Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/1650-2 |
Registreeritud | 14.08.2025 |
Sünkroonitud | 15.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Marek Kübarsepp (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Hr Jürgen Ligi Teie 11.08.2025 nr 1.1-10.1/3250-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 14.08.2025 nr 11.1-1/25/1650-2
Arvamus riigieelarve seaduse
muutmise seaduse kohta
Lugupeetud minister
Edastame Riigi Tugiteenuste Keskuse tagasiside ja ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt
11.juulil 2025.a. (nr 1.1-10.1/3250-1) esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule.
1. Palume eelnõud täiendada erisättega, mille kohaselt ei kohaldata riigisiseste toetuste
puhul riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Samaselt on see lahendatud
ELÜPS-is ja vastav täiendus lisatakse ka ÜSS eelnõusse. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt
1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest.
Nimetatud erisuse sätestamise nt. ELÜPS-is tingis Riigikohtu 20. veebruari 2014. a otsus
nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 võimaldab isikul lisaks
riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi
alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise
kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes
õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast
üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele,
mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Riik ei peaks aga intresse maksma
kuivõrd tegemist on toetuse andmisega ning riigieelarves ei ole sellisteks täiendavateks
intressideks, lisaks nt. väljamakstavale toetusele, rahalisi vahendeid ette nähtud.
2. Palume muuta eelnõu punkti 53 (eelnõu § 551) seletuskirjas esitatud selgitust 4 lõigus
järgmiselt: „Seega ei kohusta RES § 551 lõikes 1 sisalduv volitusnorm kasutama toetuste
menetlemiseks ühte andmekogu ega korraldama kõiki toetuse andmisi läbi selle registri.
Tänasel päeval on kõige enam kasutatav struktuuritoetuste register, mis on loodud
põhieesmärgis EL toetuste rakendamiseks kuid selle laialdasem kasutusele võtmine lisaks
riigieelarvest pärinevate toetuste rakendmaiseks nõuab täiendavaid suuri tehnilisi
arendusi ja rahalist ressurssi. Seetõttu ei ole hetkel võimalik kõiki riigieelarvest pärinevaid
toetusi rakendada läbi struktuuritoetuste registri ning peab säilima võimalus täiendavate
andmekogude loomiseks ja kasutamiseks.“.
3. Tee ettepaneku eelnõu punktis 52 (§ 55) toodud projektipõhise toetuse
tagasinõudmise aluseid ja sõnastust täiendada. Toetuse tagasinõudmine iseenesest on
juba kaalutlusotsus, mistõttu tuleks antud §-is lisaks määratleda ka toetuse andmise otsuse
kehtetuks tunnistamise aluseid (samaselt STSis ja ÜSS-is). Praktikas ei too kohustuste
rikkumine või täitmata jätmine alati kaasa tagasinõuet küll aga võib esineda olukord, kus
toetuse andjal tuleb teha osaline või täielik toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsus. Need alused üldjuhul kattuvad.
Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 55 lg 3 sissejuhatav lause sõnastada järgmiselt: „Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada ning lähtudes rikkumise raskusest, vajadusel toetuse osaliselt või
täielikult tagasi nõuda juhul, kui toetuse kasutamisel selgub, et toetuse saaja:…“.
Palume eelnõu § 55 lg 3 toetuse tagasinõudmise aluste nimekirja täiendavalt lisada
alusena: „5) toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või
kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384
alusel.“ Nii on riigieelarvest toetuste tagasinõudmise alused ühtlustatud EL toetusi
reguleerivate õigusaktidega ning riigi finantshuvide kaitse tagatud senisest konkreetsemate
alustega.
4. Palume eelnõu § 55 täiendada lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.“
„(11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
maksmisele kuuluva toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud
tagasinõude puhul.“
Selgitame, et ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi korral tuleb ette näha erikord
tavapärasest toetuse tagasinõudmisest, millele kohaldatakse KonkS § 42 sätestatut.
Samamoodi on see reguleeritud ka muude EL toetuste riigisiseses õigusruumis ning peab
olema õigusselge lähenemine ka RES-is, sest riigiabi reeglid ei kohaldu üksnes EL toetuste
puhul vaid ka RE kasutamise puhul.
Selgitame, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse puhul tuleb seaduse tasemel tagada
võimalus selline tagasinõue tasaarveldada projekti raames veel väljamaksmisele kuuluva
toetusega, et vähendada toetuse andja halduskoormust ning eelnev on ka kooskõlas
Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2017 otsusega nr 3‑3‑1‑67‑16, p 12. Nii on see
reguleeritud ka EL toetuste tagasinõudmisel.
5. Palume sõnastada ümber eelnõu § 55 lg 6 järgmiselt: „Otsuse riigisisese projektipõhise
toetuse tagasinõudmise kohta võib teha projekti viimase väljamakse tegemise päevast
arvates nelja aasta jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti.“
Selgitame, et toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtaeg peaks RTK kogemusel
hakkama kindlasti kulgema kas projekti elluviimise perioodi lõppemisest arvates või
projektis viimase väljamakse tegemisest arvates, mitte aga toetuse andmise päevast.
Arvestades asjaolu, et riigisiseste projektide keskmine elluviimise periood on 3 aastat,
mida on võimalik pikendada sõltuvalt toetuse saamise tingimustest 6 kuud või 1 aasta, siis
toob eelkirjeldatud sõnastuses säte kaasa pikematel projektidel toetuse tagasinõudmise
automaatse välistamise või motiveerib toetuse saajaid tagasinõude välistamise eesmärgil
projektide läbiviimisega venitamist. Lisaks võib tagasinõuete tegemine muutuda ajalises
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
mõttes keeruliseks ka rakendusüksustele, kui nad tuvastavad rikkumised liiga hilises
projekti etapis. See redutseeriks riigi eelarve finantshuvide kaitse võimalusi.
6. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis 53 (§ 551 lõikes 4 punktis 2) on sotsiaal-
majanduslik seisund käsitletud kui füüsilisest isikust taotleja eriliiki isikuandmetena.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art. 9 lg 1 kohaselt ei käsitleta sotsiaal-
majanduslikku seisundi kohta käivaid andmeid eriliigiliste isikuandmetena. Sotsiaal-
majanduslikku seisundi kui kategooria andmeid võib ettepanekuna tõsta eraldi lõike 4
üheks täiendavaks alapunktiks.
7. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on § 551 lõige 1 kohta mitmes kohas
kasutatud mõistet "struktuuritoetuste register" kuid õige oleks "struktuuritoetuse
register". See tuleks läbivalt parandada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pärt-Eo Rannap
peadirektor
Marek Kübarsepp 5917 9099
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Riigieelarve seaduse muutmise seadus | 14.08.2025 | 1 | 11.1-1/25/1650-1 | Sissetulev kiri | rtk | Rahandusministeerium |