| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/3250-2 |
| Registreeritud | 14.08.2025 |
| Sünkroonitud | 15.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Sille Preimer (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Eelarvearenduste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 11.07.2025 nr RAM/25-0792/-1K
Meie 13.08.2025 nr 6-8/220466/2505939
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud rahandusminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Hea meel on selle üle, et eelnõus on põhjalikult reguleeritud riigieelarvest toetuste andmise ja
tagasinõudmise kord, samuti viiviste ja intresside arvestamine. Tunnustust väärib ka see, et
täpsemini reguleeritakse Vabariigi Valitsuse reservi moodustamist ja kasutamist.
Jään siiski varem avaldatud seisukoha juurde, et nn tegevuspõhine aastaeelarve sellisena, nagu see
on Riigikogule esitatud alates aastast 2020 ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eelnõu ei sisalda
nõudeid aastaeelarve olemuslikuks muutmiseks. Põhiseaduse järgi peab Riigikogu seadusega
kehtestama igaks aastaks riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Iga-aastase riigieelarve eelnõu esitab
PS kohaselt Vabariigi Valitsus. Riigikogul on põhiseaduslik õigus teha riigi aastaeelarves sisulisi
muudatusi. Vähendada ei tohi seadustega ette nähtud tulusid ega suurendada seadustega ette
nähtud kulusid. Eelnevast järeldub, et aasta riigieelarves tuleb näidata, kui palju kulub seadustes
ette nähtud pensionideks, toetusteks, hüvitisteks jms. Nagu varem korduvalt selgitatud, peavad
vastavad kulu- ja tuluread olema aasta riigieelarve seaduses eneses. Riigikogu annab täitevvõimule
kulutamiseks loa ja vajadusel kehtestab muudatused samuti Riigikogu.
Kui Vabariigi Valitsus peab vajalikuks ja mõistlikuks liigendada kulud lisaks majanduslikule
sisule veel muul alusel, on seda võimalik teha aastaeelarve seletuskirjas või muudes dokumentides.
Kahtlen, kas on mõtet viia administratiivse ja majandusliku sisuga kulude jaotus1 kärbitud kujul
seaduse lisast seaduse põhiteksti (RES § 26 lg 51 muudatus). Ministril on õigus muuta
ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarveid, ilma et ta muudaks valitsemisala piirmääraga
vahendite kogumahtu. Samuti saab minister muuta tulemusvaldkonna programmi tegevuse
majandusliku sisu detailset liigendust, ilma et ta muudaks programmi tegevuse piirmääraga
vahendite kogumahtu (RES § 56 lg 22 muudatus). Seetõttu on taoline liigendamine aastaeelarves
tegelikult mõttetu. Eelarvet täiendatakse ridadega, mis tegelikult ei tähenda midagi – ministrid
saavad neid ridu muuta ilma Riigikogu poole pöördumata. Sellised read riigieelarves ei ole
1 Majandusliku sisuga kulude jaotus tähendab eelnõu järgi kulude liigendamist järgmises vaates: tööjõu- ja
majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused ning muud kulud, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava
maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.
2
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses aasta riigieelarvele omistatud tähenduse ja mõttega,
milleks on täidesaatva võimu kulutustele piiride seadmine, mida saab otsustada vaid Riigikogu.
Ka eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatusega ei muutu Riigikogu otsustusõiguses midagi.
Seletuskirjas on märgitud, et muudatuste eesmärk on riigieelarve esitamine terviklikult, et oleks
tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Seletuskirja kohaselt
muudetakse eelnõuga riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sellest
tulenevaid riigieelarve kasutamise reegleid. Need reeglid peaksid tagama tasakaalu seadusandliku
ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses ning aitama vältida ebamõistlikku töökoormust
riigieelarve muudatuste menetlemisel Riigikogus. Seletuskirjas on veel öeldud, et riigiasutused
peavad rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, kuid riigieelarve kasutamise
paindlikkust ei ole kavas muuta, ning et minister võib riigieelarve majandusliku sisu ja
valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahendeid vajadusel ümber liigendada. Veel on
seletuskirjas selgitatud, et detailse riigieelarve muutmist ei pea tingimata algatama Riigikogus.
Kokkuvõtvalt: eelnõus pakutud muudatused ei aita tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 115
täitmist. Jään varasema seisukoha juurde, et Riigikogu peaks otsustama eeskätt majandusliku
sisuga kulude jaotuse. Seevastu teabe selle kohta, kuidas eelarverahaga on suudetud üht või teist
eesmärki täita või mõnd mõõdikut mõjutada, võib vajadusel esitada seletuskirjas.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|