Parandatud seletuskiri

Siseministri määruse „Suurema rahapesuohuga või terrorismi

rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide

kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

erisused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu),

mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julgeolekuriske ja

ajakohastada tööprotsesse. Muu hulgas loodi ITDS-i muutmise eelnõuga õiguslik alus tagastada

e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi digi-ID) taotlus läbi vaatamata

juhul, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi

rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöösuhe ja taotlejale ei kohaldata ITDS-i § 206 lõike 12 alusel kehtestatud erisusi.

Määruse eelnõuga kehtestatava riikide loetelu aluseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi

RAB) avaldatud nimekirjas2 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud rahapesuvastase

töökonna (FATF)3 ja Euroopa Liidu4 hinnangust. Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad

arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-residentsuse

programmi eesmärke.

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret

Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks.

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0064. 2 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk

nn riskiriigid. 3 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 4 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti

e-teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma

digi-ID-d kasutada e-keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua

ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid. Alates e-residentsuse programmi loomisest on e-

residendi digi-ID välja antud 126 860 välismaalasele. Neist kehtiv e-residendi digi-ID on sama

kuupäeva seisuga 61 350 e-residendil.

Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja. E-residendi digi-ID väljaandmisega

annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid.

See on ajutine hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest

julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus

otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole

subjektiivset õigust seda saada.

E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e-residentsuse programmi loomisest alates.

See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse

programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid,

ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse

esitamisel peab välismaalane põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja

esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib e-residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema seost

Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda

kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi digi-

ID taotleja profiilist.

Probleemkohaks on endiselt taustakontrolli läbiviimise võimekus kolmandatest riikidest pärit

taotlejate osas. Kuna nende riikidega puudub Eestil sageli igasugune justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealane koostöösuhe, ei ole võimalik lõpuni veenduda, kas taotleja puhul ei esine e-

residentsuse väljaandmist välistavaid asjaolusid. Seetõttu võeti ka e-residentsuse

jätkustrateegias 2022–20255 suund, mille kohaselt ei pakuta e-residentsust üldjuhul nende

riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeolekuoht või e-residendi digi-ID väärkasutuse

oht. Lisaks on e-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025 suuna kohaselt e-residentidena eriti

eelistatud taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöö. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii rahapesu ja

terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus6 kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval)

hindamisaruandes7. Kõnesoleva eelnõuga luuakse tugevamad meetmed strateegias toodud

suuna rakendamiseks.

Eelnõu § 1 sätestab suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga

justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu. Nendeks riikideks on

eelnõu kohaselt:

5 MKM. E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 6 RAM 2020. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang. 7 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism

2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation

Report.

1) Afganistani Islamivabariik;

2) Burkina Faso;

3) Iraani Islamivabariik;

4) Jeemeni Vabariik;

5) Kongo Demokraatlik Vabariik;

6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

7) Lõuna-Sudaani Vabariik;

8) Mali Vabariik;

9) Nigeeria Liitvabariik;

10) Süüria Araabia Vabariik;

11) Valgevene Vabariik;

12) Venemaa Föderatsioon.

Loetelu aluseks on RAB-i avaldatud nimekirjas8 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud

rahapesuvastase töökonna (FATF)9 ja Euroopa Liidu10 hinnangust. Lisaks kohaldatakse erisusi,

mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning

e-residentsuse programmi eesmärke. Loetelu on kooskõlastatud julgeolekuasutustega ja

Välisministeeriumiga ning e-residentsuse programmi teiste seotud osapooltega. Kokku on

loetelus toodud riikide kodanikel 23.06.2025 seisuga kehtivaid e-residendi digi-ID-sid 3847,

mis moodustab 6,3 % kõikidest kehtivatest digi-ID-st.

Tabel 1. Kehtivate e-residendi digi-ID-de arv riigiti 23.06.2025 seisuga.

Afganistani Islamivabariik 21

Burkina Faso 9

Iraani Islamivabariik 661

Jeemeni Vabariik 37

Kongo Demokraatlik Vabariik 22

Korea Rahvademokraatlik Vabariik 0

Lõuna-Sudaani Vabariik 0

Mali Vabariik 8

Nigeeria Liitvabariik 189

Süüria Araabia Vabariik 96

Valgevene Vabariik 485

Venemaa Föderatsioon 1919

Kokku 3447 Allikas: PPA

Võrreldes RAB-i avaldatud nimekirjaga jäetakse loetelust välja Araabia Ühendemiraadid ning

sellesse lisatakse Venemaa ja Valgevene. Araabia Ühendemiraatide kodanike e-residendi digi-

ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välispoliitilistel põhjustel.

Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ning

edendamisel ja Eesti ekspordi arendamisel. 2019. aastal avas Eesti Araabia Ühendemiraatides

ka saatkonna, mis on andnud olulise tõuke kahepoolsete suhete arengule. Araabia

Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas

e-residentide ettevõtetel, on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia

8 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk

nn riskiriigid. 9 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 10 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level.

Ühendemiraatide e-residente on vähe, kehtivat e-residendi digi-ID-d omab 9 Araabia

Ühendemiraatide kodanikku.

Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused loetelus olevate

riikide kodanikele, kes vastavad vähemalt ühele alltoodud tingimustest. Need erisused ei

kohaldu Venemaa ja Valgevene kodanikele.

1) Välismaalane on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt kolm

järjestikust aastat Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või

Šveitsi Konföderatsioonis ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba. Nimetatud riikide vahel

on toimivad koostöösuhted ja andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada

nendest riikidest välismaalase kohta usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud

ühtsed elamisloakaartide standardid, mis võimaldavad menetlejal veenduda välismaalase

esitatud andmete ja dokumendi õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad

elamisõigust tõendavad alusdokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla võimalik.

2) Välismaalasel on Eestis püsiv majandustegevus. E-residendi digi-ID-d võimaldatakse

taotleda juhul, kui taotleja tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega, st ta on loonud

enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlusseos Eesti ettevõtjaga,

näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning

selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Eestil on selle sihtrühma

majandustegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida. Kui ettevõttel on nullkäive

ja ettevõtja ei maksa makse, siis erisust ei kohaldata.

3) Välismaalane esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse. Erisust kohaldatakse juhul, kui

e-resident jätkuvalt panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse.

Korduvtaotluse menetlemisel on võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta

täidab e-residentsuse programmi eesmärki ning on kasutanud oma digi-ID-d

eesmärgipäraselt.

4) Välismaalane on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. Kui Eesti välisesinduse töötaja

omab loetelus nimetatud riigi kodakondsust, kuid vajab oma tööülesannete täitmiseks e-

residendi digi-ID-d, siis on eelnõu kohaselt võimalik talle vastav erand teha. Kõik sellised

välismaalased läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab PPA e-

residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata.

Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused Venemaa ja

Valgevene kodanikele. Nimetatud riigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlust ei tagastata läbi

vaatamata vaid juhul, kui talle on varem e-residendi digi-ID välja antud ja tal on Eestis püsiv

majandustegevus. Muud lõikes 1 sätestatud erisused nende riikide kodanikele ei kohaldu.

Seoses täiemahulise sõja puhkemisega Ukrainas ei väljastata alates 8. märtsist 2022 e-residendi

digi-ID-sid neile Venemaa ja Valgevene kodanikele, kes ei ole varem digi-ID-d omanud.

Venemaa ja Valgevene kodanikud moodustavad 23. juuni 2025 seisuga 3,9% kehtivatest e-

residendi digi-ID-d omavatest e-residentidest. Märtsis 2022 oli vastav osakaal 9%. Venemaa ja

Valgevene kodanikest e-residendi digi-ID taotlejad läbivad juba praegu rangema taustakontrolli

ja 70% taotlejate osas teeb PPA keelduva otsuse, mistõttu nende osakaal väheneb ajas pidevalt.

Iga taotleja puhul hinnatakse kaasuspõhiselt võimalikke riske ja tema senist panust Eesti

majandusse. Varem e-residendi digi-ID-d omanud isikute osas on võimalik kontrollida isiku

digi-ID kasutamise eesmärgipärasust. Kui esinevad riskid või kui ettevõtlustegevus ei ole

toonud Eesti riigile majanduslikku tulu, siis PPA keeldub e-residendi digi-ID väljaandmisest.

Samuti on PPA-l õigus tunnistada juba väljaantud digi-ID kehtetuks lähtuvalt ITDS §-ist 206.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest

muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Muudatusega kaasnevad mõjud on

hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu11 seletuskirja punktis 6.1.2.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad PPA iseteeninduse infotehnoloogilised arendustööd, mille

kulud kaetakse olemasolevast Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi

arendustöid.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Rahapesu Andmebüroole,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja Välisluureametile.

11 572 SE, p 6.1.2.