Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Haljala Linnavalitsus

[email protected]

Teie 25.07.2025 nr 7-6/25/180 Meie 14.08.2025 nr 2.2-9/25/2414-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Haljala Linnavalitsuse pöördumise seoses isikuandmete (st

täpsemalt inimese ees- ja perekonnanime) käsitlemisega planeerimismenetluses kooskõlas

planeerimisseaduse (PlanS), avaliku teabe seaduse (AvTS), märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS), haldusmenetluse seaduse

(HMS), isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ning GDPR (IKÜM) määrusega.

Täpsemalt küsite, et kui füüsiline isik osaleb planeerimismenetluses (avalikus haldusmenetluses)

ehk esitab küsimusi, avaldab oma seisukohta, teeb ettepanekuid või esitab vaide, siis kas on ja

millistel tingimustel on õigustatud füüsilise isiku (eraisiku) nime avalikustamine või selle

varjamine:

1) asutuse dokumendiregistris (saabunud kirjade autorina, vastuskirjade adressaadina);

2) planeeringu avalike väljapanekute tulemusel tekkinud nn koostöötabelites arvamuse

esitajana; 3) kirjade/vastuskirjade avalikustamisel valla veebilehel (saabunud kirjade autorina,

vastuskirjade adressaadina)?

4) planeerimismenetlustes toimuvate avalike arutelude protokollides arvamuse esitajana?

Sootite teada, missugused on nõuded/soovitused planeerimismenetluste raames füüsiliste isikute

nimede avalikustamiseks/mitteavalikustamiseks.

Lisaks kirjeldate, et planeerimismenetluse raames toimuvad avalikud koosolekud ja PlanS-i

alusel korraldatavad avalikud arutelud, mida ei ole seadusest tulenevalt kohustus salvestada,

aga mida siiski KOV-i poolt üldjuhul tehakse kas ainult koosoleku protokollimise eesmärgil või

lisaks ka eesmärgiga, et koosolekut saaksid järele vaadata/kuulata ka inimesed, kes sellel osaleda

ei saanud. Tegemist on isikuandmete töötlemisega, sest inimesed on salvestistel oma hääle,

nägude jms alusel identifitseeritavad. Olete lähtunud IKS § 11 toodud põhimõttest, et inimesi

tuleb salvestusest/filmimisest ja selle eesmärgist enne koosolekut teavitada, et neil oleks võimalik

sellest keelduda, ruumist lahkuda või siis kohapeal enda pildile sattumist kuidagi vältida. Seoses

sellega soovite vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Kui avaliku koosoleku helisalvestist kasutatakse vaid koosoleku protokolli koostamise

eesmärgil ja pärast seda hävitatakse (inimesi on enne koosoleku algust sellest teavitatud), kas

kohalik omavalitsus on kohustatud pärast koosolekut selle salvestise teabenõude korras siiski

väljastama?

2) Kas kohalik omavalitsus peab keelama või saab keelata avalike koosolekute salvestamise ja

filmimise nende avaliku levitamise eesmärgil, kui see toimub ilma koosolekul osalejaid

teavitamata ja nende nõusolekuta?

2 (3)

Avaliku teabe seaduse üldjuhendis1 planeerimismenetluse avalikust puudutavas peatükis on

märgitud, et planeeringu andmestiku puhul vajab reeglina piirangut isiklik kontaktteave. Näiteks

kui naaberkinnistu omanik on avaldanud kinnistu aadressist erineva postiaadressi või lisanud

asutusega peetud kirjavahetuses oma e-posti aadressi, telefoninumbri vms, siis on võimalik sellele

osale seada piirang AvTS-i § 35 lg 1 p 12 alusel. See tähendab, et teabele ei ole dokumendiregistri

kaudu otseligipääsu ja teabenõude korral väljastatakse dokument ilma isikliku kontaktteabeta.

Samuti on juhendis selgitatud, et pelgalt isiku nime sisaldumine või ka sellele isikukoodi lisamine

ei saa olla piirangu aluseks. Samas tuleb isiku nime alati vaadata koos muu teabega, mida

dokument sisaldab, ja hinnata, kas sellise teabe avalikustamine võib tuua kaasa isiku eraelu

puutumatuse.

PlanS seletuskirja kohaselt kohaldub PlanS-s sätestatud avalikkuse põhimõte koos AvTS-s

kehtestatud reeglitega. See tähendab, et teabe avalikustamine ning selle nõudmise õigus peavad

olema tasakaalus teiste põhiseadusest tulenevate väärtustega, näiteks eraelu puutumatuse ning

autori õiguste kaitsega. Eraelu puutumatuse kaitse on piiritletud viisil, et ainult isiku eraelu

oluliselt riivavat infot ei avalikustata. See tähendab, et varem kohustuslikuna avalikustatavad

andmed, mis pärinevad näiteks kinnistusraamatust, on ka planeerimismenetluses avalikud. /…/

Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab hindama info saamise taotluse sisu ja kaaluma, milline

oleks otstarbekas ja mõistlik lahendus teabe väljastamiseks. Haldusorgan peab järgima, et

menetluse vältel esitatud taotluste korral tuleb lähtuda AvTS-st.

Kuigi planeerimisseaduse kohaselt tuleb avalikustada ka esitatud arvamused ja vastuväited, ei

kohusta seadus seda tegema tingimata isikustatud kujul, vaid igakord tuleb järgida AvTS-is

sätestatud reegleid, sh hinnata piirangu kehtestamise vajadust eraelu kaitseks.

Dokumendiregistrile tulenevad nõuded AvTS-ist, mille § 12 lg 3 sätestab, et kui asutusele

saabunud dokumentide saatja või asutusest väljastatud dokumentide saaja on füüsiline isik, siis ei

märgita dokumendiregistri avalikus vaates teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut tuvastada.

Eelnevalt märgitud selgituse ja muude üldjuhendi planeerimismenetluse peatüki seisukohtade

pinnalt on selge, et planeerimismenetluses osaleva füüsilise isiku nimi ei ole

planeerimismenetluses piiranguga teave.

Seega, kuigi planeerimismenetlus oma olemuselt on avalik menetlus ning füüsilise isiku nime

selles menetluses piiranguga teabeks ei peeta, siis dokumendiregistris dokumentide

registreerimisel tuleb ikkagi juhinduda AvTS-i regulatsioonist. See tähendab, et ka

planeerimismenetluse raames toimunud kirjavahetuse puhul füüsilise isikuga ei märgita

dokumendiregistri avalikus vaates teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut tuvastada, sh isiku nime.

Juhul, kui tegemist on dokumendiga, mida asutuse dokumendiregistris ei avalikustata, aga mida

on võimalik teabenõude korras välja küsida (nt planeeringute avalike väljapanekute tulemusel

tekkinud arvamuse esitamise koostöötabel), siis igal juhul on kohaliku omavalitsuse (KOV) kui

teabevaldaja kohustus hinnata, millist teavet sellest dokumendist väljastatakse. Sama põhimõte

kehtib ka kirjade/vastuskirjade avaldamisel valla veebilehel ning avalike arutelude protokollides

arvamuse avaldajate puhul, kus oluline on kirja/arvamuse sisu, mitte avaldaja isikuna.

Arvestada tuleb AKI arvates ka sellega, et kuna planeeringute puhul on nii pooldajaid kui ka

vastaseid, siis isikute nimede avaldamine võib osapoole jaoks tuua kaasa negatiivseid tagajärgi.

Seega on KOV-i kui planeerimisalase tegevuse korraldaja kohustus hinnata teabe saamise taotluse

sisu ja kaaluda, milline oleks otstarbekas ja mõistlik lahendus teabe väljastamiseks.

Planeerimismenetluse avaliku koosoleku salvestamise vajaduse ja eesmärgi otsustab asutus. Kui

1 Avaliku teabe seaduse üldjuhend, 7. peatükk.

3 (3)

salvestamise eesmärk on protokolli koostamine, siis tuleb salvestis ka peale eesmärgi saavutamist

ehk protokolli koostamist kustutada. Arvestada peab sellega, et olenemata salvestamise eesmärgist

on salvestise näol tegemist avaliku teabega, seega on ka õigus salvestist teabenõude korras välja

küsida (kui salvestis on alles). Teabevaldajal tuleb hinnata, kas ja mis ulatuses salvestis sisaldab

juurdepääsupiiranguga teavet ning vastavalt sellele ka otsustada salvestise väljastamise viisi ja

ulatuse.

KOV võib avalikul koosolekul öelda, et salvestada ei tohi, kuid kui keegi seda siiski teeb enda

tarbeks ehk isikliku otstarbe eesmärgil IKÜM mõistes, siis IKÜM ei kohaldu. Kui isik salvestab

koosoleku ja avalikustab salvestise, siis enam isikliku otstarbe erandile tugineda ei saa. Sellisel

juhul on tegemist IKÜM-i kohaldamisalasse kuuluva andmetöötlusega, mille eest vastutab

salvestise avaldanud isik, mitte KOV. Avaldaja peab salvestise avaldamisel järgima IKÜM-ist

tulenevaid nõudeid.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel