OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

1

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

Otepää linn

67405, Valga maakond

14.08.2025 nr 11.2-1/25/3856

Registrikood: 75001566

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike

koolide kaasajastamine” raames otsuse Otepää Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja) projekti

„Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine“ (projekti nr 2014-

2020.1.04.17-0067; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saajale on hüvitatud riigihanke

nr 222719 „Puka kooli rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd“ raames mitteabikõlblikke

kulusid, mistõttu teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

21 140,51 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) § 2 lõiked 1 ja 2, § 21 lõige 1, ja haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr

50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1,

samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid

(edaspidi KD).

Vastavalt 25.08.2017 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 (edaspidi rahuldamise

otsus) punktile 1.15. on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS, selle alusel

antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut.

Tulenevalt ühendmääruse § 2 lõikest 1 on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt

lõigetele 3 ja 4. Tegeliku kulu tekkimine on ühendmääruse § 2 lõike 4 järgi tõendatud, kui kulu

aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud

2

ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või

sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt

loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või

toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see

tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate

tegevuste käigus. Kuivõrd toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele põhjendamatuid kulusid,

mis ei ole tervenisti või osaliselt toetusest hüvitatavad, siis ei ole toetuse saaja järginud

ühendmääruse §-st 2 tulenevat kulude abikõlblikkuse nõuet.

Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse STS § 45 lg 1 punkti 2 kohaselt, kui toetus on

makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks ja STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

1. Finantskorrektsiooni aluseks olevad asjaolud

Projekti elluviimise käigus rekonstrueeriti riigihanke nr 222719 „Puka kooli rekonstrueerimise

projekteerimis-ehitustööd“ (edaspidi hange nr 222719) raames Puka põhikool. Projekteerimis-

ehitustöid teostas OÜ Mapri Ehitus 21.07.2020 sõlmitud lepingu nr 222719 alusel, maksumusega

1 646 348 eurot, sh reserv 149 668 eurot (km-ta). Vastavalt 29.11.2021 lõppmakse tõendile nr 15

on teostatud tööde maksumus koos muudatustöödega 1 639 913,81 eurot (km-ta).

Hanke nr 222719 alusdokumendi „III osa-Tellija tingimused“ punkti 6.10 kohaselt on rajatavate

teede ja platside kogumaht 1 484 m² asfaltkatendit, 347 m² taastavat ja 397 m² rajatavat betoonkivi

katendit. Asfaltkatend rajatakse/taastatakse ühekihilisena ning asfaltkatendi konstruktsioon on

järgmine: AC 12 surf- 6 cm; Killustikalus fr 4/32- 20 cm; Dreenkiht k≥1,0 m/ööp- 20 cm;

Olemasolev alus või täide k≥0,5 m/ööp- vajadusel.

Puka põhikooli tööprojekti 23.08.2021 töö nr PKPK seletuskirja (PKPK_TP_AR-3-101) p 2.6.2

kohaselt rajatakse uue õppekorpuse idaküljele ning põhjaküljele betoonkivikatend, võimalusel

säilitatakse Kooli tänavalt olemasoleva koolihoone poole kulgev betoonplaatkatend asendiplaanil

näidatud mahus või taastatakse, kus see võimalik pole ning p 2.6.3 kohaselt on rajatav

betoonkatend: kloostrikivi 240x80x60mm, naturaalne betoon. Paigaldusliiv 60 mm, tihendatud

paekillustik 200mm, mineraalne tihendatud aluspinnas.

Rakendusüksusele 29.09.2024 saadetud informatsiooni kohaselt tellis toetuse saaja OÜ-lt

EstKONSULT erakorralise auditi Puka kooli ehitustulemuse ja ehitusprojekti lahenduste

hindamiseks (edaspidi audit). Auditi Lisas 5 „Puka Põhikooli parkla katend“ (Teede

Laboratoorium OÜ töö nr 10/24) on välja toodud Puka põhikooli ümbruse asfalteerimise mahtude

võrdlemine OÜ Mapri Ehitus poolt koostatud tööde aktiga (OÜ Mapri Ehitus ja alltöövõtja Tavt

OÜ teostatud tööde akti nr 2, november 2021). Antud akti nr 2 kohaselt on teostatud väljakaeve,

vana asfaldi ja äärekivide eemalduse (h=45cm ja h=10 cm), asfaltbetooni, killustikualuse ja

dreenkiri aluse tööde mahud ja maksumus (asfaltbetoon AC12 surf h=6cm paekild, killustiku alus

ja dreenikihi ehitus 20 cm). Kokku on nimetatud töid teostatud summas 28 829,51 eurot (km-ta).

Asfalteerimise mahtude võrdlemisel Tavt OÜ teostatud tööde aktiga nr 2 tuvastas audit järgmised

puudused:

 „Puka põhikooli asfaltbetooni renoveerimisel on piirdutud vana katte freesimisega.

Freespuru on kasutatud killustikaluse tasanduskihina. Asfaltbetoonkatte paksused

erinevad suurtes piirides 2 – 6 cm, mis ei vasta akteeritud ja lepingus fikseeritud

paksusele 6 cm;

3

 Aluse väljakaevamist pole teostatud ja uue dreenkihi rajamist samuti. Seega

killustikaluse ehituse maht 257 m³ maksumusega 9473,02 € ja dreenkihi ehitust

mahuga maht 257 m³ maksumusega 3166,24 € pole teostatud. Vanade äärekivide

eemaldust pole teostatud. Asfaltbetooni paksuste suure erinevuse tõttu tuleks

korrigeerida ka asfalteerimise akteeritud hinda (12 442,08 €);

 Katend on varieeruva kandevõimega ja kohati ei vasta parklale esitatud kandevõime

väärtustele. Liiga paksu freespuru paksuse puhul võivad tekkida vajumid (Puurauk

No.5, freespuru paksus 10 cm).“.

Lisaks on rakendusüksusele 08.03.2025 edastatud Teede Laboratooriumi 07.03.2025 poolt Otepää

Vallavalitsusele saadetud kiri nr 85, milles Teede Laboratoorium esitab pretensiooni Mapri Ehitus

poolt esitatud kaetud tööde akti TAVT-01 1.7.2021 kohta Puka kooli parkla ehituse kohta: „See

akt ei ole vastavuses tegeliku olukorraga, sest asfaltbetooni ja freespuru paksused ei vasta

tegelikkusele. Mõõdetud kandevõime näitajad 28 kraadi juures freespuru peal ei ole reaalsed. See

tähendab, et protokoll ei vasta tegelikkusele. Inspector-3 seadmest on võimalik printida välja

protokoll, kuid esitatud protokoll on tehtud arvutis WORD / EXEL programmiga./…/ Killustiku

proov on näidatud fotol ja siit on näha, asfaldi paksust ja killustiku fraktsiooni, mis kindlasti ei

ole 32 /64 ja äsja paigaldatud. Asfaldi kihi paksus on näha teisel fotol. Lisaks aruandes on

näidatud, et äärekivid on eemaldamata ning on endises asendis, mis ei ole mõeldav uue

killustikaluse ehitamise puhul. OÜ Mapri Ehitus esitab väärandmeid ja vajadusel teeme lisa

ekspertiisi.“.

Kuivõrd rakendusüksusele esitatud hanke nr 222719 raames teostatud tööde tõendites on välja

toodud vaid üldiselt tööde maksumused ning nende andmete põhjal on kõik nimetatud tööd tehtud

ja kulud on akteeritud kogu ulatuses ehk 100% (tõend nr 11, 05.07.2021; tõend nr 12, 04.08.2021;

tõend nr 14, 11.11.2021; tõend nr 15, 29.11.202; maksumus kokku 35 685,12 eurot km-ta), siis

teostas rakendusüksus täiendava kontrolli, veendumaks, et projekti raames hüvitamiseks esitatud

asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine vastab akteeritule

(teostatud tööde tõenditele).

Täiendava kontrolli raames tuvastas rakendusüksus, et asfaltkattega platside ja teede ning

betoonkivikatendi rajamise tööde teostamise osas puuduvad hanke nr 222719 tulemusel koostatud

asendiplaan (olemas on vaid hanke aluseks oleva eelprojekti asendiplaan), teostusjoonised ja

kaetud tööde aktid. Seega puudub tõendus, kui suures mahus tegelikult asfalteerimis- ja

betoonkatendite rajamise töid teostati ning kas teostatud tööd vastavad akteeritule. Antud

asjaoluga nõustus ka toetuse saaja, leides, et hetkel ei ole tõendatud asfaltkattega platside ja teede

ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine projektis ettenähtud mahus (vt otsuse punkt 1.2,

28.03.2025 toetuse saaja kiri).

Arvestades, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine ei

ole tõendatud hankelepingus ettenähtud mahus ning auditis toodud järelduste järgi on töid tehtud

minimaalselt või pole üldse tehtud, siis ei ole põhjendatud kogu ulatuses projekti raames esitatud

asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde kulud. Rakendusüksus

arvestab asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde mitteabikõlbliku

kulu arvestamisel tegelikult teostatud tööde mahtu.

1.1.Toetuse saajale on hüvitatud mitteabikõlblikke kulusid seoses teostamata töödega

Teostatud tööde tõendi nr 15 kohaselt on asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi

rajamise töid akteeritud summas 35 685,12 eurot, mis vastab pakkumuses ja lepingus

kokkulepitule. Muudatustööde all kajastatud MP09 katendite muudatus on maksumusega 0 eurot.

Vastavalt LEPINGUKOKKULEPE nr. 222719. SFOS nr. 2014-2020.1.04.17-0067 muudatuse

juhisele 7 on kokkulepitud, et lammutatava olemasoleva koolihoone ühe osa asfaltkatte

4

paigaldamise asemel haljastuse rajamine, mistõttu vähenes projektis ettenähtud asfaltkatte

rajamise maht 230 m2 (20.11.2020 nõupidamise protokoll, kus otsustati muru alla mattunud

äärekivide mittetaastamine ja hoone lääneküljel asuvat asfalti ei paigaldata). Seega peaks

asfaltkatte paigaldamise maht olema 1254 m2.

Toetuse saaja poolt tellitud LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud teostusmõõdistuse

järgi on objektil paigaldatud vähemalt 1336,61 m² asfalti, 714,87 m² betoonkivikatendit ja 55 m

äärekive. Kuid EstKONSULT erakorralises auditis välja toodud november 2021 teostatud tööde

akti kohaselt on asfaltbetooni AC12surf h=6cm paigaldatud 1288 m2 ( 12 442,08 eurot km-ta).

Kuivõrd puudub tõendus (kaetud tööde aktid ja teostusjoonised) ja arvestades, et LEONHARD

WEISS OÜ teostusmõõdistus kajastab asfalteerimise kogumahtu, milles ei ole välja toodud

rekonstrueeritud osa (ülekatte paigaldamist) ja uue paigaldamist (koos äärekivide ja

killustikalustega), siis lähtub rakendusüksus OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde

aktis nr 2 toodud asfalteerimise mahust 1288 m2 (ekspertiisi kohaselt teostatud suurte puudustega).

Kuna audit tuvastas, et ei ole teostatud aluse väljakaevamist ja uue dreenkihi rajamist ja seega ei

ole teostatud killustikaluse ehitust, dreenkihi ehitust ja vanade äärekivide eemaldust, siis on need

OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 toodud kulud kokku summas 19 664,92

eurot (16 387,43 eurot km-ta) mitteabikõlblikud (väljakaeved, vana asfaldi ja äärekivide eemaldus

km-ta summas 3605,11 eurot ja 143,06 eurot; killustiku alus 20 cm km-ta summas 9 473,02 eurot

ja dreenkihi esitus 20 cm km-ta summas 3166,24 eurot). Samuti ei ole abikõlblik OÜ Mapri Ehitus

november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 toodud jooksuraja asfalteerimise kulu summas 260,10

eurot km-ga (216,75 eurot km-ta), kuna jooksuraja renoveerimistööd ei ole käesoleva projekti

raames abikõlblikud.

Lisaks tuleb mitteabikõlblikuks lugeda ka betoonkivikatendi rajamise kulud kokku summas

835,10 eurot (km-ta summa 695,92 eurot), kuna LEONHARD WEISS OÜ teostusmõõdistuse

järgi on paigaldatud betoonkivikatendit 744 m2 asemel kokku 714,87 m² ehk 29,13 m² võrra

vähem (1 m²= 23,89).

Rakendusüksus on seisukohal, et arvestades eksperthinnangus välja toodut, on toetuse saaja

akteerinud töid, mis on tegemata jäetud, ning seega on esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks

mitteabikõlblikke kulusid.

1.2.Toetuse saajale on hüvitatud mitteabikõlblikke kulusid seoses nõutust väiksemas mahus tehtud

töödega

Vastavalt esitatud asfalti saatelehtedele (toetuse saaja 07.03.2025 kiri), on objektile tarnitud

259 700 kg AC12surf70/100C2 asfalti, mille kogusest peaks piisama vähemalt 8 cm paksuse

asfaltkatte paigaldamiseks 1288 m2 -le1. Kuid audit tuvastas, et paigaldatud asfaltbetoonkatte

paksused erinevad suurtes piirides 2 – 6 cm ja ei vasta akteeritud ja lepingus fikseeritud paksusele,

mis pidi olema kogu katte ulatuses vähemalt 6 cm. Audit leidis, et asfaltbetooni paksuste suure

erinevuse tõttu tuleks korrigeerida ka asfalteerimise akteeritud hinda (12 442,08 eurot km-ta).

Kuivõrd tuvastatud on, et asfaltbetooni paksus varieerus puuraukude juures 4 – 6 cm vahel ja

äärekivide ääres oli asfaltbetooni paksus ca 2 cm ning puuduvad tööde teostamist tõendavad

teostusjoonised ja kaetud tööde aktid, siis rakendusüksuse hinnangul ei ole koguasfaltbetooni kulu

(12 442,08 eurot) abikõlblik.

1 Tihedus (AC12 surf)=2400kg/m3 ; Arvutus: Kihi paksus(m) = Mass (kg)/(Pindala m2 x Tihedus (kg/ m3));

h=259700kg/(1288 m2 x2400 kg/m3 ≈ 0,084 m

5

Rakendusüksus on seisukohal, et arvestades eksperthinnangus välja toodut, on toetuse saaja

akteerinud töid suuremas mahus, kui oleks olnud lubatud ja on seega esitanud rakendusüksusele

hüvitamiseks osaliselt mitteabikõlblikke kulusid.

1.3 Toetuse saaja selgitused

Asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise osas selgitas toetuse saaja

29.10.2024, et on suhelnud nii AS-iga Infragate Eesti kui ka OÜ-ga Mapri Ehitus ning, et OÜ

Mapri Ehitus projektijuht O.O vastuse järgi on kõik tööd teostatud vastavalt seadusandlusele ning

hanketingimustele. Asfaltkattega platside ja teede kohta kaetud tööde aktid ja teostusmõõdistused

ning hanke nr 222719 tulemusel koostatud asendiplaani toetuse saaja ei esitanud, kuna

mälupulgalt, millel on Puka kooli rekonstrueerimise teostusdokumentatsioon, ei ole võimalik

andmeid alla laadida. Toetuse saaja selgituse kohaselt lubas AS Infragate Eesti edastada enda

arhiivis säilitatava dokumentatsiooni Puka Kooli kohta ning seejärel saata nõutud

dokumentatsioon.

28.11.2024 teatas toetuse saaja, et neil puuduvad dokumendid tõendamaks, et teostatud

asfalteerimistööd vastavad akteeritule. Samas andis toetuse saaja teada, et nad on tellinud

asfaltkattega teede ning betoonkivikatendiga teede teostusmõõdistuse.

Toetuse saaja edastas 16.01.2025 LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 objektile „Kooli tn 3 teede

ja platside mõõdistus, Puka alevik, Otepää vald, Vagamaa“ koostatud teostusjoonise, mille

kohaselt on paigaldatud betoonkivi 714,87 m2, asfalti 1336,61 m2 ja äärekivi 55 m.

Toetuse saaja selgitas 11.02.2025, et on täiendavalt palunud ehitusjärelevalvel ja töövõtjal esitada

täpne asendiplaan, kus on eristatud projektikohased aluse rajamisega asfaltkatendi alad ja

olemasoleva katendi freesimisega asfaltkatendi alad ning dokumentatsiooni koos auditis toodud

puuduste kohta. Samas nõustub toetuse saaja, et mõningad puudused vajavad täiendavat uurimist

ja ulatuse välja selgitamist, kuid kõiki auditis esitatud väiteid ei saa olemasolevale

dokumentatsioonile tuginedes täielikult kinnitada ega ümber lükata.

18.02.2025 teatas toetuse saaja järgmist: „Oleme põhjalikult uurinud Puka kooli auditis tuvastatud

puudusi ning otsinud vastuseid ja tõendavaid dokumente, millele auditis esitatud väidete osas

vastata. Paraku peame tõdema, et meil ei ole täiendavaid dokumente, mis võimaldaksid auditis

toodud väiteid ümber lükata.“.

Toetuse saaja edastas 07.03.2025 koos selgitustega järgmised kirjavahetused:

- AS Infragate Eesti 09.10.2024 saadetud kirja väljavõte, milles AS Infragate Eesti soovitab

rakendusüksuse küsimustele vastamiseks teha koostööd peatöövõtja OÜ-ga Mapri Ehitus, kes oli

tööde tellija. Samas tuletas AS Infragate Eesti meelde, et katendite ehituses olid omad

kokkulepped, millest ka toetuse saaja (isik K.K) oli teadlik ning need kokkulepped puudutasid ka

äärekive ja et kindlasti tehti ka selliseid töid, mida aktides ei pruugi otseselt kajastuda.

- AS Mapri Ehitus 10.10.2024 kirja, milles projektijuht O.O selgitab, et on kogu dokumentatsiooni

tellijale ja tellija esindajale objekti jooksul/lõpus üle andnud ning palub konsulteerida tellija

esindajatega, selgitades, et ehitaja ei ole saanud ühtegi liigutust või otsust teha ilma tellija poolsete

esindajate/kontrollijate nõusolekuta.

- alltöövõtja OÜ TAVT objektijuht selgitas, et ei ole leidnud liiva/kruusa saatelehti, kuid saatis

liiva/kruusa arved, mis objektile veeti, selgitades juurde järgmist: „Liiv on pärit Kivikandur OÜ

Helmi-Aakre karjäärist ning killustik fr. 32-63 Moreen OÜ Sopimetsa ning Eesti Killustik OÜ

Rõstla karjäärist. Kiilumiskihina sai vastavalt kokkuleppele üldehitajaga kasutatud freesipuru,

mis sai veetud TAVT OÜ ettevõtte Tartu laoplatsilt. Liivaaluselt eraldi inspektoriga mõõdistusi ei

6

teinud, aga killustikualuse mõõteprotokoll koos mõõteskeemiga olemas.“. Vastavad dokumendid

ja asfalti saatelehed lisati kirjale.

- Aktsiaselts TREF on selgitanud asfalti saatelehtede osas, et asfaltsegu AC 12 surf 70/100 C2

vastab standardile EVS 901-3 ja et tarnitud kogust ei saa enam vaadata, kuna kaaluarvuti on

vahetunud 2024 aastal. Kogus on saatelehtedel ja koondis kirjas. Tarne kuupäevad, asukoha nimi,

tootja allkiri on saatelehtedel.

Toetuse saaja lisas, et dokumentatsioon on siiski puudulik (puuduvad liivaluse rajamist tõendavad

dokumendid, tihedusemõõtmise andmed ning saatelehed), kuid on olemas asfaldi saatelehed, mille

järgi on tarnitud 259 700 kg asfalti. Auditis tuvastatud puuduste osas tõdes toetuse saaja, et

vastavat tõendusmaterjali aluste väljakaevete ja rajamise kohta ei ole esitatud. Dokumentatsiooni

hulgas on olemas killustiku arved ja veoselehed, kus tarnitud kogus vastab rajatud pindalale, kuid

samas tekitab kahtlusi asjaolu, et killustiku fraktsiooniks on märgitud 32/63, kuid ekspertiisi

sõelanalüüs ei tuvasta suuremat fraktsiooni kui 32. See viitab võimalikule lahknevusele

projektdokumentatsiooni ja tegeliku teostuse vahel, mis vajab täiendavat selgitamist.

Toetuse saaja selgitas 28.03.2025 saadetud kirjas, et nad on teadlikud asfaltkattega platside ja teede

ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine ei ole tõendatud projektis ettenähtud mahus ning

tunnistavad, et teatud tööd on kas tehtud minimaalselt või ei ole neid üldse teostatud. Seetõttu on

nad valmis aktsepteerima, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde

kulud tuleb lugeda mitteabikõlblikuks.

Toetuse saaja teavitas 12.06.2025, et ei nõustu rakendusüksuse hinnangutega kulude

mitteabikõlblikkuse osas ega kavandatud finantskorrektsiooni määraga, põhjendades oma

seisukohti alljärgnevalt:

1) Rakendusüksus on andnud esitatud tõenditele ebaõige hinnangu ja jõudnud seeläbi ekslikule

järeldusele.

Toetuse saaja hinnangul on RTK jõudnud ebaõigele järeldusele äärekivide osalisest vahetamata

jätmisest tingitud asfaltkatte rajamise tööde puudustest ja ebaõige on järeldada Infragate Eesti AS-

i kirjast, et Mapri Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkulepped oleksid käsitletavad tööde kokkulepitud

mahus mitteteostamisena. Toetuse saaja on seisukohal, et „kokkulepe“, millele Infragate Eesti AS

viitab, seisneb selles, et muru alla mattunud äärekivid jäeti otstarbekuse kaalutlusel välja

vahetamata. Selle tõenduseks esitas toetuse saaja 20.11.2020 nõupidamise protokolli ( käesoleva

arvamuse lisa 1; allkirjastatud Otepää Vallavalitsuse projektijuht V.L, Mapri Ehitus OÜ esindaja

O.O ja Infragate Eesti AS esindaja S.K poolt), mis sisaldas ettepanekut hoone lääneküljel asfalti

paigaldamata jätmist.

Toetuse saaja selgitas, et nagu auditist on näha jäeti viltused kivid välja vahetamata ja tegelikkuses

on vähemalt osa äärekividest välja vahetatud. Seega leiab toetuse saaja, et kõik tööd ei jäänud

teostamata isegi siis, kui osad äärekivid jäid välja vahetamata. Siinkohal juhtis toetuse saaja

tähelepanu kohtupraktikas tunnustatud põhimõttele, mille kohaselt finantskorrektsiooni

kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine (vt nt

Euroopa Kohtu (EK) 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18 Elme Messer Metalurgs, punkt 64).

Seega, kui mingi osa asfaltkatte töödest ja /või äärekivi töödest on tegelikkuses teostatud, siis

nende tööde osas toetuse tagasinõudmine (ehk finantskorrektsiooni tegemine) oleks käsitatav

toetuse saaja karistamisena ning kuna karistamine ei ole finantskorrektsiooni eesmärk, siis tuleb

igal juhul otsuse alusel mitteabikõlblikuks loetud summat vähendada proportsionaalselt tegelikult

teostatud töödele.

7

Toetuse saaja viitab ka LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud teostusmõõdistusele, mis

kinnitab, et objektil on paigaldatud vähemalt 1336 m² asfalti ja 714 m² betoonkivikatendit.

Riigihanke nr 222719 OSA III lisa 7 kohaselt oleks taastatava asfaltkatte kogu maht olnud 1484

ruutmeetrit. Tööde teostamise käigus selgus tööde reaalne maht ja seetõttu võivad ka algselt

joonistel kajastatud mahud ja tegelikud mahud erineda. Toetuse saaja leiab, et olenemata

erinevuste algpõhjustest, on ca 90% (1336/1484) algsest tööde mahust siiski teostatud. Seega ei

saa väita, et töid ei oleks üldse tehtud ja mitteabikõlblikuks tuleks lugeda kogu kuludokumentides

kajastatud asfaltkattega platside rajamise tööd.

Toetuse saaja ei nõustu ka otsuse eelnõus toodud asjaoluga, et alltöövõtjad on esitanud selgitusi

liiva/kruusa ja asfaldi saatelehtede kohta, kuid need ei ole piisavad tõendamaks, et killustik on

viidud Puka kooli juurde. Toetuse saaja viitab siinkohal ühendmääruse § 2 lg-le 4, mille kohaselt

on kulu tekkimine tõendatud, kui see on tõendatav dokumendiga, mh arve, saatelehe, üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Ühendmäärus esitab avatud loetelu ning kindlasti ei nõua samaaegselt kõigi

dokumentide olemasolu. Toetuse saaja leiab, et kuigi ühendmääruses nõutud arved, selgitused ja

saatelehed on esitatud, ei ole otsuse eelnõus välja toodud ülekaalukaid argumente ja põhjendusi,

miks RTK leiab, et tegelikkuses töid ei teostatud.

Toetuse saaja leiab veel, et isegi kui need tõendid (alltöövõtjate esitatud selgitused ja liiva/kruusa

saatelehed), ei ole piisavad (mida toetuse saaja ei mööna), siis ei ole tegemist toetuse saaja poolse

rikkumisega. Otepää Vallavalitsus selgitab, et ta oli palganud professionaalse omanikujärelevalve

teostaja kontrollimaks teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti. Kui omanikujärelevalve ei ole tööde

osas juhtinud tellija tähelepanu mistahes puudustele, siis ei ole tellija rikkunud oma

hoolsuskohustust ja käesoleva arvamuse lisa 1 tõendab, et pooled ei olnud sõlminud kokkulepet

asfaltkatte rajamata jätmiseks. Toetuse saaja hinnangul ei ole ta rikkunud kehtivaid nõudeid

tegevuse või tegevusetusega ning rajanud projektile mittevastavalt asfaltkatet.

2) Haldusorgan ei ole teostanud uurimiskohustust.

HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. RTK on otsuse

lk- l 6 selgitanud, et toetuse saaja on samuti leidnud, et tööde teostust ei ole võimalik projektis

ettenähtud mahus tõendada ning nõustub, et need kulud loetakse mitteabikõlblikeks. Toetuse saaja

hinnangul ei vabasta asjaolu, et ta on mingit seisukohta haldusmenetluses väljendanud,

haldusorganit omapoolsest uurimiskohustusest. Tutvumiseks saadetud RTK otsuse eelnõust

nähtuvalt ei ole haldusorgan teostanud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt (vt ka eelnevalt p-des 6-

12) ning tegelikkuses ei ole tuvastatud, kas kõik kuludokumentidel nr 22, 24, 49 ja 50 kajastatud

tööd olid mitteabikõlblikud või ainult osa töödest. Seega on finantskorrektsiooni määra kohaldatud

ebaõigesti.

3) Finantskorrektsiooni määr ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele.

Toetuse saaja märgib, et RTK peab toetuse tagasinõude tegemisel arvestama proportsionaalsuse

põhimõttega ja hindama, milline korrektsiooni määra kohaldub vaidlusaluse rikkumise puhul.

Toetuse saajale arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõust ei nähtu, milline on tegelikkuses EL

eelarvele tekitatud võimalik kahju, mistõttu on finantskorrektsioon, milles nelja kuludokumendi

alusel loeti kogu asfaltkatte rajamise kulu mitteabikõlblikuks, ilmselgelt põhjendamatu.

Toetuse saaja leiab, et ei ole kaalunud ega pidanud võimalikuks väiksema finantskorrektsiooni

määra kohaldamist. Otepää Vallavalitsus möönab, et dokumentatsioonis esineb teatud puuduseid,

kuid see ei tähenda, et vaidlusaluseid töid ei oleks üldse teostatud.

8

1.4 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt 25.08.2017 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 (edaspidi rahuldamise

otsus) punktile 1.15. on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS, selle alusel

antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut.

Tulenevalt ühendmääruse § 2 lõikest 1 on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt

lõigetele 3 ja 4. Tegeliku kulu tekkimine on ühendmääruse § 2 lõike 4 järgi tõendatud, kui kulu

aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud

ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või

sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt

loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või

toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see

tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate

tegevuste käigus.

Meetme määruse § 7 lõikele 1 ja 2 kohaselt loetakse abikõlblikuks kuluks taotluse rahuldamise

otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad

ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse arvestamise ning meetme määruses sätestatud

tingimustele. Meetme määruse § 28 lõikele 3 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks kulude

abikõlblikkus vastavalt meetme määruse §-le 7.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd auditi Lisa 5 kohaselt ei ole Puka kooli asfaltkattega

platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise töid teostatud ettenähtud mahus või ei ole neid

üldse teostatud ning tööde teostamiste kohta on täitedokumentatsioon olulises osas puudulik, siis

ei ole hankelepingut täidetud nõuetekohaselt. Hankelepinguga kokkulepitud töid ei ole teostatud

ettenähtud mahus, mistõttu ei ole kogu ulatuses akteeritud kulud põhjendatud ning seega

abikõlblikud.

Kuigi toetuse saaja on edastanud alltöövõtja selgitused ning liiva/kruusa ja asfaldi saatelehed, ei

ole need piisavad tõendamaks, et killustik ja asfalt on viidud Puka kooli juurde. Saatelehed

tõendavad karjäärist/asfalditehasest vastava koguse väljastamist, kuid kuhu ja millises koguses

seda maha pandi, ei ole tõendatud. Arvestades, et saatelehtede järgi on objektile viidud 259 700

kg AC12surf70/100C2 asfalti, siis oleks pidanud paigaldatud asfaltkiht olema vähemalt 8 cm

paksune. Nõutud vähemalt 6 cm paksuse asfaltkihi jaoks oleks 1288 m 2 pindalaga tee/platsi

katmiseks vaja ca 185 475 kg asfalti AC surf12 (1254 m 2 pindalaga tee/platsi katmiseks ca 180 576

kg asfalti). Objektile asfalti tarnimise tõendusena peaksid olema kaetud tööde aktid, kus teostatud

tööde maht ja kvaliteet on omanikujärelevalve poolt üle vaadatud ja kinnitatud. Samuti puuduvad

ehitusjärgsed teostusjoonised. Seega ei ole esitatud tõendite (saatelehtede) järgi võimalik öelda,

kui suures koguses tegelikult Puka kooli objektile asfalti tarniti ja jääb selgusetuks, mille järgi

kokkuvõttes lõplikud töömahud akteeriti.

Auditi aruandes toodud piltidelt on näha, et asfaldi ääres olevad äärekivid on viltused ja vanad ehk

need on jäetud välja vahetamata. Kuid ilma äärekivisid ja olemasolevat katendit eemaldamata ei

ole võimalik uut aluskihti asfalti alla panna. Asfaldi ja sillutuskivi aluse ehitamine koosneb

alljärgnevatest etappidest: väljakaeve; liivaluse ehitus, mis lõppeb tiheduse mõõtmisega ja kaetud

tööde akti vormistamisega (sisaldab ka kasutatud liiva saatelehtede ja sertifikaatide andmeid);

killustiku aluse ehitus, mis lõppeb tiheduse mõõtmisega ja kaetud tööde akti vormistusega

(sisaldavad andmeid killustiku saatelehtede ja sertifikaatide kohta); asfalti või sillutuskivi

paigaldus lõppeb teostusjoonisega ja mahtude kontrolliga ning lisatakse dokumendid

asfaldisegule/ sillutuskivile. Audit tuvastas, et äärekivide ääres oli asfaltbetooni paksus ca 2 cm ja

9

freespuru paksus ca 4 cm. Kuigi asfaltööde mahu vähendamise osas on tehtud kokkulepe ja

otsustati muru alla mattunud äärekivid otstarbekuse kaalutlusel jätta välja vahetamata, on audit

tuvastanud, et asfalt freesiti kuni äärekivideni ja katendi väljakaevamist ei tehtud ehk tegelikult ei

paigaldatud kogu ulatuses nõuetekohast asfaltkatet (AC 12 surf- 6 cm) ja asfaltkatte killustikalust

(20 cm) ja dreenkihti (20 cm) paigaldatud ei ole.

Toetuse saaja on samuti leidnud, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise

tööde teostust ei ole võimalik tõendada projektis ettenähtud mahus. Kuigi hiljem toetuse saaja

leiab (12.06.2025 kiri), et 10% ulatuses on asfalteerimistööd teostamata, on audit tuvastanud, et

teostamata on ka asfaltkatte aluse paigaldustööd. LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud

teostusmõõdistuses ei ole välja toodud, millises mahus on asfaltkatet rekonstrueeritud (ülekatte

paigaldamine) ja millises mahus on paigaldatud uus asfaltkate (koos äärekivide ja

killustikalustega). Vanale asfaltkattele täiendava uue kihi lisamine (sealjuures kihi paksus

eksperthinnangu kohaselt 2-6 cm) järgi ei saa jõuda järeldusele, et tööd on teostatud vastavalt

projektile ja lähteülesandele. Kuna projekti järgne tööde maht oli arvestatud uue katendi

paigaldamisega, st koos killustikaluste ja äärekividega, siis ei ole õige toetuse saaja järeldus, et ca

90% algsest tööde mahust on siiski teostatud.

Toetuse saaja leiab, et kui ühendmääruse § 2 lõikest 4 nõutud arved, selgitused ja saatelehed on

esitatud, siis peaksid otsuse eelnõust nähtuma ülekaalukad argumendid, miks RTK leiab, et

tegelikkuses töid ei teostatud. Rakendusüksus märgib, et kulu tõendamise eelduseks on see, et töö

on tehtud ja kulu ei ole põhjendatud kui see on jäetud tegemata. Käesoleval juhul on ülekaalukaks

argumendiks auditis tuvastatud puudused (8 puuraugu proovide järgi ei vasta asfaltkatte paksus

nõuetele ja väljakaevet ei ole teostatud) ja asjaolu, et puuduvad tegelike tööde teostamise

tõendamiseks ehitusjärgsed teostusjoonised ja kaetud tööde aktid ehk tõendus, et asfalteerimis- ja

betoonkatendite rajamise töid teostati nõuetekohaselt ja ettenähtud mahus. Seega puuduvad

rakendusüksuse hinnangul tõendid, et kõik tööde nõuetekohaseks täitmiseks ettenähtud materjalid

tarniti ja töid teostati kokkulepitud mahus. Rakendusüksus pöörab toetuse saaja tähelepanu

asjaolule, et kuigi rakendusüksusel on kohustus haldusmenetluse seadusest tulenevast

uurimispõhimõttest selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, siis on samal ajal ka toetuse saajal STS § 24 punktist

6 kohustus tõendada kulude abikõlblikkust. Seega kui toetuse saaja eelkirjeldatud kohustust ei

täida, jättes rakendusüksusele nõutud tõendid esitamata, siis ei ole rakendusüksusel võimalik

iseseisvalt kulude abikõlblikkuses kuidagi veenduda.

Audit on tuvastanud asfaltbetoonkatte rajamise osas olulised puudused. Kuigi toetuse saaja on oma

hinnangul palganud professionaalse omanikujärelevalve teostaja kontrollimaks teostatud tööde

mahtu ja kvaliteeti ning omanikujärelevalve ei ole tööde osas juhtinud tellija tähelepanu

puudustele, ei muuda see siiski asjaolu, et puudused esinevad ja et hüvitamiseks on esitatud

mitteabikõlblikke kulusid. Omanikujärelevalvel oli kohustus täita lepingut vastavalt seadusest

tuleneva kvaliteediga. Ehitusseadustiku § 20 lõike 5 alusel vastu võetud Majandus- ja

taristuministri 02.07.2015 määruse nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 4 lõike 2 ja 5

alusel on omanikujärelevalve tegija kohustatud ülesannete täitmisel muuhulgas kontrollima:

ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule. Eeltoodust tulenevalt kui omanikujärelevalve on

seadusest tulenevat ja seega ka omapoolset lepingulist kohustust toetuse saaja ees rikkunud, siis

on võimalik toetuse saajal kasutada kas omavahelisest lepingust või võlaõigusseadusest tulenevaid

asjaomaseid õiguskaitsevahendeid.

Tuginedes meetme määruse § 32 lõikel 1, STS § 45 lg 1 p 2, § 46 lõikele 2 ja ühendmääruse § 21

lõikele 1, leiab toetuse saaja, et RTK peab toetuse tagasinõude tegemisel arvestama

10

proportsionaalsuse põhimõttega ja hindama, milline korrektsiooni määr kohaldub vaidlusaluse

rikkumise puhul.

Rakendusüksus selgitab, et STS §-s 45 on toodud finantskorrektsiooni alused. STS § 45 lg 1 punkti

2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetus on makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni

otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS §-s 46 on toodud finantskorrektsiooni

ulatus, mille lõigete 1 ja 2 kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud määrusega protsentides

väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse, kui otsuse tegemisel ei kohustuse või nõude täitmata

jätmisest tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata. Käesoleva otsuse punktis 1.1.

kirjeldatud tööde osas on mitteabikõlblike kulude suurus konkreetselt määratletav, kuivõrd see

väljendub teostamata tööde maksumuses ja sellest tulenevalt ei kohaldu STS § 46 lõige 1 ja

ühendmääruse § 2 lõikes 1 toodud finantskorrektsiooni määrad. Seevastu saab kohaldada STS §

46 lõikeid 1 ja 2 ning ühendmääruse § 21 lõikes 1 toodud finantskorrektsiooni määrasid käesoleva

otsuse punktis 1.2. kirjeldatud kuludele, kuivõrd paigaldatud asfaltkihi puhul pole teada, millises

ulatuses vastab asfaltkiht nõuetele ja millises osas mitte ja seetõttu pole võimalik mitteabikõlblike

kulude täpset suurust kindlaks määrata.

Ühendmäärus § 21 lg 1 kohaselt juhul, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt ühendmääruse §-s 2 toodud kulude

abikõlblikkuse nõude eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid antud juhul ei ole võimalik

kahju täpset suurust välja arvutada, kuivõrd ei ole tuvastatav, kui suures mahus tegelikkuses on

asfaltbetoonkatet nõuetekohaselt paigaldatud.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva otsuse punktis 1.2 kirjeldatud juhtumi asjaolusid

arvestades proportsionaalne rakendada asfaltbetoonkatte paigaldamisega seotud kuludele kõige

kõrgemat finantskorrektsiooni määra (25%-i). Kuigi tuvastatud on, et asfaltbetoonkatte paksused

erinevad väga suurtes piirides 2-6 cm, siis eelduslikult vastab paigaldatud asfaltkiht osaliselt

nõutud paksusele (vähemalt 6 cm), mistõttu peab rakendusüksus põhjendatuks vähendada OÜ

Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktiga nr 2 akteeritud asfaltbetoon AC 12 surf h=6

cm paekild kulu summas 12 442,08 eurot km-ta vähendada 10% võrra ehk summas 1493,05 eurot

(1244,21 eurot km-ta). Rakendusüksus võttis asfaltbetoonkatte paksuse nõuetekohase

paigaldamise rikkumise hindamisel arvesse kergendava asjaoluna, et ehitisele on väljastatud

22.11.2021 kasutusluba nr 211237/21381, mis näitab, et kasutusloa väljastaja hinnangul on

olemasolev ehitusdokumentatsioon olnud piisav, valminud ehitis vastab üldistele nõuetele ja seda

võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele, mistõttu ei ole puudus mõjutanud paigaldatud

asfaltee ja -platsi kasutust. Seega ei esine rakendusüksuse hinnangul asjaolusid, mille puhul oleks

õigustatud ja põhjendatud kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse

hinnangul on finantskorrektsiooni määra välja selgitamiseks oluliseks asjaoluks auditis mainitud

ebakõlad asfaltkatte paksuse osas, mille tulemusel on toetuse saaja akteerinud kulusid tegelikust

rohkem. Kui arvestada, et väiksema asfaltkatte kulu tõttu on eelduslikult paigaldatud väiksemas

mahus asfalti ning lisaks ei ole nõuetekohaselt töödokumentatsiooni vormistatud ja esitatud, siis

11

võib eeldada, et nn hinnavõit töövõtjale võis olla suurem. Arvestades, et rajatud asfaltkatte

kvaliteedi ja mahtude kontroll on teostatud puudulikult ning ehituse täitedokumentatsioon on

puudulik, sh ei ole teostusjooniseid ja kaetud tööde aktid, siis ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr oleks 10

protsendist veelgi madalam.

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul õigustatud ja põhjendatud kohaldada

asfalteerimise kulu osas 10%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne

rikkumise raskusega ja võimaliku tekkinud kahju suurusega. Seega loeb rakendusüksus OÜ Mapri

Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 kajastatud asfalteerimise kuludest (12 442,08 km-

ta) mitteabikõlblikuks 1493,05 eurot km-ga (1244,21 eurot km-ta).

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et projekti raames ei ole asfaltkattega

platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde akteeritud kulud kokku maksumusega

35 685,12 eurot (km-ta) kogu ulatuses põhjendatud ja seega abikõlblikud. Käesoleva otsuse

punktis 1.1 ja 1.2 kirjeldatud tööde mitteabikõlblik summa kokku on 22 253,17 eurot2 (km-ga).

1.5 Finantskorrektsiooni summa

Toetuse saaja on asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde kulusid

kajastanud KD-des nr 22 (tõend nr 11, 05.07.2021), nr 24 (tõend nr 12, 04.08.2021), nr 49 (tõend

nr 14, 11.11.2021) ja nr 50 (tõend nr 15, 29.11.2021) kokku maksumusega 42 822,14 (35 685,12

eurot km-ta).

Võttes arvesse, et vastavalt 28.09.2021 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-5/1217 on projektis

kajastatud hanke nr 222719 abikõlblikke kulusid vähendatud 5% võrra, siis arvestab

rakendusüksus mitteabikõlblikust summast (22 253,17 eurot) maha varem rikkumisega kinni

peetud 5%.

Lähtuvalt eelpool toodust loeb rakendusüksus KD-des nr 22, nr 24, nr 49 ja nr 50 hankega nr

222719 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 21 140,51 eurot, millest toetus moodustab 16 285,88

eurot ja omafinantseering 4854,63 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse

rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas

25.08.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 resolutsiooni ning vähendab

mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

07.07.2025 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.08.2025. Toetuse saaja esindaja

LEADELL Pilv Advokaadibüroo andis 04.08.2025 teada, et Otepää Vallavalitsusel ei olnud

täiendavaid kommentaare 07.07.2025 saadetud otsuse eelnõule.

3. Otsuse resolutsioon

2 19 664,92 eurot+ 260,10 eurot +835,10 eurot + 1493,05 eurot

12

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti "Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli

rekonstrueerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 21 140,51 eurot, millest toetus

moodustab 16 285,88 eurot ja omafinantseering 4854,63 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 22, nr 24, nr 49 ja nr 50 alusel väljamakstud toetus

summas 16 285,88 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 16 285,88 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi

pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938.

Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;

4. toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetust ei ole tagastatud käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise käesoleva otsuse punktis 2 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

5. muuta 25.08.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt:

5.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 1 999 630,50 eurot“;

5.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 77,04% projekti abikõlblikest

kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 540 442,48 eurot. Omafinantseering on vähemalt 22,96%

projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 459 188,02 eurot;“.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

5917 7036

[email protected]