Rahandusministeerium_arvamus

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 11.07.2025 nr RAM/25-0792/-1K

Meie 13.08.2025 nr 6-8/220466/2505939

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud rahandusminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Hea meel on selle üle, et eelnõus on põhjalikult reguleeritud riigieelarvest toetuste andmise ja

tagasinõudmise kord, samuti viiviste ja intresside arvestamine. Tunnustust väärib ka see, et

täpsemini reguleeritakse Vabariigi Valitsuse reservi moodustamist ja kasutamist.

Jään siiski varem avaldatud seisukoha juurde, et nn tegevuspõhine aastaeelarve sellisena, nagu see

on Riigikogule esitatud alates aastast 2020 ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eelnõu ei sisalda

nõudeid aastaeelarve olemuslikuks muutmiseks. Põhiseaduse järgi peab Riigikogu seadusega

kehtestama igaks aastaks riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Iga-aastase riigieelarve eelnõu esitab

PS kohaselt Vabariigi Valitsus. Riigikogul on põhiseaduslik õigus teha riigi aastaeelarves sisulisi

muudatusi. Vähendada ei tohi seadustega ette nähtud tulusid ega suurendada seadustega ette

nähtud kulusid. Eelnevast järeldub, et aasta riigieelarves tuleb näidata, kui palju kulub seadustes

ette nähtud pensionideks, toetusteks, hüvitisteks jms. Nagu varem korduvalt selgitatud, peavad

vastavad kulu- ja tuluread olema aasta riigieelarve seaduses eneses. Riigikogu annab täitevvõimule

kulutamiseks loa ja vajadusel kehtestab muudatused samuti Riigikogu.

Kui Vabariigi Valitsus peab vajalikuks ja mõistlikuks liigendada kulud lisaks majanduslikule

sisule veel muul alusel, on seda võimalik teha aastaeelarve seletuskirjas või muudes dokumentides.

Kahtlen, kas on mõtet viia administratiivse ja majandusliku sisuga kulude jaotus1 kärbitud kujul

seaduse lisast seaduse põhiteksti (RES § 26 lg 51 muudatus). Ministril on õigus muuta

ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarveid, ilma et ta muudaks valitsemisala piirmääraga

vahendite kogumahtu. Samuti saab minister muuta tulemusvaldkonna programmi tegevuse

majandusliku sisu detailset liigendust, ilma et ta muudaks programmi tegevuse piirmääraga

vahendite kogumahtu (RES § 56 lg 22 muudatus). Seetõttu on taoline liigendamine aastaeelarves

tegelikult mõttetu. Eelarvet täiendatakse ridadega, mis tegelikult ei tähenda midagi – ministrid

saavad neid ridu muuta ilma Riigikogu poole pöördumata. Sellised read riigieelarves ei ole

1 Majandusliku sisuga kulude jaotus tähendab eelnõu järgi kulude liigendamist järgmises vaates: tööjõu- ja

majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused ning muud kulud, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava

maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.

2

kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses aasta riigieelarvele omistatud tähenduse ja mõttega,

milleks on täidesaatva võimu kulutustele piiride seadmine, mida saab otsustada vaid Riigikogu.

Ka eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatusega ei muutu Riigikogu otsustusõiguses midagi.

Seletuskirjas on märgitud, et muudatuste eesmärk on riigieelarve esitamine terviklikult, et oleks

tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Seletuskirja kohaselt

muudetakse eelnõuga riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sellest

tulenevaid riigieelarve kasutamise reegleid. Need reeglid peaksid tagama tasakaalu seadusandliku

ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses ning aitama vältida ebamõistlikku töökoormust

riigieelarve muudatuste menetlemisel Riigikogus. Seletuskirjas on veel öeldud, et riigiasutused

peavad rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, kuid riigieelarve kasutamise

paindlikkust ei ole kavas muuta, ning et minister võib riigieelarve majandusliku sisu ja

valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahendeid vajadusel ümber liigendada. Veel on

seletuskirjas selgitatud, et detailse riigieelarve muutmist ei pea tingimata algatama Riigikogus.

Kokkuvõtvalt: eelnõus pakutud muudatused ei aita tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 115

täitmist. Jään varasema seisukoha juurde, et Riigikogu peaks otsustama eeskätt majandusliku

sisuga kulude jaotuse. Seevastu teabe selle kohta, kuidas eelarverahaga on suudetud üht või teist

eesmärki täita või mõnd mõõdikut mõjutada, võib vajadusel esitada seletuskirjas.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]