Arvamus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitseministeerium

Teie: 02.07.2025 nr 3.1.1/25-0385/-2T

Meie: 14.08.2025 nr 5-1/31-2

Siseministeeriumi arvamus kaitsevalmiduse

koondõigusakti ettepaneku (Omnibus V) kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-01298 edastab Siseministeerium arvamuse

Kaitseministeeriumile seoses kaitsevalmiduse koondpaketiga (Omnibus V). Ülevaate koostasid

Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ([email protected]), sisejulgeoleku

osakond, välisvahendite osakond, korrakaitse ja süüteomenetluse osakond ning õigusosakond.

Valdkonna eest vastutab kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).

Siseministeerium toetab üldist põhimõtet lihtsustamise poole liikumisel, toetamaks Euroopa

Liidu (edaspidi EL) kaitsevalmiduse tõstmist. Samas juhime tähelepanu, et kaitsevalmiduse

koondpakett puudutab Siseministeeriumi ja tema haldusala vaid kaudselt, mille tõttu on vajalik

Siseministeeriumi kaasatus paketis olevate algatuste eelnõude aruteludesse.

Siseministeeriumi vaatest võib paketi rakendamine kaasa tuua administratiivse koormuse kasvu,

sest esitatud Euroopa Komisjoni teatises on ette nähtud arvukate direktiivide muutmine, mis

tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. Arvestada tuleb kaitse- ja julgeolekualaste

riigihangete direktiivi muutmise kavatsust, mis tuleb riigisisesesse õigusesse riigihangete

seaduse (lühend RHS) muudatustega üle võtta. Seejuures saab Siseministeerium jälgida, et

direktiivi sätteid riigisiseselt põhjendamatult ei karmistataks, eriti juhtumitel, mis puudutavad

julgeolekualaseid hankeid.

Arvestades, et teatise kohaselt on kavas hõlbustada kaitseotstarbeliste toodete EL-i sisest vedu

ja vajaliku varustuse, komponentide ja tooraine sissevedu kolmandatest riikidest, võib tekkida

muudatusvajadus ka strateegilise kauba seadusesse (lühend StrKS) ja selle alusel antud aktides,

mis on omakorda seotud strateegilise kauba komisjoni tööga, kus Siseministeeriumi

valitsusalast osalevad Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Teatise

kohaselt julgustab Euroopa Komisjon vajaliku varustuse, komponentide ja tooraine sisseveol

kolmandatest riikidest imporditollimaksude (st tariifide) peatamist ning ka see aspekt vajab

riigisisest kaalumist ja õigusaktide muutmist. Tegu on ühtses valges raamatus „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“ toodud meetmega EL-i kaitsevarustuse ühtse turu loomiseks.

Euroopa Komisjonilt otsetoetusi taotleda võimaldava Euroopa Kaitsefondi ettepanekute

menetlemiseks kavatsetakse teatise kohaselt luua Euroopa Komisjoni, EL liikmesriikide ja

ettevõtjate vaheline elektrooniline teabevahetussüsteem, mis on kavas paigutada loodavasse

2 (3)

salastatud pilve - ka see õigusakti algatus võib vajada riigisiseste õigusaktide muudatusi, sest

nii avaliku teabe seadusest (lühend AvTS) kui ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest

(lühend RSVS) tulenevad juurdepääsupiirangud kehtivad Eesti territooriumil (st mitte mõnele

teisele juriidilisele isikule kuuluvas pilvelahenduses).

Ettepaneku kohaselt on kavas ühtlustada, lihtsustada ja kiirendada loamenetlusprotsesse

kaitsetööstuste investeeringute ja kaitsevalmiduse vallas (kiirmenetlus, prioriteetsed riiklikud

loamenetlused, ühtse kontaktpunkti loomine kaitsetööstuse jaoks) - siinkohal tuleb silmas

pidada ka Siseministeeriumi huve, kes vastutab riigipiiri ehituse eest riikliku, Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud prioriteedina. Kuna riigipiiriehitust saab lugeda kaitsevaldkonna

investeeringuks ning see võiks seetõttu samuti kuuluda valdkonnana prioriteetsete riiklike

loamenetluste alla, võiks see saada sätestatud EL õigusakti tasandil Eesti seisukohana.

Märkimisväärne on teatises toodud Euroopa Komisjoni seisukoht, et EL liikmesriigid võivad

kasutada erinevate EL keskkonnaalastes õigusaktide (nt loodusdirektiiv, veepoliitika

raamdirektiiv, linnudirektiiv, jäätmesaadetise määrus) rakendamisel "ülekaaluka avaliku huvi",

"üldsuse turvalisuse" või "kriisi" erandeid - seega tuleks kaasata ka Kliimaministeerium, et

veenduda, millistel tingimustel on direktiivid Eesti õigusesse üle võetud, kas nende erandite

kasutamine on riigisiseselt sätestatud ning vajadusel algatada vastavad riigisisesed muudatused.

Teatises viidatud kaitsetööstuse tugevdamise võimalused EL-i ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi

ÜKP) vahehindamisega seonduvalt on Eestis ära kasutatud: Vabariigi Valitsus otsustas

08.05.2025 kabineti istungil ÜKP vahendite ümbertõstmise kaitsetööstuse tugevdamiseks.

Tuleb arvestada, et teatise kohaselt soovitakse kaitsetööstuse arendamiseks leevendada riigiabi

regulatsioone, kuid ÜKP-st ümber suunatud vahendid on kasutatavad vaid kuni 31.12.2029 st

riigiabi meetmete leevenduse kasutegur perioodi 2021-2027 vahendite kasutamise

hõlbustamisel sõltub käesoleva paketi raames esitatavate õigusaktide ettepanekute menetlemise

kiirusest.

Silmas tuleb pidada sedagi, et riigiabimeetmete leevendus soodustab kaitsetööstuse hüppelist

arengut riikides, kus selline tööstusharu juba on olemas ning ka jõukamates riikides, kus riigiabi

andmine kaitsetööstusettevõtetele on võimalik (lisaks ÜKP jt EL vahenditele ka riigieelarve).

SIPRI 2023. aasta andmete1 põhjal on EL-is relvade tootmisega tegelevad ettevõtted koondunud

valdavalt Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse (vastavalt 5, 4 ja 2 ettevõtet). Rootsis,

Hispaanias, Poolas ja Tšehhis on seevastu vaid 1 ettevõte.

Lisaks on paketimuudatuse tulemusena hinnatud, et hankemenetlus kiireneb ja muutub

paindlikumaks. Samas ei kajasta Euroopa Komisjoni esitatud teatis muudatustega seotud

läbipaistvuse ja aruandluse vähenemist. Seetõttu soovitab Siseministeerium, et põhimõtteliselt

muutunud julgeolekuolukorras tuleb uuendusi sisse viia ja ajale vastavaks reeglistikku

kohandada viisil, mille käigus ei jäeta tähelepanuta hangetega seotud pettuse ja

korruptsiooniriskide maandamisega seotud tegevusi. Kui läbipaistvus väheneb ja

aruandluskohustus nõrgeneb, suurenevad kuritegevusega seotud riskid. Viimaste realiseerumise

vältimiseks tuleb leida kohased meetmed, sest käesoleval ajal kehtivad reeglistikud ja tegevused

1 Kättesaadav: https://www.sipri.org/visualizations/2024/sipri-top-100-arms-producing-and-military-services-

companies-world-2023

3 (3)

muutuvat olukorda enam tõenäoliselt piisaval määral ei hõlma ega sellega tekkivaid riske ei

suuda maandada. Kuna kaitsetööstuses toimuvate hangete mahud on väga suured ja sellest

kantud ahvatlused väärkasutamiseks samuti, siis rõhutame vajadust muutuvas keskkonnas

pöörata muudatuste tegemisel tähelepanu ka muutuvatele pettuse ja korruptsiooniriskidele ja

nende maandamiseks vajalike tegevuste määratlemisele ja rakendamisele.

Antud risk on märkimisväärne, kuna EL kaitsetööstusele kuluvate hangete maht aastas ületab

alates 2017. aastast 100 miljardi euro ulatuse, mis loob suured võimalused avalike vahendite

väärkasutamiseks ja korruptiivseteks tehinguteks2. Transparency International Government

Defence Integrity Index 2020 aastast samuti näitab, et EL-is on täiendavalt vaja tegeleda sektoris

toimuvate hangete korruptsiooniriskidega, sh Eestis. Sama tõendab ka 2025. aastal avaldatud

uuring, milles käsitleti 200 kaitsetööstusega seotud korruptsioonijuhtumit, mis puudutasid

maailmas 70 riiki, sh mitmeid EL riike3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]

2 Czibik, A., Fazekas, M., Sanchez, A.H. & Wachs, J. 2021. Networked Corruption Risks in European Defence

Procurement. 3 Picard, M. & Goodman, C., 2025. Under the radar: corruption’s role in fueling arms diversion.