Vabariigi Valitsuse määruse „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu põhimäärus“ eelnõu

EELNÕU

11.08.2025

MÄÄRUS

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

poliitika nõukogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 7 lõike 2 alusel.

§ 1. Teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu (edaspidi nõukogu) on vähemalt 9-liikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline ja selle koosseis kinnitatakse kuni kolmeks aastaks.

(2) Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed on teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni

valdkonna tunnustatud eksperdid. (3) Nõukogu tööd korraldab Riigikantselei.

§ 2. Nõukogu ülesanded

(1) Nõukogu: 1) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku

toimimise küsimustes, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest; 2) jälgib muutusi teadus- ja arendustegevust ning innovatsioonisüsteemi ümbritsevas keskkonnas ning teeb sellest tulenevalt Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks;

3) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku rahastamise küsimustes; 4) annab arvamuse Eesti riigi osalemise kohta rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooniga seotud koostöös; 5) esitab seisukoha valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, mis põhitegevusena tegeleb teadus-

ja arendustegevusega, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepaneku kohta; 6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või mille on andnud Vabariigi Valitsus.

(2) Nõukogul on õigus oma ülesannete täitmiseks:

1) kaasata oma töösse eksperte, moodustada töörühmi, tellida uuringuid ja koostada raporteid;

2

2) saada valitsusasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende asutustelt ning teadus- ja arendusasutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni.

§ 3. Nõukogu töö korraldamine

(1) Nõukogu tööd juhib esimees, kelleks on ametikoha järgi peaminister.

(2) Nõukogu töövorm on istung. Istungi võib läbi viia ka elektroonilisi vahendeid kasutades. (3) Istung toimub vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(4) Nõukogu liikmed saavad teha teemade istungi päevakorda lisamiseks ettepanekuid.

(5) Iga kalendriaasta esimesel istungil kinnitab nõukogu aastase tegevusplaani.

§ 4. Istungi läbiviimine

(1) Istungi kutsub kokkuleppel nõukogu esimehega kokku Riigikantselei. (2) Istungi päevakorra otsustab nõukogu esimees lähtudes nõukogu liikmete ettepanekutest.

(3) Istungi päevakorra materjalid saadab Riigikantselei nõukogu liikmetele läbitöötamiseks vähemalt kümme tööpäeva enne istungi toimumist.

(4) Istungile võib kokkuleppel nõukogu esimehega kutsuda nõukogusse mittekuuluvaid

isikuid ja neile sõna anda. § 5. Otsuste vastuvõtmine istungil

(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa rohkem kui pool nõukogu

liikmetest. (2) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata,

võetakse nõukogu otsused vastu kohalolevate liikmete kahekolmandikulise enamusega.

§ 6. Otsuste vastuvõtmine istungit kokku kutsumata

(1) Nõukogu esimehe ettepanekul või kiirete otsustamist vajavate küsimuste puhul võib

nõukogu otsuseid teha ka elektrooniliselt istungit kokku kutsumata.

(2) Riigikantselei edastab nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja.

(3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt on kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.

§ 7. Istungi protokollimine

(1) Nõukogu istungid protokollitakse.

(2) Istungi protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

3

(6) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist.

(7) Riigikantselei edastab protokolli nõukogu liikmetele viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja avalikustab protokolli Vabariigi Valitsuse veebilehel.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

Kristen Michal

peaminister Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets riigisekretär

1

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

poliitika nõukogu põhimäärus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele (edaspidi TAIKS) on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse osaliste hulgas kaks nõuandvat

kogu. Lisaks Vabariigi Valitsusele nõuandvale teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogule (edaspidi nõukogu), on süsteemi osaliseks ka valdkonna eest vastutavatele

ministritele nõuandev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon). Nõukogu roll on nõustada Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel, mis toetaks ühiskonna toimetulekut ja heaolu, kasvataks

majanduse konkurentsivõimet ning väärtustaks eesti keele ja kultuuri kestlikkust. Käesoleva määruse eesmärk on sätestada nõukogu ülesanded, moodustamise kord ja töökord.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu asendab seni kehtiva teadus-

ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel moodustatud ning Vabariigi Valitsust nõustavat Teadus- ja Arendusnõukogu. Kehtivas seaduses sätestatud Teadus- ja Arendusnõukogu nime

ning ülesandeid muudetakse. Nõukogu nimeks saab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu ning muutuvad ka nõukogu ülesanded. Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse

(edaspidi ka TA tegevus) ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Peale teadus- ja arendustegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika.

Innovatsioonipoliitika vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab siduda teadus- ja arendustegevuse poliitika (Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas) ning innovatsioonipoliitika (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas) ühtseks

tervikuks ning tagada sellega teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks.

2021. aasta alguses Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud raportis „Teadus-

arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“1 toodi välja, et Teadus- ja Arendusnõukogu võiks pühendada enam tähelepanu strateegilise tähendusega küsimustele. Probleemiks peeti seda, et seadusest tulenevad

teemapunktid jõuavad Teadus- ja Arendusnõukogu seisukohavõtuks üldjuhul lõpetatud kujul ja ajakriitilisena, mis üldjuhul jätab vähe otsustusruumi; samuti, et Teadus- ja Arendusnõukogu

töölaual olevad küsimused on killustatud ning puudub ülevaade kogu valdkonna hetkeseisust. Raport soovitab Teadus- ja Arendusnõukogu mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide

kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc-töörühmade moodustamise toel.

Nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on toimunud nihe riigi suuremale sekkumisele TA tegevuse valdkonna suunamisel, samas kui varem on lähtutud arusaamast, et teadus on eelkõige

autonoomsete TA-asutuste vastutusvaldkond ning arendustegevus põhineb ettevõtete huvidel. Enamikus OECD riikides on olemas TAI nõukogud, mille pädevuses on valitsuste ja ministeeriumite nõustamine ning prioriteetide seadmine, osas riikides ka poliitika

koordinatsioon, seire, hindamine ning eelarve küsimused. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu loomisel on lähtutud eelkõige Soome eeskujust.

1 Riigikantselei tellitud uuring 2021. Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:621472/408992/page/1.

2

Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse alused, ülesanded

ning töökorraldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt nõukogu põhimäärusega. Kehtivas TAKSis on Teadus- ja Arendusnõukogu ülesanded sätestatud seaduses, kuid paindlikkuse

huvides on ülesanded viidud rakendusakti tasandile ning seaduses on üksnes Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse põhieesmärk. Koosseisu puudutavad täpsemad sätted sisalduvad samuti põhimääruses.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214;[email protected]), teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048; [email protected]), teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler (5096573; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]),

Riigikantselei strateegiabüroo teadusnõunik Laura Kirss ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 7 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse nõukogu ja selle moodustamise alused.

Lõikes 1 on toodud nõukogu väikseim ja suurim liikmete arv. Liikmete arvu puhul on lähtutud

nõukogu töövõimelisuse tagamisest ning eelpool mainitud raportis toodud ettepanekutest. Lõikes on sätestatud, et nõukogu koosseis kinnitatakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgselt peaminister, haridus- ja teadusminister ning majandus- ja

tööstusminister. Teised nõukogu liikmed määrab Vabariigi Valitsus. Lõikes 2 on täpsustatud, et Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud liikmed on teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni

valdkonna tunnustatud eksperdid.

Lõikes 3 on toodud, et nõukogu tööd korraldab Riigikantselei. Riigikantselei ülesanneteks on muuhulgas istungite kokkukutsumine ja korraldamine, istungite protokollimine ja protokollide avalikustamine, materjalide edastamine nõukogu liikmetele.

Eelnõu § 2 lõikes 1 on kirjeldatud nõukogu ülesanded. Nõukogu peamine ülesanne on Vabariigi

Valitsuse nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise küsimustes, pidades silmas riigi strateegilisi eesmärke. Valdkonnad, milles nõukogu

Vabariigi Valitsust nõustab, on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna konkurentsivõime säilitamine ja parandamine, riiklik rahastamine, osalemine rahvusvahelises koostöös ning riigiasutusena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ümberkorraldamine ja

vajadusel nende tegevuse lõpetamine. Nõukogu ülesanne on jälgida teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisüsteemi ümbritseva keskkonna muutusi ning lähtuda nendest ettepanekute

tegemisel Vabariigi Valitsusele. Majandus, tehnoloogia, ühiskond ja ökoloogiline olukord arenevad kiiresti ning uued trendid, probleemid ja võimalused võivad ilmneda ootamatult. Kui poliitika neid ei arvesta, võib see muutuda kiiresti ebaefektiivseks või isegi kahjulikuks.

Ümbritseva keskkonna jälgimine aitab mõista, millised on rahvusvahelised suunad, millega tuleb arvestada, et püsida konkurentsis või kasutada koostöövõimalusi. Uued tehnoloogiad (nt

tehisintellekt, kvantarvutid, rohetehnoloogiad) võivad muuta tervet majandussektorit. Majanduse struktuur ja vajadused muutuvad. Poliitika peab toetama sektoreid, kus on kasvupotentsiaal või kus on vaja innovatsiooni. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

poliitika ei saa olla staatiline ega isoleeritud – see peab olema paindlik, reageerimisvõimeline ja tulevikku vaatav, et toetada ühiskonna ja majanduse arengut võimalikult tõhusalt.

Lisaks loetletud ülesannetele on lõikes 1 sätestatud, et nõukogu täidab muid talle seadusega

pandud ülesandeid, samuti ülesandeid, mille on talle andnud Vabariigi Valitsus.

3

Lõikes 2 on sätestatud nõukogu õigus kaasata oma ülesannete täitmiseks vajadusel eksperte,

samuti moodustada töörühmi, tellida uuringuid ning koostada raporteid. Samuti on lõikes sätestatud nõukogu õigus saada määruses loetletud osapooltelt tööks vajalikke dokumente ja

informatsiooni.

Eelnõu §-s 3 on kirjeldatud nõukogu töö korraldamist, sealhulgas nõukogu töö juhtimist, töövorme, istungite sagedust ning tegevusplaaniga seonduvat. Nõukogu tööd juhib peaminister

ning istungeid viiakse läbi kord kvartalis või vastavalt vajadusele nii kohapeal kohtudes kui ka elektroonilisi vahendeid kasutades. Päevakord pannakse kokku vastavalt nõukogu liikmete poolt tehtud ettepanekutele.

Eelnõu §-s 4 kirjeldatakse istungi läbiviimist. Istungi kokkukutsujaks on Riigikantselei, kes

saadab nõukogu liikmetele istungi päevakorra materjalid vähemalt kümme tööpäeva enne istungi toimumist. Kui reeglina osalevad istungitel üksnes nõukogu liikmed, siis kokkuleppel

nõukogu esimehega võib istungitele kutsuda ka isikuid, kes nõukogusse ei kuulu.

Eelnõu § 5 käsitleb otsuste vastuvõtmist istungil. Üldiselt tehakse otsused konsensuslikult, kuid kui konsensust ei leita, on otsuse tegemiseks vajalik kahe kolmandiku osalevate nõukogu liikmete enamus. Nõukogu on otsustuspädev, kui kohal on rohkem kui pool nõukogu liikmetest.

Eelnõu § 6 sätestab võimaluse võtta otsused vastu nõukogu kokku kutsumata. Kiirete küsimuste arutamiseks või nõukogu esimehe ettepanekul võib nõukogu langetada otsuseid ka elektrooniliselt. Sel juhul edastab Riigikantselei nõukogu liikmetele e-posti teel otsuse

tegemiseks vajalikud materjalid. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.

Eelnõu § 7 käsitleb istungite protokollimist, protokolli allkirjastamist, eriarvamuste kajastamist

ning protokolli avalikustamist. Protokollid avalikustatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel sarnaselt kehtivale praktikale2.

Eelnõu § 8 kohaselt jõustub määrus 1. oktoobril 2025.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus: teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni poliitika nõukogu

moodustamise ja tegevuse reguleerimine.

Muudatuse kirjeldus: määruses sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu moodustamise kord, ülesanded ja töökord. Nõukogu on Vabariigi Valitsust

nõustav kogu, mille tööd juhib peaminister. Nõukogu asendab senist Teadus- ja Arendusnõukogu, mille tegevust reguleerinud Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määrus nr 247 „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus“ kaotab kehtivuse seoses teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks muutumisega pärast TAIKSi jõustumist 1.oktoobril 2025.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:

1) Vabariigi Valitsus, ministeeriumid ja Riigikantselei;

2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud huvirühmad.

2 https://valitsus.ee/teadus-ja-arendusnoukogu-10

4

4.1. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile

Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Lisaks teadus- ja arendustegevusele kuulub nõukogu ülesannete hulka ka innovatsioonipoliitika, mis tagab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni senisest parema sidususe. Nõukogu töö on

senisest enam suunatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilistele küsimustele ja poliitikakujundamisele, keskendudes senisest vähem ministeeriumite tegevusele

ja poliitika elluviimise küsimustele.

4.2. Mõju riigivalitsemisele

Määruse eelnõul on positiivne mõju riigivalitsemisele. Kuna nõukogu ülesanded hõlmavad nii teadus- ja arendustegevust kui ka innovatsiooni, vähendab see valdkondade vahelist killustumist ja võimaldab valdkondade ühtset strateegilist juhtimist ning tervikvaadet.

Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgmistes valdkondades: majandus, loodus- ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus, regionaalareng.

Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Tegevustoetuse eraldamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest Riigikantselei eelarve kaudu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Riigikantseleile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks evalveeritud teadus- ja arendusasutustele,

ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

14.08.2025 nr 8-1/25/3392

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisa:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud

rakenduskõrgkoolid, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, SA Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Mariann Saaliste

735 0214 [email protected]