Jaakna VI ja V uuringuruumide geoloogilise uuringu aruande tagasiside

Tere

Edastan parandatud aruande.

Jaakna IV ja V GU 01.05.2025

Joonis 7.3 jäi aruandesse nii nagu oli. Joonis on õige, lihtsalt võibolla natuke segadust tekitav. Lisan alljärgnevalt joonise koostanud hüdrogeoloogi kommentaari.

Kaardil toodud mõjuraadiused on õigesti märgitud, kuigi ebaintuitiivsed. Nimelt, kaardil on toodud kaks stsenaariumit, mille puhul on arvutusmetoodikad ja arvutatud põhjaveetaseme alanduslehtri ulatust mõjutavad faktorid oluliselt erinevad. Lisaks sellele kujutatakse ilma kraavituseta stsenaariumis (katkendjoon) maksimaalset mõju ehk piiri, mille karjääri poolt kaugemal küljel ei ole põhjaveetase teoreetiliselt üldse mõjutatud. Kraavitusega stsenaariumis kujutatakse olulist mõju, ehk piiri, mille karjääri poolt kaugemal küljel on põhjaveetaseme arvutuslik langus vähem kui 0,5 m.

Kahe erineva stsenaariumi kohta täpsemalt:

1) Kui veetaset ei alandata kraavidega, siis põhjustab põhjaveetaseme alanemist veealuse varu väljamine. Sisuliselt tekitatakse auk, mille peab täitma augu külgedelt valguv põhjavesi, mis omakorda põhjustab põhjaveetaseme langust külgnevates setetes. Traditsiooniliselt Eestis sellises stsenaariumis põhjaveetaseme mõju ei arvutatud, kuna mitmete hüdrogeoloogide ekspertarvamus on olnud, et taoline mõju on reaalsuses minimaalne ja ei põhjusta probleeme veevarustuses, kui kaevud ei ole just vahetult karjääri kõrval. 2023-2024. a aga hakkas Keskkonnaamet nõudma ka sellises stsenaariumis arvutuslikku hinnangut, mille jaoks lõime metoodika, mille puhul on põhjaveetaseme mõjuraadiuse arvutuses määravaks veealuse varu maht, selle väljamise kiirus ja piirkonna sademete määr. Meie välja töötatud metoodika annab ainult maksimaalse mõjuraadiuse, ehk piiri, kust edasi ei tohiks põhjaveetase üldse mõjutatud olla.

2) Kui veetaset alandatakse kraavidega, põhjustab põhjaveetaseme alanemist kogu karjäärijärve veetaseme ühtlane langemine, mis tekitab karjääri ümber stabiilse põhjaveetaseme gradiendi ja põhjaveetaseme sujuva languse karjääri suunas. Siin saab kasutada oluliselt põhjalikumalt välja töötatud ja laiemalt rakendatud arvutusmetoodikaid, mida on ka Eestis aastakümneid hüdrogeoloogilistes hinnangutes kasutatud. Samas on selle metoodika matemaatika ja sisendfaktorid oluliselt teistsugused kui 1. stsenaariumi puhul. Mõju ulatust mõjutab põhiliselt veetaseme alandus karjäärijärves, setete filtratsioonikoefitsent, karjääri pindala ja sademete määr (täpsemalt põhjavee toitumise määr). See metoodika annab nii maksimaalse mõjuraadiuse kui ka olulise mõjuraadiuse – viimane tähendab antud juhul piiri, kus veetase langeb enam kui 0,5 m, millest väiksem mõju ei ole tõenäoliselt veevarustuse seisukohast määrav.

Seega ei ole katkendjoon ja pidevjoon joonisel otseselt võrreldavad – katkendjoon tähistab 1. stsenaariumi maksimaalset mõju, pidevjoon aga 2. stsenaariumi olulist mõju. Joonte ebaintuitiivne „vahetusse minemine“ kahe mäeeraldise vahel on aga põhjustatud asjaolust, et eri metoodikal määratud mõjuraadiusi mõjutavad erinevad faktorid, mille olulisus on juhtumisi kahe mäeeraldise vahel vastupidine: Jaakna V puhul saab kraavidega veetaset alandada oluliselt rohkem, seega on arvutuslik veetaseme langus 2. stsenaariumis oluliselt suurem Jaakna V mäeeraldisel võrreldes Jaakna IV-ga. Samas on Jaakna V puhul veealuse varu väljamise maht oluliselt väiksem kui Jaakna IV puhul, mille tõttu on stsenaariumis 1. veetaseme mõjuraadius suurem vastupidi just Jaakna IV mäeeraldisel.

Lugupidamisega,

Mairy Tammekänd

Geoloogiainsener

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Telefon: +372 66 81 014

Mobiil:    +372 55 18 491

www.steiger.ee

Lp Mairy Tammekänd

OÜ Inseneribüroo STEIGER

[email protected]

Teie 22.07.2025. a e-kiri

Meie 13.08.2025 kiri nr 13-2/25-1314

Jaakna VI ja V uuringuruumide geoloogilise uuringu aruande tagasiside

Olete esitanud Eesti Geoloogiateenistusele Jaakna IV ja V uuringuruumide geoloogilise uuringu aruande. Olles esitatud aruandega tutvunud, toome välja järgmised puudused:

1. Juhime tähelepanu, et joonisel 7.3 on Jaakna IV alanduslehtrit kujutavad punktiirjoon ja pidev joon ilmselt vastupidi läinud. Palume korrigeerida.

2. Taotluse materjalide hulgas puuduvad nõutud ruumiandmed. Palume lisada maavara ploki ruumikuju üldlevinud GIS- või CAD-vormingus ala-tüüpi ruumiobjektina, katendi lamami ja maavara ploki lamami samakõrgusjooned üldlevinud GIS- või CAD-vormingus joon-tüüpi ruumiobjektina (seejuures ei pea esitama ühel kõrgusel asuva lamami korral samakõrgusjooni).

3. Palume tellija arvamusele lisada vajalik digiallkiri ning ka ülejäänud dokumendid allkirjastada vastavalt määruses toodud nõuetele.

Palume välja toodud puudused likvideerida ja esitada parandatud aruanne uuesti Eesti Geoloogiateenistusele.

Lugupidamisega

Mihkel Annusver

spetsialist

Maavarade registri osakond

Eesti Geoloogiateenistus