Vastused küsimustele

Tere, Sten!

Ravimiameti poolt vastab järelevalveosakonna juhataja Liis Prii.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

1.Kas ajalehe- või veebikuulutuse kaudu tohib eraisik avaldada retseptiravimite ostu-, müügi- või vahetussoovi?

„Ravimeid võib müüa vaid apteek, st sellised müügikuulutused ei ole lubatud. Eraisikute ravimi ostu- ja vahetussooviga kuulutused peaksid jääma vastuseta ja on olemuselt sobimatud, sest keegi ei saa nõudeid järgides nende soovile vastu tulla. Sellised teadmatusest või pahatahtlukult avaldatud nõuete rikkumiseni viivad kuulutused tuleb veebist eemaldada, et need ei looks soodsat pinnast ebaseaduslikuks ravimite müügiks. Ajalehetoimetused ja suuremad kuulutuste portaalid on ravimite müümise keelust hästi teadlikud ja sekkuvad, kui keegi soovib sobimatut kuulutust avaldada.“

2. Kui kõrvalisele kodanikule on selline ostukuulutus silma jäänud, mida ta peab selle infoga edasi tegema?

„Kõik ravimite ebaseadusliku müügiga seotud vihjed-teated tuleks edastada meile või veebipolitseile. Sotsiaalmeedias pakutavate ravimite osas teeme koostööd politsei ja Terviseameti veebinõunikuga, kes teavitavad müüjat ebaseaduslikust tegevusest. Kui tegu on tahtmatu ja sellise tegevuse tagajärgi teadmata teoga, juhime inimese eksimusele tähelepanu, selgitame ja hoiatame. Kui saame aru, et süsteemselt proovitakse tegeleda ebaseadusliku ravimimüügiga, edastame juhtumi juba politseile, kes uurib väärtegusid. Ozempicuga seoses oleme viimastel päevadel saanud mitmeid vihjeid, mille oleme kõik edastanud veebinõunikule.“

3. Kui tihti puutub ravimiamet kokku sellega, et inimesed soovivad omavahel käest-kätte osta, müüa või vahetada retseptiravimeid?

„Ravimiamet puutub selle teemaga igal kuul kokku.“

4. Miks ei tohi omavahel retseptiravimeid osta, müüa ja vahetada?

„Ravimite kvaliteedis, ohutuses ja tõhususes saab kindel olla vaid siis, kui ravimid ostetakse seaduslikust apteegist või veebiapteegist. Veebis/käest kätte müüdavate ravimite korral seab iga inimene ohtu oma tervise, sest pole teada, kuidas on ravimit hoitud või kas on tegu ikka kvaliteedikontrolli läbinud ohutu ravimiga.“

5. Milline ametkond nende rikkumistega tegeleb ja osapooled vastutusele võtab?

„Kui tegu on tahtmatu ja sellise tegevuse tagajärgi teadmata teoga, juhime meie või Terviseameti veebinõunik inimese eksimusele tähelepanu, selgitame ja hoiatame. Kui saame aru, et süsteemselt proovitakse tegeleda ebaseadusliku ravimimüügiga, edastame juhtumi juba politseile, kes uurib väärtegusid.“

6. Milline karistus sellise teo eest ees ootab?

„Sageli müüvad inimesed endal üle jäänud ravimit teadmatusest, et seda ei tohi teha. Sellisel juhul on esimene eesmärk inimestele selgitada ja anda võimalus ise oma tegutsemist muuta ja rikkumine kõrvaldada. Väärteo- ja kriminaalmenetlused on asjakohased, kui ravimi müügi keeldu rikutakse pahataktlikult, korduvalt ja suures mahus ning selgitused ei vii lahenduseni. Ravimite ebaseaduslik jaemüük on käsitletav tegevusloata majandustegevusena, mille puhul võib inimesele karistusseadustiku § 372 alusel määrata rahatrahvi kuni 1 200 eurot. Kui sellega põhjustati oht paljude inimeste elule või tervisele, siis on rahalise karistuse kõrval ka võimalik määrata kuni kolm aastat vangistust.“

7. Kas Eesti on viimase paari aasta jooksul reaalselt karistatud inimesi, kes on käest-kätte ostnud, müünud või vahetanud retseptiravimeid?

„Palume neid andmeid küsida politseilt ja prokuratuurilt.“

8. Mida toredat saab peale hakata nende kokku ostetud antibiootikumitablettidega, mida inimene lehekuulutuses näib ihaldavat?

„Kui inimene on saanud ravimeid mujalt kui apteegist, siis e saa ta olla kindel, et need on ehtsad, kvaliteetsed ja ohutud. Tervise ja keskkonnakahju vältimiseks on ainuõige samm viia need ravimid hävitamiseks kas ohtlike jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või apteeki. Retsepti alusel saab kvaliteetsed antibiootikumid osta vaid apteegist. Antibiootikumide kasutamine ilma, et arst oleks need raviks määranud, võib ohustada inimese enda tervist ja põhjustada antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite teket, mis on suureks mureks ja terviseohuks tänapäeva maailmas.“

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]

Tervist!

Kirjutan Võrumaa Teatajale lugu retseptiravimite ostusoovist ajalehes, veebis.

Manuses üks äsjane ajalehekuulutus, mis silma jäi.

Palun Sinu vastust teisipäeva, 17. juuni õhtuks.

Küsimused

1.Kas ajalehe- või veebikuulutuse kaudu tohib eraisik avaldada retseptiravimite ostu-, müügi- või vahetussoovi?

2. Kui kõrvalisele kodanikule on selline ostukuulutus silma jäänud, mida ta peab selle infoga edasi tegema?

3. Kui tihti puutub ravimiamet kokku sellega, et inimesed soovivad omavahel käest-kätte osta, müüa või vahetada retseptiravimeid?

4. Miks ei tohi omavahel retseptiravimeid osta, müüa ja vahetada?

5. Milline ametkond nende rikkumistega tegeleb ja osapooled vastutusele võtab?

6. Milline karistus sellise teo eest ees ootab?

7. Kas Eesti on viimase paari aasta jooksul reaalselt karistatud inimesi, kes on käest-kätte ostnud, müünud või vahetanud retseptiravimeid?

8. Mida toredat saab peale hakata nende kokku ostetud antibiootikumitablettidega, mida inimene lehekuulutuses näib ihaldavat?

***
Sten Sang
Võru Teataja AS
+372 5845 3391
[email protected]
vorumaateataja.ee
digileht.vorumaateataja.ee