Kiri

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Nõustume üksikelamule alalise juurdepääsu kavandamisega kinnistu lõunanurgast.

Ristumiskoht kavanda riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee orienteeruvalt km 0,64 (X:

6601805.12, Y: 544966.19). Asukohast on tagatud nõuetekohane kaugus olemasolevatest

ristumiskohtadest ja vajalikud nähtavusalad (vt joonis 1).

Joonis 1. Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

2 (3)

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt riigitee aluse maa ulatuses. Elamute puhul soovitame

kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

3 (3)

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 1

SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 2

1.1 Üldised tegevuspõhimõtted ....................................................................................... 2

1.2 Seletuskirja ülesehitus ................................................................................................ 2

1.3 Üldandmed.................................................................................................................. 2

1.4 Alusdokumendid......................................................................................................... 2

2. ASENDIPLAAN................................................................................................................ 3

2.1 Üldandmed................................................................................................................. 3

2.2 Olemasolev ................................................................................................................ 3

2.3 Asendiplaani lahendus............................................................................................... 4

2.4 Vertikaalplaneering ................................................................................................... 4

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine................................................................. 4

2.6 Teed ja platsid............................................................................................................ 5

2.7 Haljastus ja heakorrastus jäätmekäitlus ja keskkonna nõuded................................. 5

2.8 Välisvalgustus............................................................................................................ 8

2.9 Maa-ala tehnilised andmed....................................................................................... 8

2.10 Koordinaadid ........................................................................................................... 8

3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 8

3.1 Üldandmed............................................................................................................... 8

3.2 Olemasolev .................................................................................................................9

3.3 Arhitektuuri üldlahendus.............................................................................................10

4. KONSTRUKTIIVNE OSA.................................................................................................. 11

4.1 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted .................................................................... 11

4.2 Hoone kandeskelett....................................................................................................13

4.3 Hoone tehnilised andmed .........................................................................................16

5. KÜTE, VENTILATSIOON..................................................................................................16

5.1 Üldandmed ................................................................................................................17

5.2 Soojavarustus............................................................................................................. 17

5.3 Ventilatsioon............................................................................................................. 18

6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.............................................................................18

7. ELEKTRIVARUSTUS..................................................................................................... ...19

8. TULEOHUTUS................................................................................................................ 21

9. ENERGIATÕHUSUS.........................................................................................................24

10. RADOON.......................................................................................................................25

11. KUURI LAMMUTAMINE.................................................................................................25

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 2

1. ÜLDOSA

1.1. ÜLDISED TEGEVUSPÕHIMÕTTED Kõikide ehitustoodete paigaldamisel ja ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida tootjapoolseid juhised, head ehitustava ja asjakohaseid juhendmaterjale, standardeid ja õigusakte ka siis, kui seletuskirjas neile eraldi viidatud ei ole. Ehitustöödel tuleb kasutada kvaliteetseid ja tuntud ehitustooteid ning süsteeme, eelistatult üks süsteem ühe tootja lahenduste baasil. Vastuolude esinemisel lähtuda kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja siis muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Oluliste projekteerimisvigade esinemisel teavitada sellest viivitamatult projekteerijat. Ehitise ohutust mõjutavate projekteerimisvigade esinemisel tuleb ehitustööd viivitamatult peatada ja takistada juurdepääs hoonele. Tulenevalt MTM määrusest nr. 97 vastuvõetud 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“ §-st 12 lg 4 ehitusprojekti muudatused esitada vähemalt arvamuse avaldamiseks projekteerijale kui ehitusluba või ehitusteatis ei ole nõutav ja projektimuudatuse koostaja ei ole sama kes oli esialgse ehitusprojekti koostaja. Tulenevat Ehs §-st 20 tuleb ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise üle teostada omanikujärelvalvet vastavat pädevust omava isiku poolt. 1.2 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS Käesolev seletuskiri järgib üldjoontes ülesehituselt EVS 932-2017: Ehitusprojekt väljatoodud struktuuri. Võrreldes standardis väljatoodud soovitusliku seletuskirja ülesehitusega esinevad käesolevas ehituskirjelduses mõningad hoone iseloomust tulenevad erinevused. Projekti seletuskirja peatükkides ja/või alajaotustes ei esitata infot, mida ei lahendata käesoleva ehitusprojektiga. 1.3 ÜLDANDMED 1.3.1. Ehitise asukoht Projektiga käsitletav üksikelamu on projekteeritud Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Rohuneeme tee 100 kinnistule, katastriüksuse tunnus 89001:003:1161 . Kinnistu on suurusega 2001 m², sihtotstarve 100% elamumaa. Koos üksikelamu püstitamisega käsitletakse ka samal kohal oleva kuuri lammutust. Hoonete kasutamise otstarve: 11101 üksikelamu, 12744 abihoone (lammutamine) Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. 1.3.2. Ehitusprojekti lühikirjeldus Käesoleva projektiga on kavandatud üksikelamu püstitamine ja abihoone lammutamine. Kogu projektdokumentatsioon vastab ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojekti nõuetele MTM määruse nr 97 vastuvõetud 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes. Käesoleva ehitusprojektiga on lahendatud hoone asendiplaaniline ja arhitektuurne osa vähemalt eelprojekti mahus. 1.3.3. Geodeetilised uuringud Koostas: Aime Ader OÜ AderGeo Reg.nr 14677210 MTR reg nr. EEG000465 +327 51974786 [email protected] Geodeetiliste tööde teostamise aeg: 13.04.25.a Töö nr. M050425 1.4. ALUSDOKUMENDID 1.4.1 Lähteandmed 1.4.1.1 Tellija lähteülesanne Tellija suusõnalised ja kirjalikud suunitlused. 1.4.1.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid Puuduvad

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 3

1.4.1.3 Detailplaneering Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Viimsi Vallavalitsuse korraldusega nr 501 29.06.2004.a. kehtestatud Rohuneeme tee 100 detailplaneering ja tellija esitatud lähteülesanne kinnistule üksikelamu projekteerimiseks. 1.4.2 Ehitusuuringud Puuduvad 1.4.3 Projekteerimise aluseks olevad dokumendid, andmebaasid. Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). - Ehitusseadustik - MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“ - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” - Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ - Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”. - Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ - Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004 - Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ - Vabariigi Valitsuse määrus nr 224, vv 11.10.2007 – „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ - Keskkonnaministri määrus nr 22, vv 21.04.2004 – „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ Erisused võrreldes normdokumentidega Mõnigad erinevused standardis EVS 932-2017 väljatoodud soovituslikust seletuskirja ülesehitusest on tingitud peamiselt asjaolust, et ei toimu eriosade eraldi projekteerimist, vaid MTM määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes ehitusloa taotlemiseks vajalikud teemad lahendatakse ühe ehitusprojekti raames. Samuti ei korrata projekteerimise aluseks olevaid normdokumente, lähteülesandeid ja uuringuid iga eriosa peatüki alguses, vaid need kõik on loetletud seletuskirja alguses. Erandiks on tuleohutuse osa, kus projekteerimise aluseks olevad lähtedokumendid on eraldi loetletud.

2. ASENDIPLAAN 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiosaga lahendatakse Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Rohuneeme tee 100 kinnistule projekteeritava üksikelamu ehitamisega seotud mahulised ja asendiplaanilised lahendused. 2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine Kinnistut piirab põhjast Rohuneeme tee 102a maaüksus (elamumaa100%), läänest 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (transpordimaa 100%), lõunast Rohuneeme tee 100a maaüksus (elamumaa100%) ja idast Kristle tee 5 (elamumaa 100%) kinnistu. Juurdepääs kinnistule on tagatud kinnistu läänepiirilt, Viimsi-Rohuneeme teelt (avalik tee), mis on asfaltkattega.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 4

Olemasolev detailplaneeringu järgne hoonestusala on kinnistu lõunapiirist 5,0 m, idapiirist minimaalselt 7,5 m, põhjapiirist 7,5 m ja läänepiirist 20,0 m. 2.2.2 Kitsendused Siderajatistega seotud kitsendused kinnistu põhja- ja läänepiiril. Kohalik maantee kaitsevöönd ca 27 m ulatuses kinnistu läänepiirist- Ranna piiranguvöönd kogu kinnistu ulatuses. Ranna ehituskeeluvöönd ca 27 m ulatuses kinnistu läänepiirist. Elektrirajatiste kaitsevöönd kinnistu idapiiril. 2.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistul on abihoone (EHR kood 121310915, ehitisealuse pinnaga 29 m²) ja eluhoone (elamu – EHR kood 121310901 ehitisealuse pinnaga 45 m² kuulub vastavalt detailplaneeringule perspektiivselt lammutamisele). Abihoone lammutamine käsitletud käesoleva projektiga. Esitatud teatis abihoone lammutamise kohta ja jäätmekäitluse mahud. 2.2.4 Olemasolev reljeef Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 2,50....3,00. 2.2.5 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul puudub olemasolev kõrghaljastus. Kinnistul paiknevad hekk ja mõned viljapuud. 2.2.6 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Juurdepääs kinnistule on asfaltkattega teelt, mis paikneb kinnistu läänepiiril. Võimaliku liiklusest tekitatud hoonesisese müra vältmiseks tuleb hoone projekteerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 2.3 Asendiplaani lahendus 2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus Käesoleva projektiga antakse hoone ja kinnistule planeeritavate rajatiste (planeeritud tee, trassid) paiknemise asukohad. Üksikelamu on projekteeritud kinnistule detailplaneeringu järgsele hoonestusalale, tee poolse fassaadiga planeeringujärgsele ehitusjoonele. 2.3.2 Ehitusetapid Ehitustööd tuleb teostada tervikuna ühes etapis. 2.4 Vertikaalplaneering 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneerimise aluseks on geodeetiline alusplaan, olemasolevate teede ja maapinna kõrgused. Ümber projekteeritava üksikelamu ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega antud pinnase kalded hoonest eemale. Vetikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu väljakujunenud reljeefi.. Asendiplaanil koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Hoone täpne asukoht on määratud koordinaatidega joonisel Asendiplaan. 2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus Elamu relatiivne kõrgusmärk ±0.00 paikneb absoluutkõrgusel +3.30 abs. Hoone sokkel on maapinnast 0,30 m kõrgusel. 2.4.3 Sademevee käitlemine Sadevete käitlemine on ära toodud veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskirjas 2.5 Liikluskorraldus ja parkimine 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkmine krundil Kinnistusisese liikluse jaoks rajatakse kiviplaatkattega ala. Parkimine on lahendatud kahele autole. 2.5.2 Liikluskorraldus ja parkmine kinnistuväline Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval haljasaladel ega teepeenardel parkida. ehitustööde käigus ei tohi lõhkuda ega määrida transpordimaal olevat katet ja veoteekonda. Juhul kui kate lõhutakse, tuleb taastamine teostada vastavalt Viimsi valla kaevetööde eeskirjale ja kutsuda enne kasutusloa taotlemist teede seisukorda kontrollima Viimsi Vallavalitsuse teede vanemspetsialist. Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Ehitustööde käigus kannatada saanud haljasala taastatakse kasvumullaga (h= 15 cm), millele külvatakse muruseemet.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 5

2.6 Teed ja platsid 2.6.1 Juurdesõidutee, krundisisesed teed ja platsid, katendid Juurdepääs kinnistule – projekteeritav juurdepääsutee kinnistule 5,0m laiuse a/b kattega mahasõiduga Rohuneeme teelt. Projekteeritava mahasõidu ümbruses taastada haljasala 1 m laiuselt (kasvupinnas 15cm + külvata muruseeme). Rajatav betoonkivikattega ala tehakse elamu lõunaküljele ühendamaks hoone sissepääsu esist ala parkimise ja juurdepääsualaga. Mahasõit kinnistu piirist sõidutee katte servani rajada samaväärse katendiga (a/b kate). Sademevett transpordimaale mitte juhtida. Näha ette uue katte ja ol.oleva kokkuviimine võimalikult sujuv ja ilma astmeta. Teede asukohti võib krundisiseselt vastavalt vajadusele ja koha järgi muuta. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades dreenliivaga. Kasvupinnast võib kasutada omal kinnistul pinnase ebatasasuste ühtlustamiseks. 2.7 Haljastus ja heakorrastus, jäätmekäitlus ja keskkonna nõuded 2.7.1 Olemasolev, likvideeritav ja säilitatav haljastus. Kinnistul puudub olemasolev kõrghaljastus. 2.7.2 Projekteeritud haljastus Kinnistul on olemas lillepeenrad, viljapuud ja marjapõõsad. Kõrghaljastus ei ole ette nähtud rajada. Kogu kinnistu piires tuleb rikutud või puuduv murukate taastada. Selleks külvata vähemalt 10 cm paksues kasvumulla kihi peale muruseemne segu. Muruklass IV niitmiskõrgus 5 cm. Külvisenorm seemneid 5-10 g/m2. Väetamise vajadus otsustada mulla analüüsi järgi. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. 2.7.3 Piirded ja väravad

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 6

Kinnistu on juba ümbritsetud olemasolevate piiretega, tänavapoolne vertikaallippidest piirdeaed 0,8 m kõrge .

Olemasolevad väravad väikese tahapoole astega kinnistu piirist (jalgvärav laiusega 1 m ja autovõrav laiusega 4

m) puidust hele peits vertikaalne laudis kõrgusega 1,2 m. Kokku sissesõidu laius 5 m.

2.7.4 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale. Olmeprügi kogutakse

kinnistu sissesõidu juures olevastese sorteeritavate jäätmete mahutitesse (näidatud Asendiplaanil).

Konteinerite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Jäätmete

kogumise päeval viiakse ratastel jäätmekonteinerid sissesõidu juurde tee äärde.

Juhul, kui elamu ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

Vältida jäätmete ja materjalide kuhjamist hunnikutesse. Ülejäävad materjalid eemaldada jooksvalt.

Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine

veega jne.). Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusplatsil

jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10

m3 mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole

võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires

selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.

Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja

telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat.

Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat.

Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:

• EV Jäätmeseadus, vastu võetud 28. 01. 2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52), jõustumise aeg

01.05.2004.( Redaktsiooni jõustumise kp:26.05.2021)

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 7

• Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri, Vastu võetud 11.03.2014 nr 8, RT IV, 11.03.2014, 25 jõustumine

11.03.2014. Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2023

Konteiner paigutada oma krundile kõvale pinnasele. Juhul, kui on vajalik paigaldada konteiner teistele

kinnistutele, tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. Ehitusjäätmed tuleb

liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal,

lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong;

metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon,

kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile. Kui ehitusjäätmete

tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda

käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Jäätmete hinnanguline kogus:

KOOD NIMETUS MAHT KÄITLEMISVIIS VÕI KÄTLEJA

1 17 01 01 Betoon 0.5 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

2 17 01 02 Tellised 0.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

3 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 0.1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

4 17 01 04 Kipsil põhinevad ehitusmaterjalid 0.0 m3 -

5 17 01 05 Asbestil põhinevad ehitusmaterjalid 0.0 m3 Vastavat kasutusluba omav käitleja

6 17 02 01 Puit 2.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

7 17 02 02 Klaas 0.0 m3 -

8 17 02 03 Plast 0.0 m3 -

9 17 03 01 Tõrva sisaldav asfalt 0.0 m3 -

10 17 03 02 Tõrva mittesisaldav asfalt 0.0 m3 -

11 17 03 03 Tõrv ja tõrvasaadused 0.0 m3 -

12 17 04 00 Metallid (sealhulgas sulamid) 0.2 m3 taaskasutusse

13 17 04 05 Raud ja t eras 0.1 m3 taaskasutusse

14 17 04 07 Metallisegud 0.2 m3 taaskasutusse

15 17 04 08 Kaablid 0.1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

16 17 05 01 Pinnas ja kivid 10.5 m3 omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel

17 17 05 02 Süvenduspinnas 10.5 m3 omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel

18 17 06 01 Asbesti sisaldavad 0.0 m3 -

19 17 06 02 Muud isolatsioonimaterjalid 3.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

20 17 07 01 Ehitus- ja lammutusjäätmesegu 10.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

Ehitusplatsil kogutakse eraldi konteineritesse või kuhjadesse järgmised jäätmed, numbrid vastavalt eelnevale tabelile: kivid jms - 01, 02; kuhjatuna metall jms - 12, 13, 14, 15; konteinerid 2 tk, must ja värviline metall eraldi pinnas jms - 16, 17; kuhjatuna segaehitusjäätmed - 03, 08, 19, 20; konteiner puit - 06; kuhjatun

Majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.

Tulenevalt jäätmeseaduse §136-12 alates 2023. aasta 31. detsembrist kõigile elanikele kohustuslikuks

biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult

ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö

teenustööna.

Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 8

jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Kivi- ja betoonijäätmed võib suunata ka kivipurustisse madalakvaliteedilise täitematerjali saamiseks ning

taaskasutusse. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke

ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate

nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse omavalitsusega ja

keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete

segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti

jäätmespetsialistiga.

Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada omavalitsuses

kinnitatud vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

2.8 Välisvalgustus

Hoone esine ala varustada liikumise peale rakenduva valgustusega. Valgustus lahendatakse eraldi

elektriprojektiga. Projekteeritav välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega.

Valgustemperatuur välisvalgustitel mitte üle 3000K

2.9 Maa-ala tehnilised andmed

Katastriüksuse tunnus: 89001:003:1161

Krundi pindala: 1201 m2

Krundi sihtotstarve: 100% elamumaa

Ehitisealune pind: 164,0 m2

Parkimiskohtade arv: 2

Hoonete tuleohutusklass: TP3

2.10 Hoone nurkade koordinaadid

1. X 6601823,22 Y 544992,24

2. X 6601823,22 Y 545001,84

3. X 6601824,22 Y 545001,84

4. X 6601824,22 Y 545010,27

5. X 6601812,99 Y 545010,27

6. X 6601812,99 Y 545001,84

7. X 6601815,99 Y 545001,84

8. X 6601815,99 Y 544992,24

3. ARHITEKTUUR 3.1 Üldandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiosaga käsitletakse Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Lagle tee 4 kinnistule

projekteeritava üksikelamu ja abihoone arhitektuurseid ja konstruktsioonilisi lahendusi.

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite

ning juhendmaterjalide loetelu:

- Ehitusseadustik

- MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt

- EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded

- Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 9

- Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja

viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II

3.2 Olemasolev, linnaehituslik analüüs

Ehitusprojektis käsitletav piirkond on väikemajade piirkond, mis on hoonestatud erinevatel aegadel. Tegemist

on piki mere äärt kulgeva hoonestatud alaga. Tänaseks päevaks on püstitatud elamud või on olemasolevad

suvilad ümberehitatud aastaringselt kasutatavateks majadeks. Lisaks eluhoonele paiknevad kinnistutel reeglina

ka ühekorruselised abihooned. Eluhooned on valdavalt kuni 2 korruselised, viilkatusega ehitised, hoonete

arhitektuune stiil on väga mitmepalgeline – ei ole väljakujunenud ühtset hoonestuslaadi.

Arvestades piirkonnas olemasolevat hoonestust, sobitub Rohuneeme tee 100 kinnistule püstitatav

üksikelamu ühtse arhitektuurilise ansambliga, piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.

Fotoviited Rohuneeme tee olemasolevale hoonestusele

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 10

Hoone tehniliste näitajate võrdlustabel detailplaneeringuga

Tehniline näitaja Projekteeritav DP lubatud Hinnang

Hoone kõrgus (elamu)

6,0 m 8,5 m Vastab DP

Korruselisus (elamu)

1 Kuni 2 Vastab DP

Katuse kalle 30 % 29-45 % Vastab DP

Lubatud eh- alune pind 164 m² 180 m² Vastab DP

Hoonete arv kinnistul 1 1 Vastab DP

Suletud brutopind 164 m² 360 m² Vastab DP

3.3 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoonete paiknemine, planeeringu piirangud

Detailplaneeringuga on määratud hoonestatava ala kaugus kinnistu piiridest. Projekteeritav elamu on

paigutatud detailplaneeringuga lubatud hoonestusala idapiirile. Hoone igale nurgale on antud koordinaadid

EH2000 süsteemis. Elamu relatiivne kõrgusmärk ±0.00 paikneb absoluutkõrgusel +3,30.

Elamu rajatakse sissepääsuga lõunast, elutoa tsooniga lõuna-põhja-lääne suunas.

3.3.2 Hoonete arhitektuuri üldkontseptsioon

Üksikelamu on projekteeritud kahe liidetud ristkülikukujulise põhiplaaniga ja vertikaalse voodrilauaga

viimistletud ühekorruselise viilkatusega hoonena. Hoone vundament on plaatvundament, välisseinad

puitsõrestikseinad, katusekonstruktsioon puitsarikatel ja fermidel, elutoa osas soojustatud katuslaega kogu

ulatuses, teiste ruumide osas soojustatud pööningulaega. Katusekatteks hoonel profiilplekk.

Elamu põhikorrusel 0,00 tasapinnal on avar elutuba ning köök paigutatud lõunapoolse sissepääsu ja elutoa

vahele avatuna. Merepoolsesse mahtu on projekteeritud avar elutuba ja avatud köök ning esik.

Risti asetsevasse hoone mahtu on projekteeritud magamistoad, pesuruumid ja abiruumid (garderoob,

tehnoruum, majapidamisruum). Elutuba avatuna atuslaeni saades oma valguse lääne poole

avanevatestpõrandast 2,8 m kõrgustest ja omab otse pääsu ümber elutoa osa paiknevale puitterrassile.

Lõunapoolselt terrassilt on sissepääs hoonesse, hoone erinevaid funktsioone ühendavasse esikusse.

Hoone pikkuseks on 18,03 m, laiuseks on 11,23 m ja kõrgus 6,0 meetrit ümritsevast maapinnast.

Hoone põhikorruse kõrgus lae alla on 2,69 m ja elutoa osa kõrgus katuslae harja alla 4,4 m.

3.3.3 Ehitiste kasutusiga

Hoone kavandatav kasutusiga on 50 aastat.

3.3.4 Eksterjööri lahendus

Hoone välisviimistluses on kasutatud naturaalseid ja loodusesse sobivaid materjale. Hoone puitsõrestikseinad

on viimistletud termomänd vertikaalse voodrilauaga. Sokkel kaetud tumehalli silikoonkrohviga ning katus

elamul musta CLASSIC profiilterasega.

3.3.5 Interjööri lahendus

Käesolevaga on antud üldised sisekujunduslikud põhimõtted. Eesmärgiks on saavutada elamu välise

arhitektuuriga haakuv elukeskkond. Siseruumide värvi- ja materjalivaliku teostab tellija. Siseruumide

põrandad on niisketes ruumides kaetud keraamiliste plaatidega, ülejäänud põrandad on kaetud naturaalse

parketiga. Märgruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega või mikrotsemendiga.

Materjalide ja värvivalikul on tähtis jälgida kasutajasõbralikkust lähtuvalt tervisenõuetest.

3.3.6 Sisekliima

Elamu välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhku pidavad ja piisavalt soojustatud.

Inimeste püsiva viibimise ruumides on tagatud nõuetekohane loomulik valgustus.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 11

3.3.7 Välisviimistlus

VUNDAMENT - HALL KROHVIPIND SILIKOONKROHV, TIKKURILA FACADE 760 VÄRVIKAART Q868

VÄLISSEINAD-ERINEVA LAIUSEGA VERTIKAALNE LAUDIS TERMOMÄND LASUUR VALTTI HONKA 5072

KATUS- TERASPROFIIL CLASSIC TUMEHALL RR23

RÄÄSTAKASTID- KITSAS LAUDIS, TOON TIKKURILA VÄLISVÄRVI KOLLEKTSIOON 760 , Q864 TUMEHALL

VIHMAVEESÜSTEEMID - KANTPROFIIL, 100X100 MM TUMEHALL RR23

AKNAD JA KLAASIDEGA VÄLISUKSED- 3X PKETT- AKNAD SELEKTIIVKLAASIDEGA -PVC AKNAD

VÄLJAST JA SEEST ANTRATSIIT

TERRASS - TUMEHALL KUUMÕLITATUD TERRASSILAUD

FIBO MOODULKORSTEN KORSTNA VÄLISVIIMISTLUS TUMEHALL KROHVIPIND 3.3.8 Hoone ruumide spetsifikatsioon ELAMU Nimetus Pindala I korrus ESIK 12,3 M² ELUTUBA 30,5 M² KÖÖK 16,0 M² KODA 4,3 M² TUBA 15,2 M² TUBA 18,9 M² TUBA 14,8 M² WC-DUŠŠ 2,1 M² WC-DUŠŠ 5,5 M² GARDEROOB 5,4 M² TEHNORUUM 4,1 M² MAJANDUSRUUM 6,5 M² KOKKU SULETUD NETOPIND 135,6 M²

4. KONSTRUKTIIVNE OSA 4.1 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu: • EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded • EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; •EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused; • EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016+NA:2016 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus; •EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010– Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus; • EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 – Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus; • EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks; •EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 12

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus • EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri funktsiooniga ruume ja üldkasutatavaid ruume rahuldavad R`w >48dB heliisolatsiooninõuded. Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<32dB ja tööruumides <35dB. Kõigi vahelaekonstruktsioonide õhumüra isolatsiooniindeks Rw ≥48dB ja taandatud löögimüra indeks L’n,w ≤58dB. Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1) Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1) Hoone akustikale esitatavad nõuded Piirdetarindite mürapidavus peab vastama standardile EVS 842: 2003 (Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Väliste piirdetarindite õhumüra isolatsiooninõudeid (R’tr,s,w) töö- ja üldkasutavates ruumides ei kehtestata, kuna välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud müratase ruumi sees. Eluruumidel väliste piirdetarindite õhumüra vajalik isolatsiooni indeks R’tr,s,w=50dB>35 dB, vastavalt kui välismüratase LpA,eq,T=61...65dB. Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<35dB Normatiivsed kasuskoormused Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent. Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m². Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Üldised nõuded välispiiretele Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on tagatud konstruktsiooni valikuga ja vastavate soojustuse ning auru- ja tuuletõkke kihtidega. Hallituse ja kondensaadi vältimiseks on vajalikes ja kriitilistes kohtades ette nähtud konstruktsioonidesse tuulutuste rajamine. Konstruktsioonide kirjeldused on üksikasjalikumalt antud hoone joonistel ja seletuskirjas. Tarindite tehnilised andmed Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Betoon C25/30 Armatuurteras B500B armeerimiskiud Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Saematerjal C16 Liimpuit GL24 Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali mark/klass Armatuurteras B500B Tsementmört M10

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 13

Ehitise kvaliteedinõuded •EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded • Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Kvaliteediklass II • Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Kvaliteediklass II • Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II • Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II • Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kvaliteediklass II 4.2 Hoone kandeskelett 4.2.1. Hoone üldjäikus ELAMU on ühekorruseline hoone. Üldjäikus on tagatud puifermide, vahelae puittalade ja kandvate puitsõrestikseinte koostöös, kus kandeelementide peale kinnitatakse metallist lindid (kinnitus iga elemendi külge). Projekteeritav hoone rajatakse plaatvundamendile, millele toetatakse kandvad seinad. Seinad puitsõrestikseinad 4.2.2. Vundament Projekteeritav vundamendi lahendus koosneb raudbetoonplaadist L-ploki kasutusega piki välisperimeetrit rajatava plaadi osana. Vundamendi alt peab olema eemaldatud mittekandev pinnase kiht (muld, huumus jms). Tagasitäiteks ja vajaliku kõrgusarvu saavutamiseks kasutada hea kandevõimega jämekruusa või liiva. Aluspinna peale paigaldada vähemalt 30 cm paksuselt tihendatud killustik, peale paigaldada omakorda soojustus vahtpolüstüreen λd ≤ 0,037 EPS120 Perimeeter 100+100+100mm paksuselt. Pealmise 100mm paksuse soojustuse alla paigaldada radoonitõkke/niiskustõkke kile. Tagasitäited teha liivaga. Radoonitõkke/niiskustõkke läbiviigud peavad olema õhutihedad. Radooni-/niiskustõke paigaldada ühtse tervik- kihina kuni välisseina välimise pinnani. Radooni-/niiskustõke paigaldada plokivundamendi hüdroisolatsioonikihi bituumenrullmaterjali alla. Kasutada minimaalselt 0,3 mm paksust radoonitõkkekilet, jätkud ülekattega vähemalt 200 mm. Soojustuskihi peale valada raudbetoonplaat paksusega 100 mm mille sisse on paigaldatud põrandaküttetorud. Betooni armeerimiseks kasutada terasest armeerimisvõrku. Armeerimisvõrk peab asetsema raudbetoonplaadi alumises kihis vähemalt 30 mm kõrgusel. Raudbetoonplaadi peale paigaldada põranda viimistlusmaterjalid. Enne betoonivalu tegemist peavad olema paigaldatud kõik betoonplaadi alla jäävad vajalikud kommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsioonitorud, tugev ja nõrkvoolu kaablid, küttetorustikud jms.). Vundamendi peale paigaldatakse hüdroisolatsiooniks kaks kihti bituumenrullmaterjali vältimaks võimalikke liitekohtade avanemist ning niiskuse kapillaartõusu. Vundamendi soojustuse paigaldamisel lähtuda materjali valmistaja paigaldusjuhistest. BETOONPLAAT SISEVIIMISTLUS VASTAVALT SISEKUJUNDUSELE (LIHVITUD BETOONPÕRAND, MÄRGADES RUUMIDES KERAAMILINE PLAAT) RAUDBETOONPLAAT PÕRANDAKÜTTETORUDEGA 100mm EPS 120 Perimeeter 300 mm NIISKUSTÕKKEKILE-RADOONITÕKKEKILE PEALMISE 100mm SOOJUSTUSKIHI ALL TIHENDATUD KILLUSTIKUPADI 300mm FILTERKANGAS LIIVALUS 4.2.3 Sokkel Maapinnast alates viimistletakse sokkel silikoonkrohviga. Sokli konstruktsioonid on kirjeldatud alajaotises vundament. Sokli kõrguseks maapinnas on kavandatud 30 cm.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 14

4.2.4 Välisseinad Ehitatavate välisseinte kandeelemendiks on 195x45 + 45x45 mm puitkarkass seinad mille peale on paigaldatud tuuletõke. Seestpoolt kaetakse seinad vastvalt sisekujundusele kas karkassil kipsplaadiga või laudisega. VÄLISSEIN (VÄLJAST SISSE) VERTIKAALNE VOODRILAUD 25mm TUULUTUSPRUSS 40 (20X2)mm TUULETÕKKEPLAAT RKL-31 FACADE 50mm PUITKARKASS 195X45 VAHEL VILLSOOJUSTUS 200mm PUITKARKAS 45X45 VAHEL VILLSOOJUSTUS 50mm AURUTÕKKEKILE ROOV 22mm 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm 4.2.5 Siseseinad Siseseinad ehitatakse puitsõrestikseinad villa vahetäidisega. SS1-TUBA/MÄRG RUUM 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm DISTANTSLIIST 20X50mm AURUTÕKKE KILE PRUSS 100X50 VAHEL HELIISOLATSIOON 100mm OSB PLAAT 18mm+NIISKUSTÕKE SEINAPLAAT 10 MM SS2-TUBA/TUBA 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm PRUSS 100X50mm VAHEL HELIISOLATSIOON MINERAALVILL TP115 100mm 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm SS3-TUBA/TUBA 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm DISTANTSLIIST 20X50 MM PRUSS 150X50 VAHEL TIHE VILLAPLAAT 150mm DISTANTSLIIST 20X50 MM 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm SS4-TUBA/MÄRG RUUM 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm DISTANTSLIIST 20X50mm AURUTÕKKE KILE PRUSS 150X50 VAHEL HELIISOLATSIOON 150mm 2x KIPSPLAAT 2x12,5mm SEINAPLAAT 10mm 4.2.6 Terrass Terrass rajada taladele ja panna toetuma spetsiaalsetele terrassi vundamendiplokkidele. Olemasolev kasvupinnas kooritakse, paigaldatakse kergehitise betoonist vundamendipostid (150*150*800mm), liiv ning tambitud killustik. Terrass ehitatakse immutatud puitlaagidest 45*145mm, mis kaetakse immutatud terrassilaudadega. Terrass Terrassilaud 32 mm Tala 45x145 mm õhuvahe Tihendatud killustik 200 mm Geotekstiil 4.2.7 Vahelagi

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 15

4.2.7.1 PÖÖNINGU VAHELAGI PUISTEVILL 400mm FERMI ALUMINE VÕÕ PUITROOV 22 MM AURUTÕKE ALUMIINIUMPROFIIL 42 MM KIPSPLAAT 2x 12,5mm 4.2.7.2 ELUTOA KATUSLAGI (KALDEGA 30°) TERASPROFIIL CLASSIC SR35 ROOV- TIHE LAUDIS 2mm ROOVI ALUSPRUSSID 25mm ALUSKATE HINGAV SARIKAD 195+145X45mmVAHEL KIVIVILL 350 ) SAMM 600mm RECTICEL PIR PLAADID FOOLIUMIGA 50X1200X2400mm PUITROOV 22mm KIPSPLAAT 2X12,5mm 4.2.8 Katus Katus varustatakse vajalike tarvikute ning vihmaveerennide-torudega. Läbiviigud teostada spetsiaalsete läbiviikude abil. Sadeveeäravool katuselt toimub üle räästa vihmaveerennidesse. Tuulekasti servadesse paigaldada putukavõrk. 4.2.9 Korsten Elutoa kaminahju tarbeks on FIBO MOODULKORSTEN. Korsten varustada sädemepüüdjaga. Korsten paigaldada vastavalt tootja juhistele ja ettekirjutustele. 4.2.10 Avatäited Akende kvaliteedi, koostisosade sobivuse ja eluea tagab akende tootja vastavate sertifikaatidega. Kõik projekteeritavad aknad on sissepoole avanevad või kinnised „saksa tüüpi“ üheraamilised kolmekordse klaaspaketiga (2 selektiivklaasi, vahed täidetud argooniga) PVC aknad. Lääne- ja lõunapoolsetel akendel kasutatakse päikesekaitselahendusena ribakardinaid vastavalt sisekujundusele. Välimistele aknalaudadele paigaldatakse hallid (RR23) aknaplekid. Akende viimistlus väljast ja seest toon antratsiit Akna soojusjuhtivus 0,8...1,0 W/m2K. Akna mõõdud ja avanemise suund täpsustatakse enne tellimist seinaavade järgi. Uksed: Hoone välisuksed on puit-alumiinium uksed, väljast ja seest toon antratsiit Ustee soojusjuhtivus 0,9 W/m2K. Siseuksed on täispuituksed. Siseuste viimistlus ja detailid määratakse sisekujundusprojektiga. Niiskete ruumide uksed teha niiskuskindlad ja pritsmekindla viimistlusega. Nõutud uste tulepüsivuse, tolerantsid, helipidavuse ja kulumiskindluse garanteerib tootja. Uste koostekvaliteedi ja garantii tagab uste tootja. Uste avanemise suunale tuleb paigaldada stopperid selliselt, et uksed ei lõhuks seinte viimistlust. Uste mõõdud ja avanemise suund täpsustatakse enne tellimist seinaavade järgi. Avatäidete paigaldus teha Tarindi RYL 2000 32. või Viimistlus RYL 2000 32. osale vastavalt. Kinnitus seinakonstruktsiooni ja tihendamine vastavalt valmistaja juhenditele. Tulenevalt avatäidete tootjate täpsetest tootmisvõimalustest on lubatud akende-uste tehniliste parmeetrite minimaalne ja ainult hädavajalik muutmine.

Hoone konstruktiivse osa seletuskirja koostas Tõnu Rausberg Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsetunnistus nr.173872 4.3 Hoonete tehnilised andmed

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 16

EHITISE ÜLDANDMED NIMETUS PROJ ANDMED Ehitise liik hoone Ehitise nimetus üksikelamu Peamine kasutamise otstarve 11101 Üksikelamu Ol.ol. kinnistu pindala 1201.0 m² EHITISE ÜLDISED TEHNILISED ANDMED Ehitisealune pind (m2) 164,0 Maapealse osa alune pind (m2) 164,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 8,8 Kõrgus ol ol maapinnast (m) 6,0 Kõrgus (m) 5,8 Pikkus (m) 18,0 Laius (m) 11,2 Sügavus (m) 0 Suletud netopind (m2) 135,6 Köetav pind (m2) 135,6 Maht (m3) 755.0 Maapealse osa maht (m3) 755.0 Eluruumi pind 131,5 Eluruumi köetav pind 131,5 Üldkasutatav pind (m2) 0 Tehnopind (m2) 4,1 Tubade arv 4 Köökide arv 0 Avatud köökide arv 1 Tulepüsivus TP3 5. KÜTE JA VENTILATSIOON

5.1 Üldandmed

5.1.1 EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID Käesoleva projektiga on antud projekteeritava hoone rajamiseks vajalik kütte- ja ventilatsioonisüsteemide lahendus eelprojekti mahus. Eelprojekt vastab Eesti Vabariigi kehtivatele normidele ja eeskirjadele, hoone arhitektuur-ehituslike osade lahendustele, võrguvaldajate tehnilistele lähteandmetele. 5.1.2 LÄHTEANDMED ▪ Arhitektuurne eelprojekt ▪ Tellija lähteülesanne 5.1.3 NORMDOKUMENDID ▪ Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile", vastu võetud 21.07.2015; ▪ Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", vastu võetud 11.12.2018 ▪ Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, vastu võetud 04.03.2002 ▪ EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” ▪ EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 17

▪ EVS-EN 15665:2009 „Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimise kriteeriumide määratlemine“ ▪ CEN/TR 14788:2006 "Hoonete ventilatsioon - Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine" ▪ EVS 908-1:2016 „Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire“ ▪ EVS 812 „Ehitiste tuleohutus” kõik kehtivad osad ▪ EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ▪ EVS-EN16798-1:2019/NA:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6“ ▪ Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa ▪ Soome Ehitusnormide kogumik D2: Ehituste mikrokliima ja ventilatsioon ▪ EJKÜ soovitus 2019 „Soojussõlmed - juhised ja eeskirjad“ 5.1.4 OLEMASOLEV OLUKORD Tegemist on uusehitisega. 5.1.5 VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID ▪ Talvised parameetrid: talvine arvutuslik välisõhu temperatuur on -21 °C. ▪ Välisõhu arvutuslikku temperatuuri jahutusperioodil ei vaadeldud, kuna jahutust käesoleva projektiga ei projekteerita. 5.1.6 SISEKLIIMA PARAMEETRID KV-süsteemid ei hõlma õhu niiskuse tase reguleerimist. Siseõhutemperatuurid ruumides KV-süsteemide projekteerimisel: ▪ Tualettruumid +21°C ▪ Eluruumid +21°C ▪ Dušširuum +24°C ▪ Tehnoruumid +17°C Õhuvooluhulgad ruumides KV-süsteemide projekteerimisel: ▪ Elutuba +0,5 (l/s)/m2 ▪ Magamistuba +0,7 (l/s)/m2 ▪ WC -10 (l/s)/koht ▪ Vannituba -15 (l/s)/koht ▪ Köök -8 (l/s)/koht ▪ Tehniline ruum ±1 (l/s)/m2 Ruumides tehnosüsteemide poolt tekitatud maksimaalselt lubatud müratasemed on järgmised: ▪ Elutuba - 30 dB(A) ▪ Magamistuba - 30 dB(A) ▪ WC - 35 dB(A) ▪ Vannituba - 35 dB(A) ▪ Köök - 35 dB(A) ▪ Tehniline ruum - 45 dB(A) Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20 aastat (EPN 15.1). Üksikelamu ligikaudne energiavajadus on 9460 kWh/a.

5.2 Soojavarustus Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil, mis paigaldada tehnoruumi, õhk-vesi soojuspumba välimine korpus paigaldada üksikelamu põhjapoolsele fassaadile, naaberkinnistu poolsest piirist 7,7m kaugusele. Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid (II kategooria – elamualad). Õhk-vesi soojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 18

soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada esimese ja katusekorruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada esimesel korrusel esiku seinale. Elutuppa paigaldada sekundaarseks kütteallikaks soojustsalvestav ahi (Q=10 kW).

5.3 Ventilatsioon Ventilatsioon lahendatakse soojusvahetiga sundventilatsiooniga, kavandatav eluiga 20a. Ventilatsiooni seade hakkab paiknema tehnoruumis. Ventilatsiooni õhuvõtt on projekteeritud läbi välisseina ning ventilatsiooni heitõhu väljaviske on suunatud katusele. Sissepuhe projekteeritakse eluruumidesse ja väljatõmbed tehakse niisketest ruumidest ja muudelt üldpindadelt. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei tohi olla üle 2,5 kW/m³/s. Hoone õhuvahetus projekteerida vastavalt II sisekliima klassi nõuetele (vt. Määrus "Hoonete sisekliima ja õhustuse miinimumnõuded"). Õhutorudena on kavandatud kasutada tsinkplekktorusid, soovitatavalt ümara ristlõikega. Ventilaatoritelt leviva müra piiramiseks (mõningatel juhtudel ka ruumide vahelise müra läbikande vähendamiseks) kasutatakse nii tsentraalseid (põhiseadmete järel) kui ka (vajadusel) lokaalseid mürasummuteid. Õhuvõtu ja heitõhukanalid tehnoruumis ja õhutorud katuselae ning seina peal kondensaadi tekke vältimiseks isoleerida kas Armaflex isolatsiooniga, isolatsiooni paksus on 25 mm või villaga, isolatsioonipaksus on 50 mm. Isolatsiooni ja katte materjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Materjalidena tuleb kasutada klaasvilla või kivivilla matte vastavalt õhukanalite isolatsiooni tootja nõuetele ja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Isolatsiooni paksused vastavalt LVI RYL-2002. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Selleks paigaldatakse vent. agregaadid (ka jahutusagregaadid olemasolul) kombineeritud vedrukummi amortisaatoritega, mille tööiga on kummiamortisaatoritest pikem, vibroalustele. Vent. agregaat tellitakse ilma mürasummutiteta, nähakse ette paigaldada lokaalsed mürasummutid õhukanalitele. Müra vähendamise eesmärgil ventilaatorid ja vent. agregaat on valitud suuremad, et nad ei peaks töötama täiskoormusega. Ventilaatorite ja õhukanalite omavahelised ühendused teostada elastsete lõdvikutega. Ventilaatorite ühendused teha elastsete vahetükkidega. Õhutorustik ning sissepuhke ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita liigset müra. 5.4 Jahutus Jahutus ei ole ette nähtud.

Eelprojekti kütte ja ventilatsiooni osa koostas Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7, (Kutsetunnistus 199208) Olga Saar 6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude põhipeojekt koos sisevõrkude seletuskirja osaga on lisatud Eelprojekti digikonteinerisse eraldi projektina KV09125_PP_v01_VK. Projekteerija: KVVK PROJEKT OÜ. Töö nr: KV-091-25, v a 06.2025.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 19

7. ELEKTRIVARUSTUS 7.1. Käesoleva projekti eesmärk on kirjeldada hoone elektrivarustuse üldisi põhimõtteid alates olemasolevast liitumispunktist elektrivõrguga. Lõplikuks ehitamiseks koostatakse eraldi detailne elektriprojekt, millega kooskõlastatakse tellijaga täpsed trasside kulgemised, seadmete asukohad ja tooted. Projekteerimisel võetakse aluseks asja- ja ajakohased standardid, määrused ja muud nõuded. Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat. Põhilised nõuded on toodud järgnevates dokumentides: • Seadme ohutuse seadus • Majandus ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Majandus- ja taristuministri määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“. • Elektrilevi OÜ ettevõtte standardid, juhendid, normid ja nõuded. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS-HD 60364-4 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Kaitseviisid. • EVS-HD 60364-5 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. • EVS-HD 60364-7 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Nõuded eripaigaldistele ja - paikadele. • EVS-HD 60364-8-1. Madalpingelised elektripaigaldised. Talitluslikud aspektid. • EVS-HD 60364-8-2. Madalpingelised elektripaigaldised. Tootevtarbijate madalpingelised elektripaigaldised. 7.2. Projekteerija ja elektripaigaldise ehitaja peavad omama minimaalselt elektrivaldkonna B- pädevustunnistust või elektriinseneri kutsetaset VI. Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. 7.3. Kinnistul on olemas kehtiv võrguteenuse leping, mille täpsed andmed on toodud alljärgnevalt: • Leping nr 30547850 • Imatra Elekter AS • Lepingu sõlmimise kuupäev: 12.10.2024 • Kehtivus tähtajatu. • Tarbimiskoht: Rohuneeme tee 100, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond • Peakaitse: 3 x 16 A, pinge 0,4 kV • Mõõtepunkti EIC: 38ZEE-04414422-J • Liitumispunkt: liitumiskilbis tarbija toitekaabli otstel • Liitumiskilp kinnistu lõunapiiril 7.4. Liitumiskilbist kuni hooneni tuleb paigaldada maakaabel (mark ja ristlõige määratakse elektriprojektiga) kaitsekõrisse (minimaalselt Ø50 mm), sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale tuleb paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse tuleb paigaldada kogu pikkuses hoiatuslint. 7.5. Elamu peajaotuskilp (PJK) on ette nähtud tehnoruumi. PJK tuleb valmistada TN-S maandussüsteemile, s.t neis oleks nii N- kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldada peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatada elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp ette näha minimaalselt kaitseastmega IP31. Latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks kasutada kilpides 1-ja 3-faasilisi kaitselüliteid. Elektritarvitite toiteliinid tuleb jagada faaside vahel nii, et faaside koormused oleksid võimalikult võrdsed. PJK juures peab olema kättesaadav elektriskeem ning kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. 7.6. Hoone elektriinstallatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid peavad kulgevama lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldada kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldada kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 20

7.7. Valgustuse grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid minimaalselt ristlõikega 1,5 mm2, pistikupesade grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid minimaalselt ristlõikega 2,5 mm2. Täpsed ristlõiked ja kaablimargid määratakse elektriprojektis. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada rikkevoolukaitsmetega. 7.8. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2 m kõrgusele, pistikupesad 0,2 m kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldada 0,9 m kõrgusele põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. 8. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: • Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. • Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatakse toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. • Lisakaitsevõttena kasutada rikkevoolu kaitselüliteid ning liigpingepiirikuid. • Hoonele ei ole ettenähtud eraldi piksekaitsesüsteemi. 8.1. Hoone kõik seadmed tuleb maandada projekteeritava maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Kogu elektrisüsteem varustada maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. PJK-sse paigaldada peamaanduslatt ja ühendada kokku hoone maanduspaigaldisega, milleks on maanduselektroodid. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel kasutada ühist maandusseadet.

Elektrivarustuse seletuskirja koostas Jaan Niitsoo [email protected] Powerengineer OÜ A-pädevus nr EL-246-23 Volitatud elektriinsener, tase 8 nr 158815 Sidevarustus Sidevarustus antusd projektis ei käsitleta. Hoonel on OLEMASOLEV LIITUNINE KINNISTU PÕHJAPIIRI LÄBIVA SIDEKAABLIGA. Samas on uue hoone püstitamisel võimalik kasutada erinevaid õhu kaudu sideteenuste pakkumisi. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks. Olemasolevad sidekaablid projekteeritava juurdepääsutee all paigaldada hülsstorudesse. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia Eesti AS järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Sidekapp paigaldada üksikelamu esimese korruse esiku seinale. Hoonesisene nõrkvoolu installatsioon teostada süvispaigaldusena seintes. Eluruumid varustada võrgukaabliga (CAT6), mis viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba ühendust (Wi-fi).

Tervisekaitse, hügieeninõuded, ehitustööde kvaliteet – Projekti arhitektuurses lahenduses, valikus on arvestatud keskonnakaitse, tervisekaitse ja konstruktsioonide materjalide hügieeninõuetega. Ehitus- ja viimistlustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000-s kehtestatud nõuetele. NB! Erioasde projektid tellitakse eraldi vastavate spetsialistide käest.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 21

8. TULEOHUTUS 8.1 Üldandmed

8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiosaga on käsitletud projekteeritava üksikelamu tuleohutusalaseid lahendusi. 8.1.2 Lähteandmed Projekti arhitektuurne lahendus. 8.1.3 Normdokumendid Projekti tuleohutuse osa koostamise, ehitise edasise projekteerimise ja ehitamise aluseks võetavad seadused, määrused ja normdokumendid: - Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 - Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010 - Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastu võetud 17.07.2015 - Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30.03.2017 - Välise kustutusvee lahendus peab vastama siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetele. - EVS 932:2017: Ehitusprojekt - EVS 812-1:2017 – Ehitiste tuleohutus: Sõnavara - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid - EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“ 8.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoone tuleohutusklass: Tuldkartev (TP3). Ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Hoone välisseinte kandekonstruktsiooni materjalideks on puitsõrestik , välisviimistluseks laudis. Katus puitkonstruktsioonil kaetud terasprofiil kattega. Katuse harja kõrguseks maapinnast on 6,0 m (suurim kõrgus hoone osa ümbritsevast maapinnast). Hoonete kasutusviis: I Hoonete kasutusotstarve: 11101 üksikelamu Korruselisus: maapealseid: elamul 1 Maa-aluseid: - Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub. Hoonete eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2. 8.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 8.3.1 Tuleohutuskujad Ehitistevahelised tuleohutuskujad on kooskõlas kehtivate tuleohutusnormidega. Ehitiste vaheline tuleohutuskuja peab olema tagatud üle 8 m. 8.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, erinõuded Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub. 8.3.3 Põlemiskoormus Ehitise eripõlemiskoormust ei määrata, kuna tegemist on TP3 klassi kuuluva hoonega 8.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Eraldi tuletõkkesektsioone ei ole, mõlemad hooned moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 22

8.5 Suitsuärastus Hoonete moodustab ühe suitsutsooni. Suitsuärastus toimub välisuste ja käsitsi avatavate akende kaudu. Värske õhu juurdevool tagatakse läbi avatavate uste ja akende.

8.6 Tuletundlikkus

Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus

Katusekate Broof(t2-t4)

Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2

Välisseina välispind D – s2, d2

Õhutuspilu välispind D – s2, d2

Kandekonstruktsioonid D – s2, D2

Soojustusmaterjalid E

Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2

Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2

Terrassi põrand Dfl-s1

Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0

Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2

8.7 Evakuatsioonilahendus

Üksikelamust ja abihoonest inimeste evakueerimiseks kasutada välisust. Hädaväljapääsudena kasutada

vajadusel elamu aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele

esitatavad nõuded “ § 43.

Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja

laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.

8.8 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele

Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil. Pööninule pääs läbi esiku lakke paigaldatava luukredeli

600x800 mm avaga. Katusele paigaldatakse käigutee ja seisuplatvorm korstna juurde.

Korsten on projekteeritud ehitada vähemalt 1 m katuse tasapinnast kõrgemale. Korstna ülemine ots kaitstakse

ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse või korstnamütsiga.

Korstnale kõrgusega > 1,2 m katusepinnast tuleb puhastamiseks paigaldada töötasapind koos:

Variant 1. vajaliku ligipääsuredeli

Variant 2 :või koos korstna astmeraudadega.

Hoonel puudub kelder.

8.9 Tuleohutuspaigaldised

Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada suitsuandur ja

vingugaasiandur. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi.

Abihoonesse paigutada üks 6 kg pulberkustuti.

8.10 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Kööki paigaldatakse sund-väljatõmme

(väljatõmme 20 l/s). Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15

ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada

painduvaid kanaleid.

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 23

8.11 Kütteseadmete tuleohutus

Elamusse on projekteeritud õhk-vesi küttel põhinev keskküte, mis kõikides ruumides on lahendatud

põrandaküttena.

Üksikelamus on 1 küttekolle. See on soojustsalvestav ahi (Q=10 kW). Küttekolle paigaldada vastavalt

tootjapoolsele paigaldusjuhendile. Küttekolde väljundgaaside temperatuur ei ole suurem kui 400C ja korstna

temperatuuriklass peab vastama T400. Suitsukorsten on 1-lõõriline moodulkorsten, FIBO moodul.

Küttekolde ette põrandale paigaldada sädemekaitseplekk. Hoone horisontaalsed suitsulõõrid ei ole pikemad

kui 2m. Korstna läbiviigud tuleb isoleerida vastavalt korstna paigaldusjuhisele või EVS 812-3:2018 nõuetele ja

katta plekiga. Korstna süttivast konstruktsioonist läbimineku kohale ehitada katikud. Suitsukorsten katusest

min 1 m kõrgemal.

Korstna ülemine ots kaitstakse ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse või korstnamütsiga. Korstna puhastus-

luugi ees tagada vaba teenindusruum 0,6m ja puhastusluugi kõrgus põlevmaterjalist põrandast min 50mm.

Küttesüsteemi hooldamiseks tagada vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu ning kohakindel ja aasta

ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale.

Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviig tulepüsivus peab olema min EI15

ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.

Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahed kaetakse

mittepõlevast materjalist katteliistudega.

<T400 korstna läbiviigu pikkus 200 mm - 400 mm, siis isolatsioon min 150mm. ≥ T400 korstna puhul isolatsioon

250 mm (läbiviigu max pikkus 200 mm)

Kütteseadmete tuleohutuskujad:

Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või

põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde puhul on

kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40 cm selle ees.

8.12 Planeering

Kinnistu asub tiheasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 mõistes). Üksikelamu on

lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m.

Kinnistule on kindlustatud tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja

päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 24

abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t.

Juurde- ja sissepääsu nõuded on tagatud - juurdepääs kinnistule mahasõiduga Lagle teelt ja sissepääs

üksikelamusse ja abihoonesse välisukse kaudu.

8.13 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskonna juurdepääs on tagatud Rohuneeme teelt, kust on olemasolev mahasõit kinnistutesisesele

teele. Juurdepääsutee laius (autovärav) on 4,0 m on tagatud.

8.14 Väline tulekustutusvesi

Lähim tuletõrje veevõtu hüdrant nr 178 asub Kuldnoka tee 2 elamu juures Kuldnoka tee ja Püünsi tee ristmikul ( mis vastab EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017). Tuletõrje hüdrandist peab olema tagatud tulekustutusvesi 10l/s 3 tunni jooksul). (vt AS-4-01 ASUKOHASKEEM).

9. ENERGIATÕHUSUS

ENERGIAMÄRGIS

Nr 2511583/08596, väljastamise kuupäev 21.06.2025. Märgise väljaandja vastutav spetsialist Tõnu Tiit. Elamu energiatõhususarv on 133 kWh/m2. Tulemus A-klass. Energiamärgise algandmete allikas Ehitusloa taotlus nr 2511271/20076 Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²/a) 132.6 Tarnitud ja eksporditud energia: Tarnitud energia : elekter 8777.0 kWh/a, segapuit 683.0 kWh/a Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 2 (taristuministri 12.11.2024. a määruse nr 71 sõnastuses): Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² 140 kWh aastas ruutmeetri kohta; Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised: - elekter 2,0 - taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,65

Nõuded suvisele ruumitemperatuurile Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel. Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist.

Üldised nõuded välispiiretele Piirdetarindite soojusjuhtivus Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K) Välisseinad 0,11 Katuslagi 0,15 Aknad/välisuks 0,8/1,0

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 25

Põrand pinnasel 0,11

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.

Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6– 1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.

Üldised nõuded tehnosüsteemidele Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega. Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatoreid ja juhtseadmeid.

Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas.

Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele Tegemist on väikeelamuga suletud netopinnaga 135,6 m². Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded on sätestatud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, vastu võetud 30.04.2015 nr 36 (Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2025)-

10. RADOON Hoone asub Eesti Geoloogiakeskuse kaardi põhiselt radooniohuga piirkonnas. Püünsi külas mõõdeti kõrgeimaks radoonisisalduseks Lilleoru piirkonnas üle 250 kBq/m3. Vastavalt raportis esitatule tagatakse radooniohutus radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlate lahendustega (õhutihedad esimese korruse tarindid).

11. KUURI LAMMUTAMINE Käesoleva lammutusprojektiga käsitletakse Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 100 (kat tunnus 89001:003:1161, krundi pindala 1201 m²) abihoone (KUUR) lammutamist (EHR kood 121310915). Lammutamise eesmärk on hoone likvideerimine. Lammutatavak kuuril puuduvad joonised

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 26

Lisatud hoone fotod:

Lammutatava abihoone alasse ei jää hooneid ega kaitsmist vajavat haljastust. Hoonel ei ole olemasolevat ühendust kommunikatsioonidega. Hoone on ühekorruseline ehitis. Kandeseinad toetuvad kivipostidele. Ehitisealune pind 29 m², harja kõrgus 2,5m, katus trapetsplekk ja eterniit, sõrestiksein 5x10 cm pruss, viimistlus horisontaalne voodrilaud ja OSB plaat.

Lammutustööde kirjeldus 1. Määrata kinnistul optimaalne konteinerite paiknemiskoht lammutusjäätmete ladustamiseks. 2. Demonteerida hoone katusekatted. 3. Demonteerida hoone katusekandjad. 4. Demonteerida hoone avatäited. 5. Demonteerida hoone sisemuses puitkonstruktsioonid, 6. Demonteerida hoone välisseinad 7. Lammutada välisseinu kandvad kiviplokist konstruktsioonid. Jäätmekava koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil vastavalt Viimsi valla jäätme- hoolduseeskiri, Vastu võetud 11.03.2014 nr 8, RT IV, 11.03.2014, 25 jõustumine 11.03.2014. Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2023. Jäätmenimistu on käesoleva seletuskirja lisa nr 1, koostatud vastavalt „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” KM 14.12.2015 määrus nr 70 Jäätmevaldajal on otstarbekas (ka majanduslikult) sortida ehitusjäätmed liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sortida:

- metall (eraldi must- ja värviline metall) - raudbetoon- ja betoondetailid - mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.) - olmejäätmed - ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad pinnas jms.)

Jäätmete kogumiseks paigutatakse kinnistul kõvale alusele jäätmekonteinerid - olmejäätmete kogumiseks plastkonteiner 80liitrit - ehitusjäätmete liigiti kogumiseks metallkonteinerid 7m3, 14m3, 20m3 või 30m3 - ohtlike jäätmete kogumiseks ohtlike jäätmete konteiner

HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

AB Anu Kuningas OÜ

Rutu 3-1 10130 Tallinn

Tel 56 23 2923

Reg.nr.12639078

MTR: EEP001932 2505 27

- vajadusel lisaks plastkonteinereid 660liitrit Lammutamistööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend. Lammutustöödel peab Töövõtja täitma kõiki ohutustehnika nõudeid. Lammutustöid tuleb teostada valgel ajal. Lammutustöid tuleb teha õiges tehnoloogilises järjekorras, kindlustades tarindite stabiilsus demontaazi käigus vajadusel lisaseadmetega. Lammutustöid alustada kandekonstruktsioonidest ja korraldada nii, et vahetuse lõpuks ei jääks vähese püsivusega tarindeid. Ohutuse eest lammutustöödel vastutab Töövõtja. Tolmu vältimiseks ja vähendamiseks tuleb konteinerid ja kallurid katta kilega (nii laadimisel kui ka transpordil) ning lammutatavat tarindit ja ladustatavat jäädet niisutada. Rangelt on keelatud matta ehitusjäätmeid territooriumil või mujal ning põletada neid selleks mitte ettenähtud kohas. Ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat litsensi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt kehtivate eeskirjade nõuetele vastutab jäätmevaldaja, s.o. jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Ehitusjäätmed mida ei saa suunata taaskasutusse veetakse spetsiaalsetesse ehitusjäätmete ladestuskohtadesse. Puitu, sealhulgas aknaid ja aknaklaase saab mõnel juhul taaskasutada. Juhinduda Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“. Ehitustööde käigus tekkinud ohtlikud jäätmed (viimistlusmaterjalid( tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusjäätmeid (eterniit) ei tohi lõikuda, purustada ega taaskasutada, vaid tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. JÄÄTMEKAVA • Puidujääde ca 5,1 m3 eraldatakse, võib pakkuda kütteks. Prussid ja talad ladustatakse ajutiselt krundil. Kontrollida taaskasutamise võimalusi. Niisutada. Taaskasutamiskõlbmatud antakse käitlemiseks prügilasse või kasutatakse kütteks. • Tellisjääde 5,6 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse kallurautodega kaetult • Betoonitükid ca 0,1 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse • Paekivi 24 m3 antakse käsitlemiseks tavajäätmete prügilasse.Kontrollida taaskasutamise võimalust. • Metallijäätmed ca 0,1 t antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele • Aknad ja uksed demonteeritakse ja antakse üle tellijale nende kasutamiseks. • Kivipuru 1,3 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse. • Eterniit ca 115 m2 eraldatakse eri konteineritesse. Antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. JÄÄTMEKÄITLUS:

Jäätmekood/jäätmeliik kogus tegevuse lühikirjeldus

170201/puit 4,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse või kütteks

160120/aknad ja klaas 0,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse

170504/kivid 2,6m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse

101314/betoonijäätmed 0,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse

170405/metallijäätmed 0.1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

080111 eterniit 0,1m3/10 m2 antakse üle ohlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele

170904/ehituspraht 2,3m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse

Kokku 9,4 m3 jäätmeid Koostas: Anu Kuningas

GSPublisherVersion 0.0.100.100

Kä es

ol ev

jo on

is o

n la

hu ta

m at

u os

a pr

oj ek

tis t.

Jo on

is k

eh tib

ü ks

ne s

ko gu

p ro

je kt

ka us

ta ko

nt ek

st is

, k aa

sa a

rv at

ud p

ro je

kt i s

el et

us ki

ri.

Leht:Kuup.:

Objekt:

Töö nr: 2505

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI

KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161

Tellija:

Arhitekt: ANU KUNINGAS

Joonestas: ANU KUNINGAS

Staadium:

ASENDIPLAAN

EELPROJEKT

M

AS-4-02

AB Anu Kuningas OÜ Rutu 3-1 8, 10130 Tallinn

Tel : 56 23 2923 Reg.nr.12639078 MTR: EEP002978

1:500

8/3/2025

ERAISIK

Märkused: - Käesolev joonis on arhitektuurne põhimõtteline lahendus; Dimensioonid, kinnitused, materjalid ja nende füüsikalised omadused kontrollida üle koostöös konstruktoriga. Ehitada tohib ainult põhiprojekti alusel -Teostatud tööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 JA RYL 2002 vastavatele nõuetele; -Vastuolude korral jooniste või jooniste ja seletuskirja vahel pöörduda õige lahenduse saamiseks arhitekti poole.

7.50

7.50

5.00

20.00

20.03 18.03 9.30

11 .2

3 8.

50

1. 20

5.00

LIITUMISPUNKT MADALPINGEGA

DP JÄRGNE EHITUSJOON

2 3 4

8

7

6 5

ÕHK-VESI SOOJUSPUMP (KAUGUS NAABERKINNISTU PIIRIST 7,7 M)

olemasoleva haljasriba taastamine

kavupinnas 15 cm

PR SADEMEVETE MAHUTI 3 M³ PR IMBKAEV

Rohuneeme tee 100 89001:003:1161

89001:003:1888 Kristle tee 5

89001:003:5650 Rohuneeme tee 98

89001:003:4363 Püünsi tee 12a

89001:003:1162 Rohuneeme tee 100a

89001:001:1420 Rohuneeme tee 102a

89001:003:2018 Pikaneeme

89001:003:0270 Rohuneeme tee 102

89001:003:5440 Kristle tee 4

89001:024:0005 11251 Viimsi-Rohuneeme tee

Kaevu põhi 1.21

Kaev: ø400 malm/pl K-1Kr

Kaas: 3.13

1

2

1- 1.21 ø160PVC 2- 1.21 ø160PVC

2.60 2.61

2.56

2.55

2.38

2.42

2.36

2.50

2.25

2.39

2.43

2.30 2.31

2.43

2.36

2.352.29

2.382.27 2.28

2.38

2.30

2.52

2.64

2.542.56

2.46

2.54

2.37 2.49 2.54

2.59

2.43 2.56

2.56

2.60

2.79

2.85

2.79 2.84

3.08 3.17

3.223.10

3.222.97

3.13

3.39

3.30

3.20

3.36

3.31

3.09

2.92

2.88

2.74

2.942.74

2.75

2.88

2.51

2.86

2.91

3.012.972.96

2.97

H

H H

Kr

Mk

H kuur vund

iluaed

iluaed

kuur

D ek

K

Y= 54

4 95

0 X=6 601 850

A A

H

E

N

W

S

PROJEKTEERITUD SISSEPÄÄS MAJJA

AUTO PARKIMISE KOHT

TINGMÄRGID

PROJ. KINNISTU ALA

PROJEKTEERITUD ELAMU EHITISEALUNE PIND

OLEMASOLEV MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS

PROJ. ELAMU KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITUD PUITTERRASS

OLEMASOLEV KRUUSAKATE

SORTEERITUD PRÜGI KOGUMISE KONTEINERITE ASUKOHT

OLEMASOLEV VEETORUSTIKVESI-KANAL

ELEKTER

LAMMUTATAV ABIHOONE

PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK

KRUNTIDE PIIRID

OLEMASOLEV MADALPINGELIITUMISKILP

OLEMASOLEV PIIRDEAED

OLEMASOLEV SISSEPÄÄS KINNISTULE

Projekteeritavate tehnoseadmete (nt soojuspump) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

EHITISE ÜLDANDMED NIMETUS PROJ ANDMED Ehitise liik hoone Ehitise nimetus üksikelamu Peamine kasutamise otstarve 11101 Üksikelamu Ol.ol. kinnistu pindala 1201.0 m²

EHITISE ÜLDISED TEHNILISED ANDMED Ehitisealune pind (m2) 164,0 Maapealse osa alune pind (m2) 164,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 8,8 Kõrgus ol ol maapinnast (m) 6,0 Kõrgus (m) 5,8 Pikkus (m) 18,0 Laius (m) 11,2 Sügavus (m) 0 Suletud netopind (m2) 135,6 Köetav pind (m2) 135,6 Maht (m3) 755.0 Maapealse osa maht (m3) 755.0 Eluruumi pind 131,5 Eluruumi köetav pind 131,5 Üldkasutatav pind (m2) 0 Tehnopind (m2) 4,1 Tubade arv 4 Köökide arv 0 Avatud köökide arv 1 Tulepüsivus TP3

PROJEKTEERITUD ASFALTKATE

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK

PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK

OLEMASOLEV AUTO- JA JALGVÄRAV

Töö nr M050425Maa-ala plaan

OÜ AderGeo

Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla Harku vald, Kumna

Tel.51974786, 58077391

tehnovõrkudega

1 LEHTI

2025

LEHT 1

M 1:500

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

13.04.25

Märkus:

Piirid saadud Maa-ameti geoportaalist seisuga 13.04.2025.a. Kihil ,PIIR, esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Koostas

MTR reg. EEG000465

[email protected]

Harjumaa

A.Ader (geodeet 5)

Allkirjastatud digitaalselt

89001:003:1161 Rohuneeme tee 100

MADALPINGEKAABLI KAVANDATUD ASUKOHT

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

MADALPINGE KAABLI KAITSEVÖÖND

DP JÄRGNE HOONESTUSALA

4 3 2

6601823,22 544992,24

Punkti Nr.

X Y

1

HOONE NURKADE KOORDINAADID

B-4

A-2

B-2

Punkti Nr.

X Y HOONE TELGEDE KOORDINAADID

C-4

A-3 B-1

C-1

8 7

5 6

A-3

545001,846601823,22 545001,846601824,22 545010,276601824,22 545010,276601812,99 545001,846601812,99 545001,846601815,99 544992,246601815,99

544992,366601823,10 544992,366601816,10 545001,966601824,10

6601823,10 545001,96 6601816,10 545001,96

545011,966601813,10 6601824,10 545010,16

545010,166601813,10

OLEMASOLEV ASFALTKATE

PROJEKTEERITUD BETOONKIVI

+2,79 +3,00 +2,97

+3,00

+2,97 +3,00

+2,92 +3,00

+2,79 +3,00

+2,92 +3,00

+2,79 +3,00

+2,79 +3,00

2, 30

Lõige 1 Lõige 1

Märkus: Madalpingega liitumisel või elektripaigaldiste kaitsevööndis tööde alustamisel kutsuda kohale elektrivõrgu valdaja esindaja.

Töökohal peab olema võrguvaldaja poolt kooskõlastatud projekt. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel elektrivõrguvaldaja esindaja juuresolekul. Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. Ristumisel kaablid üles riputada/toestada ning kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest. Katete taastamisel tagada kaablite normidekohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnas

Tagada olemasolevate sideehitiste nõuetekohane kaitsmine/säilimine. Kaevetööde/ehitustööde teostamiseks sideehitiste kaitsevööndis kutsuda kohale sideehitiste järelevalvetöötaja ja markeerida sidetrass ning määrata paiknemissügavus. Kaevetööd sideehitise kaitsevööndis teostada käsitsi. Sideehitiste kaitsevööndis tehtavate tööde algusest kuni lõpuni,st.alates sideehitiste piirkonnas omaniku informeerimisest,sideehitise kaitsevööndis kaevetöödega alustamisest kuni hilisemal pinnase tagasi panekul tuleb järgida nii omaniku nõudeid kui ka kõiki teisi asjasse puutuvaid nõudeid, juhendeid ja standardeid. Kõik omaniku sideehitiste kaitsmisega/säilitamisega seotud kulud kannab tellija. Liitumine sideehitistega antud projektiga pole ette nähtud

Projekteeritud juurdepääsu katendi konstruktsioon

M 1:100 (Lõige 1-1)

i=2% i=2%

OLEMASOLEV SÄILITATAV PUU

DEMONTEERITAV VEETORUSTIK

OLEMASOLEV SADEMEVETE KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

DP JÄRGSELT AMORTISEERUMISENI VÕI HOONES TUSE RAJAMISENI SÄILITATAV ELAMU

SIDEKAABLI KAITSEVÖÖND

SIDE

Kinnistu Rohuneeme tee 100 liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga olemasolev kontrollkaev De400/315

DEMONTEERITAV MADALPINGE KAABEL

Kinnistu Rohuneeme tee 100 ühenduspunkt veevärgiga liitumispunkt-maakraan DN25 asub Lepiku tee ääres

PROJEKTEERITUD SADEMEVETE KANALISATSIOON

Märkus:projekteeritud sissepääs asub detailplaneeringu järgsest sissepääsust lõuna pool seetõttu et 20 aasta jooksul on kinnistu haljastus ja kasutus tinginud sellise lahenduse ja projekteeritud hoone puhul soovis tellija jääde olemasoleva haljastuse ja piirete väljakujunenud olukorra juurde. Sissepääsu nihkumine kinnistu esipiiril ei esita nõudeid uue detailplaneeringu koostamiseks

PR TEE KOORDINAADID

4 3

544970,071 2

6601808,45

Punkti Nr.

X Y

544972,216601808,50 544972,116601803,54 544970,276601803,45

PR TEE PINDALA 9,90 M²

22

A

A

B

B

33

44

C

C

11

4.00 1.00

±0,00=3,30

1

1

ta as

ta ta

v m

ur uk

at te

ga a

la la

iu se

ga 1

m

RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELU VÖÖND

TEEKAITSE VÖÖND

OLEMASOLEV HEKK

2, 20 2, 10

2,70

2,60 2,80

2,10 2,20 2,30

2,40 2,50 2,60

2,90

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Nelgi tee 1

74001, Harju maakond, Viimsi vald,

Viimsi alevik

Teie 06.08.2025 nr 500222

Meie 14.08.2025 nr 7.1-2/25/13044-2

Rohuneeme tee 100 kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla Püünsi küla

Rohuneeme tee 100 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 500222).

Kinnistu (katastritunnus 89001:003:1161) asub riigitee nr 112561 Viimsi-Rohuneeme tee

(edaspidi riigitee) km 6,037-6,064 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121442806) ehitamiseks, abihoone (EHR kood

121310915) lammutamiseks ja avaliku kasutusega tee (EHR kood 221490737) rajamiseks.

Ehitusloa aluseks on AB Anu Kuningas OÜ koostatud „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt.

Töö nr 2505“ (edaspidi projekt).

Alal kehtib Viimsi Vallavalitsuse 29.06.2004 korraldusega nr 501 kehtestatud detailplaneering

(OÜ Idee & Joonis; edaspidi planeering).

Meiega ei ole projekti koostamisel koostööd tehtud. Võttes arvesse ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 8, § 70 lg 2 ja lg 3, § 71 lg 2, § 72 lg 1 ja lg 2 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri

17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Kehtiva planeeringu kohaselt tuleb kinnistule juurdepääs tagada riigiteelt orienteeruvalt km 6,05 (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

2 (4)

Projekti seletuskirja p 2.6 Teed ja platsid on selgitatud, et juurdepääs kinnistule –

projekteeritav juurdepääsutee kinnistule 5,0 m laiuse a/b kattega mahasõiduga Rohuneeme

teelt.

Projekti koosseisus esitatud asendiplaanilt nähtub, et juurdepääs kinnistule on rajatud selle

lõunapoolsest osast so riigiteelt orienteeruvalt km 6,04 ja tingmärkide loetelus on antud

selgitus, et tegemist on olemasoleva juurdepääsuga (vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte projekti asendiplaanist

Märgime, et esitatud lahendus on vastuolus alal kehtiva planeeringu lahendusega. Samuti

on meile teadaolevalt projekti seletuskirjas kirjeldatud ja asendiplaanil näidatud riigitee

ristumiskoht km 6,04 rajatud omavoliliselt, mistõttu ei saa me nõustuda ka asendiplaanile

lisatud märkusega.

Juurdepääsu nihutamine joonisel 2 näidatud asukohta ei esita küll nõudeid uue

detailplaneeringu koostamiseks, küll aga tuleb arvestada asjaoluga, et riigitee alusele maale

ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet st ristumiskoha rajamine on Transpordiameti haldusmenetlus ning

kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha

ehitamiseks.

Sellest tulenevalt saab ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha ja parameetrite valik)

toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie nõuetega.

Meil ei õnnestunud leida oma dokumendihaldussüsteemist riigitee km 6,04 rajatud

ristumiskoha kooskõlastust. Kui ristumiskoha rajamiseks on kooskõlastus riigitee

omanikult olemas, siis palume see meile esitada. Vastasel juhul on vajalik ristumiskoha

rajamine seadustada tagantjärele (vt joonis 3, 4).

3 (4)

Joonis 3. Väljavõte teevideost (aprill 2024)

Joonis 4. Väljavõte teevideost (aprill 2025)

EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu. Ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks,

sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale.

Oluline on märkida, et vastavalt menetluspraktikale sõlmime omavoliliselt rajatud

ristumiskoha seadustamiseks huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud

esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu teeprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate

hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada

veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Riigiteele

ristumiskoha kavandamisel lähtuda kirja lisast 1.

2. Korrigeerida projekti asendiplaanile kantud ja seletuskirja p 2.2.2 Kitsendused kirjeldatud

riigitee kaitsevööndi ulatust. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on kaitsevööndi laius mõlemal pool

teed äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m.

3. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piirdeaia, parkla, tehnorajatise, heki vms) kaugus riigitee

äärmise sõiduraja välimisest servast.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Nõustume eelnõu kohase hoonestusala paigutusega (kehtiva planeeringu kohaselt 20,0 m

kinnistu piirist).

4 (4)

5. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kõnealuse kirja p 1 kohane

ristumiskoha lahendus ja nähtavuskolmnurgad 3x80m, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, piirdeaia vm rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning

ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

8. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded - Lisa 2. 2505_EP_AA-1-01_DP - Lisa 3. 2505_EP_AR-3-01_v01_seletus - Lisa 4. 2505_EP_AS-4-02_v01_asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]