Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Roman Rubinov

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 23.07.2025 Meie 14.08.2025 nr 2.2-9/25/2392-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) pöördumise avaliku

ülesande täitmise käigus ametniku filmimise ja salvestise avaldamise kohta.

Kirjeldate, et on läbi viidud riikliku järelevalve, mille raames kontrolliti loomapidamistingimusi

ning viidi läbi loomade äravõtmine. Kontrolli käigus oli kohal ka Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) esindaja. Kontrolli käigus salvestas loomapidaja telefoni abil ametnike tegevuse ning

avaldas hiljem osalisi videolõike sotsiaalmeedias (Facebookis). Antud juhul video oli avaldatud

loomakaitse liidu hallataval sotsiaalmeediakontol. Videol on äratuntavad nii PTA kui PPA

ametnike näod, hääled ja käitumine. Samuti on videole lisatud subjektiivne hinnang ametnike

tegevusele. Küsite, kas ametnik saab keelata oma tegevuse salvestamist ning kas isikult saab

nõuda salvestamise eesmärgi selgitamist.

Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku

hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus

anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse

ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu on järgnevalt toodud üldised Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) selgitused.

Pöördumises esitatud asjaoludest tulenevalt on võimalik eeldada, et toimus vähemalt kolm eraldi

andmetöötlustoimingut vähemalt kahe erineva andmetöötleja poolt. Kõigipealt salvestas

loomapidaja ametnike tegevusi kontrolli käigus, seejärel eeldatavasti edastas loomapidaja

salvestise (või osa sellest) loomakaitse liidule, kes omakorda avalikustas osa salvestisest oma

konto kaudu sotsiaalvõrgustikus. Kõike neid toiminguid peab käsitlema eraldi.

Isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja IKÜM

art 6 lg 1). Nii peab olema õiguslik alus nii ametnike tegevuse salvestamiseks, kui ka salvestise

edastamiseks avaldamiseks. Lõppastmes sõltub konkreetne alus andmetöötluse olukorrast ja

eesmärgist. Igal juhul peab andmetöötleja selgelt teadma ja olema suuteline selgitada, millisel

õiguslikul alusel ja eesmärgil ta isikuandmeid töötleb. Õiguslikke aluseid on AKI avanud oma

kodulehel Töötlemise õiguslikud alused.

Lisaks peab AKI vajalikuks rõhutada, et kuigi PTA kontroll on haldusmenetluse osa ning

haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 7 lg 1 järgi on haldusmenetlus avalik, et tähenda see

automaatselt seda, et ametnike isikuandmeid saab ilma piiranguteta töödelda. Arvestada tuleb

sellega, et kuigi isik töötab avalikuks sektoris, on ka temal õigus isikuandmete kaitsele.

2 (2)

Põhiseadus sätestab isiku õiguse oma isikuandmete kaitsele, mis kohaldub ka avalikus sektoris

töötavatele isikutele. Ühtlasi võivad antud juhul kõne alla tulla ka teatud piirangud

menetlustoimingu sisust tulenevalt (nt kui menetlustoimingu sisu avalikustamine võib takistada

menetluse läbiviimist vms).

IKÜM art 15 lg 1 alusel on inimesel õigus saada andmetöötlejalt kinnitus, kas tema isikuandmeid

töödeldakse ja kui töödeldakse, siis sellisel juhul on tal õigus tutvuda oma isikuandmete ja IKÜM

art 15 lg-s 1 loetletud teabega. Lisaks on inimesel IKÜM art 15 lg 3 alusel õigus saada koopia

enda töödeldavatest isikuandmetest. Seda õigust on täpsemalt avatud AKI kodulehel: Teave

isikuandmete kasutamise kohta.

Seega on IKÜM art 15 alusel võimalik välja küsida enda isikuandmetega seonduv, sh koopia

neist. Oluline on silmas pidada, et inimene saab küsida koopiat üksnes enda töödeldavatest

isikuandmetest. Samuti on oluline silmas pidada, et see õigus kohaldub üksnes ametnikule kui

füüsilisele isikule. Sellel alusel ei saa asutus ise küsida koopiat ega teavet oma ametniku või

töötaja kohta.

Juhul, kui andmetöötleja tugineb töötlemisel õigustatud huvi alusele, on sellel alusel toimuvale

isikuandmete töötlemisele võimalik andmesubjektil esitada vastuväiteid tulenevalt IKÜM art 21

lg-st 1.

IKÜM art 17 annab andmesubjektile õiguse nõuda oma isikuandmete kustutamist vastavate

asjaolude kehtimisel (IKÜM art 17 lg 1 punktid a-f), nt IKÜM art 17 lg 1 punkti c järgi on

andmesubjektil õigus nõuda andmete kustutamist vastuväite esitamisel töötlemise suhtes, mis

toimub õigustatud huvi alusel (IKÜM art 21 lg 1) ja kui andmetöötlejal pole töötlemiseks

ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid. Seega ei töötle andmetöötleja andmeid edasi, v.a. juhul,

kui tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid,

õigused ja vabadused. Andmetöötlejal on õigus kustutamise taotlust mitte täita, juhul kui kehtib

üks IKÜM art 17 lõikes 3 toodud eeldustest, nt sõna- ja teabevabaduse teostamiseks; juriidilise

kohustuse täitmiseks; õigusnõuete täitmiseks jms.

Seoses videole lisatud subjektiivse hinnanguga ametnike tegevusele märgime, et subjektiivse

hinnangu puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega. Kui isik leiab, et temale on

isikuandmete töötlemisega tekkinud kahju, sh mainekahju, siis on tal õigus pöörduda

andmetöötleja vastu tsiviilkohtusse. Võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au

teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest

tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega. Andmekaitse

Inspektsioonil sellist pädevust ei ole.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel