Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

15.08.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas

Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse

§ 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

§-dega 306 ja 309.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus

nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise

olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur

riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning

maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus

veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud objektid, mille puhul tuleb

koostada REP. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse

korral REP sellise lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes

1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt

REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega

väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2.

Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju

strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH

koostamise.

1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri, lk 3-4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.

2

14. oktoobrist 2024. a kuni 22. novembrini 2024. a toimusid Kaitseministeeriumi ja RKIK-i

korraldatud konsultatsioonid ettevõtetele kaitsetööstuspargi teemal.

Vastavalt PlanS §-le 32 toimus ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH

programmi3 avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade

ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast

teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa

ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu

Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-Nigula valla ajalehes. Lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmiga sai tutvuda avaliku väljapaneku ajal

Kaitseministeeriumi veebilehel4 ning Pärnu linna, Lääne-Nigula valla ja Lüganuse valla

veebilehtel või paberkandjal Pärnu Linnavalitsuses, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Pärnu

linna Tõstamaa osavallakeskuses, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Lääne-Nigula valla Risti

osavallakeskuses, Lüganuse Vallavalitsuses, Maidla rahvamajas nende lahtiolekuaegadel.

Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni

5. detsember 2024. a Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Tõstamaa

rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja

Maidla rahvamajas. Avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja

Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse

vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-

Nigula valla ajalehes.

Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha

eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi ning avaldati koos esitatud

ettepanekute ja seisukohtade tabeliga Kaitseministeeriumi veebilehel5. Lisaks avaldati teade

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru ajalehes

„Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes

„Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“ ja ajalehes „Õhtuleht“.

Vastavalt PlanS §-le 37 esitati 4. aprillil 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile,

Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja

3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Samas.

3

Toiduametile, Transpordiametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu

riigikaitsekomisjonile, Pärnu linnavalitsusele, Lüganuse vallavalitsusele, Lääne-Nigula

vallavalitsusele) tähtajaga 4. mai 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaega

pikendati vastavalt esitatud taotlustele kuni 26. maini 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuste

esitamise etapis laekus kokku 59 kirja nii asutustelt kui ka isikutelt. Kõik asutused, kellele

saadeti kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne

kooskõlastamiseks, kooskõlastasid selle. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus

esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku

uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka

REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Lisaks tehti olulisemaid

muudatusi aruande peatükkides 6.1.7 „Mõju põhja- ja pinnaveele“, 6.1.10 „Kliimamõjud“,

6.2.1 „Müra mõju“, 6.2.3 „Õhusaaste mõju“, 6.2.4 „Avariiliste juhtumite hindamine“, 6.3.1

„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“, 6.4.1 „Kultuurimälestised ja seni

avastamata arheoloogiapärand“, 7.2 „Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ ja 8

„Planeeringu elluviimise tingimused“. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr

6-5/25/6892-66 on esitatud mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala kohta, mis

viiakse REP-i ja KSH dokumentidesse sisse ja lahendatakse hiljemalt hetkeks, kui

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas

esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega

arvestamise kohta on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi

aruande lisas nr 7 ning on kättesaadavad Kaitseministeeriumi veebilehel7.

Vastavalt PlanS §-le 38 toimus ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik

väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi

veebilehel8, Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes

“Õhtuleht”, “Pärnu Postimees”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu” ning Tõstamaa ajalehes

“Tõstamaa Tuuled”, Lüganuse vallalehes ja Lääne-Nigula valla ajalehes. Avaliku väljapaneku

jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese

etapi aruande kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, KSH esimese etapi

aruande ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi

veebilehel ning Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel või

paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Pärnu linnavalitsus, Pärnu linna

Tõstamaa osavallakeskus, Lüganuse vallavalitsus, Sonda rahvamaja, Lääne-Nigula

vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskus. Avalikustamisel esitatud arvamuste

koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi

6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 8 Samas.

4

veebilehel9. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva

korralduse punktis 3.7.

Vastavalt PlanS §-le 39 toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas,

Lääne-Nigula vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse vallavalitsuses ja Sonda

rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel10 ja 10. juuli 2025. a

kirjaga nr 12-1/25/27111 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul

väljapanekul arvamusi esitanud isikuid.

Vastavalt PlanS §-le 40 avaldati informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste

kohta 6. augustil 2025. a Ametlikes Teadaannetes ning 7. augustil 2025. a ajalehtedes

„Õhtuleht“, „Pärnu Postimees“, „Lääne Elu“ ja „Põhjarannik“.

II. ÕIGUSLIK ALUS

REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele

sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud REP

kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1.

18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused12, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust

ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva

paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva

paragrahviga. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i

koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha

eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise

edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et

detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha

eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud

nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i

asukoha eelvaliku menetlus on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud

menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu

vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete

9 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 10 Samas. 11 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17445484. 12 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) – RT I,

08.07.2025, 36.

5

tingimuste täitmisel liikuda kohe pärast asukoha valimist planeeringu kehtestamisse. Vastavalt

EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud

planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Käesoleva korralduse andmise

ajaks ei ole asukoha eelvalikut tehtud, seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile käesoleva

korralduse andmise ajaks jõustunud PlanS §-i 271. EhSRS § 309 teine lause sätestab, et

koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Võttes arvesse, et

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud

REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet

oluliselt muuta, siis vastavalt EhSRS §-le 309 ei olnud vajalik eelvaliku juba läbitud menetlust

korrata.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega13. Aruande ptk-s 7.2. on toodud detailselt

projekteerimistingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Seega on antud juhul

põhjendatud REP-i kehtestamine PlanS §-i 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb riigi

eriplaneeringu menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne14 (edaspidi aruanne) vastab

PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning

andmeid riigi eriplaneeringu kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4. on detailse

lahenduse koostamisest loobumist pikemalt põhjendatud.

Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271

lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53

lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut.

Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus

kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i

asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmist tegemata.

13 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 1. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 Samas.

6

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud

riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi

Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi15. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–2027 on samuti

seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine16. Vastavaks tootmiseks on vaja ohualasid ja

sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtetele aga liialt kulukas ja aeganõudev.

Riik saab tööstuspargi abil ärikeskkonda soodsamaks muuta17.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti

tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse

kogutoodangust kaitsekuludeks18. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt

viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see,

et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse,

sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi

loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

REP-i algatamisel seati eelduseks, et kaitsetööstusparki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja

tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. REP-i

koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi

vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult

suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine.

Sellest tulenevalt seati eelduseks, et kaitsetööstuspark peab mahutama vähemalt viie ettevõtte

tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud

juba eelnevalt välja võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal

kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)19. Eeltoodule

tuginedes täpsustati aruandes REP-i eesmärki, mis võimaldab REP-iga kavandada rohkem kui

ühe kaitsetööstuspargi asukoha.

15 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 16 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 17 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 18 Samas, lk 1. 19Aruande ptk 3.1.

7

3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised

Aruande alapeatükis 4.1. kirjeldatakse põhjalikult kaitsetööstuspargis kavandatavat tegevust

ning hooneid ja rajatisi. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised:

büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned,

erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega

seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi

toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine

tootmisjääkide hävitamise plats.

Kaitsetööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona

(väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist

lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad

ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning kaitsetööstuspargis tegutsemise tingimustele.

Kaitsetööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt

kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased (st, et neis käideldakse rohkem kui

50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet)20. Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas.

Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus.

Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala.

Kaitsetööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel

liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa

krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on

minimaalselt 100 ha.

3.3. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena

selgunud eelvaliku alad

3.3.1. Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine

Kaitsetööstuspargi REP-i planeeringuala21 hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse

vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu

maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha.

Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti järgmistest

põhikriteeriumitest: pargi pindala, ohuala, tööjõud, raudteekaubajaam või kaubasadam,

elektriühendused. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest.

Samuti on planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate

planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust22.

20 Samas, ptk 4.1. 21 Samas, ptk. 3.2. Joonis 1. 22 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 5. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.

8

Aruande alapeatükis 3.3. on selgitatud, et arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke

asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete

arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi

planeeringualade puhul välja: kaitstavad loodusobjektid (st looduskaitseseaduse § 4 kohased

kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse

üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid), Natura 2000

võrgustiku alad, olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati

piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel. Täpsustamise põhjendused ja selgitused

on esitatud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis23.

Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1 (204 ha, Audru metskond 20,

82602:005:0282), Pärnu 2 (244 ha, Audru metskond 52, 62401:001:2178), Piirsalu (68 ha,

Kõuemaru, 68001:003:0278, ja Tuulemaru, 68001:003:0274), Põhja-Kiviõli (141 ha, Põhja-

Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) ja Aidu (136 ha, Kohtla metskond 200,

43801:001:0133)24. Asukoha eelvaliku hindamiste jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning

leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide

kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade Pärnu 1, Pärnu

2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu täpsustatud alade joonised koos selgitustega on toodud

aruande alapeatükkides 4.2.1.–4.2.5.

Aruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid.

Asukoha eelvalikul kasutatud võrdluskriteeriumid erinevad mõnevõrra asukoha eelvaliku

lähteseisukohtades ja KSH programmis kirjeldatust, kuid sisaldavad kõiki nendes

dokumentides ette nähtud teemasid. Sellest tulenevalt on aruandes hindamine ja võrdlus

esitatud kriteeriumigruppide (1-4 ja 5-8) lõikes, mis koosnevad alljärgnevates

võrdluskriteeriumitest:

1) eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus;

2) baastaristu maksumus;

3) asukoha riigikaitseline sobivus;

4) protsessiriskid;

5) keskkonnamõjud (sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele);

6) keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele;

7) sotsiaalmajanduslikud mõjud;

8) kultuurilised mõjud.

Võrdluskriteeriumite hinnangud ei ole matemaatiliselt liidetavad, st võrdluskriteeriumid ei ole

võrdse olulisuse ja osakaaluga. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks oli eesmärgipärasus

– st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning

23Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Punkt 5. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 24Aruande ptk 3.3. Joonis 2.

9

kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki

saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga

seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulenenud olulisi

välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud

võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4)25. Asukoha eelvaliku

lähteseisukohtades ja KSH programmis26 (aruande Lisa 10) on kirjeldatud kaitsetööstuspargi

asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodikat pikemalt.

Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja

kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja

kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul läbivalt kirjeldatud eelkõige aruande alapeatükis 6.1.6

„Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele“, alapeatükis 6.2.1 „Müra mõju“, alapeatükis 6.3.1

„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“ ja lisas 1 „Loomastiku uuring“.

Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate

objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega27.

Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud, tuginedes mõjude hindamise, sh KSH programmile,

milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda

võiv keskkonnamõju. Läbiviidud KSH on lahutamatu osa planeerimisprotsessist, mis tähendab,

et see ei ole ülejäänud planeeringust eraldiseisev protsess, vaid on integreeritud28.

Kaitsetööstuspargi REP-i protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise

asjakohaseid mõjusid vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 529. Mõjude asjakohasus tähistab

seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle

otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus30. Konkreetsete teemavaldkondade

mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on aruande peatükis 6 „Mõjude hindamine ja asukoha

alternatiivide võrdlus“ vastavate alateemade juures täpsustatud. Iga alapeatüki lõpus on ka

kokkuvõttev lõik asukoha eelistusest vastavast mõjude hindamisest tulenevalt (esitatud

alljärgnevalt). Eraldi aruannetena on koostatud loomastiku uuring, linnustiku uuring, taimestiku

uuring ja Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring31. Võttes arvesse aruande mahtu,

on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõte aruandest.

25 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 26 Samas. 27 Aruande ptk 5. 28 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 14. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 PlanS § 4 lg 2 p 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega

kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. 30 Aruande ptk 3.1. 31 Samas, ptk 5.

10

Aruande alapeatükis 6.1. on kirjeldatud keskkonnamõjud, sh mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule,

rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse

võimalusele, kliimale ning kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamist

ja kliimamuutustega kohanemist. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid

loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski

mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad. Eraldi läbi viidud loomastiku-, taimestiku-

ja linnustiku uuringud (asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise esimese etapi aruande

lisad 1–-3) käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille

kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla32. Eelvalikualade eelistused, lähtudes

kaitstavatest objektidest, on kujundatud eelnimetatud uuringute tulemuste põhjal ning neid

kajastavad aruandes kokkuvõtlikult alapeatükid 6.1.3–6.1.5.

Natura hindamise aruanne on aruande lisa 5. Kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele

kajastub aruande alapeatükis 6.1.2. Sealt nähtub, et Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et

kaitsetööstuspargi REP-i rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000

võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale

ja Uhaku loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise

etappi. Eelhindamisel ei saanud ainsana välistada ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala

mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis

jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega

seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse vajadusel vastavaid meetmeid järgmistes

etappides. Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel

Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju

Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju

tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt)

läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse

tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti

tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajadusel töötada välja ka

leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju

välistamiseks. Natura hindamise tulemusel võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alade

kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega

lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu

2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala

valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel33.

Aruande alapeatükis 6.2. on kirjeldatud keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele,

sh müra, vibratsiooni, õhusaaste mõju ja avariiliste juhtumite hindamine. Kaitsetööstuspargi

REP-i puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel, mida kirjeldatakse

32 Samas, ptk 6.1.1. 33 Samas, ptk 6.1.2.

11

täpsemalt aruande alapeatükis 6.2.1.3. Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib

hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra normtasemetele (nii

piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii

päeval kui ka öösel34. Müra mõju hindamine hõlmab ka soovitusi müra mõju vähendamiseks35.

Aruande alapeatükis 6.3. on kirjeldatud sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh mõju

asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; mõju piirkondlikule arengule; mõju varale,

mõju maakasutusele; mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Aruande

alapeatükis 6.4. on hinnatud mõju kultuuripärandile (kultuurimälestised, arheoloogiapärand,

pärandkultuur ja militaarpärand, väärtuslikud maastikud).

Aruande alapeatükis 6.5. „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ on analüüsitud järgmisi

teemasid: piisava ruumi olemasolu, täpse lahenduse kavandamise piirangud, katseplatsi

paigutamise piirang, lõhkeainetehase rajamise võimalikkus, veeressursi kättesaadavus,

ühenduvus olulistest taristuobjektidest ja kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest.

Nendes teemades on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused eelvalikualade vahel seoses

kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) võimaliku lahenduse vastavusega planeeringu

eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad eelvalikualade erinevate

asukohtadega seotud piirangutest. Eesmärgile vastavuse ja tehnilise teostatavuse koondhinnang

on aruande alapeatükis 6.5.8. olevas tabelis „Kriteeriumgrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline

teostatavus““.

Aruande alapeatükkides 6.6.–6.8. on analüüsitud baastaristu maksumust, asukoha riigikaitselist

sobivust ja protsessiriske. Kuna REP-i eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada ettenähtud

ajaraamis, on aruande alapeatükis 6.8. analüüsitud protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik

protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt

mõjutada, kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud

ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt

(nt ehituslubade andmine jm). Siinkohal on oluline välja tuua maaomandit puudutav analüüs,

mille käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel eelvalikualadel. Siiski,

täiendavalt hinnati ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Protsessiriskina oli

see hindamine vajalik, kuna kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse niinimetatud

ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike

hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab

jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi36. Koondhinnang antud

kriteeriumi osas on aruande alapeatükis 6.8.6 toodud tabelis „Kriteeriumgrupi „Protsessiriskid

koondhinnang““.

Aruande alapeatükis 7.1. on välja toodud eelvalikualade võrdlustulemused kriteeriumite kaupa.

Alapeatükis 7.1.1. on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 5–8 (keskkonnamõjud, sh mõju Natura

2000 võrgustiku aladele; keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele;

sotsiaalmajanduslikud mõjud; kultuurilised mõjud). Eelvalikualade võrdluses on suurima

34 Samas, ptk 6.2.1.2. 35 Samas, ptk 6.2.1. ja 7.3. 36 Samas, ptk 6.8.5.

12

ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks negatiivne mõju eelkõige

linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka

Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad.

Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes

soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud

piirides (n-ö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal

realiseeritavad). Neid alasid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste

korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja-

Kiviõli eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (millel on võrreldes Aidu

alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol).

Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi

alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada

ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni

tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski

vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt Tabel 8 „Meetmed linnustikule mõju

leevendamiseks)37. Seega, kuigi Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, on olulist

ebasoodsat keskkonnamõju võimalik vältida. KSH annab täiendavad soovitused ebasoodsa

keskkonnamõju leevendamiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja asjakohaste

mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua, alade vahel ei

ole. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna nendel aladel

ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda seni avastamata

arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH hinnangul on

üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida38.

Aruande alapeatükis 7.1.2 on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 1–4 (eesmärgile

vastavus/tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus,

protsessiriskid). Kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas

võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub sobiva asukoha eelvalik

eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas

võrdluskriteeriumid 1–4). Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku tegemisel

olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas

on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2. Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik

välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale

eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja

võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks). Vastavalt täpsustatud REP-i

eesmärgile tuleb kaitsetööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie

ettevõtja tootmine, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 tonni lõhkeainet käitlevad ehk

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha)

tagaksid eeltoodud eesmärgi. Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust

37 Samas, ptk 6.1.4. 38 Samas, ptk 7.1.1.

13

kaitsetööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid

vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja oleks

tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus. Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad alad

Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti tagaksid

mõlemad alad eelnimetatud eesmärgi ala suuruse osas, kuid väiksemas ulatuses kui Pärnu alad.

Aidus on seejuures keerulisem tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu

piirangutest ja ohtlikele hoonetele sobiva ala piiratusest.

3.3.2. Eelistatud alad kaitsetööstuspargi rajamiseks

Aruande alapeatükk 7.1.3. käsitleb eelistatud asukoha valikut. Eelistatud asukoha valik lähtub

eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui keskkonnamõjude hindamisest ei tulene

välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Täpsustatud eesmärki on kirjeldatud korralduse

punktis 3.1. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad

kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil

viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Osadel aladel on seda võimalik teha väiksemas mahus

ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia). See tähendab, et kõigil

eelvalikualadel on võimalik toota laskemoona ehk viia läbi tegevust, mis vastab

kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse iseloomule. Samuti on planeeringu koostamise

protsessi käigus selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur ning

riigi huvi on pakkuda kõigile tõsistele huvilistele võimalust tootmiseks. Rohkematele

ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus

Eestis laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Eelnevast lähtudes

valitakse kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale

ei mahu kõik valikpakkumisel edukad olnud ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi

kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala.

Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 (204 ha)

kui Pärnu 2 (244 ha) vastavad mõlemad kõige paremini REP-i eesmärgi kriteeriumile.

Mõlemad alad tagaksid vajaliku minimaalse ala kaitsetööstuspargi tegevuseks ja suuremas

mahus kui Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala on kõige eelistatumad,

lähtudes riigikaitselisest sobivusest, see tähendab, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase

enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse

õhurünnakute puhul. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala.

Kuigi ka Pärnu 1 alal on vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis kaitsetööstuspargi tegevust

välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Kokkuvõttes on aruandes ettepanek

loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate

keskkonnamõjudega.

Eelistuselt teine asukoht on Põhja-Kiviõli ala. See ala vastab planeeringu eesmärgile, kuid

Põhja-Kiviõli ala on siiski väiksem (141 ha) ja riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem

eelistatud kui Pärnu 1, aga samas suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt

100 ha suuruse pargi rajamist. Põhja-Kiviõli alal on ka väiksem keskkonnamõju kui Piirsalu

alal ja Pärnu 2 alal. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata

14

Piirsalu ala esimeseks ega teiseks eelistuseks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Kuigi Aidu ala on

Põhja-Kiviõli alaga võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu

ala on riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Põhja-Kiviõli ala. Aidu asub

maismaa riigipiirile lähemal kui Põhja-Kiviõli. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks Põhja-

Kiviõli ala.

Kokkuvõttes leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on

Põhja-Kiviõli ala. Võrreldes Pärnu 1 alaga (204 ha) on Põhja-Kiviõli ala väiksem (141 ha) ning

riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu

esimeses järgus ei plaanita baastaristut rajama hakata. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele,

kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku) ei mahu.

Kuigi Piirsalu ala ja Aidu ala ei ole kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad,

on need siiski sobilikud toetamaks kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki (erinevate tingimuste

tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega on planeeringu koostamise

korraldajal võimalus REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja Aidu alal. Piirsalu ala ja/või Aidu

ala puhul REPi protsessi jätkudes tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, kõik

nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata, vajadusel ajakohastada ning

seejärel läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala edasisel

võimalikul arendusel tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas

nr 6-5/25/6892-639 toonud välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu

sisu kohta, mis on vaja REP-i ja KSH dokumentidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt

hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu

ala osas esitatakse uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks40.

3.3.3. REP-i osaline kehtestamine eelvalikualade kaupa

Planeerimisseadus ei reguleeri, kui mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH

programmist nähtub, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui

ühe või suurema ala järgi (nt maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks

kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala või ettevõtete huvi on suurem, kui protsessi

alguses hinnati), kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või

suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)41.

Aruande menetluses võrreldi eelvalikualadena Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja

Aidut. Korralduse punktist 3.3.2. nähtub, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud

tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja

lahingumoona toota. Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale

kaitsetööstuspargi rajamisest loobuda. Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks

eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus

39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 40 Aruande ptk 6.1.4. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

15

nelja ala järele ning samuti ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud

projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi, on kaitsetööstuspargi kiireks

väljaarendamiseks põhjendatud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud

juhul ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.

Osaline REP-i kehtestamine ei lõpeta Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jätab

planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajadusel (eelkõige

kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas.

Muu hulgas on võimalik teha täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP

eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas REP-i

menetluse jätkamisel kaasatakse menetlusse asjaomased ministeeriumid ja asutused ning

avalikkus vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele. Kui nende alade

kasutuselevõtmise vajadus ei ilmne viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest, siis

nende puhul REP-i koostamine ja KSH lõpetatakse vastavalt PlanS §-le 29. Antud juhul on

konkreetse tähtaja määramine oluline õiguskindluse ja õigusselguse tagamiseks, et oleks

üheselt arusaadav, millises aja jooksul nende alade kasutuselevõtmise vajadus otsustatakse.

3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal

PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad

välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad

sättes toodud tingimused.

PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja

ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel

lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et

loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis

asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse

detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse

määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku

huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav

teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on

tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal

puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna.

Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et

REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus

määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et

16

määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42.

Aruandest nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid

kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspark

planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju

kaitsetööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus

ümbritsevatele aladele välistatud43. Mõlema eelvalikuala osas on jõutud järeldusele, et

kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega

kaitse-eesmärke44. Kokkuvõte hinnatud mõjudest ja teostatud uuringutest on toodud muuhulgas

korralduse punktis 3.3.1. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on aruande alapeatükis

7.3. Hindamise tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid antud REP-i

lahendust, on juba lahendusse integreeritud – st aruande alapeatükis 4.2 kirjeldatud ala

lahendustes on keskkonnameetmetega arvestatud. Aruande alapeatükis 7.3 on

teemavaldkondade kaupa esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest ja soovitustest, millega

kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada

ebasoodsat keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Keskkonnameetmed, millega

tuleb arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste

aluseks olevatesse tingimustesse. Pärnu 1 ala metsalinnustiku (II ja III kaitsekategooria lindude)

elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju

leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga

kompensatsioonimeetmete kava45. Kompensatsioonimeetmete kava on käesoleva korralduse

ajaks saanud Kliimaministeeriumi46 ja Keskkonnaameti47 heakskiidu.

Kompensatsioonimeetmete kava koostamisse kaasati ka Pärnu linnavalitsus, kellel kava osas

täiendavaid märkusi ei olnud. Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda

paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab

Kliimaministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga.

Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi

aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi

rajamisel ja käitamisel arvestada aruande alapeatükis 7.3. toodud kohustuslike

keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike

keskkonnameetmetega. Kokkuvõte projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest

tingimustest on toodud käesoleva korralduse punktis 3.5.

42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks

lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3. 43 Aruande ptk. 4. 44 Samas, ptk 6.1.2. 45 Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi

Pärnu 1 alal. Asutusesiseseks kasutamiseks. Avalik versioon on kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 46 Kliimaministeeriumi 04.08.2025. a kiri nr 8-2/25/3474-2. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17644948. 47 Keskkonnaameti 01.08.2025. a kiri nr 6-5/25/6892-11. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17641580.

17

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti

huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja

kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Detailse

lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni

Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks.

REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada

PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud

detailplaneeringus. Seega on vastavalt PlanS-ile avalikkus olnud kaasatud asukoha eelvaliku

protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda eelnimetatud täpsusastmes koostatud asukoha

eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti on

võimalik kaasata ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid,

asutusi ja avalikkust ning kaaluda kõiki asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Pärnu 1 ja Põhja-

Kiviõli detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada nende alade osas kaitsetööstuspargi REP

asukoha eelvaliku alusel.

3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu

elluviimine

3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest

PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

projekteerimistingimuste andmise alus.

EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi

eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste

andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud

tingimused. EhS § 26 lõike 3 punkti 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste

andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste

või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad

muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida

projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (nt hoonete suurim lubatud arv maa-

alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms).

Aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad

projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab

määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud

muud tingimused. Projekteerimistingimuste andmise tagamiseks määratakse asukoha

18

eelvalikus tingimused, arvestades nii EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126

lõike 1 ülesannetest lahendatakse antud REPi osas asjakohased küsimused48.

Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb järgida aruande alapeatükkides

7.2.1–-7.2.2 toodud tingimusi. Arvestades, et aruanne on käesoleva korralduse lahutamatuks

osaks, ei ole põhjendatud aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodut käesolevas korralduses

täies mahus välja tuua. Alljärgnevates alapunktides tuuakse loeteluna välja aruande

alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodud tingimused ning kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala

kohta. Nagu eespool on mainitud, on need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi

projekteerimisel arvestada, integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse

tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja

käitamisel arvestada, on toodud aruande alapeatükis 7.3.

Aruande peatükis 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb

kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. Vastavalt PlanS § 53 lõikele 3 kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu

kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi REP-i elluviimiseks kõikidel kehtestatud aladel

loetakse ellu viimisega alustamist vähemalt ühel kehtestatud alal.

3.5.2. Pärnu 1 alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Aruande alapeatükis 7.2.1. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused Pärnu 1 ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala

määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning

parkimiskorraldust, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist, ehitiste

arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda,

tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid,

kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, maaparandussüsteemide asukohti ja nendest

tekkivate kitsenduste määramist, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee

kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Männiku

jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis, Männiku jõe kallasraja tõkestamine), servituudi

seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:

1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala

(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,

administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;

2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui

hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja

hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st

kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks

48 Aruande ptk 7.2.

19

maksimaalselt võimalik, et hoida osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna, sh

arvestades inventeerimise tulemustega.

3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades

kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb

tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud

ala piires (krundil nr 1).

4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse

kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.

5. Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada

negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada

väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja

maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime.

3.5.3. Põhja-Kiviõli alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Aruande alapeatükis 7.2.2. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide

hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus-

ning parkimiskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi,

haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse

tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja

vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon,

energiatõhusus, tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis), servituudi

seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:

1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala

(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,

administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;

2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui

hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja

hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st

kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks

maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna.

3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades

kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb

tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud

ala piires (krundil nr 1).

4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse

kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.

20

3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive

PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest,

arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas

või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine

kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja

tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on antud juhul REP-i koostamine õigustatud. Kaitstööstuspargi

planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on

rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille

asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

on kirjeldatud korralduse punktis 3.1.

Pärnu 1 ala asub Audru metskond 20 maaüksusel (katastritunnus: 82602:005:0282). Pärnu 1

alal kehtib riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu

kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas,

Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“49 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnu 1 ala puhul tegemist rohevõrgustiku

tuumala ehk tugialaga. Samuti kehtib Pärnu 1 alal Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008

määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“50 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneering.

Üldplaneeringu järgi on tegemist riigimetsa alaga ning rohevõrgustiku alaga. Pärnu 1

eelvalikuala asub koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+51 alal. Koostatava

üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku tugialaga.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud maakonnaplaneeringus

sätestatud nõudega, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vajalik tagada,

et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Kaitsetööstuspargi

pindala Pärnu 1 alal moodustab rohevõrgustiku tuumalast umbes 2%. Kombineeritud

olemasolevate ja kavandatavate rohevõrgustiku tugiala tehisaladega moodustab

kaitsetööstuspargi pindala umbes 5% rohevõrgustiku tuumalast. Seega on tagatud

maakonnaplaneeringus sätestatud nõue säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses.

Pärnu 1 ala osas asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitasid seisukohti Pärnu

linnavalitsus, Pärnu linnavolikogu, Tõstamaa osavallakogu. Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu

linnavolikogu esitatud arvamusi käsitletakse Pärnu linna arvamusena.

Pärnu linn esitas kokku 18 seisukohta ja arvamust, mis on koos Kaitseministeeriumi vastustega

toodud aruande lisas 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi

veebilehel52. Esitatud seisukohad ja arvamused hõlmasid muu hulgas ettepanekuid ja arvamusi

Pärnu linna kaasamisest edasistesse lubade ja projekteerimistingimuste menetlustesse,

49 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering. 50 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2. 51 Samas. 52 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

21

ettevõtlusvõimaluste ja töökohtade loomise kajastamise osas, lõhkamiste teostamisega seoses,

eramaadel metsa säilitamise osas, rajatistele kõrguspiirangute määramiseks, ohualade

määramisest tulenevate kitsenduste eramaadele seadmise ja rakendamise osas, teede

rekonstrueerimise osas, elektrivarustuse ja internetiühendusega seoses, varjumiskohtade

rajamise osas ning kompensatsioonialade osas. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud

arvamuste esitamise etapi ajal olulisemad Pärnu linna esitatud seisukohad ja arvamused ning

selgitused nendega arvestamise kohta:

1) ettepanekuga kruntidele ettevõtete paigutamise osas nii, et ohualade ulatus eramaadele oleks

võimalikult väike, arvestati osaliselt. Aruannet täiendati lausega „Lõhkeainet käitlevate või

seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade

ulatus eramaadele oleks võimalikult väike“;

2) ettepanekuga lisada aruandesse, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb

informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused,

arvestati ning aruannet on täiendatud;

3) ettepanekuga seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises

punkris, ei olnud võimalik arvestada, kuna katsetamiste täpne vajadus selgub ettevõtete valiku

järel ning teadaolevalt ei sobi kinnine punker igat tüüpi toodete katsetamiseks. Vabariigi

Valitsus selgitab, et seda võimalust kaalutakse projekteerimise käigus, kui on selgunud

kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende katsetamiste vajadus. Samas,

praeguses etapis tuleb eeldada, et kõiki katsetusi ei ole võimalik kinnises või poolkinnises

rajatises läbi viia, isegi kui neid otsustatakse rajada;

4) ettepanekuga kaasata Pärnu linn kompensatsioonimeetmete kava koostamisse ning esitada

neile arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud, on

arvestatud. Selles osas täiendati aruannet (ptk 7.3 ja ptk 8);

5) eramaadel metsa säilimise tagamise osas kui metsamajandamist ei piirata, selgitab Vabariigi

Valitsus, et kaitsetööstuspark on suures osas ümbritsetud siiski riigi metsamaadega ja soovitus

kehtib selles osas. Eraomanikele otseselt metsamajandamisele piiranguid ei seata;

6) aruandes paluti täpsustada muuhulgas, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused

eramaadele väljaspool REP-i ala ja mida peetakse silmas edasise planeerimise all. Ettepanekut

arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et ohualad määratakse konkreetsetele ohtlikele

ehitistele nende asukohas. Praeguses etapis ei ole täpselt teada ehitiste paigutust, mistõttu

ohualasid ei saa ka hetkel määrata. KSH esimese etapi aruande ptk-des 6.2.4 ja 6.8.5 on

käsitletud ohualade määramist;

7) teede rekonstrueerimise ettepaneku osas selgitab Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeerium

kogub kokku kõik ettepanekud seoses teede parendamistega ning arutab need läbi nii

Transpordiameti kui ka kohaliku omavalitsuse üksusega;

8) ettepaneku osas, mis hõlmas Tõstamaa piirkonda elanikkonna kaitseks varjumiskohtade

korrastamise ja rajamise riigi poolset toetamist, selgitab Vabariigi Valitsus, et piirkonna

elukeskkonna parendamise meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega

ja kogukondadega planeeringu elluviimisel järgmistes etappides.

Tõstamaa osavallakogu esitas kokku 10 seisukohta ja arvamust. Esitatud arvamuste osas, mis

kattusid Pärnu linna arvamustega, on ülevaade ülaltoodud Pärnu linna arvamuste all. Kõik

esitatud seisukohad ja arvamused koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud aruande lisas

22

7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel53.

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal Tõstamaa

osavallakogu esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta:

1) kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Tõstamaa seniseid põhitegevusalasid

põllumajandus, metsandus, turism. Vabariigi Valitsus selgitab, et aruandest järeldub, et

kaitsetööstuspargil ei ole eeldatavalt olulist negatiivset mõju erametsanduse, põllumajanduse ja

turismi arengule;

2) ettepaneku osas, et mitte rajada Ermistu piirkonda tuuleparke, selgitab Vabariigi Valitsus, et

tuuleparkide arendajad peavad tuuleparkide rajamiseks läbima PlanS-ist tuleneva

planeerimisprotsessi, mille eeldus on kohaliku omavalitsuse otsus. Võimalike arenduste puhul

tuleb saada nii planeeringule kui ka hilisematele ehituslubadele Kaitseministeeriumi

kooskõlastus;

3) ettepaneku osas, et välistada ohtlike ainete vedu läbi Pärnu sadama, selgitab Vabariigi

Valitsus, et aruandes on märgitud, et Pärnu sadama kasutamine ohtlike ainete veoks ei ole

eelduslikult otstarbekas. Samas sõltuvad lõplikud logistilised otsused mitmetest tulevikus

täpsustuvatest asjaoludest ning nende osas ei ole praeguses planeeringu etapis võimalik lõplikke

otsuseid või välistusi teha.

Kokkuvõtlikult leidis Pärnu linn, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik.

Nii Pärnu linn kui ka Tõstamaa osavallakogu nõustusid REP-i asukoha eelvaliku otsuse

eelnõuga rajada kaitsetööstuspark eelistatult Pärnu 1 alale tingimusel, et sealjuures arvestatakse

Pärnu linna huvidega. Kohaliku kasu meetmete osas tehti ettepanek sõlmida heade kavatsuste

kokkulepe Kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel. Vabariigi Valitsus peab esitatud

ettepanekut kaalukaks ning Kaitseministeerium arutab heade kavatsuste kokkuleppe sisu

edasise protsessi jooksul. Märgime, et kaitsetööstuspargi rajamisest mõjutatud Tõstamaa

piirkonna toetamiseks on Kaitseministeerium juba otsustanud eraldada ligi kolm miljonit eurot,

eelkõige teedevõrgu parandamiseks. Kompensatsioonimeetmete valikul arvestati Pärnu linna,

Tõstamaa osavallakogu ja erinevate ühingute ettepanekutega. Lisaks otsustas

Kaitseministeerium eraldada Pärnu linnale 30 000 eurot Tõstamaa mõisa keldris asuva avaliku

varjumiskoha parendamiseks vastavalt Päästeameti toodud ettepanekule.

Põhja-Kiviõli ala asub Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär (katastritunnus 75101:003:0112),

Liignurme (katastritunnus 75101:002:0066 ja Liignurme kaeveväli (katastritunnus

75101:003:0298) maaüksustel. Kaitsetööstuspark rajatakse Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär

maaüksusele. Alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-

Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“54 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering.

Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist osaliselt rohevõrgustiku alaga. Samuti kehtib Põhja-

Kiviõli alal Lüganuse Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 243 „Lüganuse valla

üldplaneeringu kehtestamine“55 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu

53 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 54 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Kehtestamise-korraldus-

2.pdf. 55 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering.

23

järgi on tegemist osaliselt taastuvenergeetika maa-alaga ning osaliselt tehnoehitise maa-alaga.

Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor.

Lüganuse vald ei ole Põhja-Kiviõli eelvalikuala osas riigi eriplaneeringu menetluse käigus

arvamusi esitanud.

3.7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja

avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine

Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 12 kirja. Arvamusi esitasid Kliimaministeerium,

Transpordiamet, Terviseamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Roheline Pärnumaa ja

Päästame Eesti Metsad MTÜ (ühine arvamus), OÜ Aidu Wind Park esindaja, Päraküla Selts

MTÜ ja viis eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi

seisukohad on üksikasjalikult toodud aruande lisas 8 koondtabelina ning koondtabel on

kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel56. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult

esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.

Kliimaministeerium esitas täiendava arvamuse kompensatsioonimeetmeta kava koostamise

kohta. Arvamusega arvestati kompensatsioonimeetmete kava koostamisel ning kava koostati

koostöös Kliimaministeeriumiga.

Terviseamet esitas täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule. Nende poolt

esitatud soovitused ja põhimõtted sisalduvad juba KSH aruandes ning soovitustega (sh

maksimaalse mürataseme hindamine lähtuvalt konkreetsest tegevusest, meetmete vajaduse

täpsustamine, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) on kavas arvestada ka

kaitsetööstuspargi rajatiste ning tegevuste edaspidise kavandamise raames.

Kaitseministeeriumi palvel esitas Transpordiamet täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise

etapis esitatule, mis puudutab riigiteede ümberehitust või avaliku huviga ehitiste ehitamist

riigitee kaitsevööndisse. Transpordiameti arvamus on vajalik Kaitseministeeriumile hindamaks

Pärnu 1 alaga seoses esitatud kohaliku hüve ettepanekuid piirkonna maanteede kohta.

Kooskõlastamise etapis esitatud arvamus koos Kaitseministeeriumi selgitustega kajastub

aruande lisas 7.

Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma arvamuses ettepaneku Piirsalu eelvalikualal REP-i

protsessi jätkata, teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Antud ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada. Vabariigi Valitsus selgitab, et Piirsalu eelvalikualal sobiva arendusala välja

selgitamiseks on vastavalt KSH-le vaja viia läbi täiendavad analüüsid. Tulenevalt

kaitsetööstuspargi rajamise kiirest ajagraafikust ei ole võimalik käesoleval hetkel Piirsalu

eelvalikuala osas REP-i kehtestada. Korralduse punktis 3.3.3. on selgitatud, et Piirsalu

eelvalikuala osas on võimalik REP-i menetlust jätkata ja REP kehtestada ka selle ala osas.

56 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

24

Eraisikud on esitanud arvamusi ja vastuväiteid seoses Natura ja rohevõrgustiku aladega,

menetlusse kaasamisega, uuringute läbiviimisega, keskkonnakahjuga, mõjust inimese tervisele

ja heaolule. Esitatud ettepanekud on võetud teadmiseks ning selgitavad vastused kajastuvad

aruande lisas 7.

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid ühise arvamuse, milles tõid

välja varem esitatud seisukohad. MTÜ-de sõnul on KSH pinnapealne ning nad taunivad Pärnu

valimist kaitsetööstuspargi alaks. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on

hinnatud tuginedes usaldusväärsele ning piisavale alusandmestikule ja mõjude hindamise

kvaliteeti ning tulemusi ei ole põhjust kahtluse alla seada.

OÜ Aidu Wind Park esitas ettepaneku Aidu eelvalikuala osas REP-i menetlus lõpetada, kuna

seoses tuulepargiga ei ole see sobivaim ala kaitsetööstuspargi rajamiseks ning, et mitme ala

sobilikuks tunnistamisel ei ole tegemist erinevate alade vahel valimisega. Antud ettepanekuga

arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et osalist REP-i kehtestamist käsitleb korralduse

punkt 3.3.3. Selguse huvides määrab Vabariigi Valitsus käesolevas korralduses viie-aastase

tähtaja Aidu eelvalikuala osas REP-i menetluse jätkamiseks. Lisaks esitati ettepanek lisada

REP-i asukoha eelvalikusse Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukoht, et kui Aidu

eelvaliku ala osas jätkatakse REP-i menetlust, siis kaitsetööstuspark ei loo mistahes piiranguid

tuulepargile ja näha ette ka kohesed meetmed mistahes negatiivsete mõjude ilmnemisel.

Kokkuvõtlikult oldi seisukohal, et niivõrd suurte võimalike kahjude ohu puhul, ei ole Aidu

eelvalikuala sobilik kaitsetööstuspargi rajamiseks. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt ning

REP-i asukoha eelvalikut täiendati Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukohaga.

Päraküla Selts MTÜ jäi oma arvamuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ega toeta

Pärnu aladele kaitsetööstuspargi rajamist. Nad juhtisid muuhulgas tähelepanu, et kui Pärnu 2

ala osutus sobimatuks rohevõrgustiku ja linnustiku seisukohalt, siis ei ole samas rohevõrgustiku

alas olev Pärnu 1 samuti sobiv tööstuse rajamiseks ning, et mõjusid on vähe hinnatud. Esitatud

seisukoht võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et eelvalikualadel hinnati mõjusid

põhjalikult ning esitatud seisukohadele on Kaitseministeerium andnud ka täiendavad selgitused

koondtabelites (aruande lisa 7 ja lisa 8).

28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a toimunud avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud

arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium ja KSH

aruande koostaja aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu

tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentidest vajalikud muudatused. Tehtud

muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust

KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vajalik neid uuesti

kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude

protokollid on aruande lisa 9.

25

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku

huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ja leiab, et

kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine on vajalik ning kantud avalikust huvist. Vabariigi

Valitsus nõustub aruandes esitatud järeldustega, et kaitsetööstuspargi rajamiseks on kõige

sobilikumaks ja ka eelistuselt esimeseks asukohaks Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka

baastaristut. Vabariigi Valitsus nõustub, et kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamiseks,

milleks on võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali

ning lõhkeaine tootmise tagamine, on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida käesoleva

otsusega ka teine asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Lisaks

nähtub aruandest, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid

kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha

eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused, millest tulenevalt

võib vastavalt PlanS § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ning

Vabariigi Valitsus saab kehtestada REP-i asukoha eelvaliku alusel. Kuna aruandest nähtub veel,

et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate

tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), kehtestatakse

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering käesoleva korraldusega ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli

ala osas ning REP-i menetlus jätkub eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271

lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306

ja 309, otsustab Vabariigi Valitsus:

1. Kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1

ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.

2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS

§ 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse

punktis 3.6 nimetatud planeeringud.

3. Kaitseministeeriumil selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas riigi eriplaneeringu

kehtestamise võimalus välja hiljemalt viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest.

4. Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete

elluviimine vastavalt korralduse punktis 3.4. viidatud kompensatsioonimeetmete kavas tehtud

ettepanekutele vajalikus ulatuses.

5. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu

ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41

26

lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest

arvates.

6. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt

PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7.

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast

arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha

korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud

isikutele, sealhulgas Pärnu linnale, Lüganuse vallale ja Lääne-Nigula vallale.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

15.08.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline

kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi

REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas planeerimisseaduse

§ 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309.

Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht

Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht

Priit Alekask’iga ([email protected]).

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona,

lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu.

Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et

suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab

Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025-2027 on samuti seatud

eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024.

aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Alates 2026.

aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust

kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud

julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona

tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik

Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas, seejuures loobudes detailse lahenduse koostamisest.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruandest1 (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul

1 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

2

puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava

kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab

kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Osaline REP-i kehtestamine võimaldab vajadusel jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja

Piirsalu eelvalikuala osas, mis on osutunud samuti sobivaks toetamaks REP-i eesmärki.

Pärnu 2 eelvalikuala ei osutunud sobivaks kaitsetööstuspargi rajamiseks.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest

ja menetluse käigust, sh asukoha eelvaliku menetlusprotsessist.

Eelnõu II osa käsitleb kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikku alust, sh 18. juulil 2025. a jõustunud

PlanS-i ja EhSRS-i muudatusi, mis võimaldavad REP-i kehtestada asukoha eelvaliku alusel

ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata.

Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus

korralduse andmisel lähtub. Punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatakse REP-i kehtestamise eesmärki,

sh täpsustatud REP-i eesmärki ja riigi huvi ning kavandatavat tegevust, hooneid ja rajatisi.

Punktis 3.3. antakse kokkuvõtlik ülevaade asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH

esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku aladest. Punkt 3.3 hõlmab ka mõjude

hindamise aruande kokkuvõtet. Punktis 3.3.3. selgitatakse osalise REP-i kehtestamise

võimalust ning vajadust. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise

võimalust ja olulisust kaitsetööstuspargi rajamisel. Punktis 3.5. antakse ülevaade eelvalikualade

projekteerimistingimuste andmiseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis

3.6. analüüsitakse kohaliku omavalituse üksuste õiguste riivet, muuhulgas antakse ülevaade

Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal kehtivatest planeeringutest ning asukoha eelvaliku arvamuste

esitamise etapis esitatud seisukohtadest. Punktis 3.7. antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku

väljapaneku ajal esitatud arvamustest.

Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V).

Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP osaliselt (osahaldusakt)

asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline kehtestamine on vajalik,

et jätkata REP-i menetlust vajaduse ilmnemisel ka eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Punkt

2 sisaldab infot riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatuvate planeeringute kohta. Punkt 3 seab

Kaitseministeeriumile kui planeeringu koostamise korraldajale kohustuse selgitada korralduse

andmisest alates viie aasta jooksul välja võimalus kehtestada REP ka eelvalikualade Piirsalu ja

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

3

Aidu osas. Punktis 4 seatakse kohustus tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine.

Punktidest 5 ja 6 tulenevad kohustused Kaitseministeeriumile korralduse ja REP-i dokumentide

avaldamise ning REP-i kehtestamisest teavitamise osas.

Eelnõu VI ja VII osa on vaidlustamise viide ja korralduse PlanS kohane teatavaks tegemine.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi

direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus

bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike.

Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik

Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura

2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25)

alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil

võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide

elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd

selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab

alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused

annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning

lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku

arvamuse saamist.

KSH osana viidi läbi Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 alusel. Mõju hindamise tulemusest selgus, et

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega

Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik

ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel.

Korralduse III osa punktis 3.3.1. on esitatud kokkuvõte mõjude hindamise tulemustest, sh

Natura mõju hindamise tulemustest.

4

5. Korralduse mõjud

Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona

tööstusharu arengule ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Korralduse

rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. REP-i algatamise

hetkel oli Eestis 11 ettevõtjal relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade ümber ehitamiseks,

remontimiseks ja hooldamiseks, ning sõjarelvade ja laskemoona vedudeks, kuid ei olnud ühtegi

laskemoonatootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. 2025. aasta sügisel valmib Ämari

lennubaasis esimene lahingumoona tehas, mis saab olema ajutine lahendus kuni viieks aastaks.

Kaitsetööstuspargis hoonestusõiguse seadmiseks korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

valikpakkumise, millele esitati 12 pakkumist. Üheksa ettevõtet kutsuti läbirääkimistele ning

lähiajal selgub edukaks osutunud ettevõtete arv. Pakkumisi oli nii suurekaliibrilise laskemoona,

lahingumoona kui moona komponentide tootmiseks. Hinnanguliselt võivad ettevõtete

investeeringud ulatuda 300-400 miljoni euroni ning loodud töökohtade arv 300-400.

Kaitsetööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laskemoona

valdkonnas.

REP-i elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi KSH ning selle osana Natura

2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine. Mõjude hindamise tulemustest on ülevaade

korralduse punktis 3.3.1. Pärnu 1 alal metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju

kompenseerimiseks ning rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati

koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava, mille

elluviimine toimub paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega.

Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu

1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud.

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud

REP-i elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kaitseministeerium on esialgselt planeerinud 50

miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristu projekteerimiseks ja ehituseks.

Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Projekteerimine toimub erinevates etappides, mis

võimaldab alustada kiiresti pärast planeeringu kehtestamist ka ehitustegevusega 2025. aasta

viimases kvartalis. Suurem ehitustegevus jääb 2026. aastasse. Baastaristuna on plaanis ehitada

juurdepääsuteed, pargi sisesed teed, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud

rajatised, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustik ja nendega seotud muud kohalikud rajatised,

tuletõrje veevarustuse rajatised, gaasi- ja soojavarustuse rajatised, piirdeaed, väravad,

tõkkepuud ja nendega seotud hooned, hoidlad, laskemoona või lõhkeaine katseplats ja

lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats, tööstuspargi haldamisega seotud

administratiivhoone jms.

5

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste

ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev

eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi

kaudu (edaspidi EIS) kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile,

Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu koos sisulise märkusega, kuid kõik teised

eelnimetatud ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma

sisuliste märkusteta. Eelnõule esitasid arvamusi Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet,

Eesti Geoloogiateenistus ning Maa- ja Ruumiamet.

Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti korralduses ja aruandes täpsustused, muuhulgas jäeti

korralduse resolutsiooni punkt 2 eelnõus esitatud kujul välja, kuid sellest lähtuvalt täiendati

punkti 1 sõnastust, samuti on eelnõu kohane resolutsiooni punkt 3 välja jäetud, kuna tegemist

seadusest tuleneva nõudega. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi võrreldes EIS-i

kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga korralduses ja

aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused arvestamise või

mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas 1.

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine

Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning

nendega arvestamine.

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“

eelnõu seletuskirja

Lisa 1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud

kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine

Jr

k

nr

Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht

1 Terviseame

t

08.08.2025 Amet juhib tähelepanu oma 30.06.2025 kirjale nr

9.3- 2/25/2563-8. Kirjas tõime välja järgneva:

1. Planeeringus kavandatud tööstusala vahetus

läheduses asuvate elamualade kohta puuduvad

teadaolevad mürataseme mõõtmistulemused,

mistõttu ei ole võimalik hinnata kehtivat

müraolukorda ega kavandatava tootmistegevuse

võimalikku mõju kohalikele elanikele. Edasises

menetlusetapis on äärmiselt oluline teostada

täpsemad müra leviku arvutused, lähtudes

kaitsetööstuspargi konkreetsetest kavandatavatest

tegevustest, ning planeerida asjakohased meetmed,

et tagada inimeste tervise ohutus.

1.1. Seetõttu soovitame projekteerimise faasis,

siiski vajalikud müramõõtmised läbi viia.

1.2. Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevuse

osas amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele

nõuetele, millega tuleks projekteerimisel arvestada:

Ehitustöödel tuleb arvestada, et

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja

1.1. Arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes on antud soovitusega arvestatud ja

see on kajastatud.

1.2. Arvestatud. Nimetatud nõuetega arvestatakse

edasisel projekteerimisel Vibratsiooni osas täiendati

aruannet ning lisati täpsustus sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 toodud nõuetega

arvestamise kohta ehitustööde teostamisel ja

igapäevase tootmistegevuse raames.

2. Teadmiseks võetud. Toodud põhimõtted ning

soovitused sisalduvad juba aruandes ning soovitusi (sh

kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne)

on kavas kaaluda ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning

tegevuste edaspidise kavandamise raames.

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt

rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra

piirväärtusena asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Igapäevase

tootmisprotsessi tööstusmüra osas peab lähimate

eluhoonete juures peab olema tagatud määruses nr

71 sätestatud tööstusmüra normtasemed nii

päevasel kui ka öisel ajal.

Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni

tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele. Uute kergliiklusteede

kui ka hoonete planeerimisel, kui need

kavandatakse tiheasustusalade piirkonda või

vahetuslähedusse, soovitame arvestada võimaliku

valgusreostusega ning vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

2. Kaitsetööstuspargi katseplatsi osas soovitab amet

katseplatsi viia tiheasustusaladest võimalikult

kaugele. Arvestades aruandes toodud katseplatsi

kasutamise võimalikku sagedust, sh lõhkamiste

arvu ja lõhkainete kogust, soovitab amet kõrgest ja

väga kõrgest müratasemega tegevusest lähtuva

mürahäiringu vähendamise meetmena kinnist

punkrit, Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe

harjutusalasid.

2 Eesti

Geoloogiat

eenistus

08.08.2025 Eesti Geoloogiateenistus kooskõlastas planeeringu

asukoha eelvaliku 28.04.2025 kirjaga nr 13

Teadmiseks võetud.

3/25 706. Kuivõrd maavaradega seonduvas osas ei

ole planeeringu lahendus oluliselt

muutunud, ei ole Eesti Geoloogiateenistusel alust

arvata, et kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu eelnõu „ Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja

Põhja Kiviõli ala osas “ lahendus oleks vastuolus

maapõue ja maavarade kaitse põhimõtetega

Eesti Geoloogiateenistus nõustub

planeeringu lahendusega alal Pärnu 1 (204 ha), mis

asub

Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuval

katastriüksusel Audru metskond 20

(katastritunnus 82602:005:0282) ning alal Põhja

Kiviõli (141 ha), mis asub Ida Viru

maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas

asuval katastriüksusel Kiviõli põlevkivik arjäär

(katastritunnus 75101:003:0112).

3 Kliimamini

steerium

11.08.2025 Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud

eelnõu. Eelnõu otsustuse punktis 4 on märgitud, et

Kliimaministeeriumil koostöös

Kaitseministeeriumiga tagada

kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt

kompensatsioonimeetmete kavas tehtud

ettepanekutele ja vajalikus ulatuses.

Kliimaministeerium kooskõlastas

kompensatsioonimeetmete kava linnustiku

elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks

kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikualal 04.08.2025

kirjaga nr 8-2/25/3474-2, milles on märgitud

Kliimaministeeriumi seisukoht hüvitamise ulatuse

ja vajaduse kohta.

Teadmiseks võetud.

4 Keskkonna

amet

12.08.2025 1. Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 olevas

dokumendis (nt lk 40, 197) on Pärnu 1 ala korral

jätkuvalt kirjas: „Tuleb koostada

kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku

elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt

täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas

kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse

konkreetsed kompenseerimise alad ja/või -

meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega

jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise

protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui

ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik

mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib

(sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti

nõusolek/heakskiit) hiljemalt REPi kehtestamise

ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu

Linnavalitsus.“

1. Arvestatud. Aruannet on täiendatud ning lisatud

ajakohane info kompensatsioonimeetmete kava osas.

2. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et arvesse tuleb

võtta ka kõiki muid olulisi asjaolusid ning edasises

menetluses nendega ka arvestatakse. Seetõttu

korralduse resolutsioonis ei ole asjakohane detailiselt

kõiki asjaolusid välja tuua. Korralduse eelnõu

resolutsiooni punkt 2 on tervikuna eelnõu kohases

sõnastuses eemaldatud lähtuvalt ning resolutsiooni

punkti 1 on täiendatud. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu

riigi eriplaneeringu kehtestamise võimaluse välja

selgitamise tähtaeg on lisatud resolutsiooni eraldi

punktina.

3. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse

(PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu

koostamisel loobutakse detailse lahenduse

Otsuse eelnõu lisas 1 olevat dokumenti tuleks

ajakohastada, kuna praeguseks on

kompensatsioonimeetmete kava linnustiku

elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks

kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal koostatud ning selle

on nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet

heaks kiitnud/kooskõlastanud, seda on käsitletud ka

otsuse eelnõus. Kehtestamisele minev dokument

peaks sisaldama ajakohast teavet.

2. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 kohaselt: „Juhul

kui tekib täiendavate alade vajadus, jätkata riigi

eriplaneeringu menetlust eelvalikualade Aidu ja

Piirsalu osas, võttes arvesse nendel aladel ja

kaitsetööstuspargi mõjualasse jäävaid kehtivaid

planeeringuid. Menetluse jätkamise vajaduse

ilmnemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui

käesoleva korralduse andmisest möödub viis aastat

ning selle aja jooksul ei ole nimetatud alade

kasutamise vajadust tekkinud, lõpetatakse riigi

eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine Aidu ja Piirsalu

eelvalikualade osas.“

Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 esimese lause osas

märgime, et arvesse tuleb võtta kõik olulised

asjaolud, sh tegevusload, Keskkonnaameti

26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 toodud

märkused ja ettepanekud Piirsalu eelvalikuala kohta

(mis tuleb kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

(REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) materjalisesse sisse viia ning lahendada

koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse

asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et

kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid

tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab

arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et

asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega, kuna

tegemist on seadusest tuleneva nõudega, ei ole antud

juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses korralduse

eelnõu resolutsiooni punkt 3. Resolutsiooni on

muudetud ning punkt 3 korralduse eelnõus olnud

sõnastuses on eemaldatud. Eeltoodud seisukoha on

esitanud ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma

kooskõlastuskirjas.

hiljemalt hetkeks kui kaitsetööstuspargi REP

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese

etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks) jmt. Palume

täpsustada.

3. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 3 kohaselt:

„Kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel

punktis 1 nimetatud aladel lähtuda

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa

1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud

tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis

7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja

seirevajadusega ning vastavalt võimalusele

soovituslike keskkonnameetmetega.“

Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 toodud

dokumendi alaptk-des 7.2.1–7.3 nimetatud

tingimused ja meetmed ei puuduta üksnes

projekteerimis- ja ehitusetappi, vaid käsitlevad

osaliselt ka kasutusetappi. Palume materjalid üle

vaadata ja täpsustada. Ühtlasi, sama dokumendi

ptk-s 8 on esitatud planeeringu elluviimise

tingimused, mida tuleks otsuse eelnõu

resolutsioonis samuti käsitleda.

Samuti oleks oluline välja tuua, kellele on otsuse

eelnõu lisas 1 toodud tingimused, nõuded ja

meetmed suunatud (st kes neid täitma peab ja

millise menetluse juures) ning kes ja mille alusel

otsustab, kas alapeatükis 7.3 nimetatud

soovituslikke keskkonnameetmeid on vaja

rakendada.

5 Maa- ja

Ruumiamet

12.08.2025 1. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS juurde viide

Vabariigi Valitsusele kui riigi eriplaneeringu

kehtestajale ja sõnastada see järgmiselt: „Lähtudes

eeltoodust, planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3,

§ 53 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 52

lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse §-ga 306 otsustab Vabariigi

Valitsus:“

2. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS punkti 3 viide

projekteerimistingimustele, sest see on üks asukoha

eelvaliku alusel (PlanS § 271 lg 1) riigi

eriplaneeringu kehtestamise eeldustest ja sõnastada

see järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel

ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa

1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud

projekteerimistingimuste aluseks olevatest

tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis

7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja

seirevajadusega ning vastavalt võimalusele

soovituslike keskkonnameetmetega.“.

1.Arvestatud. Korralduse eelnõu on vastavalt

täiendatud.

2. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse

(PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu

koostamisel loobutakse detailse lahenduse

koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse

asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et

kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid

tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab

arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et

asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega ei ole

antud juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses

korralduse eelnõu resolutsiooni punkt 3. Punkt 3

korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud.

Eeltoodud seisukoha on esitanud ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma

kooskõlastuskirjas.

6 Päästeamet 12.08.2025 1. Enne kooskõlastuse andmist peab Päästeamet

vajalikuks juhtida eelnõu koostaja tähelepanu

dokumentatsiooni täiendamise vajadusele. Kuigi

dokumentatsioonis on välja toodud, et riskide

hindamisel arvestatakse nii ohtliku käitise sees kui

ka väljaspool asuvate ohustatud objektidega, ei ole

käsitletud institutsionaalse taristu (pääste, politsei

ja kiirabi) olemasolu ega selle võimekust.

1. Mittearvestatud.

Märgime, et korralduse eelnõu edastati Päästeametile

arvamuse avaldamiseks, millest tulenevalt loeme

esitatud kooskõlastuskirja arvamuseks.

Nimetatud nõue ei kuulu planeerimisseaduses

nimetatud ülesannete hulka, mida tuleb riigi

eriplaneeringuga (mh PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud

ülesanded) lahendada. Samuti ei ole planeeringu

Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna just

nimetatud taristu tagab operatiivse reageerimise nii

ohtliku käitise siseste kui ka väliste ohustatud

objektide turvalisust ohustavatele sündmustele,

sealhulgas päästesündmustele.

Päästeamet peab oluliseks, et kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu eelnõu dokumentatsioonis

oleks kirjeldatud tegevused, mis on vajalikud

institutsionaalse taristu tagamiseks. Seejuures tuleb

arvestada planeeringualade ja sinna kavandatavate

tegevustega kaasnevaid riske ning sellest

tulenevalt tagada piirkondadele vastav

päästevõimekus.

2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste

juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute

kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on

võetud hinnangulised kogused ning käideldavad

kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad

kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused

selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm

ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50

tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et

planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub

kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha

doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas

suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede

raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud

vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike

objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks

kavandatud meetmed on piisavad. Kuna

koostamise korraldaja ülesanne tagada piirkonnale

vastav päästevõimekus. Päästeamet on

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kooskõlastanud

28.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/2020-1. Kooskõlastuste

koodtabelis on Kaitseministeerium Päästeameti

kooskõlastuse juures eraldi ka toonitanud:

„Põhjalikumaid hinnanguid, sh tuua sisse ohtude

realiseerumise tõenäosused ja rakendatavad meetmed

riski vältimiseks lisaks ohututele vahekaugustele, saab

anda siis, kui on konkreetselt teada kaitsetööstusparki

tuleva(te) ettevõtete tegevus, st vähemalt on olemas

eskiisprojekti tasemel andmed (ka aruandes on viidatud

’Muude ohtlike ainete … mahutite jm paigutus

määratakse konkreetse projektiga’).

Eelnevast tulenevalt leiame, et kehtestamise korralduse

eelnõud või riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruannet ei ole kohane antud

küsimuse osas täiendada.

2. Teadmiseks võetud.

3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud

asutused ja isikud.

käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat

hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade

lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse

planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu

KSH-s.

3. Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna

päästekeskused projekteerimistingimuste

menetlustesse.

7 Eesti

Linnade ja

Valdade

Liit

12.08.2025 Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise

eest. Kooskõlastame esitatud eelnõu täiendavate

märkusteta. Toetame Pärnu Linnavolikogu

ettepanekuid eelnõule.

Teadmiseks võetud.

8 Majandus-

ja

Kommunik

atsioonimi

nisteerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega.

Meie hinnangul ei ole Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõus resolutsiooni punkt 3 tervikuna

vajalik, kuivõrd planeerimisseaduse § 271 lõige 1

sätestab, et kui riigi eriplaneeringu koostamisel

loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja riigi

eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku

alusel, siis on eelduseks see, et kehtestatav riigi

eriplaneering sisaldab projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevaid tingimusi.

Projekteerimistingimuste andmisel peab arvesse

võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid.

Arvestatud. Resolutsiooni on muudetud ning punkt 3

korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud.

9 Päästeamet 14.08.2025 1. Juhime tähelepanu sellele, et ohtlike ja

suurõnnetuseohuga ettevõtete koondumine

suurendab piirkondade potentsiaalset riski ja toob

kaasa vajaduse tõsta kohaliku päästevõimekuse

1. Teadmiseks võetud.

2. Teadmiseks võetud.

3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

taset vastavusse tekkiva ohutasemega. Tulenevalt

päästeseaduse § 2 lg 3 nõuetest tähendab, et

piirkonnas tuleb suurendada päästevõimekust ja

arendada vajalikku taristut, et tagada nõuetekohane

reageerimiskiirus ja -võime võimalike

ohuolukordade korral. Hetke hinnangul on

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala

piirkonnas vajalik tagada vähemalt:

- Päästemeeskonna koosseisu suurendamine –

minimaalne koosseis 3 päästjat, kes on alaliselt

24/7 valves ja valmis väljasõiduks 1 minuti

jooksul.

- Taristu arendamine – päästekomando

olemasoleva hoone ümberehitus või asendamine

uue, nõuetele vastava komandoga, mis võimaldab

tagada nii laiendatud meeskonna majutuse kui ka

tehniliste vahendite hoidmise.

Vajalikud vahendid on 500 000 eurot püsikulu, 5

milj. eurot ühekordne kulu, millest moodustavad:

- Püsivad personalikulud: ca 380 000 eurot aastas.

- Komando ümberehituse või uue hoone rajamise

investeering: ca 5 miljonit.

- Uue või renoveeritud komando ülalpidamiskulud:

ca 120 000 eurot aastas.

2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste

juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute

kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on

võetud hinnangulised kogused ning käideldavad

kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad

kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused

kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud

asutused ja isikud.

selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm

ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50

tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et

planeerimis projekteerimisfaasis rakendub

kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha

doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas

suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede

raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud

vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike

objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks

kavandatud meetmed on piisavad. Kuna

käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat

hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade

lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse

planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu

KSH-s.

3. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering

kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel ja plaanitud

on ehitiste ja pargiala tuleohutusega seotud

küsimused lahendada projekteerimistingimustega

jättes vahele detailplaneerimise etapid. Sellest

tulenevalt peab Päästeamet vajalikuks kaasata

piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste

menetlustesse.

1

EELNÕU

15.08.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas

Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse

§ 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

§-dega 306 ja 309.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus

nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise

olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur

riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning

maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus

veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud objektid, mille puhul tuleb

koostada REP. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse

korral REP sellise lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes

1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt

REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega

väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2.

Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju

strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH

koostamise.

1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri, lk 3-4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.

2

14. oktoobrist 2024. a kuni 22. novembrini 2024. a toimusid Kaitseministeeriumi ja RKIK-i

korraldatud konsultatsioonid ettevõtetele kaitsetööstuspargi teemal.

Vastavalt PlanS §-le 32 toimus ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH

programmi3 avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade

ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast

teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa

ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu

Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-Nigula valla ajalehes. Lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmiga sai tutvuda avaliku väljapaneku ajal

Kaitseministeeriumi veebilehel4 ning Pärnu linna, Lääne-Nigula valla ja Lüganuse valla

veebilehtel või paberkandjal Pärnu Linnavalitsuses, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Pärnu

linna Tõstamaa osavallakeskuses, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Lääne-Nigula valla Risti

osavallakeskuses, Lüganuse Vallavalitsuses, Maidla rahvamajas nende lahtiolekuaegadel.

Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni

5. detsember 2024. a Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Tõstamaa

rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja

Maidla rahvamajas. Avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja

Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse

vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-

Nigula valla ajalehes.

Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha

eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi ning avaldati koos esitatud

ettepanekute ja seisukohtade tabeliga Kaitseministeeriumi veebilehel5. Lisaks avaldati teade

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru ajalehes

„Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes

„Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“ ja ajalehes „Õhtuleht“.

Vastavalt PlanS §-le 37 esitati 4. aprillil 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile,

Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja

3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Samas.

3

Toiduametile, Transpordiametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu

riigikaitsekomisjonile, Pärnu linnavalitsusele, Lüganuse vallavalitsusele, Lääne-Nigula

vallavalitsusele) tähtajaga 4. mai 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaega

pikendati vastavalt esitatud taotlustele kuni 26. maini 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuste

esitamise etapis laekus kokku 59 kirja nii asutustelt kui ka isikutelt. Kõik asutused, kellele

saadeti kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne

kooskõlastamiseks, kooskõlastasid selle. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus

esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku

uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka

REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Lisaks tehti olulisemaid

muudatusi aruande peatükkides 6.1.7 „Mõju põhja- ja pinnaveele“, 6.1.10 „Kliimamõjud“,

6.2.1 „Müra mõju“, 6.2.3 „Õhusaaste mõju“, 6.2.4 „Avariiliste juhtumite hindamine“, 6.3.1

„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“, 6.4.1 „Kultuurimälestised ja seni

avastamata arheoloogiapärand“, 7.2 „Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ ja 8

„Planeeringu elluviimise tingimused“. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr

6-5/25/6892-66 on esitatud mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala kohta, mis

viiakse REP-i ja KSH dokumentidesse sisse ja lahendatakse hiljemalt hetkeks, kui

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas

esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega

arvestamise kohta on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi

aruande lisas nr 7 ning on kättesaadavad Kaitseministeeriumi veebilehel7.

Vastavalt PlanS §-le 38 toimus ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik

väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi

veebilehel8, Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes

“Õhtuleht”, “Pärnu Postimees”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu” ning Tõstamaa ajalehes

“Tõstamaa Tuuled”, Lüganuse vallalehes ja Lääne-Nigula valla ajalehes. Avaliku väljapaneku

jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese

etapi aruande kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, KSH esimese etapi

aruande ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi

veebilehel ning Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel või

paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Pärnu linnavalitsus, Pärnu linna

Tõstamaa osavallakeskus, Lüganuse vallavalitsus, Sonda rahvamaja, Lääne-Nigula

vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskus. Avalikustamisel esitatud arvamuste

koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi

6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 8 Samas.

4

veebilehel9. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva

korralduse punktis 3.7.

Vastavalt PlanS §-le 39 toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas,

Lääne-Nigula vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse vallavalitsuses ja Sonda

rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel10 ja 10. juuli 2025. a

kirjaga nr 12-1/25/27111 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul

väljapanekul arvamusi esitanud isikuid.

Vastavalt PlanS §-le 40 avaldati informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste

kohta 6. augustil 2025. a Ametlikes Teadaannetes ning 7. augustil 2025. a ajalehtedes

„Õhtuleht“, „Pärnu Postimees“, „Lääne Elu“ ja „Põhjarannik“.

II. ÕIGUSLIK ALUS

REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele

sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud REP

kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1.

18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused12, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust

ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva

paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva

paragrahviga. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i

koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha

eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise

edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et

detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha

eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud

nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i

asukoha eelvaliku menetlus on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud

menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu

vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete

9 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 10 Samas. 11 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17445484. 12 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) – RT I,

08.07.2025, 36.

5

tingimuste täitmisel liikuda kohe pärast asukoha valimist planeeringu kehtestamisse. Vastavalt

EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud

planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Käesoleva korralduse andmise

ajaks ei ole asukoha eelvalikut tehtud, seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile käesoleva

korralduse andmise ajaks jõustunud PlanS §-i 271. EhSRS § 309 teine lause sätestab, et

koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Võttes arvesse, et

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud

REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet

oluliselt muuta, siis vastavalt EhSRS §-le 309 ei olnud vajalik eelvaliku juba läbitud menetlust

korrata.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega13. Aruande ptk-s 7.2. on toodud detailselt

projekteerimistingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Seega on antud juhul

põhjendatud REP-i kehtestamine PlanS §-i 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb riigi

eriplaneeringu menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne14 (edaspidi aruanne) vastab

PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning

andmeid riigi eriplaneeringu kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4. on detailse

lahenduse koostamisest loobumist pikemalt põhjendatud.

Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271

lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53

lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut.

Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus

kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i

asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmist tegemata.

13 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 1. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 Samas.

6

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud

riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi

Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi15. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–2027 on samuti

seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine16. Vastavaks tootmiseks on vaja ohualasid ja

sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtetele aga liialt kulukas ja aeganõudev.

Riik saab tööstuspargi abil ärikeskkonda soodsamaks muuta17.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti

tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse

kogutoodangust kaitsekuludeks18. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt

viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see,

et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse,

sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi

loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

REP-i algatamisel seati eelduseks, et kaitsetööstusparki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja

tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. REP-i

koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi

vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult

suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine.

Sellest tulenevalt seati eelduseks, et kaitsetööstuspark peab mahutama vähemalt viie ettevõtte

tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud

juba eelnevalt välja võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal

kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)19. Eeltoodule

tuginedes täpsustati aruandes REP-i eesmärki, mis võimaldab REP-iga kavandada rohkem kui

ühe kaitsetööstuspargi asukoha.

15 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 16 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 17 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 18 Samas, lk 1. 19Aruande ptk 3.1.

7

3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised

Aruande alapeatükis 4.1. kirjeldatakse põhjalikult kaitsetööstuspargis kavandatavat tegevust

ning hooneid ja rajatisi. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised:

büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned,

erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega

seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi

toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine

tootmisjääkide hävitamise plats.

Kaitsetööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona

(väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist

lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad

ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning kaitsetööstuspargis tegutsemise tingimustele.

Kaitsetööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt

kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased (st, et neis käideldakse rohkem kui

50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet)20. Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas.

Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus.

Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala.

Kaitsetööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel

liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa

krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on

minimaalselt 100 ha.

3.3. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena

selgunud eelvaliku alad

3.3.1. Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine

Kaitsetööstuspargi REP-i planeeringuala21 hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse

vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu

maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha.

Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti järgmistest

põhikriteeriumitest: pargi pindala, ohuala, tööjõud, raudteekaubajaam või kaubasadam,

elektriühendused. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest.

Samuti on planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate

planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust22.

20 Samas, ptk 4.1. 21 Samas, ptk. 3.2. Joonis 1. 22 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 5. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.

8

Aruande alapeatükis 3.3. on selgitatud, et arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke

asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete

arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi

planeeringualade puhul välja: kaitstavad loodusobjektid (st looduskaitseseaduse § 4 kohased

kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse

üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid), Natura 2000

võrgustiku alad, olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati

piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel. Täpsustamise põhjendused ja selgitused

on esitatud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis23.

Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1 (204 ha, Audru metskond 20,

82602:005:0282), Pärnu 2 (244 ha, Audru metskond 52, 62401:001:2178), Piirsalu (68 ha,

Kõuemaru, 68001:003:0278, ja Tuulemaru, 68001:003:0274), Põhja-Kiviõli (141 ha, Põhja-

Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) ja Aidu (136 ha, Kohtla metskond 200,

43801:001:0133)24. Asukoha eelvaliku hindamiste jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning

leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide

kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade Pärnu 1, Pärnu

2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu täpsustatud alade joonised koos selgitustega on toodud

aruande alapeatükkides 4.2.1.–4.2.5.

Aruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid.

Asukoha eelvalikul kasutatud võrdluskriteeriumid erinevad mõnevõrra asukoha eelvaliku

lähteseisukohtades ja KSH programmis kirjeldatust, kuid sisaldavad kõiki nendes

dokumentides ette nähtud teemasid. Sellest tulenevalt on aruandes hindamine ja võrdlus

esitatud kriteeriumigruppide (1-4 ja 5-8) lõikes, mis koosnevad alljärgnevates

võrdluskriteeriumitest:

1) eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus;

2) baastaristu maksumus;

3) asukoha riigikaitseline sobivus;

4) protsessiriskid;

5) keskkonnamõjud (sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele);

6) keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele;

7) sotsiaalmajanduslikud mõjud;

8) kultuurilised mõjud.

Võrdluskriteeriumite hinnangud ei ole matemaatiliselt liidetavad, st võrdluskriteeriumid ei ole

võrdse olulisuse ja osakaaluga. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks oli eesmärgipärasus

– st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning

23Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Punkt 5. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 24Aruande ptk 3.3. Joonis 2.

9

kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki

saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga

seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulenenud olulisi

välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud

võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4)25. Asukoha eelvaliku

lähteseisukohtades ja KSH programmis26 (aruande Lisa 10) on kirjeldatud kaitsetööstuspargi

asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodikat pikemalt.

Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja

kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja

kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul läbivalt kirjeldatud eelkõige aruande alapeatükis 6.1.6

„Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele“, alapeatükis 6.2.1 „Müra mõju“, alapeatükis 6.3.1

„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“ ja lisas 1 „Loomastiku uuring“.

Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate

objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega27.

Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud, tuginedes mõjude hindamise, sh KSH programmile,

milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda

võiv keskkonnamõju. Läbiviidud KSH on lahutamatu osa planeerimisprotsessist, mis tähendab,

et see ei ole ülejäänud planeeringust eraldiseisev protsess, vaid on integreeritud28.

Kaitsetööstuspargi REP-i protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise

asjakohaseid mõjusid vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 529. Mõjude asjakohasus tähistab

seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle

otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus30. Konkreetsete teemavaldkondade

mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on aruande peatükis 6 „Mõjude hindamine ja asukoha

alternatiivide võrdlus“ vastavate alateemade juures täpsustatud. Iga alapeatüki lõpus on ka

kokkuvõttev lõik asukoha eelistusest vastavast mõjude hindamisest tulenevalt (esitatud

alljärgnevalt). Eraldi aruannetena on koostatud loomastiku uuring, linnustiku uuring, taimestiku

uuring ja Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring31. Võttes arvesse aruande mahtu,

on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõte aruandest.

25 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 26 Samas. 27 Aruande ptk 5. 28 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 14. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 PlanS § 4 lg 2 p 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega

kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. 30 Aruande ptk 3.1. 31 Samas, ptk 5.

10

Aruande alapeatükis 6.1. on kirjeldatud keskkonnamõjud, sh mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule,

rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse

võimalusele, kliimale ning kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamist

ja kliimamuutustega kohanemist. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid

loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski

mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad. Eraldi läbi viidud loomastiku-, taimestiku-

ja linnustiku uuringud (asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise esimese etapi aruande

lisad 1–-3) käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille

kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla32. Eelvalikualade eelistused, lähtudes

kaitstavatest objektidest, on kujundatud eelnimetatud uuringute tulemuste põhjal ning neid

kajastavad aruandes kokkuvõtlikult alapeatükid 6.1.3–6.1.5.

Natura hindamise aruanne on aruande lisa 5. Kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele

kajastub aruande alapeatükis 6.1.2. Sealt nähtub, et Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et

kaitsetööstuspargi REP-i rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000

võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale

ja Uhaku loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise

etappi. Eelhindamisel ei saanud ainsana välistada ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala

mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis

jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega

seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse vajadusel vastavaid meetmeid järgmistes

etappides. Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel

Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju

Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju

tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt)

läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse

tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti

tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajadusel töötada välja ka

leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju

välistamiseks. Natura hindamise tulemusel võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alade

kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega

lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu

2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala

valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel33.

Aruande alapeatükis 6.2. on kirjeldatud keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele,

sh müra, vibratsiooni, õhusaaste mõju ja avariiliste juhtumite hindamine. Kaitsetööstuspargi

REP-i puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel, mida kirjeldatakse

32 Samas, ptk 6.1.1. 33 Samas, ptk 6.1.2.

11

täpsemalt aruande alapeatükis 6.2.1.3. Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib

hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra normtasemetele (nii

piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii

päeval kui ka öösel34. Müra mõju hindamine hõlmab ka soovitusi müra mõju vähendamiseks35.

Aruande alapeatükis 6.3. on kirjeldatud sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh mõju

asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; mõju piirkondlikule arengule; mõju varale,

mõju maakasutusele; mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Aruande

alapeatükis 6.4. on hinnatud mõju kultuuripärandile (kultuurimälestised, arheoloogiapärand,

pärandkultuur ja militaarpärand, väärtuslikud maastikud).

Aruande alapeatükis 6.5. „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ on analüüsitud järgmisi

teemasid: piisava ruumi olemasolu, täpse lahenduse kavandamise piirangud, katseplatsi

paigutamise piirang, lõhkeainetehase rajamise võimalikkus, veeressursi kättesaadavus,

ühenduvus olulistest taristuobjektidest ja kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest.

Nendes teemades on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused eelvalikualade vahel seoses

kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) võimaliku lahenduse vastavusega planeeringu

eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad eelvalikualade erinevate

asukohtadega seotud piirangutest. Eesmärgile vastavuse ja tehnilise teostatavuse koondhinnang

on aruande alapeatükis 6.5.8. olevas tabelis „Kriteeriumgrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline

teostatavus““.

Aruande alapeatükkides 6.6.–6.8. on analüüsitud baastaristu maksumust, asukoha riigikaitselist

sobivust ja protsessiriske. Kuna REP-i eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada ettenähtud

ajaraamis, on aruande alapeatükis 6.8. analüüsitud protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik

protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt

mõjutada, kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud

ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt

(nt ehituslubade andmine jm). Siinkohal on oluline välja tuua maaomandit puudutav analüüs,

mille käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel eelvalikualadel. Siiski,

täiendavalt hinnati ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Protsessiriskina oli

see hindamine vajalik, kuna kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse niinimetatud

ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike

hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab

jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi36. Koondhinnang antud

kriteeriumi osas on aruande alapeatükis 6.8.6 toodud tabelis „Kriteeriumgrupi „Protsessiriskid

koondhinnang““.

Aruande alapeatükis 7.1. on välja toodud eelvalikualade võrdlustulemused kriteeriumite kaupa.

Alapeatükis 7.1.1. on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 5–8 (keskkonnamõjud, sh mõju Natura

2000 võrgustiku aladele; keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele;

sotsiaalmajanduslikud mõjud; kultuurilised mõjud). Eelvalikualade võrdluses on suurima

34 Samas, ptk 6.2.1.2. 35 Samas, ptk 6.2.1. ja 7.3. 36 Samas, ptk 6.8.5.

12

ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks negatiivne mõju eelkõige

linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka

Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad.

Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes

soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud

piirides (n-ö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal

realiseeritavad). Neid alasid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste

korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja-

Kiviõli eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (millel on võrreldes Aidu

alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol).

Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi

alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada

ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni

tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski

vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt Tabel 8 „Meetmed linnustikule mõju

leevendamiseks)37. Seega, kuigi Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, on olulist

ebasoodsat keskkonnamõju võimalik vältida. KSH annab täiendavad soovitused ebasoodsa

keskkonnamõju leevendamiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja asjakohaste

mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua, alade vahel ei

ole. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna nendel aladel

ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda seni avastamata

arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH hinnangul on

üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida38.

Aruande alapeatükis 7.1.2 on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 1–4 (eesmärgile

vastavus/tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus,

protsessiriskid). Kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas

võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub sobiva asukoha eelvalik

eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas

võrdluskriteeriumid 1–4). Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku tegemisel

olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas

on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2. Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik

välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale

eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja

võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks). Vastavalt täpsustatud REP-i

eesmärgile tuleb kaitsetööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie

ettevõtja tootmine, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 tonni lõhkeainet käitlevad ehk

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha)

tagaksid eeltoodud eesmärgi. Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust

37 Samas, ptk 6.1.4. 38 Samas, ptk 7.1.1.

13

kaitsetööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid

vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja oleks

tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus. Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad alad

Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti tagaksid

mõlemad alad eelnimetatud eesmärgi ala suuruse osas, kuid väiksemas ulatuses kui Pärnu alad.

Aidus on seejuures keerulisem tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu

piirangutest ja ohtlikele hoonetele sobiva ala piiratusest.

3.3.2. Eelistatud alad kaitsetööstuspargi rajamiseks

Aruande alapeatükk 7.1.3. käsitleb eelistatud asukoha valikut. Eelistatud asukoha valik lähtub

eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui keskkonnamõjude hindamisest ei tulene

välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Täpsustatud eesmärki on kirjeldatud korralduse

punktis 3.1. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad

kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil

viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Osadel aladel on seda võimalik teha väiksemas mahus

ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia). See tähendab, et kõigil

eelvalikualadel on võimalik toota laskemoona ehk viia läbi tegevust, mis vastab

kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse iseloomule. Samuti on planeeringu koostamise

protsessi käigus selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur ning

riigi huvi on pakkuda kõigile tõsistele huvilistele võimalust tootmiseks. Rohkematele

ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus

Eestis laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Eelnevast lähtudes

valitakse kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale

ei mahu kõik valikpakkumisel edukad olnud ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi

kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala.

Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 (204 ha)

kui Pärnu 2 (244 ha) vastavad mõlemad kõige paremini REP-i eesmärgi kriteeriumile.

Mõlemad alad tagaksid vajaliku minimaalse ala kaitsetööstuspargi tegevuseks ja suuremas

mahus kui Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala on kõige eelistatumad,

lähtudes riigikaitselisest sobivusest, see tähendab, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase

enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse

õhurünnakute puhul. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala.

Kuigi ka Pärnu 1 alal on vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis kaitsetööstuspargi tegevust

välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Kokkuvõttes on aruandes ettepanek

loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate

keskkonnamõjudega.

Eelistuselt teine asukoht on Põhja-Kiviõli ala. See ala vastab planeeringu eesmärgile, kuid

Põhja-Kiviõli ala on siiski väiksem (141 ha) ja riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem

eelistatud kui Pärnu 1, aga samas suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt

100 ha suuruse pargi rajamist. Põhja-Kiviõli alal on ka väiksem keskkonnamõju kui Piirsalu

alal ja Pärnu 2 alal. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata

14

Piirsalu ala esimeseks ega teiseks eelistuseks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Kuigi Aidu ala on

Põhja-Kiviõli alaga võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu

ala on riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Põhja-Kiviõli ala. Aidu asub

maismaa riigipiirile lähemal kui Põhja-Kiviõli. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks Põhja-

Kiviõli ala.

Kokkuvõttes leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on

Põhja-Kiviõli ala. Võrreldes Pärnu 1 alaga (204 ha) on Põhja-Kiviõli ala väiksem (141 ha) ning

riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu

esimeses järgus ei plaanita baastaristut rajama hakata. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele,

kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku) ei mahu.

Kuigi Piirsalu ala ja Aidu ala ei ole kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad,

on need siiski sobilikud toetamaks kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki (erinevate tingimuste

tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega on planeeringu koostamise

korraldajal võimalus REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja Aidu alal. Piirsalu ala ja/või Aidu

ala puhul REPi protsessi jätkudes tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, kõik

nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata, vajadusel ajakohastada ning

seejärel läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala edasisel

võimalikul arendusel tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas

nr 6-5/25/6892-639 toonud välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu

sisu kohta, mis on vaja REP-i ja KSH dokumentidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt

hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu

ala osas esitatakse uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks40.

3.3.3. REP-i osaline kehtestamine eelvalikualade kaupa

Planeerimisseadus ei reguleeri, kui mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH

programmist nähtub, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui

ühe või suurema ala järgi (nt maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks

kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala või ettevõtete huvi on suurem, kui protsessi

alguses hinnati), kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või

suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)41.

Aruande menetluses võrreldi eelvalikualadena Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja

Aidut. Korralduse punktist 3.3.2. nähtub, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud

tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja

lahingumoona toota. Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale

kaitsetööstuspargi rajamisest loobuda. Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks

eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus

39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 40 Aruande ptk 6.1.4. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

15

nelja ala järele ning samuti ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud

projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi, on kaitsetööstuspargi kiireks

väljaarendamiseks põhjendatud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud

juhul ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.

Osaline REP-i kehtestamine ei lõpeta Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jätab

planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajadusel (eelkõige

kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas.

Muu hulgas on võimalik teha täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP

eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas REP-i

menetluse jätkamisel kaasatakse menetlusse asjaomased ministeeriumid ja asutused ning

avalikkus vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele. Kui nende alade

kasutuselevõtmise vajadus ei ilmne viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest, siis

nende puhul REP-i koostamine ja KSH lõpetatakse vastavalt PlanS §-le 29. Antud juhul on

konkreetse tähtaja määramine oluline õiguskindluse ja õigusselguse tagamiseks, et oleks

üheselt arusaadav, millises aja jooksul nende alade kasutuselevõtmise vajadus otsustatakse.

3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal

PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad

välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad

sättes toodud tingimused.

PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja

ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel

lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et

loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis

asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse

detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse

määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku

huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav

teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on

tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal

puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna.

Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et

REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus

määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et

16

määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42.

Aruandest nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid

kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspark

planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju

kaitsetööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus

ümbritsevatele aladele välistatud43. Mõlema eelvalikuala osas on jõutud järeldusele, et

kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega

kaitse-eesmärke44. Kokkuvõte hinnatud mõjudest ja teostatud uuringutest on toodud muuhulgas

korralduse punktis 3.3.1. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on aruande alapeatükis

7.3. Hindamise tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid antud REP-i

lahendust, on juba lahendusse integreeritud – st aruande alapeatükis 4.2 kirjeldatud ala

lahendustes on keskkonnameetmetega arvestatud. Aruande alapeatükis 7.3 on

teemavaldkondade kaupa esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest ja soovitustest, millega

kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada

ebasoodsat keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Keskkonnameetmed, millega

tuleb arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste

aluseks olevatesse tingimustesse. Pärnu 1 ala metsalinnustiku (II ja III kaitsekategooria lindude)

elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju

leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga

kompensatsioonimeetmete kava45. Kompensatsioonimeetmete kava on käesoleva korralduse

ajaks saanud Kliimaministeeriumi46 ja Keskkonnaameti47 heakskiidu.

Kompensatsioonimeetmete kava koostamisse kaasati ka Pärnu linnavalitsus, kellel kava osas

täiendavaid märkusi ei olnud. Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda

paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab

Kliimaministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga.

Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi

aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi

rajamisel ja käitamisel arvestada aruande alapeatükis 7.3. toodud kohustuslike

keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike

keskkonnameetmetega. Kokkuvõte projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest

tingimustest on toodud käesoleva korralduse punktis 3.5.

42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks

lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3. 43 Aruande ptk. 4. 44 Samas, ptk 6.1.2. 45 Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi

Pärnu 1 alal. Asutusesiseseks kasutamiseks. Avalik versioon on kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 46 Kliimaministeeriumi 04.08.2025. a kiri nr 8-2/25/3474-2. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17644948. 47 Keskkonnaameti 01.08.2025. a kiri nr 6-5/25/6892-11. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17641580.

17

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti

huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja

kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Detailse

lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni

Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks.

REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada

PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud

detailplaneeringus. Seega on vastavalt PlanS-ile avalikkus olnud kaasatud asukoha eelvaliku

protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda eelnimetatud täpsusastmes koostatud asukoha

eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti on

võimalik kaasata ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid,

asutusi ja avalikkust ning kaaluda kõiki asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Pärnu 1 ja Põhja-

Kiviõli detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada nende alade osas kaitsetööstuspargi REP

asukoha eelvaliku alusel.

3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu

elluviimine

3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest

PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

projekteerimistingimuste andmise alus.

EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi

eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste

andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud

tingimused. EhS § 26 lõike 3 punkti 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste

andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste

või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad

muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida

projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (nt hoonete suurim lubatud arv maa-

alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms).

Aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad

projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab

määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud

muud tingimused. Projekteerimistingimuste andmise tagamiseks määratakse asukoha

18

eelvalikus tingimused, arvestades nii EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126

lõike 1 ülesannetest lahendatakse antud REPi osas asjakohased küsimused48.

Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb järgida aruande alapeatükkides

7.2.1–-7.2.2 toodud tingimusi. Arvestades, et aruanne on käesoleva korralduse lahutamatuks

osaks, ei ole põhjendatud aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodut käesolevas korralduses

täies mahus välja tuua. Alljärgnevates alapunktides tuuakse loeteluna välja aruande

alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodud tingimused ning kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala

kohta. Nagu eespool on mainitud, on need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi

projekteerimisel arvestada, integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse

tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja

käitamisel arvestada, on toodud aruande alapeatükis 7.3.

Aruande peatükis 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb

kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. Vastavalt PlanS § 53 lõikele 3 kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu

kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi REP-i elluviimiseks kõikidel kehtestatud aladel

loetakse ellu viimisega alustamist vähemalt ühel kehtestatud alal.

3.5.2. Pärnu 1 alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Aruande alapeatükis 7.2.1. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused Pärnu 1 ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala

määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning

parkimiskorraldust, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist, ehitiste

arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda,

tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid,

kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, maaparandussüsteemide asukohti ja nendest

tekkivate kitsenduste määramist, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee

kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Männiku

jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis, Männiku jõe kallasraja tõkestamine), servituudi

seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:

1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala

(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,

administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;

2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui

hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja

hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st

kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks

48 Aruande ptk 7.2.

19

maksimaalselt võimalik, et hoida osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna, sh

arvestades inventeerimise tulemustega.

3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades

kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb

tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud

ala piires (krundil nr 1).

4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse

kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.

5. Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada

negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada

väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja

maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime.

3.5.3. Põhja-Kiviõli alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Aruande alapeatükis 7.2.2. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide

hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus-

ning parkimiskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi,

haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse

tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja

vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon,

energiatõhusus, tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis), servituudi

seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:

1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala

(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,

administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;

2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui

hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja

hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st

kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks

maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna.

3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades

kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb

tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud

ala piires (krundil nr 1).

4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse

kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.

20

3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive

PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest,

arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas

või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine

kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja

tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on antud juhul REP-i koostamine õigustatud. Kaitstööstuspargi

planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on

rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille

asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

on kirjeldatud korralduse punktis 3.1.

Pärnu 1 ala asub Audru metskond 20 maaüksusel (katastritunnus: 82602:005:0282). Pärnu 1

alal kehtib riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu

kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas,

Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“49 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnu 1 ala puhul tegemist rohevõrgustiku

tuumala ehk tugialaga. Samuti kehtib Pärnu 1 alal Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008

määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“50 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneering.

Üldplaneeringu järgi on tegemist riigimetsa alaga ning rohevõrgustiku alaga. Pärnu 1

eelvalikuala asub koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+51 alal. Koostatava

üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku tugialaga.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud maakonnaplaneeringus

sätestatud nõudega, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vajalik tagada,

et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Kaitsetööstuspargi

pindala Pärnu 1 alal moodustab rohevõrgustiku tuumalast umbes 2%. Kombineeritud

olemasolevate ja kavandatavate rohevõrgustiku tugiala tehisaladega moodustab

kaitsetööstuspargi pindala umbes 5% rohevõrgustiku tuumalast. Seega on tagatud

maakonnaplaneeringus sätestatud nõue säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses.

Pärnu 1 ala osas asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitasid seisukohti Pärnu

linnavalitsus, Pärnu linnavolikogu, Tõstamaa osavallakogu. Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu

linnavolikogu esitatud arvamusi käsitletakse Pärnu linna arvamusena.

Pärnu linn esitas kokku 18 seisukohta ja arvamust, mis on koos Kaitseministeeriumi vastustega

toodud aruande lisas 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi

veebilehel52. Esitatud seisukohad ja arvamused hõlmasid muu hulgas ettepanekuid ja arvamusi

Pärnu linna kaasamisest edasistesse lubade ja projekteerimistingimuste menetlustesse,

49 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering. 50 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2. 51 Samas. 52 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

21

ettevõtlusvõimaluste ja töökohtade loomise kajastamise osas, lõhkamiste teostamisega seoses,

eramaadel metsa säilitamise osas, rajatistele kõrguspiirangute määramiseks, ohualade

määramisest tulenevate kitsenduste eramaadele seadmise ja rakendamise osas, teede

rekonstrueerimise osas, elektrivarustuse ja internetiühendusega seoses, varjumiskohtade

rajamise osas ning kompensatsioonialade osas. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud

arvamuste esitamise etapi ajal olulisemad Pärnu linna esitatud seisukohad ja arvamused ning

selgitused nendega arvestamise kohta:

1) ettepanekuga kruntidele ettevõtete paigutamise osas nii, et ohualade ulatus eramaadele oleks

võimalikult väike, arvestati osaliselt. Aruannet täiendati lausega „Lõhkeainet käitlevate või

seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade

ulatus eramaadele oleks võimalikult väike“;

2) ettepanekuga lisada aruandesse, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb

informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused,

arvestati ning aruannet on täiendatud;

3) ettepanekuga seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises

punkris, ei olnud võimalik arvestada, kuna katsetamiste täpne vajadus selgub ettevõtete valiku

järel ning teadaolevalt ei sobi kinnine punker igat tüüpi toodete katsetamiseks. Vabariigi

Valitsus selgitab, et seda võimalust kaalutakse projekteerimise käigus, kui on selgunud

kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende katsetamiste vajadus. Samas,

praeguses etapis tuleb eeldada, et kõiki katsetusi ei ole võimalik kinnises või poolkinnises

rajatises läbi viia, isegi kui neid otsustatakse rajada;

4) ettepanekuga kaasata Pärnu linn kompensatsioonimeetmete kava koostamisse ning esitada

neile arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud, on

arvestatud. Selles osas täiendati aruannet (ptk 7.3 ja ptk 8);

5) eramaadel metsa säilimise tagamise osas kui metsamajandamist ei piirata, selgitab Vabariigi

Valitsus, et kaitsetööstuspark on suures osas ümbritsetud siiski riigi metsamaadega ja soovitus

kehtib selles osas. Eraomanikele otseselt metsamajandamisele piiranguid ei seata;

6) aruandes paluti täpsustada muuhulgas, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused

eramaadele väljaspool REP-i ala ja mida peetakse silmas edasise planeerimise all. Ettepanekut

arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et ohualad määratakse konkreetsetele ohtlikele

ehitistele nende asukohas. Praeguses etapis ei ole täpselt teada ehitiste paigutust, mistõttu

ohualasid ei saa ka hetkel määrata. KSH esimese etapi aruande ptk-des 6.2.4 ja 6.8.5 on

käsitletud ohualade määramist;

7) teede rekonstrueerimise ettepaneku osas selgitab Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeerium

kogub kokku kõik ettepanekud seoses teede parendamistega ning arutab need läbi nii

Transpordiameti kui ka kohaliku omavalitsuse üksusega;

8) ettepaneku osas, mis hõlmas Tõstamaa piirkonda elanikkonna kaitseks varjumiskohtade

korrastamise ja rajamise riigi poolset toetamist, selgitab Vabariigi Valitsus, et piirkonna

elukeskkonna parendamise meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega

ja kogukondadega planeeringu elluviimisel järgmistes etappides.

Tõstamaa osavallakogu esitas kokku 10 seisukohta ja arvamust. Esitatud arvamuste osas, mis

kattusid Pärnu linna arvamustega, on ülevaade ülaltoodud Pärnu linna arvamuste all. Kõik

esitatud seisukohad ja arvamused koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud aruande lisas

22

7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel53.

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal Tõstamaa

osavallakogu esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta:

1) kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Tõstamaa seniseid põhitegevusalasid

põllumajandus, metsandus, turism. Vabariigi Valitsus selgitab, et aruandest järeldub, et

kaitsetööstuspargil ei ole eeldatavalt olulist negatiivset mõju erametsanduse, põllumajanduse ja

turismi arengule;

2) ettepaneku osas, et mitte rajada Ermistu piirkonda tuuleparke, selgitab Vabariigi Valitsus, et

tuuleparkide arendajad peavad tuuleparkide rajamiseks läbima PlanS-ist tuleneva

planeerimisprotsessi, mille eeldus on kohaliku omavalitsuse otsus. Võimalike arenduste puhul

tuleb saada nii planeeringule kui ka hilisematele ehituslubadele Kaitseministeeriumi

kooskõlastus;

3) ettepaneku osas, et välistada ohtlike ainete vedu läbi Pärnu sadama, selgitab Vabariigi

Valitsus, et aruandes on märgitud, et Pärnu sadama kasutamine ohtlike ainete veoks ei ole

eelduslikult otstarbekas. Samas sõltuvad lõplikud logistilised otsused mitmetest tulevikus

täpsustuvatest asjaoludest ning nende osas ei ole praeguses planeeringu etapis võimalik lõplikke

otsuseid või välistusi teha.

Kokkuvõtlikult leidis Pärnu linn, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik.

Nii Pärnu linn kui ka Tõstamaa osavallakogu nõustusid REP-i asukoha eelvaliku otsuse

eelnõuga rajada kaitsetööstuspark eelistatult Pärnu 1 alale tingimusel, et sealjuures arvestatakse

Pärnu linna huvidega. Kohaliku kasu meetmete osas tehti ettepanek sõlmida heade kavatsuste

kokkulepe Kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel. Vabariigi Valitsus peab esitatud

ettepanekut kaalukaks ning Kaitseministeerium arutab heade kavatsuste kokkuleppe sisu

edasise protsessi jooksul. Märgime, et kaitsetööstuspargi rajamisest mõjutatud Tõstamaa

piirkonna toetamiseks on Kaitseministeerium juba otsustanud eraldada ligi kolm miljonit eurot,

eelkõige teedevõrgu parandamiseks. Kompensatsioonimeetmete valikul arvestati Pärnu linna,

Tõstamaa osavallakogu ja erinevate ühingute ettepanekutega. Lisaks otsustas

Kaitseministeerium eraldada Pärnu linnale 30 000 eurot Tõstamaa mõisa keldris asuva avaliku

varjumiskoha parendamiseks vastavalt Päästeameti toodud ettepanekule.

Põhja-Kiviõli ala asub Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär (katastritunnus 75101:003:0112),

Liignurme (katastritunnus 75101:002:0066 ja Liignurme kaeveväli (katastritunnus

75101:003:0298) maaüksustel. Kaitsetööstuspark rajatakse Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär

maaüksusele. Alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-

Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“54 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering.

Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist osaliselt rohevõrgustiku alaga. Samuti kehtib Põhja-

Kiviõli alal Lüganuse Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 243 „Lüganuse valla

üldplaneeringu kehtestamine“55 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu

53 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 54 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Kehtestamise-korraldus-

2.pdf. 55 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering.

23

järgi on tegemist osaliselt taastuvenergeetika maa-alaga ning osaliselt tehnoehitise maa-alaga.

Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor.

Lüganuse vald ei ole Põhja-Kiviõli eelvalikuala osas riigi eriplaneeringu menetluse käigus

arvamusi esitanud.

3.7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja

avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine

Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 12 kirja. Arvamusi esitasid Kliimaministeerium,

Transpordiamet, Terviseamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Roheline Pärnumaa ja

Päästame Eesti Metsad MTÜ (ühine arvamus), OÜ Aidu Wind Park esindaja, Päraküla Selts

MTÜ ja viis eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi

seisukohad on üksikasjalikult toodud aruande lisas 8 koondtabelina ning koondtabel on

kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel56. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult

esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.

Kliimaministeerium esitas täiendava arvamuse kompensatsioonimeetmeta kava koostamise

kohta. Arvamusega arvestati kompensatsioonimeetmete kava koostamisel ning kava koostati

koostöös Kliimaministeeriumiga.

Terviseamet esitas täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule. Nende poolt

esitatud soovitused ja põhimõtted sisalduvad juba KSH aruandes ning soovitustega (sh

maksimaalse mürataseme hindamine lähtuvalt konkreetsest tegevusest, meetmete vajaduse

täpsustamine, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) on kavas arvestada ka

kaitsetööstuspargi rajatiste ning tegevuste edaspidise kavandamise raames.

Kaitseministeeriumi palvel esitas Transpordiamet täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise

etapis esitatule, mis puudutab riigiteede ümberehitust või avaliku huviga ehitiste ehitamist

riigitee kaitsevööndisse. Transpordiameti arvamus on vajalik Kaitseministeeriumile hindamaks

Pärnu 1 alaga seoses esitatud kohaliku hüve ettepanekuid piirkonna maanteede kohta.

Kooskõlastamise etapis esitatud arvamus koos Kaitseministeeriumi selgitustega kajastub

aruande lisas 7.

Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma arvamuses ettepaneku Piirsalu eelvalikualal REP-i

protsessi jätkata, teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Antud ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada. Vabariigi Valitsus selgitab, et Piirsalu eelvalikualal sobiva arendusala välja

selgitamiseks on vastavalt KSH-le vaja viia läbi täiendavad analüüsid. Tulenevalt

kaitsetööstuspargi rajamise kiirest ajagraafikust ei ole võimalik käesoleval hetkel Piirsalu

eelvalikuala osas REP-i kehtestada. Korralduse punktis 3.3.3. on selgitatud, et Piirsalu

eelvalikuala osas on võimalik REP-i menetlust jätkata ja REP kehtestada ka selle ala osas.

56 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

24

Eraisikud on esitanud arvamusi ja vastuväiteid seoses Natura ja rohevõrgustiku aladega,

menetlusse kaasamisega, uuringute läbiviimisega, keskkonnakahjuga, mõjust inimese tervisele

ja heaolule. Esitatud ettepanekud on võetud teadmiseks ning selgitavad vastused kajastuvad

aruande lisas 7.

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid ühise arvamuse, milles tõid

välja varem esitatud seisukohad. MTÜ-de sõnul on KSH pinnapealne ning nad taunivad Pärnu

valimist kaitsetööstuspargi alaks. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on

hinnatud tuginedes usaldusväärsele ning piisavale alusandmestikule ja mõjude hindamise

kvaliteeti ning tulemusi ei ole põhjust kahtluse alla seada.

OÜ Aidu Wind Park esitas ettepaneku Aidu eelvalikuala osas REP-i menetlus lõpetada, kuna

seoses tuulepargiga ei ole see sobivaim ala kaitsetööstuspargi rajamiseks ning, et mitme ala

sobilikuks tunnistamisel ei ole tegemist erinevate alade vahel valimisega. Antud ettepanekuga

arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et osalist REP-i kehtestamist käsitleb korralduse

punkt 3.3.3. Selguse huvides määrab Vabariigi Valitsus käesolevas korralduses viie-aastase

tähtaja Aidu eelvalikuala osas REP-i menetluse jätkamiseks. Lisaks esitati ettepanek lisada

REP-i asukoha eelvalikusse Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukoht, et kui Aidu

eelvaliku ala osas jätkatakse REP-i menetlust, siis kaitsetööstuspark ei loo mistahes piiranguid

tuulepargile ja näha ette ka kohesed meetmed mistahes negatiivsete mõjude ilmnemisel.

Kokkuvõtlikult oldi seisukohal, et niivõrd suurte võimalike kahjude ohu puhul, ei ole Aidu

eelvalikuala sobilik kaitsetööstuspargi rajamiseks. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt ning

REP-i asukoha eelvalikut täiendati Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukohaga.

Päraküla Selts MTÜ jäi oma arvamuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ega toeta

Pärnu aladele kaitsetööstuspargi rajamist. Nad juhtisid muuhulgas tähelepanu, et kui Pärnu 2

ala osutus sobimatuks rohevõrgustiku ja linnustiku seisukohalt, siis ei ole samas rohevõrgustiku

alas olev Pärnu 1 samuti sobiv tööstuse rajamiseks ning, et mõjusid on vähe hinnatud. Esitatud

seisukoht võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et eelvalikualadel hinnati mõjusid

põhjalikult ning esitatud seisukohadele on Kaitseministeerium andnud ka täiendavad selgitused

koondtabelites (aruande lisa 7 ja lisa 8).

28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a toimunud avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud

arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium ja KSH

aruande koostaja aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu

tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentidest vajalikud muudatused. Tehtud

muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust

KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vajalik neid uuesti

kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude

protokollid on aruande lisa 9.

25

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku

huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ja leiab, et

kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine on vajalik ning kantud avalikust huvist. Vabariigi

Valitsus nõustub aruandes esitatud järeldustega, et kaitsetööstuspargi rajamiseks on kõige

sobilikumaks ja ka eelistuselt esimeseks asukohaks Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka

baastaristut. Vabariigi Valitsus nõustub, et kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamiseks,

milleks on võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali

ning lõhkeaine tootmise tagamine, on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida käesoleva

otsusega ka teine asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Lisaks

nähtub aruandest, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid

kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha

eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused, millest tulenevalt

võib vastavalt PlanS § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ning

Vabariigi Valitsus saab kehtestada REP-i asukoha eelvaliku alusel. Kuna aruandest nähtub veel,

et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate

tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), kehtestatakse

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering käesoleva korraldusega ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli

ala osas ning REP-i menetlus jätkub eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271

lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306

ja 309, otsustab Vabariigi Valitsus:

1. Kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1

ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.

2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS

§ 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse

punktis 3.6 nimetatud planeeringud.

3. Kaitseministeeriumil selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas riigi eriplaneeringu

kehtestamise võimalus välja hiljemalt viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest.

4. Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete

elluviimine vastavalt korralduse punktis 3.4. viidatud kompensatsioonimeetmete kavas tehtud

ettepanekutele vajalikus ulatuses.

5. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu

ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41

26

lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest

arvates.

6. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt

PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7.

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast

arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha

korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud

isikutele, sealhulgas Pärnu linnale, Lüganuse vallale ja Lääne-Nigula vallale.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

15.08.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline

kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi

REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas planeerimisseaduse

§ 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309.

Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht

Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht

Priit Alekask’iga ([email protected]).

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona,

lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu.

Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et

suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab

Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025-2027 on samuti seatud

eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024.

aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Alates 2026.

aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust

kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud

julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona

tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik

Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas, seejuures loobudes detailse lahenduse koostamisest.

Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi

aruandest1 (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul

1 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

2

puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava

kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab

kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Osaline REP-i kehtestamine võimaldab vajadusel jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja

Piirsalu eelvalikuala osas, mis on osutunud samuti sobivaks toetamaks REP-i eesmärki.

Pärnu 2 eelvalikuala ei osutunud sobivaks kaitsetööstuspargi rajamiseks.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest

ja menetluse käigust, sh asukoha eelvaliku menetlusprotsessist.

Eelnõu II osa käsitleb kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikku alust, sh 18. juulil 2025. a jõustunud

PlanS-i ja EhSRS-i muudatusi, mis võimaldavad REP-i kehtestada asukoha eelvaliku alusel

ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata.

Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus

korralduse andmisel lähtub. Punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatakse REP-i kehtestamise eesmärki,

sh täpsustatud REP-i eesmärki ja riigi huvi ning kavandatavat tegevust, hooneid ja rajatisi.

Punktis 3.3. antakse kokkuvõtlik ülevaade asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH

esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku aladest. Punkt 3.3 hõlmab ka mõjude

hindamise aruande kokkuvõtet. Punktis 3.3.3. selgitatakse osalise REP-i kehtestamise

võimalust ning vajadust. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise

võimalust ja olulisust kaitsetööstuspargi rajamisel. Punktis 3.5. antakse ülevaade eelvalikualade

projekteerimistingimuste andmiseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis

3.6. analüüsitakse kohaliku omavalituse üksuste õiguste riivet, muuhulgas antakse ülevaade

Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal kehtivatest planeeringutest ning asukoha eelvaliku arvamuste

esitamise etapis esitatud seisukohtadest. Punktis 3.7. antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku

väljapaneku ajal esitatud arvamustest.

Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V).

Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP osaliselt (osahaldusakt)

asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline kehtestamine on vajalik,

et jätkata REP-i menetlust vajaduse ilmnemisel ka eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Punkt

2 sisaldab infot riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatuvate planeeringute kohta. Punkt 3 seab

Kaitseministeeriumile kui planeeringu koostamise korraldajale kohustuse selgitada korralduse

andmisest alates viie aasta jooksul välja võimalus kehtestada REP ka eelvalikualade Piirsalu ja

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

3

Aidu osas. Punktis 4 seatakse kohustus tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine.

Punktidest 5 ja 6 tulenevad kohustused Kaitseministeeriumile korralduse ja REP-i dokumentide

avaldamise ning REP-i kehtestamisest teavitamise osas.

Eelnõu VI ja VII osa on vaidlustamise viide ja korralduse PlanS kohane teatavaks tegemine.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi

direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus

bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike.

Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik

Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura

2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25)

alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil

võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide

elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd

selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab

alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused

annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning

lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku

arvamuse saamist.

KSH osana viidi läbi Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 alusel. Mõju hindamise tulemusest selgus, et

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega

Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik

ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel.

Korralduse III osa punktis 3.3.1. on esitatud kokkuvõte mõjude hindamise tulemustest, sh

Natura mõju hindamise tulemustest.

4

5. Korralduse mõjud

Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona

tööstusharu arengule ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Korralduse

rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. REP-i algatamise

hetkel oli Eestis 11 ettevõtjal relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade ümber ehitamiseks,

remontimiseks ja hooldamiseks, ning sõjarelvade ja laskemoona vedudeks, kuid ei olnud ühtegi

laskemoonatootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. 2025. aasta sügisel valmib Ämari

lennubaasis esimene lahingumoona tehas, mis saab olema ajutine lahendus kuni viieks aastaks.

Kaitsetööstuspargis hoonestusõiguse seadmiseks korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

valikpakkumise, millele esitati 12 pakkumist. Üheksa ettevõtet kutsuti läbirääkimistele ning

lähiajal selgub edukaks osutunud ettevõtete arv. Pakkumisi oli nii suurekaliibrilise laskemoona,

lahingumoona kui moona komponentide tootmiseks. Hinnanguliselt võivad ettevõtete

investeeringud ulatuda 300-400 miljoni euroni ning loodud töökohtade arv 300-400.

Kaitsetööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laskemoona

valdkonnas.

REP-i elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi KSH ning selle osana Natura

2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine. Mõjude hindamise tulemustest on ülevaade

korralduse punktis 3.3.1. Pärnu 1 alal metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju

kompenseerimiseks ning rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati

koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava, mille

elluviimine toimub paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega.

Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu

1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud.

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud

REP-i elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kaitseministeerium on esialgselt planeerinud 50

miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristu projekteerimiseks ja ehituseks.

Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Projekteerimine toimub erinevates etappides, mis

võimaldab alustada kiiresti pärast planeeringu kehtestamist ka ehitustegevusega 2025. aasta

viimases kvartalis. Suurem ehitustegevus jääb 2026. aastasse. Baastaristuna on plaanis ehitada

juurdepääsuteed, pargi sisesed teed, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud

rajatised, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustik ja nendega seotud muud kohalikud rajatised,

tuletõrje veevarustuse rajatised, gaasi- ja soojavarustuse rajatised, piirdeaed, väravad,

tõkkepuud ja nendega seotud hooned, hoidlad, laskemoona või lõhkeaine katseplats ja

lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats, tööstuspargi haldamisega seotud

administratiivhoone jms.

5

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste

ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev

eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi

kaudu (edaspidi EIS) kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile,

Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu koos sisulise märkusega, kuid kõik teised

eelnimetatud ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma

sisuliste märkusteta. Eelnõule esitasid arvamusi Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet,

Eesti Geoloogiateenistus ning Maa- ja Ruumiamet.

Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti korralduses ja aruandes täpsustused, muuhulgas jäeti

korralduse resolutsiooni punkt 2 eelnõus esitatud kujul välja, kuid sellest lähtuvalt täiendati

punkti 1 sõnastust, samuti on eelnõu kohane resolutsiooni punkt 3 välja jäetud, kuna tegemist

seadusest tuleneva nõudega. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi võrreldes EIS-i

kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga korralduses ja

aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused arvestamise või

mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas 1.

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine

Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning

nendega arvestamine.

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“

eelnõu seletuskirja

Lisa 1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud

kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine

Jr

k

nr

Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht

1 Terviseame

t

08.08.2025 Amet juhib tähelepanu oma 30.06.2025 kirjale nr

9.3- 2/25/2563-8. Kirjas tõime välja järgneva:

1. Planeeringus kavandatud tööstusala vahetus

läheduses asuvate elamualade kohta puuduvad

teadaolevad mürataseme mõõtmistulemused,

mistõttu ei ole võimalik hinnata kehtivat

müraolukorda ega kavandatava tootmistegevuse

võimalikku mõju kohalikele elanikele. Edasises

menetlusetapis on äärmiselt oluline teostada

täpsemad müra leviku arvutused, lähtudes

kaitsetööstuspargi konkreetsetest kavandatavatest

tegevustest, ning planeerida asjakohased meetmed,

et tagada inimeste tervise ohutus.

1.1. Seetõttu soovitame projekteerimise faasis,

siiski vajalikud müramõõtmised läbi viia.

1.2. Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevuse

osas amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele

nõuetele, millega tuleks projekteerimisel arvestada:

Ehitustöödel tuleb arvestada, et

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja

1.1. Arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes on antud soovitusega arvestatud ja

see on kajastatud.

1.2. Arvestatud. Nimetatud nõuetega arvestatakse

edasisel projekteerimisel Vibratsiooni osas täiendati

aruannet ning lisati täpsustus sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 toodud nõuetega

arvestamise kohta ehitustööde teostamisel ja

igapäevase tootmistegevuse raames.

2. Teadmiseks võetud. Toodud põhimõtted ning

soovitused sisalduvad juba aruandes ning soovitusi (sh

kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne)

on kavas kaaluda ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning

tegevuste edaspidise kavandamise raames.

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt

rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra

piirväärtusena asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Igapäevase

tootmisprotsessi tööstusmüra osas peab lähimate

eluhoonete juures peab olema tagatud määruses nr

71 sätestatud tööstusmüra normtasemed nii

päevasel kui ka öisel ajal.

Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni

tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele. Uute kergliiklusteede

kui ka hoonete planeerimisel, kui need

kavandatakse tiheasustusalade piirkonda või

vahetuslähedusse, soovitame arvestada võimaliku

valgusreostusega ning vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

2. Kaitsetööstuspargi katseplatsi osas soovitab amet

katseplatsi viia tiheasustusaladest võimalikult

kaugele. Arvestades aruandes toodud katseplatsi

kasutamise võimalikku sagedust, sh lõhkamiste

arvu ja lõhkainete kogust, soovitab amet kõrgest ja

väga kõrgest müratasemega tegevusest lähtuva

mürahäiringu vähendamise meetmena kinnist

punkrit, Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe

harjutusalasid.

2 Eesti

Geoloogiat

eenistus

08.08.2025 Eesti Geoloogiateenistus kooskõlastas planeeringu

asukoha eelvaliku 28.04.2025 kirjaga nr 13

Teadmiseks võetud.

3/25 706. Kuivõrd maavaradega seonduvas osas ei

ole planeeringu lahendus oluliselt

muutunud, ei ole Eesti Geoloogiateenistusel alust

arvata, et kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu eelnõu „ Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja

Põhja Kiviõli ala osas “ lahendus oleks vastuolus

maapõue ja maavarade kaitse põhimõtetega

Eesti Geoloogiateenistus nõustub

planeeringu lahendusega alal Pärnu 1 (204 ha), mis

asub

Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuval

katastriüksusel Audru metskond 20

(katastritunnus 82602:005:0282) ning alal Põhja

Kiviõli (141 ha), mis asub Ida Viru

maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas

asuval katastriüksusel Kiviõli põlevkivik arjäär

(katastritunnus 75101:003:0112).

3 Kliimamini

steerium

11.08.2025 Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud

eelnõu. Eelnõu otsustuse punktis 4 on märgitud, et

Kliimaministeeriumil koostöös

Kaitseministeeriumiga tagada

kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt

kompensatsioonimeetmete kavas tehtud

ettepanekutele ja vajalikus ulatuses.

Kliimaministeerium kooskõlastas

kompensatsioonimeetmete kava linnustiku

elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks

kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikualal 04.08.2025

kirjaga nr 8-2/25/3474-2, milles on märgitud

Kliimaministeeriumi seisukoht hüvitamise ulatuse

ja vajaduse kohta.

Teadmiseks võetud.

4 Keskkonna

amet

12.08.2025 1. Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 olevas

dokumendis (nt lk 40, 197) on Pärnu 1 ala korral

jätkuvalt kirjas: „Tuleb koostada

kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku

elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt

täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas

kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse

konkreetsed kompenseerimise alad ja/või -

meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega

jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise

protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui

ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik

mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib

(sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti

nõusolek/heakskiit) hiljemalt REPi kehtestamise

ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu

Linnavalitsus.“

1. Arvestatud. Aruannet on täiendatud ning lisatud

ajakohane info kompensatsioonimeetmete kava osas.

2. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et arvesse tuleb

võtta ka kõiki muid olulisi asjaolusid ning edasises

menetluses nendega ka arvestatakse. Seetõttu

korralduse resolutsioonis ei ole asjakohane detailiselt

kõiki asjaolusid välja tuua. Korralduse eelnõu

resolutsiooni punkt 2 on tervikuna eelnõu kohases

sõnastuses eemaldatud lähtuvalt ning resolutsiooni

punkti 1 on täiendatud. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu

riigi eriplaneeringu kehtestamise võimaluse välja

selgitamise tähtaeg on lisatud resolutsiooni eraldi

punktina.

3. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse

(PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu

koostamisel loobutakse detailse lahenduse

Otsuse eelnõu lisas 1 olevat dokumenti tuleks

ajakohastada, kuna praeguseks on

kompensatsioonimeetmete kava linnustiku

elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks

kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal koostatud ning selle

on nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet

heaks kiitnud/kooskõlastanud, seda on käsitletud ka

otsuse eelnõus. Kehtestamisele minev dokument

peaks sisaldama ajakohast teavet.

2. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 kohaselt: „Juhul

kui tekib täiendavate alade vajadus, jätkata riigi

eriplaneeringu menetlust eelvalikualade Aidu ja

Piirsalu osas, võttes arvesse nendel aladel ja

kaitsetööstuspargi mõjualasse jäävaid kehtivaid

planeeringuid. Menetluse jätkamise vajaduse

ilmnemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui

käesoleva korralduse andmisest möödub viis aastat

ning selle aja jooksul ei ole nimetatud alade

kasutamise vajadust tekkinud, lõpetatakse riigi

eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine Aidu ja Piirsalu

eelvalikualade osas.“

Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 esimese lause osas

märgime, et arvesse tuleb võtta kõik olulised

asjaolud, sh tegevusload, Keskkonnaameti

26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 toodud

märkused ja ettepanekud Piirsalu eelvalikuala kohta

(mis tuleb kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

(REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) materjalisesse sisse viia ning lahendada

koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse

asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et

kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid

tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab

arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et

asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega, kuna

tegemist on seadusest tuleneva nõudega, ei ole antud

juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses korralduse

eelnõu resolutsiooni punkt 3. Resolutsiooni on

muudetud ning punkt 3 korralduse eelnõus olnud

sõnastuses on eemaldatud. Eeltoodud seisukoha on

esitanud ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma

kooskõlastuskirjas.

hiljemalt hetkeks kui kaitsetööstuspargi REP

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese

etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks) jmt. Palume

täpsustada.

3. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 3 kohaselt:

„Kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel

punktis 1 nimetatud aladel lähtuda

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa

1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud

tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis

7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja

seirevajadusega ning vastavalt võimalusele

soovituslike keskkonnameetmetega.“

Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 toodud

dokumendi alaptk-des 7.2.1–7.3 nimetatud

tingimused ja meetmed ei puuduta üksnes

projekteerimis- ja ehitusetappi, vaid käsitlevad

osaliselt ka kasutusetappi. Palume materjalid üle

vaadata ja täpsustada. Ühtlasi, sama dokumendi

ptk-s 8 on esitatud planeeringu elluviimise

tingimused, mida tuleks otsuse eelnõu

resolutsioonis samuti käsitleda.

Samuti oleks oluline välja tuua, kellele on otsuse

eelnõu lisas 1 toodud tingimused, nõuded ja

meetmed suunatud (st kes neid täitma peab ja

millise menetluse juures) ning kes ja mille alusel

otsustab, kas alapeatükis 7.3 nimetatud

soovituslikke keskkonnameetmeid on vaja

rakendada.

5 Maa- ja

Ruumiamet

12.08.2025 1. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS juurde viide

Vabariigi Valitsusele kui riigi eriplaneeringu

kehtestajale ja sõnastada see järgmiselt: „Lähtudes

eeltoodust, planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3,

§ 53 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 52

lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse §-ga 306 otsustab Vabariigi

Valitsus:“

2. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS punkti 3 viide

projekteerimistingimustele, sest see on üks asukoha

eelvaliku alusel (PlanS § 271 lg 1) riigi

eriplaneeringu kehtestamise eeldustest ja sõnastada

see järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel

ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda

kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa

1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud

projekteerimistingimuste aluseks olevatest

tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis

7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja

seirevajadusega ning vastavalt võimalusele

soovituslike keskkonnameetmetega.“.

1.Arvestatud. Korralduse eelnõu on vastavalt

täiendatud.

2. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse

(PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu

koostamisel loobutakse detailse lahenduse

koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse

asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et

kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid

tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab

arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et

asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega ei ole

antud juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses

korralduse eelnõu resolutsiooni punkt 3. Punkt 3

korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud.

Eeltoodud seisukoha on esitanud ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma

kooskõlastuskirjas.

6 Päästeamet 12.08.2025 1. Enne kooskõlastuse andmist peab Päästeamet

vajalikuks juhtida eelnõu koostaja tähelepanu

dokumentatsiooni täiendamise vajadusele. Kuigi

dokumentatsioonis on välja toodud, et riskide

hindamisel arvestatakse nii ohtliku käitise sees kui

ka väljaspool asuvate ohustatud objektidega, ei ole

käsitletud institutsionaalse taristu (pääste, politsei

ja kiirabi) olemasolu ega selle võimekust.

1. Mittearvestatud.

Märgime, et korralduse eelnõu edastati Päästeametile

arvamuse avaldamiseks, millest tulenevalt loeme

esitatud kooskõlastuskirja arvamuseks.

Nimetatud nõue ei kuulu planeerimisseaduses

nimetatud ülesannete hulka, mida tuleb riigi

eriplaneeringuga (mh PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud

ülesanded) lahendada. Samuti ei ole planeeringu

Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna just

nimetatud taristu tagab operatiivse reageerimise nii

ohtliku käitise siseste kui ka väliste ohustatud

objektide turvalisust ohustavatele sündmustele,

sealhulgas päästesündmustele.

Päästeamet peab oluliseks, et kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu eelnõu dokumentatsioonis

oleks kirjeldatud tegevused, mis on vajalikud

institutsionaalse taristu tagamiseks. Seejuures tuleb

arvestada planeeringualade ja sinna kavandatavate

tegevustega kaasnevaid riske ning sellest

tulenevalt tagada piirkondadele vastav

päästevõimekus.

2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste

juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute

kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on

võetud hinnangulised kogused ning käideldavad

kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad

kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused

selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm

ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50

tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et

planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub

kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha

doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas

suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede

raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud

vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike

objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks

kavandatud meetmed on piisavad. Kuna

koostamise korraldaja ülesanne tagada piirkonnale

vastav päästevõimekus. Päästeamet on

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kooskõlastanud

28.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/2020-1. Kooskõlastuste

koodtabelis on Kaitseministeerium Päästeameti

kooskõlastuse juures eraldi ka toonitanud:

„Põhjalikumaid hinnanguid, sh tuua sisse ohtude

realiseerumise tõenäosused ja rakendatavad meetmed

riski vältimiseks lisaks ohututele vahekaugustele, saab

anda siis, kui on konkreetselt teada kaitsetööstusparki

tuleva(te) ettevõtete tegevus, st vähemalt on olemas

eskiisprojekti tasemel andmed (ka aruandes on viidatud

’Muude ohtlike ainete … mahutite jm paigutus

määratakse konkreetse projektiga’).

Eelnevast tulenevalt leiame, et kehtestamise korralduse

eelnõud või riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruannet ei ole kohane antud

küsimuse osas täiendada.

2. Teadmiseks võetud.

3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud

asutused ja isikud.

käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat

hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade

lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse

planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu

KSH-s.

3. Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna

päästekeskused projekteerimistingimuste

menetlustesse.

7 Eesti

Linnade ja

Valdade

Liit

12.08.2025 Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise

eest. Kooskõlastame esitatud eelnõu täiendavate

märkusteta. Toetame Pärnu Linnavolikogu

ettepanekuid eelnõule.

Teadmiseks võetud.

8 Majandus-

ja

Kommunik

atsioonimi

nisteerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega.

Meie hinnangul ei ole Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõus resolutsiooni punkt 3 tervikuna

vajalik, kuivõrd planeerimisseaduse § 271 lõige 1

sätestab, et kui riigi eriplaneeringu koostamisel

loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja riigi

eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku

alusel, siis on eelduseks see, et kehtestatav riigi

eriplaneering sisaldab projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevaid tingimusi.

Projekteerimistingimuste andmisel peab arvesse

võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa

arvatud selle lisasid.

Arvestatud. Resolutsiooni on muudetud ning punkt 3

korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud.

9 Päästeamet 14.08.2025 1. Juhime tähelepanu sellele, et ohtlike ja

suurõnnetuseohuga ettevõtete koondumine

suurendab piirkondade potentsiaalset riski ja toob

kaasa vajaduse tõsta kohaliku päästevõimekuse

1. Teadmiseks võetud.

2. Teadmiseks võetud.

3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

taset vastavusse tekkiva ohutasemega. Tulenevalt

päästeseaduse § 2 lg 3 nõuetest tähendab, et

piirkonnas tuleb suurendada päästevõimekust ja

arendada vajalikku taristut, et tagada nõuetekohane

reageerimiskiirus ja -võime võimalike

ohuolukordade korral. Hetke hinnangul on

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala

piirkonnas vajalik tagada vähemalt:

- Päästemeeskonna koosseisu suurendamine –

minimaalne koosseis 3 päästjat, kes on alaliselt

24/7 valves ja valmis väljasõiduks 1 minuti

jooksul.

- Taristu arendamine – päästekomando

olemasoleva hoone ümberehitus või asendamine

uue, nõuetele vastava komandoga, mis võimaldab

tagada nii laiendatud meeskonna majutuse kui ka

tehniliste vahendite hoidmise.

Vajalikud vahendid on 500 000 eurot püsikulu, 5

milj. eurot ühekordne kulu, millest moodustavad:

- Püsivad personalikulud: ca 380 000 eurot aastas.

- Komando ümberehituse või uue hoone rajamise

investeering: ca 5 miljonit.

- Uue või renoveeritud komando ülalpidamiskulud:

ca 120 000 eurot aastas.

2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste

juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute

kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on

võetud hinnangulised kogused ning käideldavad

kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad

kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused

kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud

asutused ja isikud.

selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm

ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50

tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et

planeerimis projekteerimisfaasis rakendub

kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha

doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas

suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede

raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud

vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike

objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks

kavandatud meetmed on piisavad. Kuna

käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat

hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade

lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse

planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu

KSH-s.

3. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering

kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel ja plaanitud

on ehitiste ja pargiala tuleohutusega seotud

küsimused lahendada projekteerimistingimustega

jättes vahele detailplaneerimise etapid. Sellest

tulenevalt peab Päästeamet vajalikuks kaasata

piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste

menetlustesse.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 15.08.2025 nr 5-4/25/5

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2025. a istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu. Kogu riigi eriplaneeringu materjal (sh „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ koos lisadega) on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda pöördudes Kaitseministeeriumi poole e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister kaitseministri ülesannetes Lisad: 20250815_A_KT park VVk_EN

20250815_A_KT park VVk_SK 20250815_A_KT park VVk_SK_Lisa1

Meelika Väravas [email protected]