Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksusesse

Tiimijuht Olga Šturm

AS Hoolekandeteenused

Merimetsa tee 3 üksus

[email protected]

Teie nr

Meie 13.08.2025 nr 7-9/250753/2505937

Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksusesse

Lugupeetud Olga Šturm

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 30.01.2025 ette teatamata AS-i Hoolekandeteenused (AS

HKT) Tallinna Merimetsa tee 3 üksuse (edaspidi: üksus) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi.

Viimati kontrollis õiguskantsler seda hoolekandeasutust 17.02.2022.1

Üksuse kõik kohad olid täidetud: kontrollkäigu ajal elas seal 32 inimest, kes olid suunatud

ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel (edaspidi: teenus). Teenust

osutatakse kahekorruselises hoones neljas peresarnases üksuses. Elanike magamistoad on

ühekohalised. Hoone üldruumides, koridorides ja õuealal kasutatakse videovalvet.

Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu üksuse ruumides, tutvusid dokumentidega ning vestlesid

töötajate ja elanikega. Muu hulgas kontrolliti eelmise kontrollkäigu põhjal antud soovituste

elluviimist.

Endiselt on probleeme inimeste eraldamise korraldamisega. Eraldamise ajal on tähtis tagada

inimese ohutus, tema pidev vahetu jälgimine ning võimalus tualetti kasutada. Kuigi eraldamise

juhtumid dokumenteeritakse järjepidevalt ja süsteemselt, peaksid juhtumite kirjeldused olema

üksikasjalikumad, et saaks põhjalikult analüüsida teenuse mõju ja teha hõlpsamalt järelevalvet.

Üksus soosib töötajate koolitamist. Siiski on vaja jätkuvalt hoolitseda selle eest, et töötajad

läbiksid vajalikud koolitused võimalikult peatselt pärast tööle asumist.

Hoolekandeasutuses viibijal peab jääma võimalus lähedastega suhelda. Külastamise reegleid saab

vajadusel täiendada. Üksuse kodukorra ja külastamise reeglid võiks avaldada üksuse kodulehel,

nii oleksid need lähedastele paremini kättesaadavad.

Üksusel ei ole õigust otsustada kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise

lõpetamist ega inimese sundravile suunamist. Seega tuleb sellesisulised punktid kodukorrast välja

võtta.

1 Õiguskantsleri 17.02.2022 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa üksusesse.

2

Üksusel tuleb läbi mõelda, kuidas saaks järjepidevalt tagada hoolealustele võimalus töötada või

töösarnast tegevust pakkuda. Samuti peab hoolitsema selle eest, et hoolealustele pakutav toit oleks

alati värske ja kvaliteetne.

Eraldamine ja eraldusruum

Üksuses on eraldusruum, kuhu võib inimese paigutada ainult seaduses ettenähtud tingimustel

(sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 107). Eraldusruumis viibivat inimest peab pidevalt jälgima

(SHS § 107 lg 2). Seda on rõhutanud ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise ja

Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT).2

Üksuses kehtestatud eraldamise juhiste kohaselt on pideva jälgimise all peetud silmas töötaja

viibimist eraldusruumi kõrval või inimese kaamerast jälgimist, nii et töötaja näeb ja kuuleb teda

ning inimene näeb ja kuuleb ka töötajat.3

Õiguskantsler on varem öelnud, et pidevast kaamera abil jälgimisest ja aeg-ajalt eraldusruumi

kontrollimisest ei piisa eraldatud inimese turvalisuse tagamiseks.4 CPT on soovitanud, et inimese

eraldamise korral võib töötaja viibida eraldusruumi ukse taga või jälgida hoolealust kõrvalruumi

aknast. Seda peab tegema nii, et eraldatud inimene näeks töötajat. Samal ajal peab ka töötaja

pidevalt nägema ja kuulma eraldatud inimest. Videopildi abil jälgimine ei asenda töötaja

kohalolu.5 Töötajate arvu planeerides tuleb arvestada järelevalve korraldamise vajadust, sest samal

ajal, kui töötaja jälgib eraldusruumis olevat inimest, ei tohi teised hoolealused omapäi jääda.

Kontrollkäigul selgus, et eraldusruumi puust lavatsil on terav serv ja selle vastu kukkumisel võib

end vigastada. Tervisekaitsenõuete järgi peab kohtumääruse alusel ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja eraldusruum olema muuhulgas ohutu ja sobiva sisustusega, nii et

inimesel poleks võimalik seal end vigastada.6

Üksuses kehtestatud eraldamise juhised näevad ette, et eraldamise ajal peab inimesel olema

võimalik kasutada eraldusruumi kõrval olevat tualetti või tuleb eraldusruumi viia potitool.7

Tervisekaitsenõuetega ei ole eraldusruumi tualetile nõudmisi sätestatud.

CPT soovituse kohaselt peab eraldusruumi sisustus olema selline, mida ei saa kergesti lõhkuda,

kasutada relvana või sellega end või teisi vigastada.8 Eraldatu peab vajaduse korral saama käia

tualetis.9 Eraldusruumi potitooli või muu anuma paigutamist ei saa pidada ohutuks lahenduseks.

Sel juhul ei ole välistatud oht, et eraldatu võib end või teisi inimesi vigastada.

Seetõttu kordab õiguskantsler varasemat soovitust, et eraldusruumi paigutatud inimene peab

saama käia tualetis.10 Ka CPT on rõhutanud, et eraldusruumis olijale tuleb anda võimalus tualetti

kasutada.11 Oluline on, et selliste olukordade lahendamisel rakendatakse selget käitumisjuhist.

2 CPT, 2017. Täiskasvanutele psühhiaatriaasutustes kasutatavad ohjeldusmeetmed (uuendatud CPT standard), p 7. 3 AS Hoolekandeteenused. Kohtumäärusega erihoolekandeteenus. Eraldamise ABC, p 2.2. 4 Õiguskantsleri 17.02.2022 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa üksusesse, lk 5. 5 CPT Bulgaaria 2023. aasta visiidi raport, p 39. 6 AS HKT andis teada, et kõrvaldas puuduse – nurk on lihvitud ümaraks, et keegi end selle vastu ei vigastaks (AS

HKT 04.07.2025 e-kiri). 7 AS Hoolekandeteenused. Kohtumäärusega erihoolekandeteenus. Eraldamise ABC, p 2.4. 8 Põhja-Makedoonia 2019. aasta visiidi raport, p 145. 9 Põhja-Makedoonia 2023. aasta visiidi raport, p 159. 10 Õiguskantsleri 17.02.2022 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa üksusesse, lk 5. 11 CPT Portugali 2019. a visiidi raport, p 113; CPT Horvaatia 2022. aasta visiidi raport, p 198.

3

Õiguskantsler palub üksusel tagada inimese eraldamisel tema ohutus ja pidev vahetu jälgimine.

Eraldatud inimesele tuleb tagada ka tualeti kasutamise võimalus.

Eraldamise dokumenteerimine

Üksuses dokumenteeritakse iga eraldamisjuhtum kahes osas: koostatakse eraldamise otsus ja

toimingu kirje kantakse eraldamise registrisse. Lisaks on iga juhtumi kohta koostatud kirjeldused,

mille jaoks kasutatakse kindlat vormi. Hea on see, et dokumenteerimine on olnud järjepidev ja

süsteemne.

Eraldamise otsustes ei olnud kirjas eraldamise lõpetamise aega. See oli aga välja toodud

eraldamise registris. Õiguskantsler soovitab eraldamise otsuse vormi täiendada ja lisada ka sinna

eraldamise lõpetamise aeg.

Eraldamise otsustes oli eraldusruumi paigutamise põhjuseid kirjeldatud liiga üldsõnaliselt. Näiteks

oli kirjas, et inimene on verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldne (nt S. S.-i eraldamine 14.11.2024).

Samuti oli üldsõnaliselt kirja pandud eraldamisele eelnenud olukorra kirjeldus ja inimese

rahustamiseks kasutatud meetmed.

Seadus näeb ette, et dokumentides tuleb üksikasjalikult kirjeldada ka eraldamisele eelnenud

olukorda, rahustamiseks kasutatud meetmeid (SHS § 107 lg 8 p 3) ning eraldamise põhjuseid

(SHS § 107 lg 8 p 4).

Eraldamise protsessi puudutav põhiline teave peaks sisalduma ühes dokumendis, sest sel juhul

pole vaja mujalt lisainfot otsida. Detailse kirjelduse eesmärk on see, et hiljem oleks võimalik

kontrollida meetme rakendamist.12

Õiguskantsler palub edaspidi eraldamise otsuses kirjeldada eraldamisele eelnenud olukorda ja

eraldamise põhjust üksikasjalikumalt, nii et põhiline teave oleks kajastatud ühes dokumendis.

Ka juhtumi kirjeldused tuleks esitada detailsemalt. Kontrollitud kirjeldused olid valdavalt üsna

napid. Üksikasjalikumad järeldused võimaldavad agressiivse käitumisega hoolealuste seisundit

paremini mõista ja hoolekandeasutusel vajalikke meetmeid planeerida. Ühtlasi on teave oluline

järelevalve tegemiseks. Ka CPT on rõhutanud inimese ohjeldamise täpse protokollimise vajadust,

et oleks võimalik meetme mõju hinnata.13

Eraldamise otsuseid kontrollides ilmnes, et S. S.-i eraldamine (16.11.2024) oli dokumenteeritud

puudulikult. Eraldamise otsuses ei olnud kirjas, milliseid meetmeid kasutati inimese rahustamiseks

enne tema eraldamist. Õiguskantsler palub alati täita eraldamise vormil kõik andmeväljad ja

märkida ära, kui andmed puuduvad.

Eraldamise otsuse saab teha selleks pädev asutus. L. I. S.-i eraldamise (07.11.2024) kohta tegi

otsuse politsei. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa politseiametnik otsustada hoolekandeasutuses elava

inimese eraldamise üle. Eraldamise otsuse teeb hoolekandeasutus ning inimese võib eraldada kuni

kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kõige rohkem kolmeks tunniks järjest

(SHS § 106 lg 6). Eraldamine lõpetatakse kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumisel, kes

12 Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2024. aasta lahend nr 3-21-939, p 28. 13 CPT Bulgaaria 2023. aasta visiidi raport, p 39.

4

otsustavad, kuidas edasi toimida.14 Kui inimene eraldusruumis ei rahune, siis on võimalik viia ta

psühhiaatriakliinikusse erakorralisele vastuvõtule.

Eraldamise registrit ja eraldamise otsuseid võrreldes ilmnes, et eraldamise registrisse ei olnud

kantud L. I. S.-i eraldamist 07.11.2024.15

Õiguskantsler palub kanda eraldamise registrisse kõik eraldamisjuhtumid. Eraldamise otsused ja

juhtumikirjeldused peaksid olema detailsemad. Nii on üksusel võimalik olukorda põhjalikult

analüüsida ja järelevalveasutusel teha järelevalvet.

Tegevusjuhendajate kvalifikatsioon

Hea on see, et üksuses soositakse ja tähtsustatakse töötajate koolitamist. See selgus

tegevusjuhendajate koolituste ülevaatest, aga ka vestlustest. Lisaks kohustuslikele koolitustele on

töötajatele pakutud ka muid erialaseid koolitusi.

Tegevusjuhendajate oskused ja teadmised on olulised ööpäevaringset erihooldusteenust saavate

inimeste ohutuse ja heaolu tagamiseks. Üksus peab tagama, et erihoolekandeteenust vahetult

osutava inimese teadmised ja oskused vastaks sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määrusega nr 38

ettenähtud nõuetele.

Kontrollkäigu ajal selgus, et viis töötajat ei olnud läbinud kavakohast koolitust ega oma koolituse

läbimisega võrdsustatud väljaõpet. Seaduse kohaselt tuleb töötajal vajalik koolitus läbida täies

mahus kahe aasta jooksul pärast tööle asumist.

Tegevusjuhendaja peab läbima peale selle veel kohustusliku täienduskoolituse, et ta oskaks toime

tulla kohtumäärusega hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud

inimestega. Kümme inimest ei olnud seda koolitust saanud. Ka see koolitus tuleb läbida kahe aasta

jooksul pärast tööle asumist. Mõlemad nõuded olid täitmata nendel tegevusjuhendajatel, kes olid

üksusse tööle asunud 2023. aastal või hiljem.16

Õiguskantsler kordab oma varasemat soovitust ja palub hoolitseda selle eest, et kõik üksuse

tegevusjuhendajad saaksid võimalikult peatselt pärast tööle asumist osaleda õigusaktidega nõutud

koolitustel.17

Üksuse kodukord

Kodukorra jaotises „Vastutus kodukorra rikkumisel“ (edaspidi: kodukorra osa) on kindlaks

määratud, mida töötajatel tuleb teha, kui hoolealune rikub kodukorda.18

14 AS Hoolekandeteenused. Kohtumäärusega erihoolekandeteenus. Eraldamise ABC, p 3.1. 15 AS HKT andis teada, et võtab soovitused arvesse ja täiendab eraldamise otsuse vormi. Eraldamise otsusesse

lisatakse üksikasjalikumad kirjeldused eraldamisele eelnenud olukorra kohta ning kirjeldatakse eraldamise aluseks

olevat juhtumit detailsemalt ja üksikasjalikumalt. Hoolekandeasutus on teadlik, et hoolealuse eraldamise otsuse saab

teha ainult hoolekandeasutus. AS HKT korraldas töötajatele 26.06.2025 sel teemal täiendkoolituse. Puuduv eraldamise

otsus kanti registrisse (AS HKT 04.07.2025 e-kiri). 16 AS HKT andis teada, et 2025. a juuni seisuga töötab Tallinna Merimetsa tee 3 üksuses 24 tegevusjuhendajat.

Tegevusjuhendaja koolitus on vaja veel läbida kahel töötajal (tööle asunud 12.11.2024 ja 29.01.2025) ning ühel

töötajal on vaja läbida täiendkoolitus, kus õpetatakse toime tulema ohtliku käitumisega inimestega (tööle asunud

12.11.2024). AS HKT jälgib, et nõuded saaks täidetud (samas). 17 Õiguskantsleri 17.02.2022 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa üksusesse, lk 3. 18 AS-i Hoolekandeteenused Merimetsa kodu kodukord, alapeatükk „Vastutus kodukorra rikkumisel“.

5

Kodukorra punktis 1.5 on ette nähtud, et üksuse töötaja teatab kodukorra rikkumisest politseile ja

kiirabile. Selline tagajärg või sellega ähvardamine on eksitav. Kodukorra rikkumise tagajärjed

võivad olla väga erinevad ja enamasti pole vaja operatiivteenistustele selle kohta infot anda.

Ennekõike tuleb politseid ja kiirabi teavitada inimese eraldamise korral (SHS § 107 lg 5).

Kodukorra osa punkti 1.6 järgi teatab üksuse töötaja juhtumikorraldajale, kui on vaja muuta

inimesele pakutavat teenust või teenus lõpetada või kui inimene tuleb paigutada teise

hoolekandeasutusse. Selline tagajärg või sellega ähvardamine on eksitav. Hoolekandeasutus ei saa

omal algatusel kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lepingut

lõpetada ega suunata inimest teistsugust teenust saama.

Kinnises asutuses ööpäevaringse erihoolekandeteenuse määramise ja ka teenuse peatamise või

lõpetamise otsustab kohus (SHS § 105 lg 4). Inimese suunab teenuseosutaja juurde

Sotsiaalkindlustusamet kohe pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist

(SHS § 71 lg 4). Seadusega on sätestatud, keda hoolekandeasutus peab viivitamata teavitama, kui

on otsustatud täisealise inimese nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses peatada või

lõpetada. Teavitada tuleb kohut ning isiku eestkostjat ja elukohajärgset valla- või linnavalitsust

(SHS § 105 lg 6).

Kodukorra punktis 4 on kirjas, et kodukorra korduva teadliku rikkumise korral võib inimesega

lepingu lõpetada ja ta sundravile suunata. Ka sundravile suunamise üle ei saa hoolekandeasutus

otsustada. See kodukorra punkt on eksitav, kuna hoolealusele jäetakse sundravi kohaldamise

eeldustest ja alustest väär mulje.

Psühhiaatriline sundravi on mittekaristuslik mõjutusvahend. Sundravi saab määrata kohus, kui on

täidetud sundravi määramise eeldused ja selleks on olemas alus. Sundravi (PsAS § 17 lg 1) hõlmab

ka isiku ravimist tema tahtest olenemata.19 Seejuures vähendatakse psüühikahäirest tulenevat ohtu

ja aidatakse inimesel uuesti iseseisvalt ühiskonnas toime tulla. Sundravi kohaldatakse juhul, kui

inimene on toime pannud õigusvastase teo süüdimatus seisundis või on tekkinud mõni muu

karistusseadustiku § 86 lõikes 1 nimetatud olukordadest. On võimalik, et kohtumääruse alusel

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise käigus paneb hoolealune toime kuriteo, mille eest

kohus otsustab määrata inimesele sundravi.

Enne sundravi kohaldamist hindab kohus, kas inimene on ohtlik ja kas ta vajab psühhiaatrilist

sundravi (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 394). Inimese ohtlikkusest ei saa automaatselt

tuletada sundravi kohaldamise vajadust.20 Selleks et kindlaks teha ravivajadus, tuleb hinnata seda,

kas inimese tervisehäiret on võimalik mõjutada meditsiiniliste vahenditega.21

Tahtest olenematut vältimatu psühhiaatrilise abina osutatavat ravi (edaspidi: tahtest olenematut

ravi) saab samuti määrata ainult kohus (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 2). Kui

psühhiaatrilise sundravi määramise otsustab kohus kriminaalkohtumenetluses (KrMS 16.

peatükk), siis tahtest olenematu ravi määratakse tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) 54. peatükk). Kui inimene on kohtumäärusega paigutatud tema nõusolekuta

ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja selle asemel osutub vajalikuks määrata talle tahtest

olenematu ravi, siis seda saab samuti otsustada kohus TsMS 54. peatükis ettenähtud korras.

19 Riigikohus, 2020. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eeldused ja alused. Kohtupraktika analüüs, lk 3˗4. 20 Samas, lk 18. 21 RKKKm 31.03.2017, 3-1-1-105-16, p 25.

6

Niisiis ei ole üksusel pädevust ega õigust kirjeldatud meetmeid rakendada. Sobimatu ja eksitav on

nende meetmetega ka ähvardada. Õiguskantsler palub need punktid kodukorrast välja võtta.22

Suhtlusvõimaluste ja suitsetamise piiramine

Inimestega vestlustest selgus, et üksus on piiranud hoolealuste õigust kasutada telefoni või arvutit

või seadnud üksuses viibiva inimese lähedasele külastamise piiranguid. Samuti öeldi, et üksus

piiras kõigi hoolealuste suitsetamist pärast seda, kui üks neist põhjustas tahtlikult tulekahjualarmi

käivitumise.

Õiguskantsler on ka varem rõhutanud, et kinnises asutuses viibival inimesel peab säilima kontakt

välise eluga.23 Telefon ja arvuti on olulised teabe hankimise ning suhtlusvahendid. CPT soovituse

kohaselt peab hoolealune saama iga päev kasutada oma mobiiltelefoni või asutuse telefoni, seda

võib turvalisuse kaalutlustel piirata vaid erandjuhtudel. Piirangu võib seada arst või kohus

individuaalsele riskihinnangule tuginedes.24 Õiguskantsler palub tagada hoolealustele telefoni ja

arvuti kasutamise võimalused, arvestades riske, mis võivad sellega kaasneda.

Külaliste registrist selgus, et E. R.-i vennale on külastamine rangelt keelatud ja seda keeldu on ka

rakendatud. Kui külastamispiirang seati selleks, et vältida keelatud asjade hoolekandeasutusse

toomist, siis on võimalik seda eesmärki saavutada ka muul moel. Näiteks on võimalik

külastuskorraga kehtestada, et korra rikkumisel vaatavad külastaja ja üksuse töötaja koos läbi

kohtumisele kaasavõetavad asjad, mida külaline plaanib hoolealusele üle anda. Sellise reegli

eesmärk on, et hoolealusele ei toodaks hoolekandeasutustes keelatud asju. Samuti on üksuse

töötajal võimalik kohtumist eemalt jälgida.

Hoolekandeasutuses viibija külastamine on samuti üks viis välise eluga kontakti hoida. Kui

inimesel on säilinud suhtlus oma lähedastega, siis tuleks hoolekandeasutusel seda suhtlust toetada.

Külastusõigus ei saa sõltuda hinnangust külastaja sobivuse kohta.25 Hoolekandeasutusel on õigus

kehtestada külastuskord ja selles ette näha ka tagajärjed, juhul kui korrast kinni ei peeta.

Õiguskantsler palub leida viisi, kuidas hoolealune saaks oma lähedasega suhelda ka juhul, kui

külastamisele on vaja seada piiranguid.

Vestlustest selgus, et üksuses on lubatud suitsetada selleks ettenähtud kohtades. Suitsetamine

keelati ka neis ajutiselt pärast seda, kui üks elanik põhjustas tahtlikult tulekahjualarmi käivitumise.

Hoolekandeasutuses on keelatud asjad, mis võivad kujutada ohtu hoolealuse või teiste inimeste

elule ja tervisele (SHS § 6 lg 1 p 4). Kui suitsetamine on hoolekandeasutuses selleks ettenähtud

kohas tavapäraselt lubatud, ei tohiks selle keelamist rakendada mõjutusvahendina

tuleohutusreeglite vastu eksimise korral. Samuti pole sellisel juhul vaja mõjutusvahendit

rakendada kõigi üksuse elanike suhtes.

Õiguskantsler palub sellistes olukordades inimestele kehtivad reeglid üle korrata ja anda selgitusi,

mitte karistada. Hoolekandeasutuse ülesanne ei ole elanikke eksimuste eest karistada. Seetõttu

peaks distsiplineeriva karistuse määramine olema erandlik ning hoolekandeasutus peab seda iga

22 AS HKT selgituste kohaselt on nüüdseks need punktid kodukorrast välja võetud (AS HKT 04.07.2025 e-kiri). 23 Õiguskantsleri 22.–23.10.2020 kontrollkäik SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundraviosakonda, lk 7. 24 CPT Bulgaaria 2023. aasta visiidi raport, p 47. 25 Vt ka õiguskantsleri 11.05.2023 kontrollkäik Marta Kodusse, lk 7.

7

kord hoolikalt kaaluma ja selgelt põhjendama. CPT on soovitanud hoolealustele karistuste

määramisest loobuda.26

Selleks et hoolealuste lähedased oleksid kursis asutuse kodukorra ja külastamise reeglitega, tuleb

need teha neile kättesaadavaks. Õiguskantsler soovitab külastamise reeglid avaldada ka AS HKT

kodulehel.

Töövõimaluste pakkumine

2022. aastal pakkus üksus töötegevusena katusedetailide pakendamist. Eelmise kontrollkäigu ajal

oli töös seisak.27 Ka praegu pakub üksus töötegevusena katusedetailide pakendamist, kuid

kontrollkäigu ajal ei olnud võimalik inimestele tööd anda, sest detailidele polnud tellimusi.

Üksuse selgituse kohaselt töötas 2024. aasta jooksul keskmiselt 38 protsenti hoolealustest ning

2025. aasta jaanuaris 30 protsenti hoolealustest. Tööseisakud vältavad keskmiselt üks-kaks nädalat

ja mõnikord ka kuu. 2024. aastal ei olnud hoolekandeasutusel võimalik töötegevust pakkuda kogu

aasta peale kokku kahe kuu vältel. Töö asemel pakutakse elanikele aktiveerivaid ja arendavaid

tegevusi vastavalt hooajale, võimalustele ja üksuse päevakavale.28

Hoolekandeasutusel on kohustus luua kohtumääruse alusel asutusse suunatud inimestele

võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil (SHS § 100 lg 2 p 5).

Õiguskantsler palub üksusel järjepidevalt tagada võimalused töötamiseks või töösarnaseks

tegevuseks.29

Toitlustamine

Mitu inimest kaebas, et pakutav toit ei ole alati hea maitsega, kirjeldati, et toidul on kopitanud

maitse. Toidu koguse üle inimesed ei kurtnud.

CPT on soovitanud kindlaks määrata viisid, kuidas saaks kontrollida hoolealustele pakutava toidu

kvaliteeti.30

Õiguskantsler palub hoolitseda, et inimestele pakutav toit oleks alati värske ja kvaliteetne.

Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 15. septembriks 2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]

26 CPT 2015. aasta Saksmaa visiit, p 126. 27 Õiguskantsleri 17.02.2022 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa üksusesse, lk 2. 28 AS-i Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3 üksuse tiimijuhi 25.02.2025 e-kiri. 29 AS HKT selgituste järgi on alternatiivseid töötegevusi elanikele pakutud, kuid nad on asendustööst keeldunud.

Asendustööks sobivaid tööandjaid otsitakse pidevalt (AS HKT 04.07.2025 e-kiri). 30 CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiit, p 138.