Õigusakti eelnõu

Riigipiiri seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

17.07.2025

1. Lahendatav probleem

1.1. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Riigipiiri maismaal ja piiriveekogudel valvab PPA. Riigipiiri merel valvab Kaitsevägi (edaspidi

KV).

2015. aasta veebruaris otsustas Vabariigi Valitsus ehitada täielikult välja Eesti Vabariigi idapiiri

ning varustada see tehnilise valvesüsteemiga. Maismaapiiri pikkus on 135,6 km, järvepiiri

pikkus on 126,3 km ja jõepiiri pikkus 76,7 km. Piiritaristu valmib täielikult 2027. aastaks ning

maismaapiirile on selleks ajaks rajatud juurdepääsuteed, viivitusaed ja patrullteed koos vajaliku

valvetehnikaga. Järvepiiri valvatakse kogu ulatuses radaritega ja piiri kulgemine on tähistatud

ujuvmärkidega kogu Peipsi järvistu ulatuses. Narva jõele rajatakse uued kaamera- ja

radaripositsioonid.

Eesti merepiiri pikkus on 767 km, rannajoone pikkus 3794 km. Riigipiiri seaduse (edaspidi

RiPS) § 94 lõike 2 kohaselt hõlmab riigipiiri valvamine merel majandusvööndi õigusrežiimi

tagamist, veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu, sisemerre, sadamasse sisenemise ja

väljumise kontrollimist. Merepiiri valvamise ülesannet täidab KV laevadega ja

radarpositsioonide kombineeritud süsteemiga, mis koosneb 20 mereseire radaripositsioonist

koos nendele paigaldatud kaameratega.

Probleem seisneb selles, et erinevates piiriehituse tarbeks koostatud dokumentides on

kirjeldatud riigipiiri taristu tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastavat teavet, mille

osas püsib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise põhjus, kuid mille juurdepääsu

piirangu tähtaeg on lõppemas. Kuigi muudatuse kavandamise ajend on piiriehitus, ei piirne

muudatus vaid piiriehituse tarbeks koostatud dokumentidega. Hõlmatud peavad olema ka muud

riigipiiri valvamise võimekusi ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid

sisaldavad dokumendid, mille avalikustamine kahjustab riigipiiri valvamist ja kaitsmist. Antud

teabe kaitsmine on ülimalt oluline, nii sisejulgeoleku tagamiseks kui ka riigikaitse vaates

tervikuna, et minimeerida vastase võimalus omada teavet Eesti riigi võimekusest,

võimelünkadest ja kaitseplaanidest. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) järgi on ehitamise kohta

käiv teave üldiselt avalik, kuid EhS arvestab sellega, et riigipiiri taristu väljaehituse

projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleb ehitamisega

seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda. Kavandatud muudatus käsitleb sellist

teavet, mis ei ole eraldiseisvalt riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse1

(edaspidi RSVS) tähenduses. Riigisaladuse alusel ning avaliku teabe seaduse2 (edaspidi AvTS)

alusel kehtestatud juurdepääsupiirangu aeg ei ole tänases julgeoleku olukorras riigipiiri

valvamise ja kaitsmise vaates piisav. Riigipiiri valvamisega seotud teabe avalikustamine toob

kaasa olukorra, kus selle teabe kogumis analüüsimisel on võimalik teha objektiivseid järeldusi

riigipiiri valvamise tehnoloogilisest ja füüsilisest võimekusest ja sellest tulenevalt ka taktikast

ja patrull- ja vaatlustegevusest. Seeläbi on võimalik kahjustada PPA ja KV tegevusi riigipiiri

valvamisel, piirirežiimi tagamisel ning kriisideks valmistumisel. PPA on maismaal füüsiliselt

esimene Eesti piiril olev ja riigi julgeoleku eest vastutav asutus. Kaitsevägi valvab Eesti

merepiiri. Vajadus riigipiiri valvamisega seotud teabe pikemaajaliseks kaitsmiseks on ka neil.

1 RT I, 12.12.2024, 11. 2 RT I, 30.12.2024, 5.

Seetõttu on oluline, et PPA ja KV tegevusi riigipiiril ei ole võimalik vaenulike välisriikide poolt

või organiseeritud piiriülese kuritegevuse eesmärgil avalikustatud teavet kasutades õõnestada.

1.2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis

Eespool on kirjutatud, et rohkem kui pool idapiirist on jõe- ja järvepiir. Maismaapiiri taristu

loomine on Eesti avalikkusele hästi teada, kuid analoogselt otsitakse lahendusi ka järve- ja

jõepiiri piirirežiimi tagamiseks ja eeskätte ebaseadusliku piiriületuse ennetamiseks ja

tõkestamiseks. Üheks selliseks lahenduseks on ujuv piiritõke, mille saab navigatsioonihooajal

vette panna ja hiljem veest välja võtta. Ujuvat piiritõket ei saa paigaldada jõe- ja järvepiiri

mõttelisele joonele, sest veekogule paigaldatav ujuv piiritõke liigub. Seega ei märgista ujuv

piiritõke täpselt riigipiiri kulgemist, kuid informeerib piiriveekogul viibivaid isikuid välispiirile

lähenemisest. Ujuv piiritõke ei ole ka navigatsioonimärgistus vaid osa riigipiiri taristust EhS-i

tähenduses.

RiPS ei reguleeri tõkete kasutamist ebaseadusliku piiriületuse ennetamiseks ja tõkestamiseks ei

maismaapiiril ega jõe- ja järvepiiril. Seega peaks võimalik regulatsioon ettevaatavalt hõlmama

riigipiiri lähedusse paigaldatavaid tõkkeid tervikuna, eristamata maismaa-, jõe- või järvepiiri.

Maismaapiirile paigaldatavate tõkete näol tuleks käsitleda näiteks lõiketraati või sõidukite

liikumist takistavaid tõkkeid, mida võib ohuhinnangu alusel ajutiselt paigaldada.

Arvestades, et ujuvat piiritõket ei ole kavas kasutada riigipiiri märgistamiseks ning piiritaristu

olemasolu arvestades võib maismaapiiril täiendavate tõkete vajadus olla riigipiirist sisemaa

poole, peaks kavandatav regulatsioon võimaldama ajutiste tõkete kasutamist piirivööndis ja

piiriveekogul.

RiPS § 7 lõike 2 järgi on PPA-l õigus riigipiiri valvamiseks paigaldada riigipiiri valvamist,

piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke,

viitasid, tähiseid ja tõkkepuid piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse.

Selle sätte alusel paigaldab PPA riigipiiri lähedale või piiripunkti liikluskorraldusvahendeid

ning PPA-le ei ole RiPS-is antud pädevust paigaldada ebaseadusliku piiriületuse ennetamiseks

ja tõkestamiseks ajutisi tõkkeid.

RiPS § 95 järgi võivad PPA ja KV riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel ebaseadusliku

piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja

piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi

seadmeid. Siseministeeriumi hinnangul ei ole võimalik selle sätte alusel paigaldada

piirivööndisse või piiriveekogule füüsilisi tõkkeid, sätte eesmärk on võimaldada valve- ja

seireseadmete, sealhulgas mereseireradarite paigaldamist ja kasutamist.

1.3. Piirikontrolli andmekogu

Piirikontrolli infosüsteem PIKO (edaspidi PIKO) on olnud kasutusel alates 2015. aastast3 ning

selle toimepidevuse tagamiseks viiakse 2027. aastaks lõpuni PIKO tarkvaraplatvormi

väljavahetus.

PIKO on Eesti siseturvalisuse tagamisel määrava tähtsusega, sest PIKO on piirikontrolli

tegemise peamine töövahend. PIKO kaudu teeb piirivalvur välispiiri ületusel isikute, sõidukite

ja dokumentide kontrolle, päringuid teistesse Eesti ja Euroopa Liidu (edaspidi EL)

infosüsteemidesse ning PIKO-s säilitatakse piirikontrolli andmestikku.

3 Enne 2015. aastat oli kasutusel piirikontrolli infosüsteem PKIS, mille andmebaasi platvorm oli vananenud.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS-i ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja, mis tähendab, et ka kõik andmekogu

puudutavad olulised küsimused peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. PIKO põhimäärus

on kehtestatud politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) alusel. Arvestades teiste

andmekogude õigusloome tegemisel saadud Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ning

Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) tagasisidet, tuleks PPVS-is sätestatud PIKO

regulatsiooni ajakohastada. Seaduse tasandil on PIKO-s töödeldavate andmete koosseis

kehtestatud sellise üldistusastmega, mis ei pruugi vastata ühiskonna ootustele nende andmete

töötlemisel ning PPVS-is sätestatud töödeldavate andmete koosseisu tuleks täpsustada.

Seega on käesoleva VTK üks eesmärkidest informeerida kavatsusest suurendada PIKO

andmetöötluse selgust ja läbipaistvust ning koguda tagasisidet ja ettepanekuid täiendavate

muudatusvajaduste kohta.

2. Eesmärgid

2.1. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Eesmärk on täiendada RiPS-i viisil, mis võimaldab pikendada riigipiiri valvamise võimekust

ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid

kajastavale teabele kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte

kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest. Samuti on

kavas täiendada RiPS-i sättega, mille alusel on PPA-l õigus juurdepääsupiirangu tähtaega

pikendada, kui dokumendile juurdepääsu piirang on lõppenud enne kavandatud muudatuse

jõustumist, kuid piirangu kehtestamise põhjus püsib.

Maksimaalne tähtaeg 30 aastat on PPA hinnangul ja tänaste teadmiste alusel piisav, et riigipiiri

valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid kajastav teave oleks piisavalt vananenud, et seda ei ole võimalik kasutada

piiriturvalisuse ja laiemalt kogu Eesti julgeoleku ohustamiseks.

Kavandatud muudatus toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“4 (edaspidi STAK),

kavandatud eesmärki, mille kohaselt tuleb suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning

piirikontrolli tegemise kvaliteeti ning valmisolekut, et tugevdada välispiiril kontrolli. Kuigi

kavandatud muudatuse kohaselt on hõlmatud ka KV võimalus pikendada enda koostatud

juurdepääsupiirangu märkega teabele, mõjutab PPA riigipiiri võimekusi ja maismaapiiri taristu

kajastava teabe avalikustamine ka KV tegevusi ja plaane. Muudatuse mõju on laiem kui

siseturvalisus vaid see toetab ka „Riigikaitse arengukava 2022–2031“5 sõjalise kaitse ja

sisekaitse tegevussuundi.

2.2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis

Muudatuse peamine eesmärk on kehtestada RiPS-i õiguslik alus piiriveekogule ujuvtõkke

paigaldamiseks, et ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületust. Jõe- ja järvepiiril

ebaseadusliku piiriületuse ennetamine ja tõkestamine võrreldes maismaapiiriga on olemuslikult

erinev, sest piiriveekogul on riigipiiri raskem tähistada, mistõttu peab piiriveekogul oleval

isikul endal olema suurem teadlikkus ja oskus riigipiiri tahtmatu ületamise vältimiseks.

Riigipiirist sisemaa poole paigaldatav tõke välistaks tahtmatud piiriületused piiriveekogul.

4 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 5 Riigikantselei. Riigikaitse arengukava 2022–2031.

Kuigi kavandatav regulatsioon seda võimaldaks, ei ole täna ette näha, et riigil tekiks

lähitulevikus rahalisi vahendeid jõe- ja järvepiirile täies ulatuses tõkete paigaldamiseks.

Seetõttu on kavandatava muudatuse peamine soovitud tulemus tõkestada tahtlik ebaseaduslik

piiriületus nendes asukohtades, mis on PPA ohuhinnangu alusel vältimatult vajalik. Seeläbi

saab PPA suunata ja kontrollida neid liikumismarsruute, mida ebaseaduslikud piiriületajad

kasutavad ning planeerida ressurssi asukohtadesse, kus on võimalik ebaseaduslik piiriületus ja

piiriülene kuritegevus tõkestada.

Piirivööndis võib esinda vajadus ajutiste tõkete paigaldamiseks massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorras või muudes olukordades, mis on konkreetsel ajahetkel ohuhinnangu

alusel põhjendatud.

Muudatus toetab STAK-is kavandatud eesmärki tagada valvatud ja kaitstud välispiir, mis on

piisav julgeoleku tagamiseks.

2.3. Piirikontrolli andmekogu

PPVS § 16 lõike 1 järgi on PIKO-s töödeldavad andmekategooriad järgmised:

1) isiku piiriületus, sealhulgas reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja nende

reisidokumendi andmed;

2) mootorsõiduki piiriületus;

3) veesõiduki piiriületus;

4) õhusõiduki piiriületus.

5) raudteesõiduki piiriületus.

Kavandatud on täpsustada PIKO-s töödeldavate andmete koosseisu selliselt, et seaduses

sätestatud regulatsiooni lugedes on üheselt aru saada, milliseid andmeid PIKO-s töödeldakse.

Muudatus toetab STAK-is kavandatud eesmärki tagada Eesti piiril reisijasõbralik piirikontroll,

mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

3. Võimalikud lahendused

3.1. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Mitteregulatiivseid lahendusi ei ole kaalutud, sest need ei sobi. Probleemi olemus on selliste

dokumentide avalikustamist kohustus, milles sisalduvale teabele kehtestatud juurdepääsu

piirangu kehtestamise põhjus püsib aga seda ei ole võimalik AvTS-i alusel enam pikendada.

Seega saab probleemi lahendus olla vaid regulatiivne.

AvTS-i kohaselt on avalik kõik teave, mis on dokumenteeritud avalikke ülesandeid täites.

Välisriikide võimalikud regulatiivsed valikud võiksid olla eeskujuks AvTS-i tervikuna

kaasajastamiseks, kuid mitte käesoleval juhul, kus juurdepääsupiirangu seadmisel ja selle

tähtaja pikendamisel tuleb lähtuda Eesti õigusega kehtestatud üldregulatsioonist ja võimalustest

sellele erandeid seada.

AvtS-i kohaselt võib teabele juurdepääsu piirata seaduse sätestatud korras. AvTS-i kohaselt on

tähtaeg üldjuhul viis aastat ja seda võib ühekordselt pikendada viie aasta võrra.

Juurdepääsupiirangu pikendamisel tuleb kaaluda, kas juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus

püsib. Riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on üldjuhul tunnustatud asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks AvtS § 35 lõike 1 punkti 31 alusel – teabe avalikustamine

sisejulgeoleku tagamise kohta ohustaks riigi julgeolekut.

Eriseaduses (RiPS) tehtava muudatusega ei looda täiesti uut alust avaliku teabe asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistamiseks. Riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on teave sisejulgeoleku

tagamise kohta. RiPS-is on kavas vaid täpsustada ühte sisejulgeoleku tagamise valdkonda

kuuluvat teavet, mille puhul võib juurdepääsupiirangut pikendada. Pädevus antud teabe

pikendamise otsustamiseks tuleneb AvTS-ist ja seda ei muudeta ehk pädev on asutuse juht.

Kavandatud muudatuse eesmärk ei ole reguleerida isikuandmete töötlemist, puudub seos

isikuandmete kaitse üldmäärusega6. Samuti ei kohaldu direktiiv 2019/1024/EL7, mis reguleerib

avaliku sektori valduses oleva teabe avalikustamist, v.a avalikku julgeolekut käsitlev teave. Nn

Tromsø konventsioon8 ei piira riikide võimalusi juurdepääsupiirangu tähtaja otsustamiseks.9

Põhiseaduse § 44 lõike 2 kohaselt antakse isikutele õigus pääseda juurde informatsioonile, kuid

see ei ole piiramatu õigus, tingimusel, et kavandatud piirangul on legitiimne eesmärk ja see on

proportsionaalne. Kavandatud piirangu eesmärk on kaitsta põhiseaduslikku väärtust – riigi

sisemist ja välimist rahu. Kavandatud piirang on ka proportsionaalne, eesmärk on pikendada

riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid sisaldava teabe juurdepääsupiirangut (sobiv). Mõne teise vähem

koormava vahendiga ei ole võimalik eesmärki saavutada, nagu näiteks teabe kustutamine, sest

teave on arhiiviväärtuslik ja teisalt on teave vajalik ka PPA-le, seega on kavandatu vajalik.

Samuti ei oleks nimetatud teabe RSVS-i alusel riigisaladusega kaitsmine vähem koormav, sest

see suurendaks Kaitsepolitseiameti ja teavet töötlevate teenistujate töökoormust

julgeolekukontrollide tegemise tõttu olukorras, kus see poleks vajalik ning veel olulisemana,

kogu asjaomase teabe riigisaladusega kaitsmine ahendaks teabe töötlemise võimalusi.

Kavandatud meede on ka mõõdukas - põhiseaduse preambula kohane kohustus tagada sisemine

ja välimine rahu on kaalukas eesmärk. Avalikkuse või meedia huvi tutvuda riigipiiri valvamise

võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid sisalduva teabega ei kaalu põhimõtteliselt üles võimalikku ohtu Eesti

julgeolekule, mis võib tekkida sellise teabe terviklikul töötlemisel vaenuliku välisriigi või

kuritegelike organisatsioonide poolt.

3.2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis

Mitteregulatiivseid ja olemasolevaid regulatiivseid lahendusi rakendatakse igapäevaselt.

RiPS-i kohaselt on piirangud isiku liikumisele ja viibimisele piiriveekogul ja piirivööndis osa

piirirežiimist. Inimeste elukohad asuvad piirivööndis, seega ei saa piirivööndis kunagi olema

üldist liikumis- või viibimispiirangut, kuid kõik isikud peavad PPA-d teavitama, kui neil on

vaja teha piirivööndis lõhkamistöid, kaevandustöid, õppusi, võistluseid või ajujahte, lennutada

mehitamata õhusõidukit või korraldada mistahes üritusi, mis võivad takistada välispiiri

valvamist või häirida piirirahu. PPA on inimeste teadlikkuse tõstmiseks paigaldanud

piirivööndi tähistamiseks märke ja tähiseid ning piirilähedastel aladel elavatel inimestel on hea

teadmine riigipiiri kulgemisest ja kehtivatest piirangutest.

Transpordivahendiga piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab registreerima kordonis.

Registreerimiskohustuse hõlbustamiseks on PPA loonud veebisaidi, samuti saab piiriveekogule

mineku ja sealt tagasituleku registreerida SMS-iga või telefonitsi. Seeläbi on ka PPA-l üldiselt

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024, avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 172, lk 56–83. 8 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon. – RT II, 16.09.2020, 1.

olemas ülevaade piiriveekogul viibivatest inimestest ja kohalikud inimesed on üldjuhul

teadlikud piirirežiimist tulenevatest piirangutest10.

Seega, kuigi kavandatud muudatus piiriveekogul aitab ennetada ebaseaduslikku piiriületust ka

Venemaa Föderatsiooni suunas, on muudatuse peamine eesmärk ennetada ja tõkestada

ebaseaduslikku piiriületust piiriveekogul Venemaa Föderatsioonist Eesti territooriumile.

Täiendavalt võib ohuolukordades esineda vajadus paigaldada ajutisi tõkkeid piirivööndis ka

pärast seda, kui maismaa piiritaristu on valminud. Kehtiva regulatsiooni rakendamise võimalus

on õiguslikult ebaselge ja kaheldav. Riigipiirile konkreetseks juhtumiks paigaldatavad ajutisi

tõkkeid võiks korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses tingilikult käsitleda riikliku

järelevalve meetme (näiteks viibimiskeeld) kohaldamisel kasutatava erivahendina (asi, mis on

ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks) ning tehniline tõke on sätestatud

KorS § 781 erivahendite loetelus. Kavandatud on sätestada tõkete paigaldamise võimalus

piirirežimi tagamise eesmärgil, esmajoones ebaseadusliku piiriületuse ning piiriülese

kuritegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks. Kavandatavad kasutusjuhud ei oleks seega

põhimõtteliselt kooskõlas mõne riikliku järelevalve meetmete kohaldamise alusega.

3.3. Piirikontrolli andmekogu

Eespool on selgitatud, et PIKO-t puudutavad seaduse tasandi muudatused on eeskätt seotud

seaduslikkuse põhimõttega ning seetõttu ei ole mitteregulatiivseid lahendusi kaalutud. Samuti

kaitseb isikuid ülemäärase andmete töötlemise eest PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse

nõue. Küll aga on oluline sedastada, et EL liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu

välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399,

mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju11 (edaspidi Schengeni

piirieeskirjad). Täiendavalt tuleb arvestada, et PIKO kaudu täidetakse riiki sisenemise ja riigist

lahkumise süsteemi (EES) reguleerivas määruses 2017/2226/EL12 sätestatud ülesandeid ja

edastatakse välismaalastest piiriületajate andmeid EES kesksüsteemi. Seega ei ole kavandatud

kõnealuse muudatusega koguda isikutelt rohkem või vähem andmeid vaid kehtestada

läbipaistvam regulatsioon nende andmete töötlemisel, mida isikud peavad piiriületusel esitama.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

4.1. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise

õiguslikud alused tulevad AvTS-st. Muudatuse eesmärk on võimaldada AvTS-i alusel

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaega

pikendada.

Pikemat juurdepääsupiirangut on vaja sellisele riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri

taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid sisalduvale teabele, mis

10 Ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve on

lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda välispiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri, Narva

veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel kuni 20 meetri

kaugusele. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega

muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr

1077/2011. – ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82.

püsib suhteliselt muutumatuna aastakümneid, kuid pikemat tähtaega on vaja igakordselt kui

võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid. PPA on ka täna avalikustanud teavet, mille

kaitsevajaduse põhjus on ära langenud, ette antud maksimaalsest tähtajast vajadusel varem.

Kuid ülimalt oluline on samas võimalus teabe kaitsmise tähtaja pikendamiseks. On ette näha,

et plaanid, tehnoloogilised lahendused, meetodid ja taktika on teave, mille juurdepääsupiirangu

kehtestamise põhjus püsib kauem kui AvTS-i kohaselt on lubatud. Praegu on AvTS-i kohaselt

võimalik teave asutusesiseks kasutamiseks tunnistada kuni 10 aastaks, see on aga liiga lühike

aeg.

Loomulikult on oluline EL välispiiri valvamine ühtlaselt kõrgel tasemel, kuid muutmisvajaduse

kohta ei ole tehtud põhjalikke välisriikide praktika analüüse või teadusuuringuid, sest iga

liikmesriigi riigipiiri taristu ja kaitsmist vajav teave on unikaalne. Samuti ei mõjutaks

teadusuuringud või välisriikide praktika asjaolu, et AvTS-i (maksimaalselt kümneaastase)

juurdepääsupiirangu tähtaja regulatsioon avab võimaluse Eesti piiriturvalisuse ohustamiseks

ning sellise hinnangu andmiseks ei ole teist pädevat asutust või eksperti. Piiriturvalisuse

tagamisel on sarnased väljakutsed teisel Venemaa Föderatsiooniga piirnevatel liikmesriikidel,

kuid neil ei pruugi olla sarnaseid regulatiivseid väljakutseid. Näiteks Soome Vabariigis avalikku

teavet reguleeriva seaduse13 kohaselt, on reeglipärane juurdepääsupiirangu tähtaeg 25 aastat ja

selle pikendamise võimalus on 30 aastaks.

JDM-i analüüsi kohaselt on teiste riikide näited enamasti piirangu üldnormina pikemad kui

kümme aastat ning analüüsis tehti järeldus, et AvTS-i absoluutne kümneaastane (5+5 aastat)

tähtaeg vajab tervikuna ülevaatamist.14 Piiriturvalisuse valdkond vajab muudatusi enne seda

kui AvTS-is sätestatud regulatsioon on muudetud.

4.2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis Erinevalt maismaapiiri taristust, ei ole piiriveekogule piiritaristu paigaldamine piirivalve

valdkonnas (üleilmselt) tavapärane. Küll aga on analoogsed lahendused kasutusel muudel

eesmärkidel, näiteks sadamates nähtavuse tagamiseks ja taristu kaitsmiseks. Eesti

piiriveekogudele sobiva ujuva tõkke leidmiseks viib PPA läbi pilootprojekti. PPA-le on

pilootprojekti tegemiseks eraldatud rahalised vahendid Siseministeeriumi laiapindse riigikaitse

investeeringute kavast. Pilootprojekti käigus tehakse turu-uuringud ja selgitatakse välja kõik

tehnilised üksikasjad (nt paigaldamise võimalused, hooldusvajadus, ladustamine, välise

partneri vajadus jm), mille alusel on PPA-l võimalik otsustada sobiv tehniline lahendus.

4.3. Piirikontrolli andmekogu

PIKO kavandatud muudatus on ajendatud teiste andmekogude (nt MIGIS, ETR, ITDAK jt)

regulatsioonide kavandamisel saadud AKI ja JDM-i seisukohtadega, mille kohaselt tuleks

andmekogudes töödeldavad andmeid seaduse tasandil selgemalt reguleerida. Kavandatud

muudatuse kohta ei ole kavas teha täiendavaid uuringuid.

5. Mõju

13 Act on the Openness of Government Activities. Section 24 (1) (5) Unless specifically provided otherwise, the

following official documents shall be secret: – the documents containing information on the tactical and technical

plans and methods of the police, the frontier guard… Section 24 (1) (7) documents relating to or affecting the

realisation of the security arrangements of persons, buildings, installations, constructions. Section 31 (1) The

period of secrecy for official documents is 25 years, unless otherwise provided or ordered on the basis of law.

Section 31 (4) If it is obvious that the declassification of the document would, even after the period provided in

this section, cause significant harm to the interests protected by the secrecy provision, the Government may extend

the period by at most 30 years. 14 Justiits- ja Digiministeerium 2024. Avaliku teabe seadus: võimalikud kitsaskohad ja lahendused, lk 55.

5.1. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Kavandatud on RiPS-i täiendamine §-ga 222 järgmises sõnastuses:

㤠222. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teave

(1) Riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave

avaliku teabe seaduse tähenduses. Nimetatud teabe juurdepääsupiirangu tähtaega võib asutuse

juht pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid mitte

kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.

(2) Kui dokumendile juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne käesoleva paragrahvi

jõustumist, kuid piirangu kehtestamise põhjus püsib, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tingimustel juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada.”.

Kavandatud säte ei kohusta ümber hindama teavet riigipiiri valvamise võimekuste ning riigipiiri

taristu tehnoloogiliste lahenduste ja turvameetmeetmete kohta, mis on tunnistatud

riigisaladuseks RSVS-i alusel ja ei välista ühtegi võimalust sellise teabe edasiseks kaitsmiseks

riigisaladusega. Siiski arvestame eespool märgitut, et kogu riigipiiri valvamisega ja riigipiiri

taristuga seonduv teave ei ole riigisaladus.

Riigipiiri valvamise võimekus on iseenesest laiem mõiste kui riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamise tehnoloogia ja turvameetmed. Kavandatud muudatuse tähenduses tuleks riigipiiri

valvamise võimekust sisustada kui teavet PPA ja KV suutlikkusest saavutada RiPS-is sätestatud

riigipiiri valvamise eesmärgid. Samuti on sättes eristatud riigipiiri taristu tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid riigipiiri valvamise tehnoloogiliste lahendustest ja

turvameetmetest. Nimelt, EhS-i tähenduses on riigipiiri taristu riigipiiri valvamiseks vajalik

ehitis ja ehitis on aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv hoone või rajatis. Riigipiiri taristu

koosneb erinevatest elementidest, milleks on patrulltee, piirdeaed, loomatõkkeaed ning sinna

juurde kuuluvad tehnovõrkude rajatised. RiPS-is sätestatu ei pea tingimata lähtuma EhS-i

terminist, kuid antud juhul ei ole RiPS-is vajalik sätestada riigipiiri taristu terminile erinevat

tähendust võrreldes EhS-iga, sest see tekitaks täiendavat arusaamatust hilisemas praktikas.

Riigipiiri taristu tehnoloogiline lahendus on näiteks statsionaarne radar, kuid riigipiiri

valvamise tehnoloogiline lahendus on näiteks teisaldatav kaamera. Riigipiiri valvamise

võimekuse teave hõlmab lisaks riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise teabele ja

turvameetmetele ka riigipiiri valvamise tegevusplaane, meetodeid, taktikat ja eeltooduks

kasutatavaid inimressursse ja varustust.

Sihtrühm

Muudatuse peamine sihtrühm PPA ja KV, sest nemad on riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamisega seotud teabe valdajad. Sihtrühm on ka piiriehitusel osalenud eraettevõtjad, kuna

paljud detailsed lahendused puudutavad just ehitustehnilist vaadet. Seega, isikuid kelle valduses

on PPA või KV koostanud teave, tuleb teavitada juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamisest

Lisaks on sihtrühm avalikkus, sest pikendades AvTS-i alusel kehtestatud juurdepääsupiirangu

tähtaega, jäävad riigipiiri valvamise võimekusi, riigipiiri taristu ja ja riigipiiri valvamise

tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid puudutavad dokumendid avalikkusele

kättesaamatuks pikemaks ajaks kui kehtiva õiguse alusel. Kavandatud muudatus ei puuduta

isikuandmeid sisaldavat teavet ja seeläbi ühegi konkreetse isiku õigusi saada teavet enda

isikuandmete töötlemise kohta. Küll puudutab muudatus avalikkust tervikuna. Asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud riigipiiri taristu ja valvamisega seonduva teabe osas puudub

üksikisikutel küll põhjendatud vajadus teabega tutvumiseks, kuid pärast juurdepääsupiirangu

tähtaja lõppemist, on tegu avaliku teabega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kavandatul on mõningane mõju PPA ja KV tegevuse läbipaistvusele. Siiski on kavandatud

muudatus rangelt piiritletud riigipiiri valvamise võimekusi ning riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabega. Kuigi need

dokumendid jäävad avalikkusele kättesaamatumaks pikemaks ajaks, ei tähenda see seda, et kõik

tegevused riigipiiri valvamisega või riigipiiri taristu ja selle rajamisega on rangelt avalikkuse

eest varjatud. Igal juhul tuleb juurdepääsupiirangu pikendamist igakordselt ja igakülgselt

hinnata ning avalikustada saab teavet, mille osas piirangu seadmine ei ole põhjendatud.

Mõju riigi julgeolekule

Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju piiriturvalisusele ja seeläbi riigi julgeolekule.

Muudatus vähendab riski, et PPA võimekusi ja taktikat riigipiiri valvamisel saaks analüüsi

tulemusel tuletada avalikest dokumentidest ning samad kaalutlused esinevad KV tegevusele

merepiiri valvamisel. Eeskätt on võimalus, et tehnoloogiliste võimaluste ja nende kasutamise

avalikustamine (mobiilsed seiremastid, drooniseire, valveseadmed ja radarid) võimaldavad

tuletada PPA või KV taktikat ja tegevust riigipiiri valvamisel.

5.2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis Kavandatud on RiPS §-i 94 täiendamine lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks võib politsei paigaldada piirivööndisse ja

piiriveekogule füüsilisi tõkkeid. Füüsiliste tõkete paigaldamine kooskõlastatakse pädevate

asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning maaomanikega. Piirivööndisse võib füüsilisi

tõkkeid paigaldada ajutiselt ja need eemaldatakse vajaduse äralangemisel.

(6) Avalikku korda või riiklikku julgeolekut ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut

tegutsemist ohu vastu, võib füüsilisi tõkkeid paigaldada ilma pädevate asutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste või maaomanike kooskõlastuseta.“.

RiPS § 94 lõike 1 kohaselt on riigipiiri valvamine patrull- ja vaatlustegevus maismaal, merel

ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud

kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba

ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine

territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine.

Piirirežiim on kogum RiPS-i 2. peatükis ja Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta

määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ sätestatud piirangutest piiripunktides,

piiriveekogudel, territoriaal- ja sisemerel, õhuruumis ja piirivööndis. Piirirežiimiga on

kehtestatud riigipiiri ületamise kord ning ebaseadusliku piiriületuse ennetamiseks ja riigipiiri

valvamiseks vajalikud käitumisreeglid. Piirirežiimi peamine eesmärk on toetada riigipiiri

valvamist ja kaitsmist.

Kavandatu kohaselt võib piirivööndisse ja piiriveekogule füüsilisi tõkkeid paigaldada

mõnevõrra erinevatel tingimustel. Piirivööndisse paigaldatavad tõkked peaksid olema oma

olemuselt ajutised, sest muudatuse eesmärk ei ole rajada teist maismaapiiri taristut. Sellest

hoolimata võib piirivööndis ajutiselt esineda vajadus täiendavate tõkete kasutamiseks (näiteks

massilise sisserände olukorras) ja kehtiv õigus peaks seda selgesõnaliselt võimaldama.

Piiriveekogule paigaldatav ujuvtõke oleks kasutusel navigatsioonihooaegadel eelkõige

ebaseadusliku piiriületuse ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tegu ei oleks ajutiselt kasutatava

tõkkega.

Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule

Muudatus avaldab piiriturvalisusele positiivset mõju. Kavandatavate muudatuste tulemusena

suureneb inimeste teadlikus ning eelduslikult nende kindlus- ja turvatunne. PPA on füüsiliselt

esimene Eesti piiril olev ja riigi julgeoleku eest vastutav asutus. Seetõttu on oluline, et riigipiiri

valvamine oleks võimalikult tõhus. Selge õiguslik alus füüsiliste tõkete kasutamiseks aitab

eelduslikult tõhustada PPA tööd riigipiiri valvamisel.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Piiririba ja piirivöönd moodustavad Eesti maismaapiiri maa-ala, kus targalt ja mõistlikult

kehtestatud piirangud tagavad riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi. Füüsiliste

tõkete kasutamise võimalus aitab kaasa patrull- ja vaatlustegevuse teostamisele ning suurendab

võimet reageerida piirivahejuhtumitele. Eelduslikult muutub PPA töö riigipiiri valvamisel

tõhusamaks.

Kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju ei ole. Piirivööndiga külgneb kümme kohalikku

omavalitsust, mille elanikud on eelduslikult teadlikud riigipiiri lähedusest ja sellest, et

piirivööndis kehtivad täiendavad piirangud ja kohustused välispiiri valvamiseks või piirirahu

tagamiseks.

Piiriveekogule ujuvtõkete paigaldamine ei mõjuta kohalike elanike ega teiste piiriveekogudel

käijate õigusi ega kohustusi. Kehtiva õiguse järgi on isik kohustatud PPA-d teavitama

piiriveekogule minemisest ning seejuures teavitatakse isikuid sellest, millised on piirangud

piiriveekogul viibimiseks. Ujuv piiritõke on kavas paigaldada sellistesse asukohtadesse

piiriveekogudel, kus on isikute viibimine keelatud.

5.3. Piirikontrolli andmekogu

Kavandatud on PPVS § 16 lõike 1 muutmine ning paragrahvi täiendamine lõigetega 11–13

järgmiselt:

„(1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse isiku kohta:

1) üldandmed;15

2) isikut tõendava dokumendi andmed;

3) biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;16

4) elamisloa, elamisõiguse, viisa või muu Eestisse sisenemise ja viibimise loa või staatuse

andmed;

5) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed;

6) reisi eesmärgi andmed;

7) lähte- ja sihtriik, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa

andmed;

8) reisi- ja viibimiskulude ning legaalse sissetuleku andmed.

(11) Piirikontrolli andmekogusse kantakse sõiduki kohta:

1) mootorsõiduki registreerimise riik, registreerimismärk, registreerimistunnistuse number,

kategooria, mark, mudel, tehasetähis, valmistamisaasta, värvus ja kasutusõiguse andmed;

15 PIKO-sse kantavate isiku üldandmetena tuleks käsitleda isiku nime, sünniaega, isikukoodi, sugu ja kodakondsust

ning kontaktandmeid reeglina PIKO-sse ei kanta. Küll aga võib kontaktandmete töötlemine olla vajalik erandlikes

olukordades, näiteks kanti PIKO märkuste väljale teatud piiriületajate kontaktandmed Eestisse sisenemisel

COVID-19 pandeemia tõkestamiseks võetud meetmete tagamiseks (karantiinikohustus) ning Ukraina

sõjapõgenike Eestisse vastuvõtmise korraldamisel. 16 Foto ja sõrmejäljed. PPVS-i kohaselt kustutatakse isiku biomeetrilised andmed PIKO-st pärast isiku piiriületuse

kohta otsuse tegemist.

2) veesõiduki IMO tuvastusnumber, nimi, valmistamise aasta, registreerimisnumber, lipuriik,

tüüp, identifitseerimise kood, laevapere liikmete ja reisijate arv, saabumis- ja lahkumisaeg,

lähte- ja sihtriik, lähte- ja sihtsadam, kai number, last ning mootori tüüp, mark, mudel ja seeria

number;

3) õhusõiduki tüüp, registreerimistähis, registreerimisriik, omaniku nimi või nimetus, lähte- ja

sihtkoht, meeskonnaliikmete ja reisijate arv ning seeria number;

4) raudteesõiduki number, tüüp, kaup ning vagunite, meeskonnaliikmete ja reisijate arv.

(12) Piirikontrolli andmekogusse kantakse isiku ja sõiduki piiriületuse kohta:

1) piiriületuse suund, aeg ja edukus;

2) Eestisse sisenemise või Eestist väljumise piiripunkt;

3) isiku või sõiduki seos teiste sama piiriületust teostavate isikute või sõidukitega;

4) reisi tähis;

5) piirikontrolli teostaja tunnusnumber;

6) Schengeni infosüsteemi hoiatusteate andmed;

7) teise astme piirikontrolli andmed;

8) sisenemiskeelu andmed.

(13) Piirikontrolli tegemiseks kantakse piirikontrolli andmekogusse sisejulgeolekualast teavet

ja riskiprofiiliga seotud andmeid.“.

Mõju isikuandmete töötlemisele

Mõju piiriületajale on kaudne, sest kavandatud regulatsioon ei ole suunatud nende käitumise

muutmisele ja kavandatud muudatusega ei panda neile uusi kohustusi. PPVS-is PIKO andmete

töötlemise täpsem reguleerimine ei too andmesubjektile kaasa otsest tagajärge. Isikuandmeid

sisaldava teabe töötlemisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme.

Andmesubjekti jaoks on PIKO-s andmete töötlemine läbipaistvam, kui selleks on täpsem

regulatsioon seaduse tasandil.

6. Edasine väljatöötamine

VTK-s toodud muudatuste eesmärk on eeskätt informeerimine ning AKI ja JDM-i arvamuse

saamine. Juhul kui eelviidatud JDM-i analüüsi jätkutegevusena on kavas AvTS-i muutmine ja

juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine, ei pruugi RiPS-i muudatus asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kohta olla vajalik.

Vastutav ministeerium:

Siseministeerium.

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed:

Kaspar Lepper, [email protected].

Annika Lauk, [email protected].

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

04.08.2025 nr 1-6/3219-1

Riigipiiri seaduse ning politsei ja piirivalve

seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud ministrid ja peadirektorid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigipiiri valvamist puudutavate

muudatuste väljatöötamiskavatsuse, millega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Palume teie arvamust 8. septembriks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

Väljatöötamiskavatsus – 11 lehel.