| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/12853-2 |
| Registreeritud | 14.08.2025 |
| Sünkroonitud | 15.08.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Märjamaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Märjamaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
PROJEKTEERIJA: Karotammed OÜ
Registrinumber 11255950
EEP000941 Projekteerimine
Tehnika 11, Märjamaa 78301 Rapla maakond
www.karotamm.ee
GSM: +372 5243 228
28. mai 2025
Töö nr: 2504-753
Staadium: Eelprojekt
Projekteerija: Janne Kingisepp
Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm
Kutsestandard: Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7
Kutsetunnistuse nr: 158913
/ / Indrek Karotamm / digitaalselt allkirjastatud
ABIHOONE EHITAMINE
Möldre (50301:001:0195), Naravere küla
Märjamaa vald, Rapla maakond
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 2/31
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................. 2 Jooniste nimekiri................................................................................................................................................. 3 Lisade nimekiri ................................................................................................................................................... 3 1 Üldandmed .............................................................................................................................................. 4
1.1 Ehitusplatsi olukord ........................................................................................................................... 4 1.2 Projekti eesmärk ................................................................................................................................ 4 1.3 Teadmiseks omanikule ...................................................................................................................... 4 1.4 Üldandmed ........................................................................................................................................ 5 1.5 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 6
2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 7 2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 7 2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 7 2.3 Asendiplaani lahendus ...................................................................................................................... 8 2.4 Vertikaalplaneering ............................................................................................................................ 9 2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................ 9 2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................. 10 2.7 Haljastus ja heakorrastus ................................................................................................................ 10 2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon ........................................................................................................ 10 2.9 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 10
3 Arhitektuur ............................................................................................................................................. 11 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 11 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 11 3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................................................... 12 3.4 Hoonete tehnilised andmed ............................................................................................................. 15
4 Heakord ................................................................................................................................................ 17 4.1 Keskkonnakaitse ............................................................................................................................. 17
5 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 19 5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 19 5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 19 5.3 Hoonete kandeskelett ...................................................................................................................... 22 5.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 22 5.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 23 5.6 Kinnitustarvikud ............................................................................................................................... 25
6 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 26 6.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 26 6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................................... 27 6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 27 6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 27 6.5 Tuletundlikkus ................................................................................................................................. 27 6.6 Evakuatsioonilahendus .................................................................................................................... 27 6.7 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 28 6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 28 6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 29 6.10 Väline tulekustutus ..................................................................................................................... 29
7 Tehnosüsteemid ................................................................................................................................... 30 7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem ......................................................................................................... 30 7.2 Veevarustus .................................................................................................................................... 30 7.3 Kanalisatsioon ................................................................................................................................. 30 7.4 Sadeveed ........................................................................................................................................ 30 7.5 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 30
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 3/31
Jooniste nimekiri
Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev AS-1 Situatsiooniskeem - 1/10 28.05.2025 AS-2 Asendiplaan M1:500 2/10 28.05.2025 AE-1 Vundamendiplaan M1:75 3/10 28.05.2025 AE-2 Põhiplaan M1:75 4/10 28.05.2025 AE-3 Lõige A-A M1:50 5/10 28.05.2025 AE-4 Lõige B-B M1:50 6/10 28.05.2025 AE-5 Vaade läänest M1:75 7/10 28.05.2025 AE-6 Vaade põhjast ja lõunast M1:50 8/10 28.05.2025 AE-7 Vaade idast M1:50 9/10 28.05.2025 AE-8 Uste spetsifikatsioon - 10/10 28.05.2025
Lisade nimekiri
Lisa Nimetus Mõõtkava Lehti Kuupäev Lisa 1 Projekteerimistingimused - 8 23.05.2025
Lisa 2 Ehitusjärgne mõõdistus M1:500 1 27.01.2025
Lisa 3 Lammutusprojekt - 15 15.05.2025
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 4/31
1 Üldandmed
1.1 Ehitusplatsi olukord
Kavandatakse uut abihoonet olemasoleva abihoone asemele Möldre kinnistul, Naravere külas,
Märjamaa vallas, Rapla maakonnas. Olemasolev abihoone lammutatakse täielikult vastavalt
lammutusprojektile (vt Lisa3).
Foto 1 – Lammutatav abihoone Möldre kinnistul, mille asemele projekteeritud uus abihoone
Uue hoone ehitustöid saab alustada peale lammutustööde lõpetamist ja lammutusjäätmete
utiliseerimist.
1.2 Projekti eesmärk
Lahendada Möldre kinnistule ehitatava uue abihoone ehitusprojekt, mis vastab eelprojekti
staadiumile. Ehitatakse ühekorruseline viilkatusega abihoone. Kavandatakse kinnistule
olemasoleva elamu ja kavandatud abihoone vahele tänavakivikattega plats koos
sissesõiduteega.
1.3 Teadmiseks omanikule
Hoone lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb kogu protsess jooksvalt dokumenteerida.
Juhinduda Majandus- ja taristuministri poolt väljastatud 14.02.2020 a määrusele nr 3
„Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Tööde
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 5/31
esimesest päevast peale koguda kokku lammutusjäätmete ära vedamisel jäätmeõiendid,
pidada ehituspäevikut ja koostada kaetud tööde aktid koos fotodega. Esitada elektripaigaldiste
nõuetekohasust tõendav deklaratsioon. Erilist tähelepanu pöörata tuleohutusega seotud
dokumentidele. Dokumentide hulka lisada kasutatud ehitustoodete deklaratsioonid, nende
paigaldus- ja kasutusjuhendid. Kokku kogutud dokumendid tuleb ehitustööde lõppedes
esitada Riikliku Ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele hoone kasutusele võtmiseks.
1.4 Üldandmed
1.4.1 Ehitise asukoht
Projekteeritud abihoone on planeeritud ehitada Möldri kinnistule, Naravere külas, Märjamaa
vallas, Rapla maakonnas. Kinnistule juurdepääs on tagatud 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee
kaudu. Abihoone on planeeritud olemasoleva abihoone asemele, kinnistul asuvast elamust
11m kaugusele läände. Möldre kinnistu suurus on 6412m2 ja kasutusotstarve on elamumaa
100%.
Foto 2 – Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)
1.4.2 Ehitise lühikirjeldus
Planeeritav abihoone on ühekorruseline viilkatusega hoone. Abihoone põhiplaan on
ristküliku-kujuline. Seinte kandvaks konstruktsiooniks on puitkarkass. Vahelaed
moodustatakse kandvate liimpuittaladega ja katuse kandvaks tarindiks on puitsarikad.
Hoone rajatakse lintvundamendile. Varjualuse kandvate postide alla rajada kohtvundamendid.
Välisviimistluses kaetakse kandvad seinad voodrilauaga ja varjulause seinad hõreda laudisega.
Hoone katusekatteks on katusekivi. Hoone ühendatakse kinnistul olemasolevasse
elektrivõrku.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 6/31
1.4.3 Projekteerija
Karotammed OÜ
Registrikood: 11255950
MTR registreeringud: EEP000941 Projekteerimine
Aadress: Tehnika 11, 78304 Märjamaa, Märjamaa vald, Raplamaa
Telefon: (+372) 5136 268
e-post: [email protected]
koduleht: www.karotamm.ee
1.4.4 Projektis osalejad:
Projekteerija: Janne Kingisepp; gms (+372) 56496155
Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm; gsm (+372) 5243228; diplomeeritud ehitusinsener,
tase 7; kutsetunnistus 158913
Ins.geodeet: Riho Võigemast, gsm (+372) 51 20 102
1.5 Alusdokumendid
1.5.1 Lähteandmed:
Tellija lähteülesanne;
Projekteerimistingimused nr 2511802/04863 (vt Lisa 1);
Ehitusjärgne elamu mõõdistus (vt Lisa 2).
1.5.2 Ehitusuuringud:
Ehitusjärgne mõõdistus (vt Lisa 2), Geosteeria OÜ, töö nr 25-002, mõõdistaja R. Võigemast,
mõõdistusaeg 19.01.2025
1.5.3 Normdokumendid:
• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik;
• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“,
redaktsioon 01.03.2021;
• Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“;
• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 7/31
2 Asendiplaan
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse projekteeritava abihoone paiknemine ja ligipääsuteed.
2.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne;
Projekteerimistingimused nr 2511802/04863 (vt Lisa 1);
Ehitusjärgne elamu mõõdistus (vt Lisa 2).
2.2 Olemasolev olukord
2.2.1 Paiknemine
Vaadeldav kinnistu Möldre paikneb Naravere külas, Märjamaa vallas, Rapla maakonnas.
Kinnistu paikneb Märjamaa valla hajaasustusalal. Lähimaks suuremaks keskuseks on Kivi-
Vigala küla, kaugus kinnistust 800m põhjas. Möldre kinnistu on ristkülikulise põhiplaaniga.
Kolmest küljest piirab Möldre kinnistut Ruudi (50301:001:0196) maa-ala. Vastu kinnistu
läänepoolset piiri asub 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee.
2.2.2 Olemasolev reljeef
Maapinna reljeef kinnistul on tasane. Kinnistut ümbritsevad tasase maapinna reljeefiga
põllumaad. Kinnistu edela nurgas on tehislik kõrgendik (veski vundament), millel on paekivist
müürid.
Foto 3 – Tehislik kõrgendik (veski vundament) Möldre kinnistu nurgas
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 8/31
2.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised
Riikliku ehitusregistri andmetel asub Möldre kinnistul:
EHR kood Ehitise liik
Ehitise nimetus Kasutamise otstarve
Ehitisealune pind (m2)
Ehitise seisund
120800108 Hoone Abihoone Elamu, kooli vms abihoone (12744)
56,5 Olemas
120800115 Hoone Elamu Üksikelamu (11101)
125,0 Olemas
120800134 Hoone Kelder Elamu, kooli vms abihoone (12744)
11,0 Olemas
(vastavalt EHR andmetele 22.05.2025)
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistul asuvad üksikud viljapuud ja suured lehtpuud. Kavandatava abihoone taga,
juurdepääsutee poolsel küljel kasvab kuusehekk. Üksikud suured puud kasvavad kinnistu
kagupoolses otsas asuva juurdesõidutee ja sissesõidutee ääres.
2.2.5 Olemasolev juurdesõidutee
Ligipääs Möldre maaüksusele on tagatud 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee kaudu, mis on
asfaltkattega tee. 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee teekaitsevöönd on 30m äärmise sõidurea
servast.
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
Abihoone ehitatakse kinnistul asunud ja lammutatud abihoone asemele. Mitte lähemale 20177
Jädivere – Kivi_vigala teele kui lammutatav abihoone. Kinnistul on lisaks abihoonele elamu ja
kelder. Elamust on abihoone kavandatud 11m kaugusele idasse. Möldre kinnistu põhiplaan on
ristküliku kujuline. Hooned kinnistul asuvad kinnistu põhjapoolses otsas. Peasissepääs
abihoonesse on orienteeritud lõunasse, uks avaneb varjualusesse.
Kinnistul asuvasse elamusse on külm tarbevesi toodud Lõunafarmi (88402:003:0192)
kinnistul asuvast pumplast. Heitvete kanalisaeerimiseks on elamu tarbeks paigaldatud
biopuhasti koos imbväljakuga elamust 3m kaugusele põhja. Abihoonet ei ühendata kinnistul
asuvasse tarbevee- ja kanalisatsioonivõrku. Elektri liitumiskilp on paigutatud kinnistu
sissesõidutee äärde, kavandatud abihoonest 12m kaugusel kagus. Liitumiskilbist on toodud
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 9/31
elektriühendus elamu elektrikilpi maakaabliga. Abihoonesse tuua elamu elektrikilbist
maakaabliga elektrivarustus abihoonesse kavandatud elektrikilpi.
2.3.2 Ehitusetapid
Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis. Tööde tegemise eelduseks on ehitusluba, mis
lubab hoone ehitustöid teha viie aasta jooksul loa väljastamisest. Teavitades kohalikku
omavalitsust ehitustööde alustamisest pikeneb lubatav ehitamise aeg seitsme aastani
ehitusloa kehtima hakkamisest.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed
Abihoone ümbruses on maapinna reljeef tasane. Alginfo allikaks on kinnistu ehitusjärgne
mõõdistus (vt Lisa 2).
2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus
Projekteeritud abihoone baaskõrguseks on viimistlemata põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärk
on peasissekäiguukse ees 12cm kõrgemal ümbritsevast maapinnast. Hoone ±0.00 kõrgusmärk
vastab 14,16m absoluutkõrgusele.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sadeveed juhitakse abihoone külgedelt vihmaveesüsteemide abil maapinnale, kus need
maapinna kalletega juhitakse hoonetest eemale immutatakse haljasaladel maapinda, sama
kinnistu piires.
2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus
Kinnistule juurdepääs on tagatud 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee kaudu, mis on vähemalt
5,5m laiune asfaltkattega tee. Nimetatud teelt on rajatud mahasõit Möldre kinnistule
juurdesõiduteega risti. Mahasõit ja elamu ning abihoone vaheline plats kaetakse
tänavakivikattega. Tagada mahasõidu piisavad pöörderaadiused ja projektkiiruse 50 km/h
kohane vähim vajalik peatumisnähtavus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk) 7x80m.
Sissesõidutee kandevõime peab olema piisav operatiivsõidukitega sõitmiseks.
2.5.2 Parkimine
Parkimine on planeeritud kahe hoone (elamu ja abihoone) vahelisel ala, kuhu on kavandatud
tänavakivikattega plats. Kinnistul saab korraga parkida vähemalt 6 sõiduautot.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 10/31
2.6 Teed ja plastid
2.6.1 Juurdesõidutee
Ligipääs kinnistule on tagatud 20177 Kaiu-Vahastu tee kaudu, mis on vähemalt 5,5m laiune
asfaltkattega tee. Nimetatult teelt on rajatud kinnistule mahasõit juurdesõiduteega risti.
2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid
Vt punkte 2.5.1 ja 2.5.2.
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Kinnistu välimine piir on ühtlaselt kaetud hõredalt asetsevate suurte puudega. Kõrghaljastus
jääb ehitustsoonist eemale ning säilitatakse. Peale hoone ehitustööde lõppu tuleb kahjustatud
alad tasandada kasvumullaga ning külvata muru. Hoonet ümbritsev maapind peab olema
tasasusega, mis võimaldab käsiniidukiga muru hooldamist.
2.7.2 Aed
Käesoleva projektiga uusi piirdeaedu ega väravaid ei planeerita.
2.7.3 Jäätmekäitlus
Prügikonteiner asub kinnistul tänavakivikattega platsi serval abihoone kõrval.
2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon
Abihoone fassaadi valgustamiseks on planeeritud seinavalgustid. Valgustid sarnastada elamu
fassaadile paigaldatud välisvalgustitega. Valgustite lülitus juhtida hämaraanduriga.
2.9 Maa-ala tehnilised andmed
• Katastri tunnus: 50301:001:0195
• Krundi pindala: 6412 m2
• Sihtotstarve: Elamumaa 100%
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 11/31
3 Arhitektuur
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse abihoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.
3.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne;
Projekteerimistingimused nr 2511802/04863 (vt Lisa 1);
Ehitusjärgne elamu mõõdistus (vt Lisa 2).
3.2 Arhitektuurne üldlahendus
3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Abihoone on planeeritud kinnistul lammutatava abihoone asemele. Projekteeritud abihoone
on lammutatatavast abihoonest suurema ehitisaluse pinnaga. Uut abihoonet ei kavandatud
lähemale 20177 Jädivere – Kivi-Vigala teele lammutatavast abihoonest. Olemasolevast elamust
on abihoone läänepoolne külg kavandatud 11m kaugusele. Abihoone põhiplaan on
ristkülikuline. Hoonesse on kavandatud kolm sissepääsu, peauks asub abihoone kagupoolsel
küljel. Möldre kinnistule kehtivad 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee kaitsevööndi (30m)
piirangud ja kitsendused.
3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Abihoone ehitatakse valmis ühes etapis.
3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon
Planeeritud abihoone on ühekorruseline viilkatusega ehitis, katus võrdsete kalletega 41°.
Abihoone katuse hari on risti olemasoleva elamu katuse harjaga. Abihoone on põhimahult
ristküliku kujuline. Välisviimistluseks on seintes kasutatud horisontaalset ja vertikaalset
voodrilauda, toon hallikasbeež. Vertikaalsed lauad on tumedamad, nt Tikkurila toon Q803, ja
horisontaalsed lauad viimistleda heledama tooniga, nt Tikkurila Q637. Lisaks voodrilauale
kasutatakse välisseinte viimistlemiseks hoone lõunapoolses otsas hõredat laudist, mis
viimistleda ilmastikukindla tumehalli värviga, nt Tikkurila toon Q805. Abihoone sokkel katta
hallikaspruuni soklitellisega. Hoone katusekatteks on valitud tumehall sile katusekivi, nt
Benders Carisma tooniga graniit. Puidust tuulekasti laudis ja sarikaotsad ning varjualuse
sarikad värvitakse hallikasbeežiks, nt Tikkurila toon Q803. Tõstuksed hoone läänepoolsel
küljel on kavandatud hallid, nt RAL9007. Peasissepääsuuks sarnastada elamu
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 12/31
sissepääsuuksega, toon RAL7030. Abihoone peasissepääsuukse ette valatakse armeeritud
betoonplaat, mille pealmine pind katta tumehalli pesubetoonplaadiga või keraamiliste
plaatidega. Hoone katuse kandekonstruktsiooni materjal on puit. Vundamendiks on
planeeritud betoonkividest lintvundament ja seinad ehitatakse vahetäitega puitkarkassist.
Varjualuse kandvaks konstruktsiooniks on puidust postide ja talade sõrestik.
3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima
Kavandatud abihoones ei ole vaja sisekliimat tagada va sahvris, kus hoitakse püsivat madalat
temperatuuri. Sahver ei ole toatemperatuuriga pind. Hoone on alla 50m² köetava pinnaga,
mistõttu energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine ei on nõutav. Hoone välispiirded on
projekteeritud soojusjuhtivustega:
Põrandad U=0,36W/m²K;
Panipaiga välisseinad U=0,41W/m²K;
Sahvri välisseinad U=0,19W/m²K;
Vahelagi U=0,14W/m²K.
3.2.5 Hoonete ruumid ja nende funktsioonid
Planeeritav hoone on ühekorruseline, ilma keldrita ja kasutuseta pööninguga. Peasissepääs
hoonesse asub lõunapoolsel küljel varjualuse all. Peasissekäigust pääseb kõikidesse
ruumidesse hoones. Abihoonesse on planeeritud panipaik ja sahver. Nendes ruumides asuvad
hoone teenindamiseks vajalikud tehnoseadmed.
3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted
3.3.1 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Planeeritava abihoone kandvad välisseinad ehitatakse puitkarkassist. Hoone vahelagede
kandvad tarindid ehitada liimpuidust. Katus on kavandatud puitsarikatele, mis toetuvad
kandvatele puitkarkass-seintele ja vahelaetaladele. Varjualuse kandvad tarindid ehitada
puidust.
3.3.2 Vundamendid
Abihoone kandvate seinte alla on planeeritud betoonplokkidest lintvundament. Eraldi
betoonkividest vundamendimüür laotakse kandvate seinte alla ehitatud lintvundamendi
kõrvale. Kahe kivirea vahele paigaldada soojustusplaadid. Lintvundamendi müürid ehitada
armeeritud betoontaldmikele. Abihoone sokli viimistluseks laduda õhkvahega tellisvooder
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 13/31
betoonkividest välimisele vundamendimüürile. Sokli tellisvooder laduda elamuga samast
tellisest. Toon hallikaspruun.
Varjualuse kandvate postide alla rajada kohtvundamendid.
3.3.3 Trepid ja terrassid
Abihoone peasissepääsu ette ehitada alt soojustatud armeeritud betoonplaadist aste.
Kavandatud astme betoonpinna pealmine pind viimistleda keraamilise plaadi või
pesubetoonist plaadiga. Aste on kavandatud 2cm madalam abihoone põrandapinnast.
Tõstuste ette teha tänavakividest kaldtee.
3.3.4 Põrand
Abihoonesse on kavandatud soojustatud põrandad pinnasel. Tasandatud põranda betoonosa
peale on planeeritud kõrgusmärk ±0.00. Betoonpõrandale teha viimistlus vastavalt ruumi
otstarbele. Soojustatud põrandate soojajuhtivus on U=0,36W/m²K.
3.3.5 Vahelaed
Abihoone pööningu vahelae kandva tarindi moodustavad liimpuidust laetalad. Talade
alumisele küljele paigaldada aurutõkkekile, jätkud teibitud. Risti laetaladega kinnitada
roovitus ja ehitusplaat lae viimistlemiseks. Laetalade vahed soojustada puistevillaga 28cm
paksuse kihina. Soojustatud vahelae soojajuhtivus on U=0,14W/m²K.
Varjualuse osas vahelage ei ole, katuseni avatud ruumi läbivad liimpuidust talad.
3.3.6 Katus, katuselagi
Planeeritava abihoone katus on põhimahus võrdsete kalletega (41°) viilkatus, mis rajatakse
puitsarikatele. Katusekatteks on tumehall sile katusekivi, nt Benders Carisma, toon graniit.
Foto 4 – Benders Carisma, toon graniit
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 14/31
Katusekate paigaldada puitroovidele, need omakorda topelt distantsliistudele, mis
kinnitatakse sarikatele. Distantsliistude vahele paigaldada hingav aluskate ja iseliimuv
vahtkummiriba. Katuse sarikate otsad on kavandatud nähtavad. Tuulekastilaudis paigaldada
sarikaotste peale tiheda laudisena. Varjualuse osas katta kogu sarikate pealmine pind
viimistletud tiheda laudisega. Sarikad või sarikate otsad ja tihe laudis sarikate peal viimistleda
ilmastikukindla hallikasbeeži värviga, nt Tikkurila toon Q803.
3.3.7 Välisseinad
Abihoone kandvad välisseinad on planeeritud ehitada puitkarkassist. Karkassipostide vahed
täita mineraalvillaga (soojustuse paksus panipaigas 50mm ja sahvris 150mm) ja välisküljele
paigaldada tuuletõkkeplaat ja roovlauad. Hoone fassaadi alumine osa ja viilualused otsaseinad
viimistleda vertikaalse välisvoodrilauaga, toon nt Tikkurila Q803 või analoogne. Fassaadi
ülemine osa viimistleda horisontaalse välisvoodrilauga, toon nt Tikkurila Q637 või analoogne.
Sissepoole paigaldada karkassipostidele ehitusplaat, mis viimistletakse vastavalt ruumi
otstarbele. Sahvris enne ehitusplaadi paigaldamist katta seinad aurutõkkekilega, jätkud
teibitud, ja distantsliistudega. Välisseina soojajuhtivus panipaigas on U=0,41W/m²K ja sahvris
U=0,19W/m²K.
Varjualuse seinteks on hõre vertikaalne laudis. Viimistletud ilmastikukindla tumehalli värviga,
nt Tikkurila toon Q805. Laudis paigaldada horisontaalsetele roovlaudadele, mis omakorda
kinnitatud kandvatele puitpostidele. Puitpostid viimistleda sarnastelt hõredale laudisele
tumehalli ilmastikukindla värviga.
3.3.8 Siseseinad
Sahvrit eraldavad vaheseinad ehitada puitkarkassist, mille vahed isoleeritud mineraalvillaga.
Sahvri poolsed karkassi pinnad katta aurutõkkekilega, jätkud teibitud ja viimistleda
distantsliistudele paigaldatud ehitusplaadiga.
3.3.9 Avatäited
Projekteeritud abihoonele ei ole aknaid kavandatud. Hoone läänepoolsele küljele on
kavandatud kaks üles tõstetavat ust. Tõstuksed on 40mm paksustest soojustatud paneelidest,
mis mõlemalt poolt kaetud teraslehega. Välisviimistluseks on ukseleht pulbervärvitud halliks,
toon nt RAL9007. Soojustatud tõstukse soojajuhtivus on maksimaalselt U≤1,5 W/m²K.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 15/31
Foto 5 – Tõstusksed retrostiilis
Soojustatud peaukse soojajuhtivus on maksimaalselt U≤1,2 W/m²K. Raam sõrmjätkatud
liimpuidust.
Avatäidete toode, tüüp ja sulused täpsustada tellija ja tootja vahel eelarvestamise käigus. Enne
avatäidete tellimist kontrollida ava mõõte ja täpsustada tehnilised üksikasjad tellijaga.
3.3.10 Välisviimistlus
Katusekate Katusekivi, nt Benders Carisma, toon: graniit
Tuulekast Peensaetud laudis, hallikasbeež, nt Tikkurila Q803 või analoog
Vihmaveesüsteem Terasplekk, tumehall RR23
Katuse turvatooted Tumehall RR23
Sokliplekk Terasplekk, tumehall RR23
Fassaad Vert. voodrilaud: hallikasbeež, nt Tikkurila Q803 või anal. Hor. voodrilaud: hallikasbeež, nt Tikkurila Q637 või anal.
Hõre laudis Peensaetud laud, tumehall, nt Tikkurila Q805 või anal.
Sokkel Tellis, hallikaspruun
Välisuks Hallikasbeež, RAL7030 või analoog
Tõstuks Soojustatud paneel, hall RAL9007 või analoogne
3.4 Hoonete tehnilised andmed
• Otstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
• Gabariitmõõtmed: Pikkus: 19,9 m
Laius: 7,4 m
Kõrgus: 7,0 m
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 16/31
• Absoluutne kõrgus: 21,06 m
• Hoonealune pindala (ehitisealune pindala): 150,2 m2
• Korruselisus +1
• Suletud netopindala: 79,0 m2
• Köetav pind: 8,6 m2
• Üldkasutatav pind: 79,0 m2
• Hoone maapealne maht: 807 m3
• Hoone katusekalle: 41°
• Tuleohutusklass: TP3
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 17/31
4 Heakord
4.1 Keskkonnakaitse
4.1.1 Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Tekkivad
ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal ja käitlemine lahendada vastavalt
Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi
konteineritesse. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama
jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti vastava regiooni büroos. Ehitustööde
ajal tuleb tarvitusele võtta abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel
konteineritesse või laadimisel veokitele, selleks: niisutada veega ja katta kilega nii jäätmete
kogumisel kui transpordil. Mineraalsed jäätmed (betoon, kivi) transporditakse peenestamata,
sellega on likvideeritud tolmu tekkimise põhiline allikas. Ohutuse eest ehitustöödel vastutab
täielikult Töövõtja.
Ehitusjäätmed tekivad vähesele määral uue abihoone ehitusjääkidest. Pinnasetööde maht on
seotud hoone vundamendi süvendi kaevamisega ja uue trassi ehitamisega. Ehitusaegselt
puudub vajadus prügikonteineri järele. Ehituse segapraht kogutakse sõiduauto järelkärusse ja
viiakse vastavasse jäätmejaama, nt Märjamaa Jäätmejaam.
Tabel 1 Põhiliste ehitusjäätmete orienteeruvad kogused (projektijärgsed)
Jäätmekood Jäätmeliik Orienteeruvad
kogused Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon 1m3 Antakse tagasi betooni
transportivale sõidukile
17 02 01 Puhas puit 0,5m3 Kasutatakse kütteks kohapeal
17 05 04 Kivid ja pinnas 150m³ Kasutatakse kinnistu
planeerimisel
17 09 04 Isolatsioonimaterjal (soojususmaterjalide
jäägid)
0,5m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Rapla Jäätmejaam
4.1.2 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine
Käesoleva hoone ehitustööd ei too kaasa keskkonnareostust. Tööd tuleb teostada nii, et
haljastuse kahjustused oleksid minimaalsed ja ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda. Vältida
ehitusmaterjalide ladustamist haljastatud alale. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 18/31
hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindaja(te)ga. Kõik praht tuleb peale
ehituse lõppu krundilt koristada ja kahjustatud haljastus taastada.
4.1.3 Haljastuse taastamine
Projektis on ette nähtud ehituse käigus rikutava murupinna taastamine. Muru rajamisel peab
laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke.
Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva
murukatte pinnaga. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud – kivid välja sõelutud
ja muud ebasobivad esemed eemaldatud. Muru rajamisel peab kasutatava kasvumullakihi
paksus olema vähemalt 15cm. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt
happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatavas mullas peab huumust olema
vähemalt 3%. Kasutakse ära olemasolev kooritav kasvupinnas, millest sõelutakse välja kivid ja
valmistatakse muld taaskasutamiseks. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne
külvamistihedus 20-30 g/m².
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 19/31
5 Konstruktsioonid
5.1 Üldandmed
5.1.1 Projekteerimistööde piiritlus
Käesolevas osas antakse planeeritava abihoone konstruktsioonide planeerimise põhimõtted.
5.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne;
Projekteerimistingimused nr 2511802/04863 (vt Lisa 1);
Ehitusjärgne elamu mõõdistus (vt Lisa 2).
5.1.3 Ehitusuuringud
Pole teostatud.
5.1.4 Normdokumendid
• EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.
Osa 1-1 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
• EVS-EN 1991-1-3:2006 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.
Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus
• EVS-EN 1991-1-4:2007 EUROKOODEKS 1. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE
KOORMUSED. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus
5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
5.2.1 Kasutusiga
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta.
Hoonete katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN
1990:2002 EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,
projekteeritud kasutusiga 50 aastat.
5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Hoonete tagajärgede klass on CC2a vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass
RC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 20/31
5.2.3 Teostusklass ja järelvalvetase
Teostusklass: EXC2
Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.
Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5
5.2.4 Koormused
• Kasuskoormused
Põrandakoormused qk Qk kN
Inimesed, mööbel jms 2,0 kN/m² 2,0 kN
Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m
grupp A 0,5 kN/m
Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN
Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0,0 kN/m² 1,5 kN
• Lumekoormus
Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,25 kN/m2
• Tuulekoormus
Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s
Tuule kiirusrõhk q p= 588 N/m2
Maastikutüüp II
• Omakaalukoormused
Vastavalt konstruktsioonidele.
5.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Hoonete kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.
Puidust kandetarindite paigaldustolerantsid võtta RYL2010 alusel vähemalt klass 2 nõuete
kohased.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 21/31
Tabel 1 – väljavõte RYL2010-st põhikarkassi paigaldustolerantsid posttarinditele
Tabel 2 - väljavõte RYL2010-st põhikarkassi paigaldustolerantsid talatarinditele
Tabel 3 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid puittarindseintele
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 22/31
Tabel 4 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid katusekanduritele
Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad
valdavalt normaalklassi. Betoonpõrandate ja treppide ehitamisel lähtuda juhendi BÜ4
tolerantsidest.
5.3 Hoonete kandeskelett
5.3.1 Kandeelemendid
Hoone kandeskeleti moodustavad lintvundament, puitkarkassist välis- ja siseseinad ning
puittarinditest vahelagi katusega. Hoone varjualuse kandeskeleti moodustavad
kohtvundamentidele toetatud puidust postid koos katuse puidust sõrestikuga.
5.3.2 Üldjäikus
Üldjäikus hoones tagatakse puitkonstruktsioonis katuse ja puitkarkass-seinte vaheliste
sidemetega.
5.4 Maa-alused konstruktsioonid
5.4.1 Vundament
Abihoone ehitatakse lintvundamendile ja varjualuse kandvate postide alla rajada
kohtvundamendid. Betoonplokkidest vundamendiseinad rajatakse armeeritud betoon-
taldmikele. Enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt kõlbmatu pinnas ja kaevata
süvendid koht- ja lintvundamentide ehitamiseks. Paigaldada pinnase eraldajaks geotekstiil
ning kiht kruusa või liiva, mis omakorda tihendada. Betoonist vundamendi taldmikud rajada
fr.16/32 tihendatud killustikalusele, ristlõiketega 600x200mm, kohtvundamendid
600x600mm taldmikele. Taldmikud armeerida piki- ja põikivarrastega ning betoneerida
C25/30 klassi betooniga. Taldmike peale on planeeritud kõrgusmärk -1.04. Taldmiku peale
paigaldada hüdroisolatsioonilint ja laduda vundamendiseinad betoonist 190mm
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 23/31
valuplokkidest kuni kõrgusmärgini +0.36. Paigaldada vundamendiseina välimisele pinnale
50mm paksused EPS100 soojustusplaadid taldmike pealt vundamendiseinte ülemise pinnani.
Laduda taldmikule vastu soojustusplaate lisa rida betoonist 90mm valuplokke taldmikelt
maapinnani. Betoonplokkide õõnsused armeerida ja betoneerida täis betoonist klassiga
C25/30, XC2. Sokli viimistlemiseks laduda välimisele vundamendimüürile tellistest soklimüür.
Välimine lisavundament ja tellistest soklimüür siduda hoonet kandva lintvundamendiga.
5.4.2 Sokli konstruktsioon
Abihoone sokli moodustab lisavundamendimüürile laotud tellistest soklimüür. Soklimüür
laduda maapinnalt kõrgusmärgini +0.36. Voodrimüür ladumisel jätta soojustuse ja tellismüüri
vahele 3-4cm laiune õhkvahe. Telliskivide vaheliseks vuugiks jätta 10mm, mis täita
müüriseguga. Alumise tellisrea iga kolmas-neljas püstvuuk jätta ventileerimiseks ilmas seguta.
5.5 Maapealsed konstruktsioonid
5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid
Abihoone kandeskeleti moodustavad lint- ja kohtvundamendid, puitkarkassist seinad ning
kandvatele seintele ja taladele toetuvad puitsarikad sammuga 600mm. Hoonet jäigastavad
välisseinad, nendega ühendatud siseseinad ja vahelaetalad ning neile toetuvad sarikad, mis on
omavahel jäigastatud täiendavalt teraslindi või puitlaudadega. Välisseinu hoiavad koos puidust
vahelagi ja katusekonstruktsioon ning karkassi sisse tapitud diagonaalid.
5.5.2 Põrandad
Abihoone põrandakonstruktsiooniks on põrand pinnasel, mille ehitustööd algavad kõlbmatu
pinnase eemaldamisega. Põrandate betoonosa peale on kavandatud kõrgusmärk ±0.00.
Süvend vundamendiseinte vahele täita mineraalse täitematerjaliga, nt kruusa või liivaga ja
tihendada. Kruusa kasutamisel paigaldada pinnaseeraldajaks geotekstiil ning kiht liiva, mis
omakorda tihendada. Liivale paigaldada soojustus (EPS100) 100mm paksustest plaatidest.
Teha hüdroisolatsioon koos ülespööretega ja paigaldada armeeringud. Valada 120mm
paksune betooni kiht vähemalt C20/25, XC2 klassi betoonist. Betoonpõrandad töödelda
tolmutõkkega. Põranda soojajuhtivus on U=0,36 W/m²K.
Varjualuse põranda ehitamiseks teha peale vundamentide ehitamist tagasitäide tihendatud
mineraalse täitematerjaliga, nt killustiku või kruusaga. Ehitada 250mm paksune kiilutud
killustikust fr 0-32 aluskiht. Tihendatud alus katta killustiksõelmete või fr 0-5 liivaga, mis
omakorda tihendada. Viimistluseks on kavandatud varjualuse põrandaks tänavakivid.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 24/31
5.5.3 Kandvad seinakonstruktsioonid
Abihoone kandvad seinakonstruktsioonid on 45x145mm puitkarkassist sammuga 600mm.
Puitkarkassi alumine vöö ehitada otse lintvundamendile, vundamendi ja puitkarkassi
välimised pinnad ühel tasapinnal. Puitvöö ja lintvundamendi vahele paigaldada
hüdroisolatsiooniriba. Puitkarkass jäigastada karkassi sisse tapitud diagonaalsidemetega.
Karkassi välimine külg katta 20mm paksuste tuuletõkkeplaatidega. Välisviimistluseks on
voodrilaud planeeritud kahes erinevas suunas. Soklist kõrgusmärgini +1.16 ja viilualused
otsaseinad vertikaalse laudisega ning ülejäänud horisontaalse laudisega. Voodrilauad
paigaldada 22x100mm distantsliistudele, paigaldussamm 600mm. Karkassipostide vahele,
vastu tuuletõkkeplaati paigaldada panipaiga välisseintes 50mm paksused
mineraalvillaplaadid ja sahvri välisseintes 150mm paksused mineraalvillaplaadid. Välisseinte
sisemine pind katta 12mm paksuste ehitusplaatidega, mis viimistleda vastavalt ruumi
otstarbele.
Varjualuse seinteks on hõre 21x95mm vertikaalne laudis, paigaldussamm 100…110mm.
Laudis paigaldada horisontaalsetele 45x95mm roovlaudadele, paigaldussamm 1,0 m. Roovitus
kinnita kandvatele 145x145mm puitpostidele.
5.5.4 Siseseinad
Siseseinad rajada 45x95 puitkarkassile otse põrandaplaadi peale, mille postide vahe täidetakse
100mm paksuste mineraalvilla plaatidega. Karkassipostide peale paigaldada sahvris
aurutõkkekile, jätkud teibitud. Läbi aurutõkkekile kinnitada karkassipostidele 22x100mm
distantsliistud, sammuga 600mm. Seinte mõlemad pinnad viimistleda ehitusplaadiga, teostada
siseviimistlus.
5.5.5 Vahelaed
Abihoone pööningu vahelae moodustavad välisseintele toetatud liimpuittalad, mis paigaldatud
~2,0m vahedega. Talade alumistele külgedele kinnitatakse alt poolt aurutõke, servad teibitud,
ja lapiti 45x95mm distantsliistud, sammuga 300mm. Lae alumise poole viimistlemiseks katta
konstruktsioon ehitusplaadiga, mis viimistleda vastavalt ruumi kasutusotstarbele. Aurutõkke
peale paigaldada puistevill 28cm paksuse kihina. Risti laetaladega, ehitada vahelaetaladele
hoone keskele puitkonstruktsioonis käigutee. Soojustatud pööninguvahelae soojajuhtivus on
U=0,14 W/m²K.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 25/31
5.5.6 Katused, katuslaed
Abihoone on projekteeritud võrdsete kalletega (41°) viilkatusega, mis rajatakse 45x195mm
tugevsorteeritud puidust sarikatele. Puitsarikad paigaldada 60 cm sammuga, toetades otstest
kandavatele seintele ja taladele. Abihoone sarikate otsad on kavandatud nähtavad ja varjualuse
osas jäävad sarikad kogu pikkuses näha. Sarikaotstele ja varjualuse sarikate peale paigaldada
25x100mm tuulekastilaudis, paigaldussamm 105…108mm. Sarikatele või varjualuse osas
tihedale laudisele paigaldada distantsliistud. Varjualuse osas 45x45mm distantsliistud
sammuga 600mm ja hoone kinnises osas 45x70mm sammuga 600mm. Distantsliistud katta
hingava aluskattega, paigaldus ülekattes. Aluskate valida mittekootud, kaal 200g/m2, nt
Rothoblaas Traspir 200. Katuse katteks on sile katusekivi, nt Benders Carisma. Katusekivid
paigaldada roovlattidele 50x75mm, roovide samm vastavalt katusekatte paigaldusjuhendile.
Roovid kinnitada omakorda 32x100mm distantsliistudele, mis kinnitada läbi aluskatte
sarikatele kinnitatud distantsliistudele. Aluskatte peale (distantsliistu ja aluskatte vahele)
paigaldada iseliimuv vahtkummiriba, nt Rothoblaas Nail Plaster. Kõik ühendused, räästad,
otsad vms liited lahendada vastavalt tootja soovitustele.
5.6 Kinnitustarvikud
Kõik väliskeskkonnas, kasvuhoones ja pööningul kasutatavad kinnitustarvikud peavad
vastama C3 keskkonnaklassi nõudele. Kõik poldid, kiilankrud ja keermelatid peavad olema
kuumtsingitud ja tugevusklassiga 8.8.
Immutatud puidus ja nendega kontaktis kasutada roostevabasid, happekindlaid
kinnitustarvikuid. Betoonmüüritistes kasutada kuumtsingitud või roostevabasid
kinnitustarvikuid. Sisekonstruktsioonides võib kasutada keskkonnaklassile C2 vastavaid
kinnitustarvikuid.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 26/31
6 Tuleohutus
6.1 Üldandmed
6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse abihoone tuleohutuslahendused.
6.1.2 Normdokumendid
• Tuleohutuse seadus
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• Siseministri määrus 02.09.2010. a. nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete
ladustamise tuleohutusnõuded"
• Siseministri määrus 07.01.2013. a. nr 1 "Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemile
ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade
juhtida Häirekeskusesse"
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"
• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
• EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 27/31
6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
Tuleohutusklass: TP 3
Kasutusviis: I (abihoone)
Kasutusotstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
6.3.1 Tuleohutuskujad
Tuleohutuskujad ümber projekteeritava abihoone on suuremad kui 8 m. Lähim
naaberkinnistul asuv hoone on Luha (88402:003:0008) maaüksusel, mis jääb planeeritavast
abihoonest 98m kaugusele kagusse.
6.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
Kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitata.
6.3.3 Põlemiskoormus
Eripõlemiskoormus hoonetes on alla 600 MJ/m².
6.3.4 Ladustamine
Hoones ladustatakse vähesel määral küttepuid elamu tarbeks. Elamu küttesedmete kütteks
ettenähtud kuivad halupuud ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei
takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali
ei ladustata evakuatsiooniteedel.
6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus
Tuletõkketsoone ei moodustata.
6.5 Tuletundlikkus
Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2;
Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata;
Mittekasutatav pööning – nõudeid ei esitata
Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D,d2
Katusekattele BROOF(t2)
6.6 Evakuatsioonilahendus
6.6.1 Üldist
Projekteeritud abihoone esimesel korrusel on kolm väljapääsu. Kaks tõstust hoone
läänepoolsel küljel ja uks hoone lõunapoolsel küljel varjualuse all. Peaukse laius on 100 cm.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 28/31
6.6.2 Pääsud pööningule ja katustele
Hoonel puudub kelder. Katusele pääs toimub ida- või läänepoolsest katuse servast,
teisaldatava redeliga. Abihoone pööningule pääseb varjualuse all lõunapoolsesse viilualusesse
otsaseina kavandatud luugist. Luugi mõõdud on 800x1600mm, pääs luugini toimub
teisaldatava redeliga.
6.7 Tuleohutuspaigaldised
6.7.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon
Projekteeritud abihoone varustatakse autonoomsete tulekahjusignalisatsiooni-anduriga.
6.7.2 Piksekaitse
Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.
6.7.3 Suitsueemaldamine
Suitsueemaldus toimub avatavate uste kaudu.
6.7.4 Tulekustutid
Projekteeritud abihoonesse paigaldada vähemalt üks 6 kg laenguga ABC klassi käsikustutit.
Abihoones asukohaga nt panipaik.
6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus
6.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus
Projekteeritavate hoonete ventilatsioon peab vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014
„Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii,
et ei tekiks täiendavat tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse
süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud
tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Abihoone sahvri ventileerimiseks
paigaldada sahvri välisseina lokaalne värskeõhuklapp. Ülejäänud hoones loomulik
ventilatsioon, avatavate uste kaudu. Ventilatsioonisüsteemi ehitamisel tuleb kasutada
materjale, mis vastaks vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele.
6.8.2 Kütteseadmete tuleohutus
Projekteeritud on abihoone, kus sisekliima tagatakse hoonesse kavandatud sahvris. Ülejäänud
hoone on kütteta. Sahvris ühtlase madala temperatuuri hoidmiseks kasutatakse õhk-õhk
soojuspumpa, mille välisosa paigaldada hoone idapoolsele küljele. Soojuspump Tuleohutuse
seaduse mõistes ei ole kütteseade, kuna kütmisel ei teki välisõhku juhtimist vajavaid
põlemissaadusi.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 29/31
6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee
Ligipääs Möldri maaüksusele on tagatud 20177 Jädivere – Kivi-Vigala tee kaudu, mis on
asfaltkattega tee. Nimetatud tee laius on enam kui 5,5 m ja kandevõime piisav
operatiivsõidukitega ja paakautoga sõitmiseks.
6.10 Väline tulekustutus
Välise kustutusvee tagamine lahendatakse Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ alusel. Vajalik tulekustutusvee vooluhulk on 10l/s kolme tunni
jooksul. Planeeritavale hoonele lähim naaberkinnistul asuv esimese kasutusviisiga või
nendega võrdsustatud hoone asub 98m kaugusel. Lähim nõuetekohane tuletõrjevee
kuivhüdrant asub Kivi-Vigala paisjärve kõrval. Kuivhüdrant, EHR koodiga 221438221, kaugus
planeeritavast abihoonest on 585 m.
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 30/31
7 Tehnosüsteemid
7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem
7.1.1 Küttesüsteemi kirjeldus
Planeeritava abihoone sahvri kütteks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpa, millega hoitakse
ruumis ühtlast madalat temperatuuri. Soojuspumba välisosa paigaldada hoone idapoolsele
küljele. Ülejäänud hoones küte puudub.
7.1.2 Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus
Projekteeritud abihoone sahvri välisseina paigaldada lokaalne värskeõhuklapp. Sahvri õhu
maht 26m3. Ülejäänud hoones loomulik ventilatsioon avatavate uste kaudu.
7.2 Veevarustus
Möldre kinnistule on veevarustus toodud
Abihoonet ei ühendata kinnistu veevõrku.
7.3 Kanalisatsioon
Möldre kinnistule on rajatud biopuhasti koos imbväljakuga, kuhu juhitakse heitveed elamust.
Abihoonet ei ühendata kinnistu kanalisatsioonivõrku.
7.4 Sadeveed
Projekteeritud abihoone katuselt kogutud sajuveed kogutakse katuste äärtel asetsevate
rennidega ja juhitakse hoone välisseina ääres asetsevate plekist sajuveepüstikute kaudu
maapinnale. Püstakute mõõt Ø125 mm, värvus tumehall RR23. Püstakute otsa paigaldada
veesülitid ning soovitavalt nende alla betoonist sadeveepäis koos 2 m betoonrenniga, mille abil
saab juhtida sadeveed hoonest eemale. Püstakud paiknevad mõlemal pool hoone otsas, kokku
neli püstakut.
7.5 Elektrivarustus
7.5.1 Juhendokumendid
EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest;
EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest;
ABIHOONE EHITAMINE; aadress Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
töö nr 2504-753; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 28. mai 2025
2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 31/31
EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
EVS-HD 60364-4-444:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest;
Eeskiri EEI 3-…:1994. (Ehitiste madalpinge elektripaigaldised);
7.5.2 Elektrisüsteemi kirjeldus
Elektri liitumispunkt Möldre kinnistu tarbeks asub kinnistu idapoolse piiri ääres, sissesõidutee
kõrval. Liitumiskilbist on elektrivarustus viidud maakaabliga kinnistul asuvasse elamusse.
Abihoone elektriga varustamiseks tuua elektrivarustus uue maakaabliga liitumiskilbist
abihoone seinale kavandatud elektrikilpi. Suuremaks tarbijaks abihoones on õhk-õhk
soojuspump, muude seadmete võimsus jääb alla 2kW. Hoone varustada üldvalguse,
pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks vajaliku juhtmestikuga, mis ühendada grupeeritult
peakilbis paiknevate kaitselülititega. Peakilp peab olema varustada rikkevoolukaitsmega.
Elektrisüsteem maandada. Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa
kasutuse ja vastama ruumikujunduslahendustele. Üks pistikupesa näha ette hoone
lõunapoolsele välisseinale varjualuse elektriga varustamiseks. Abihoone fassaadi
valgustamiseks on planeeritud seinavalgustid. Valgustite lülitus juhtida hämaraanduriga.
Välitingimustes paiknevad elektrisüsteemi osad peavad olema ilmastikukindlad.
Kõik tugev- ja nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi
tööna, vähemalt põhiprojekti staadiumile vastava projektiga. Peale tugev- ja nõrkvoolu
ehitustööde teostamist esitab elektritööde eest vastutaja elektripaigaldise nõuetekohasuse
deklaratsiooni. Täiendavalt on vajalik teostada elektripaigaldise audit hoonesse ehitatud
elektrisüsteemile, mille tulemusena tõendatakse süsteemi nõuetekohasus ja ohutus ning
annab aluse kasutusloa toimingute läbi viimiseks.
Indrek Karotamm
Ehitusinsener
28.03.2025
SITUATSIOONISKEEM LÄHIMA VEEVÕTUKOHAGA
Projekteeritav abihoone Ehitisalune pind 150m²
Ol.olev elamu Reg. nr 120800115
Tuletõrje kuivhüdrant EHR kood 221438221 Kaugus abihoonest 585m
SITUATSIOONISKEEM
Projekteeritav abihoone Ehitisalune pind 150m²
20 17 7
J äd
iv er
e -
Ki vi -V
ig al a
te e
2018 1 Ki
vi-V igal
a-
Lähim naaberkinnistul asuv kõrval- või tootmishoone 88402:003:0008 Luha, Naravere küla
98m
Ol.olev abihoone LAMMUTATAKSE!
Reg. nr 120800108
Ol.olev elamu Reg. nr 120800115
Av as
te - V
an a-
Vi ga
la t ee
MÄRKUSED: Kaardi kuvatõmmised on salvestatud Maa-ameti avalikust kaardirakendusest.
EP
EELPROJEKT
Tellija:
Janne Kingisepp Projekteerija:
1/10
karotamm projekteerimine
ABIHOONE EHITAMINE Möldre (50301:001:0195), Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
2504-753
AS-1
28.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78304 tel: +372 5243 228, +372 5136 268 e-post: [email protected]
SITUATSIOONISKEEM joonise nr:
kuupäev:
mõõtkava:
projekti nr:
leht/lehti:
osa:
töö:
Indrek Karotamm Kontrollija:
-
3
50301:001:0196 Ruudi
88402:003:0008
88402:003:1081
Luha
Rüütli
88 40
2: 00
3: 06
00
20 17
7 Jä
di ve
re -
K iv
i- V
ig al
a te
e
50301:001:0195 Möldre
21.38 HARIH
ELAMU
TERRASS
IMBVÄLJAK
Ø 25PE
20 17
7 Jä
di ve
re -
K iv
i- V
ig al
a te
e
17.48RÄÄSTAS
A B
IH O
O N
E
H
1
2
4
Kr
Kr
Kr
or ie
nt .
maakütte maa-ala
maakütte maa-ala
orient.
or ie
nt .
orient.
Y= 521150
X= 6507450
50301:001:0196 Ruudi
88402:003:1081 Rüütli
50301:001:0195 Möldre
H ELAMU
põld
põld
Ø 25PE
Kr
7.0
1
B
2
3
A
N
E
S
W
BA
±0 .0 0=
ab s. 14
.16
1 2
4 3
1
2
3 12.7 8. 0
11 .5
13.2
ETTEVAATUST KAEVETÖÖDEL! Maakaabel
P
4. 0
11.2
Projekteeritud abihoone
Pääs kinnistule, pääs hoonesse
±0.00=abs.14.16 Planeeritav kõrgusmärk
TINGMÄRGID:
Olemasolev maakaabelliin (tarbijakaabel)
Projekteeritud maakaabel
Olemasolev kanalisatsioonitrass D110
Olemasolev veetorustik D32
Projekteeritud kinnistusisene sissesõidutee, 375m²
Lammutatav abihoone reg. nr 120800108
Olemasolev elamu
Liitumiskilp
PrügikonteinerP
Olemasolev maaküttekontuur
Taastatav haljastus, murukülv
Olemasolev drenaažitrass
Olemasolev asfaltkattega tee
Teekaitsevöönd (30m)
Ristumiskoha nähtavuskolmnurk
Likvideeritav puu/ Säilitatav puu
Projekteeritud kinnitusväline sissesõidutee
HOONE NURGAKOORDINAADID (seinad)
1 Nurga tähis X
6507471.30 521106.64 2
4
Y
3 6507470.32 521114.15 6507450.49 521111.56 6507451.47 521104.05
KINNISTU ANDMED: KINNISTU: Möldre, Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond TUNNUS: 50301:001:0195 SIHTOTSTARVE 1: Elamumaa 100% PINDALA: 6412m²
MÕÕDISTAMISVIIS: mõõdistatud, L-EST
ABIHOONE TEHNILISED ANDMED: MÕÕTMED: Pikkus 19,9m Laius 7,4m Kõrgus 7,0m PINDALAD: Ehitisealune pind 150,2m² Suletud netopind 79,0m² Köetav pind 8,6m² Üldkasutatav pind 79,0m² TULEOHUTUSE KLASS: TP3 KORRUSELISUS: maapealsed korrused +1 MAHT: 807m³ ABSOLUUTKÕRGUS: 21,06m
TELGEDE RISTUMISKOORDINAADID
1-A Teljed X
6507470.98 521106.88 1-B
2-B
Y
2-A 6507470.08 521113.83 6507459.58 521105.40 6507458.67 521112.34
3-B 3-A 6507451.65 521104.36
6507450.74 521111.30
EP
EELPROJEKT
Tellija:
Janne Kingisepp Projekteerija:
2/10
karotamm projekteerimine
ABIHOONE EHITAMINE Möldre (50301:001:0195), Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
2504-753
AS-2
28.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78304 tel: +372 5243 228, +372 5136 268 e-post: [email protected]
ASENDIPLAAN joonise nr:
kuupäev:
mõõtkava:
projekti nr:
leht/lehti:
osa:
töö:
Indrek Karotamm Kontrollija:
M1:500
MÄRKUSED: 1. Koordinaadid riiklikus koordinaatsüsteemis L-EST'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Märjamaa Vallavalitsus
Tehnika tn 11
78304, Rapla maakond, Märjamaa
vald, Märjamaa alev
Teie 04.08.2025
Meie 14.08.2025 nr 7.1-2/25/12853-2
Möldre kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Märjamaa valla Naravere
küla Möldre kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR kood 121440465, menetlus nr 494527)
Kinnistu (katastritunnus 50301:001:0195 ) asub riigitee nr 20177 Jädivere-Kivi-Vigala tee km
4,35-4,55 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Abihoone ehitamine. Möldre
(50301:001:0195), Naravere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond “ projekt (peaprojekteerija
Osaühing KAROTAMMED , töö nr 2504-753).
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 12.05.2025 nr 7.1-2/25/7226-2.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks .
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
2 (2)
Lisa:
1. 2504753_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
2. 2504753_EP_AA-4-02_v01_asendiplaan
Rita Źereen
5120275, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|