon, nõukogu ja töörühm (1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma. (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord ja ülesanded ning nende täitmise tähtajad. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.

6. peatükk

Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine § 16. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Amet korraldatakse ümber või selle tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

7. peatükk

Rakendussätted § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja tööstusministri 17. detsembri 2024. a määrus nr 83 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ (RT I, 27.12.2024, 18) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (Allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister (Allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on valmistatud ette Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Eelnõu eesmärk on sätestada Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkonnad, struktuuriüksused ja

struktuuriüksuste põhiülesanded, et tagada ameti juhtimine ja töökorraldus.

Maa- ja Ruumiamet alustas tööd 1. jaanuaril 2025, koondades Maa-ameti baasil loodud asutusse

riigi eri asutuste pakutavad rakenduslikud maa ja ruumiga seotud teenused ja kompetentsid ning

uued, strateegilise ruumiloome ülesanded. Üks uue asutuse 2025. a ülesannetest oli optimeerida

teenuseid ning minna üle teenusepõhisele juhtimisele, sh koondada sarnased ülesanded, ja

muuta protsessid tõhusamaks, et vabastada ressurssi uuteks ruumi ja elukeskkonna

väärindamisega seotud ülesanneteks. Nimetatud tegevused loovad aluse Maa- ja Ruumiameti

kui kompetentsikeskuse loomiseks, teenuste vajaduspõhiseks arendamiseks, ressursside

paremaks kasutamiseks ja asutuse eelarve tasakaalu viimiseks ning teenistujate rollide ja

vastutuse selgemaks muutmiseks. Sel eesmärgil korraldas Maa- ja Ruumiamet koos välise

konsultandiga maist juulini 2025 teenuste hindamise ja tegi optimeerimisvõimaluste analüüsi.

Nimetatud analüüsi tulemustest lähtudes muudetakse alates 01.09.2025 Maa- ja Ruumiameti

struktuuri ning üksuste ülesandeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna nõunik Eike Pärnamägi (5343 7818, [email protected]), Maa-

ja Ruumiameti tugiteenistuse direktor Kristi Hunt (5333 3266, [email protected]) ja

õigusosakonna jurist Ulvi Jürgenson (5446 0707, [email protected]). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

juhataja Tiit Rebane ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 18 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse ameti nimetus, valitsemisalasse kuuluvus ning ameti ingliskeelne

nimetus. Ameti nimetus eesti keeles on Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet). Amet on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas asuv

valitsusasutus, kes oma ülesannete täitmisel esindab riiki. Ameti ingliskeelne nimetus on Land

and Spatial Development Board.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel

on väikese riigivapi kujutis ja millel on sõõri ülemist äärt mööda sõnad „Maa- ja Ruumiamet“.

Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse

väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks ameti

teabehalduse korras.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri

(edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb tema tegevuse üle

teenistuslikku järelevalvet.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et ameti tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud

tasulistest teenustest saadud tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest

ja muudest laekumistest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse ameti asukoht. Ameti asukoht on Tallinn ning ameti mujal asuvate

struktuuriüksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor selle

struktuuriüksuse põhimääruses.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 42 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab valitsusasutuse,

seega ka ameti põhimääruses olema nimetatud asutuse asukoht. Avaliku teenistuse seaduse

(edaspidi ATS) § 26 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab haldusakt, millega isik ametikohale

nimetatakse, sisaldama muu hulgas andmeid ametikoha asukoha kohta, milleks loetakse

kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesandeid täidetakse. ATSi § 44

lõike 1 kohaselt on teenistuslähetus ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku

või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet

väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta.

ATSi § 67 lõike 3 kohaselt võib tööaega reguleerivates aktides ette näha paindliku tööaja

võimaluse, sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö

niivõrd, kui teenistushuvid seda võimaldavad. Seetõttu on oluline, et ameti põhimääruses oleks

selgelt välja toodud võimalus, et ameti teatud struktuuriüksuse ja ühtlasi ametikoha asukoht

võib olla peale Tallinna ka mujal.

Eelnõu §-s 6 märgitakse ameti 11 tegevusvaldkonda:

1) strateegilise ruumiloome ülesannete täitmine;

2) planeeringute heakskiitmine ja planeeringutele arvamuse andmine;

3) maakatastri pidamine;

4) maakorraldustoimingute tegemine;

5) maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine;

6) maa hindamisega seotud tegevused;

7) maareformi toimingute suunamine ja elluviimine;

8) riigile vajalike maade omandamine ja riigimaade haldamine;

9) maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine;

10) ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide

pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine ;

11) aadressiandmete süsteemi ja geodeetilise süsteemi pidamine ning Eesti põhikaardi haldamine.

Strateegilise ruumiloome valdkond on Maa- ja Ruumiameti uus tegevusvaldkond, mille

eesmärk on olla partneriks kohaliku omavalitsuse üksustele riigi ruumi ja elukeskkonna

väärindamisel ja edasiarendamisel. Varasemalt olid need ülesanded killustatud riigi eri

haldusorganite vahel. Edaspidi võimaldavad ühte kompetentsikeskusesse koondatud

elukeskkonna ning maa- ja ruumivaldkonna alased teadmised, pädevus ja andmed kasutada

piirkondliku arengu toetamiseks ettenähtud ressursse sihipärasemalt ja sellega saab riik

piirkondlikku arengut (sh planeeringuid) strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada. Riigile

vajalike maade omandamine ja riigimaade haldamine on Maa- ja Ruumiameti pädevuses seoses

sellega, et asutus on suurim riigi maareservi (v.a metsamaa) haldaja, mistõttu on ametis vajalik

kompetents riigi maareservi haldamiseks ja maaga erinevateks toiminguteks. Ülejäänud

eelnimetatud punktides nimetatud tegevusvaldkonnad tulenevad õigusaktides Maa- ja

Ruumiametile pandud ülesannetest.

Eelnõu §-s 7 loetletakse, milliseid ülesandeid amet oma tegevusvaldkondades teeb:

1) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve) ning majandustegevusteate,

tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli;

2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;

3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste

organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus;

4) korraldab oma tegevusvaldkonna ühtsete infosüsteemide arendamist;

5) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja

tulemuste hindamise;

6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma

tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti

väljatöötamisel ning elluviimisel;

7) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse õigusakti

eelnõu kohta;

8) teeb oma pädevuse piires koostööd teise riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse,

erialaliidu, ühenduse ja muu isikuga ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise

organisatsiooniga;

9) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuste

töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning

esitab asjakohase aruande ja teabe;10) täidab õigusakti, lepingu, välislepingu või ametkondliku

välislepinguga talle pandud ülesandeid;

11) nõustab isikuid ja korraldab koolitust oma tegevusvaldkonnas;

12) osutab teenuseid, lähtudes asjaomaste tegevusvaldkondade arengusuundadest, ja arendab

nende kvaliteeti;

13) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalikke

ülesandeid;

14) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ning

juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;

15) osutab tasulisi teenuseid ja kehtestab nende rakendamiseks hinnakirjad;

16) täidab muid talle õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi kantsleri

antud ülesandeid.

Amet osaleb asutuse tegevusvaldkondadega seotud arengudokumentide ja strateegiate, näiteks

üleriigilise planeeringu koostamises.

Maa- ja Ruumiametil on oluline roll osaleda oma tegevusvaldkondades rahvusvaheliste

organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus, näiteks ÜRO globaalse ruumiandmete

haldamise komitee Euroopa alamkomitees UN-GGIM, Euroopa kaardistus-, kinnistus- ja

katastriametite assotsiatsioonis EuroGeographics, Euroopa kosmoseagentuuris ESA

kontaktpunktiks, Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni referentsraamistike Euroopa

töögrupis EUREF, Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühingus ehk European Spatial

Data Research (EuroSDR),

Eelnõu § 7 punktis 15 märgitakse, et amet osutab tasulisi teenuseid ja kehtestab nende

rakendamiseks hinnakirju. Maa- ja Ruumiamet planeerib tulevikus osutada tasulisi teenuseid,

mille järele on nõudlust, kuid asutus ei saa neid eelarve piiratuse tõttu osutada tasuta. Seejuures

peab tasu suurus olema kooskõlas teenuse osutamisega kaasnevate kuludega ja

proportsionaalne. Teenuse eest võetav tasu peab katma mõistlikud ja põhjendatud kulud ning

aitama tagada ameti eelarve tasakaalu. Tasulisteks teenusteks võivad olla näiteks ülelendude

teenuse pakkumine kolmandatele osapooltele, ametilt selliste spetsiaalsete kaardikihtide

tellimine, mis ei ole riigi huvides, metsahindamiste tegemine krediidiasutustele jne. Tasuliste

teenustega on võimalik vähendada koormust riigieelarvele.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab

ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul täidab tema

ülesandeid ministri või tema volitatud isiku määratud teenistuse direktor. Majandus- ja

tööstusminister on 15.01.2025 käskkirjaga nr 4 andnud volituse kantslerile kinnitada

peadirektori äraolek ja tema asendaja.

Eelnõu § 9 lõikes 1 loetletakse ameti peadirektori ülesanded:

1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või teenistuse direktori kaudu ameti tegevust ja tema

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib talle vahetult alluva ametniku ja töötaja (edaspidi koos

teenistuja) ning struktuuriüksuse tööd;

3) teostab järelevalvet teenistuja ülesannete täitmise üle;

4) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida

täitev teenistuja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev

ametnik osaleb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;

5) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru

ministrile;

6) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;

7) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku

ning sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle;

8) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, teenistuskoha

ametijuhendi, teabehalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi;

9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani;

10) sõlmib oma pädevuse piires lepingu või annab volituse lepingu sõlmimiseks;

11) kehtestab ameti pakutavate tasuliste teenuste hinnakirjad;

12) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja

töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;

13) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas

riigivaraseadusega;

14) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse

ja otstarbeka täitmise üle;

15) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks

korraldamiseks ning arvestab oma tegevuses eri ministeeriumide valitsemisalas olevate ameti

tegevusvaldkondade ühtseks koordineerimiseks moodustatud nõukogu, komisjoni ja töörühma

ettepanekutega;

16) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või

käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

Maa- ja Ruumiameti peadirektori ülesanded on ameti juhtide tavapärase juhtimispraktika

kohased, seda nii asutuse töö korraldamiseks kui õigusaktidest tulenevate asutuse ülesannete

täitmiseks.

Riigiasutuse juht esindab asutust ilma erivolituseta põhimääruse alusel ja saab anda erivolitusi

ameti esindamiseks. Haldusmenetluse seadus näeb ette, et asutusesiseselt määratakse isikud,

kes tegutsevad haldusmenetluses asutuse nimel. Asutuse toimimiseks on vajalikud ka

põhitegevust toetavad tegevused, nt hangete korraldamine, erinevate lepingute sõlmimine ja

muu sarnane. Seesugused tegevused on mõistlik asutuse toetavate tegevuste efektiivistamiseks

volitada samuti teenistuste direktorite tasemele. Selguse huvides on vaja täiendada volitamiste

regulatsiooni selliselt, et punkti 10 kohaselt on peadirektoril õigus volitada teenistuse

direktoreid kohustuste võtmiseks ametile. Volituste andmisega muudetakse asutuse

töökorraldust kiiremaks ja tõhusamaks ning tegemist on riigiasutustes tavapärase

volitamispraktikaga.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse peadirektori antavad õigusaktid: peadirektoril on õigus anda

teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke korraldusi.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et ameti koosseisus on viis teenistuse direktori ametikohta

ning strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktorit nimetatakse ka riigiarhitektiks.

Teenistuse direktor on ameti teatud tegevusvaldkonna juht, kes tagab selle valdkonna tervikliku

juhtimise. Tugiteenistuse direktor ja digiteenuste teenistuse direktor on töölepingulised töötajad

ja teised teenistuste direktorid on ametnikud.

Lõikes 2 täpsustatakse teenistuse direktori ülesanded:

1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;

2) juhib ja korraldab osakonnajuhataja kaudu talle alluvate osakondade tööd;

3) koordineerib osakondade koostööd oma vastutusvaldkonnas;

4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

5) annab oma pädevuse piires haldusakte ja kirjalikke korraldusi;

6) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid;

7) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise

kohta;

8) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja rahvusvahelise

arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma

vastutusvaldkonnas;

9) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja

haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

10) kontrollib talle alluva struktuuriüksuse tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete

õiguspärast, täpset, õigeaegset ja otstarbekat täitmist;

11) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

Lõikes 3 sätestatakse, et teenistuse direktori vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded,

pädevus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis ja

struktuuriüksuse põhimääruses. See tagab vastava juhtimistasandi rollide selguse ja ühtse

arusaama pädevuse ulatusest ning neist sätetest saab lähtuda ka erivolituste andmisel.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse ameti struktuur. Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatakse, et

teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister

käskkirjaga või tema volitusel peadirektor oma käskkirjaga.

Lõikes 2 sätestatakse, et ameti struktuuriüksusteks on teenistus, mida on viis. Teenistuse

koosseisu võib kuuluda osakond ning osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood.

Lõikes 3 täpsustatakse, et struktuuriüksuse ülesanded ja juhtimine määratakse struktuuriüksuse

põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor oma käskkirjaga.

VVSi § 42 lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad valitsusasutuse põhimääruses muu hulgas

sisalduma asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded, mille määrab sama paragrahvi

lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 kohaselt minister, selleks ei ole õigust kellelgi teisel. Samuti ei

ole ministril selle õiguse edasivolitamise õigust. Minister võib jätta määramata ministeeriumi

valitsemisalas oleva riigiasutuse struktuuri üksnes juhul, kui see on sätestatud ministri

määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga ehk näiteks seadusega, kuid see ei võimalda ühelgi juhul

määrata riigiasutuse peadirektoril ameti struktuuri ja struktuuriüksuse ülesandeid.

Eelnõu kohaselt ei järgi ameti struktuur VVSi §-des 47 ja 48 sätestatud ministeeriumi struktuuri.

Ameti struktuuri kuuluvad teenistusenimelised struktuuriüksused, mis muudavad sellega

paindlikumaks ameti osakondade loomise.

Kuna kehtiv praktika valitsusasutuste struktuuri ja põhimääruste puhul on muutunud selliselt,

et nii struktuuriüksuste liigid (näiteks osakondi koondav keskus või, nagu selle põhimääruse

puhul, teenistus) kui ka nende olemasolu (niinimetatud allstruktuuriüksuste olemasolu) ja

nimed on jäetud enamikus ametites põhimäärusega peadirektori otsustada, siis on sellest

praktikast lähtudes kavandatud sarnane käsitlus ka selle ameti puhul.

Eelnõu §-s 12 loetletakse ameti viis struktuuriüksust ehk teenistust:

1) strateegilise ruumiplaneerimise teenistus;

2) ruumiandmete ja maakatastri teenistus;

3) maaparanduse ja riigimaade teenistus;

4) digiteenuste teenistus;

5) tugiteenistus.

Teenistuste nimetused kajastavad teenistuse põhivaldkonda ja ülesannete jagunemist teenistuste

vahel

Eelnõu §-s 13 sätestatakse teenistuste põhiülesanded. Sisult sarnased ülesanded tuuakse kokku

ühte struktuuriüksusesse.

Lõike 1 kohaselt on strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesanded: suunata riigi

ruumilist arengut, arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse

elukeskkonna kujundamisel, analüüsida ameti haldusalas olevate riigimaade eesmärgipärast

kasutamist, korraldada maade hindamist, anda heakskiitu ja arvamusi planeeringutele ning täita

muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõike 2 kohaselt on ruumiandmete ja maakatastri teenistuse põhiülesanded: korraldada

ruumiandmeid ja andmehõivet ning tagada andmete ajakohasus, avaldada ruumiandmeid,

pidada maakatastrit ja geodeetilist süsteemi, hallata Eesti põhikaarti ning täita muid seadusest

tulenevaid ülesandeid.

Lõike 3 kohaselt on maaparanduse ja riigimaade teenistuse põhiülesanded: korraldada

riigieesvoolude maaparandushoiutöid, maaparandushoiukava koostamist ja selle täitmist ning

maakuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõjuseiret, teha maaparanduse ja

maakasutuse järelevalvet, läbi viia ja suunata reformimata maale omandi määramist ja muid

riigimaadega seotud maatoiminguid, teha maakorraldustoiminguid, pidada arvestust

ministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade üle, mille valitseja volitatud asutus on amet, ning

täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõike 4 kohaselt on digiteenuste teenistuse põhiülesanded: tagada andmete koostalitlus ja

andmekvaliteet ning digiteenusteülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, ja

väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid, kaardistada ameti

infotehnoloogilise arengu vajadusi, juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte ning täita

muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõike 5 kohaselt on tugiteenistuse põhiülesanded: korraldada ameti õiguslikku tegevust ja

esindamist, korraldada riigihankeid, riigimaade hooldust ja korrashoidu, personalitööd ja

töökeskkonna kujundamist, teabehaldust ja kommunikatsiooni, finantsarvestust ja -aruandlust,

arhiivitööd ja halduskorraldust ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Struktuuriüksuste ülesannete kirjeldav osa sõnastatakse üldisemaks ning kirjeldatakse vaid

põhiülesanne ehk struktuuriüksuse eesmärk. See võimaldab asutusele suuremat paindlikkust

väiksemate struktuurimuudatuste tegemisel. Kuivõrd asutus alustab aktiivse teenusedisaini

protsessiga, võib väiksemaid muudatusvajadusi jooksvalt ette tulla ning igakordne põhimääruse

muutmine selleks ei ole põhjendatud.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse väljaspool struktuuriüksust asuvatesse teenistuskohtadesse puutuv.

Paragrahvi esimeses lõikes sätestatakse, et ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool

struktuuriüksust asuv teenistuskoht.

Paragrahvi teises lõikes täpsustatakse, et väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha puhul

nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ametniku ning sõlmib ja lõpetab töötajaga

töölepingu peadirektor, kes kehtestab ka ametniku või töötaja ametijuhendi.

Paragrahvi kolmandas lõikes täpsustatakse, et väljaspool struktuuriüksust asuval teenistuskohal

oleva ametniku või töötaja ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks

ametijuhendis. Väljaspool struktuuriüksust asuvad ametikohad on kavandatud näiteks ameti

strateegilise planeerimise, teenuspõhise juhtimise ja arendustegevuste koordineerimisega

seotud ülesannete täitmiseks.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse komisjonide, nõukogude ja töörühmadega seonduv. Peadirektor

võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni,

nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon). Komisjon moodustatakse peadirektori

käskkirjaga ja selles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise

tähtajad. Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase

valitsusasutuse juhi ettepanekul. Väljaspool riigiteenistust oleva isiku võib komisjoni töösse

kaasata tema nõusolekul.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse, et amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses

sätestatud korras.

Eelnõu §-s 17 tunnistatakse alates uue põhimääruse jõustumisest kehtetuks seni kehtinud

majandus- ja tööstusministri 17.12.2024. a määrus nr 83 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse eelnõu jõustumine 2025. aasta 1. septembril. Nimetatud

jõustumisaeg on oluline Maa- ja Ruumiameti eelarve tasakaalu viimiseks (täpsemalt punktis 5:

mõju Maa- ja Ruumiametile).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Liikmesriikide riigiasutuste ülesehitus ja nende tegevuse korraldamine on liikmesriigi

ainupädevuses, seega eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju avaldav muudatus: muudetakse Maa- ja Ruumiameti struktuuri, juhtimissüsteemi ning

üksuste ülesandeid.

Mõju sihtrühm I: Maa- ja Ruumiameti teenuste kasutajad: riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutused, juriidilised ja füüsilised isikud. Mõju on positiivne: struktuuriüksuste ja teenuste

optimeerimise tulemusel teenuseid ajakohastatakse ja tõhustatakse vajaduspõhiselt, lisanduvad

uued teenused.

Mõju sihtrühm II: Maa- ja Ruumiamet. Mõju on järgmine:

1) optimeeritakse ja muudetakse osutatavaid teenuseid, minnakse üle teenusepõhisele

juhtimisele;

2) vabastatakse ressurssi uuteks ruumi ja elukeskkonna väärindamisega seotud ülesanneteks ja

ametikohtadeks. Koondatakse 47 ametikohta, millest 26 on vakantsed ja 21 täidetud

ametikohad.

Seega Maa- ja Ruumiamet jätkab seniste ülesannete täitmist ja lisandub uusi ülesandeid.

Määrusel ei ole otsest sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega

välissuhetele. Kavandatavad muudatused ei too kaasa olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne otsest lisakulu riigieelarvele, määruse rakendamisega

kaasnevad personalikulud kaetakse Maa- ja Ruumiameti eelarvest. Määruse rakendamisega

kaasnev eeldatav tulu on vähene – määrusega nähakse ette Maa- ja Ruumiameti õigus osutada

tasulisi teenuseid.

Määruse rakendamiseks vajalikud muudatused ameti haldusaktides ja muud ümberkorraldused

ameti tegevuses, sealhulgas muudatused ameti teenistuskohtade koosseisus ning sellega

kaasnevates personalitoimingutes, tehakse õigusaktidega kehtestatud korras.

Töö ümberkorraldamisega kaasneb vajadus muuta töötajate ametijuhendeid, töölepinguid ja

volitusi.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 2025. aasta 1. september. Eelnõu on kiireloomuline

seoses Maa- ja Ruumiameti vajadusega ameti eelarve tasakaalu viia.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõuga korrastatakse Maa- ja Ruumiameti sisemist struktuuri ja juhtimissüsteemi, eelnõuga

ei muudeta ameti koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega ega nende rakenduslike

ülesannete täitmist, mis on ametil teiste ministeeriumide vastutusvaldkonnas. Eeltoodu tõttu

puudub vajadus kooskõlastada eelnõu teiste asutuste ja organisatsioonidega.