Kastre valla üldplaneeringu korrigeeritud materjalide esitamine

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet Meie: 15.08.2025 nr 6-1/1-414

[email protected]

Kastre valla üldplaneeringu korrigeeritud materjalide esitamine

Kastre Vallavalitsus on täiendanud ning korrigeerinud Kastre valla üldplaneeringu materjale

ning viinud sisse parandusi seoses tiheasustusalade ning tiheasumitega. Lisaks seletuskirjale on

korrigeeritud ka kaardimaterjale1.

Võrreldes varasemalt esitatud materjalidega on korrigeeritud ptk 2.3 Tiheasustusalad ning

selgitatud tiheasustusala mõistet ja välja toodud üldplaneeringuga tiheasustusalade määramise

ettepanek. Selgitame täiendavalt, et ettepanekus märgitud tiheasustusalad on määratud vastavalt

tegelikule olukorrale ning väljakujunenud asustusmustri alusel. Piiride määramisel on

arvestatud kehtivaid detailplaneeringuid.

Korrigeeritud on ptk 12 Ettepanekud Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks ja

muutmiseks. Nimetatud peatükist on eemaldatud tiheasustusalade muutmise ettepanek ning

asendatud tiheasumite muutmise ettepanekuga, mille raames esitatakse ettepanek tiheasumi

alade vähendamiseks. Muudatused on tehtud vastavalt tegelikule olukorrale ning kajastavad

alasid, mis ei ole tiheasumi iseloomuga. Lisaks on muudatuste peatükist eemaldatud Kastre ja

Luunja sildade rajamise ettepanek, sest tegemist on kohaliku tähtsusega ühendusteega ning ei

vaja kajastamist maakonnaplaneeringus.

Täiendavalt seletuskirja muudatustele on tiheasustusalade piiride korrektuurid nähtavad ka

kaardimaterjalilt, eelkõige kohtades, kus oli tiheasustusala sisse jäetud haljasala maa-ala. Uusi

elamualasid üldjuhul juurde ei määrata, arvestatud on varasemalt kehtestatud

detailplaneeringutega.

Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on kogu

kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus

omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö

planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneering määrab maakasutus- ja

1 Tulenevalt kaardimaterjali mahukusest on kaardid kättesaadavad lingilt: Kaardimaterjal

2

ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või

projekteerimistingimuste alus ning käsitleb valla arengut tervikuna.

Tuginedes eeltoodud selgitustele ning lisamaterjalidele, palub Kastre Vallavalitsus Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumil anda kooskõlastus ning seejärel Maa- ja Ruumiametil

heakskiit Kastre valla üldplaneeringu materjalidele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lomp

vallavanem

Lisa 1. Kastre valla ÜP seletuskiri

Karen Katri Voll

[email protected]

KASTRE VALLA

ÜLDPLANEERING

Asukoht (L-Est’97) X 6468461 Y 678620

Töö nr 2020-055

Juuli 2024

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

2 / 94

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Kastre valla üldplaneering

OBJEKTI ASUKOHT:

Tartumaa, Kastre vald

TÖÖ EESMÄRK:

Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Kastre vallale

TÖÖ LIIK: Üldplaneering

KOOSTAJA: Kastre Vallavalitsus

Kurepalu, 62113

Kastre vald

Tartu maakond

Kontaktisik: Karen Katri Voll

Majandusosakonna juhataja

Tel 5341 4205

[email protected]

KONSULTANT: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Juhataja: Urmas Uri

Tel 7300 310, 565 9425

[email protected]

Projektijuht/planeerija:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

Kartograaf, planeerija: Piia Kirsimäe - kartograaf, planeerija

Silvia Türkson- kartograaf, planeerija

Töögrupp:

Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm - keskkonnaekspert

Marite Paat - keskkonnaekspert

Priit Paalo - maastikuarhitekt-planeerija

Silvia Türkson - maastikuarhitekt-planeerija

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

3 / 94

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1) Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola

3) Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

4) Kutsetunnistused:

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

4 / 94

SISUKORD

1. KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ...................................... 11

1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ............................................................................................... 11 1.2 RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................................................ 11

2. ALADE ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .............................................................................. 13

2.1 ÜLDTINGIMUSED .............................................................................................................................................. 13 2.1.1 Maakasutuse juhtotstarve ................................................................................................................... 14 2.1.2 Ehitised ................................................................................................................................................ 14 2.1.3 Piirded .................................................................................................................................................. 16 2.1.4 Haljastus .............................................................................................................................................. 17 2.1.5 Kõrgendatud avaliku huviga (kah) alade metsade majandamine ....................................................... 19

2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD.............................................................................. 20 2.3 TIHEASUSTUSALAD ............................................................................................................................................ 22 2.4 HAJAASUSTUSALAD ........................................................................................................................................... 23

2.4.1 Eluasemekoha ehitamine hajaasustusalal ........................................................................................... 24 2.5 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED.......................................................................................................................... 26

2.5.1 Määramata alad ehk valged alad ....................................................................................................... 26 2.5.2 Elamu maa-ala ..................................................................................................................................... 26 2.5.3 Eritingimustega elamu maa-ala .......................................................................................................... 29 2.5.4 Ühiskondliku ehitise maa-ala ............................................................................................................... 30 2.5.5 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala .................................................................................................. 32 2.5.6 Haljasala maa-ala ................................................................................................................................ 33 2.5.7 Kaitsehaljastuse maa-ala..................................................................................................................... 33 2.5.8 Aianduse maa-ala ................................................................................................................................ 34 2.5.9 Supelranna maa-ala ............................................................................................................................ 34 2.5.10 Äri maa-ala .......................................................................................................................................... 34 2.5.11 Tootmise maa-ala ................................................................................................................................ 35 2.5.12 Kalmistu maa-ala ................................................................................................................................. 37 2.5.13 Segaotstarbega maa-ala ..................................................................................................................... 38 2.5.14 Äri ja tootmise maa-ala ....................................................................................................................... 39 2.5.15 Sadama maa-ala.................................................................................................................................. 39 2.5.16 Riigikaitse maa-ala .............................................................................................................................. 41 2.5.17 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala ........................................................................................................... 42 2.5.18 Jäätmekäitluse maa-ala ...................................................................................................................... 44 2.5.19 Tehnoehitise maa-ala .......................................................................................................................... 44 2.5.20 Transpordi maa-ala ............................................................................................................................. 44

3. VEEKOGU KALDAALA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ......................................................................... 44

3.1 AVALIKULT KASUTATAVAD VEEKOGUD ................................................................................................................... 45 3.2 ÜLEUJUTUS ..................................................................................................................................................... 45

3.2.1 Suurte üleujutusaladega siseveekogud ............................................................................................... 45 3.2.2 Üleujutuse riskipiirkonnad ................................................................................................................... 46

3.3 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ................................................................................................................... 47 3.4 EHITUSJOONE MÄÄRAMINE KUREPALU KÜLAS ......................................................................................................... 50

4. VÄÄRTUSED ................................................................................................................................................. 51

4.1 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ................................................................................................................................ 51

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

5 / 94

4.2 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKORIDORID ................................................................................................................ 52 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ...................................................................................................................... 53

4.3.1 Arheoloogiapärandirikkad alad ........................................................................................................... 54 4.4 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD JA OBJEKTID .............................................................................................. 54 4.5 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ...................................................................................................................... 55 4.6 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................................................. 56 4.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ............................................................................................................................ 59

4.7.1 Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ................................................................. 59

5. TARISTU ....................................................................................................................................................... 60

5.1 TRANSPORDIVÕRK ............................................................................................................................................ 60 5.1.1 Teed ..................................................................................................................................................... 60 5.1.2 Jalgratta- ja jalgteed ........................................................................................................................... 63 5.1.3 Parkimine ............................................................................................................................................. 64 5.1.4 Teede avalik kasutamine ..................................................................................................................... 65 5.1.5 Sillad .................................................................................................................................................... 65 5.1.6 Kallasrajale juurdepääs ....................................................................................................................... 70 5.1.7 Matkarajad .......................................................................................................................................... 70 5.1.8 Spordi- ja jalutusrajad ......................................................................................................................... 71 5.1.9 Lennuväli .............................................................................................................................................. 72 5.1.10 Veeskamiskohad ja paadikanalid ........................................................................................................ 72 5.1.11 Raudtee ................................................................................................................................................ 73

5.2 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED ............................................................................................................................ 74 5.2.1 Elektri põhivõrk ja valgustus ................................................................................................................ 74 5.2.2 Sidevõrk ............................................................................................................................................... 74 5.2.3 Biogaasi ja biomassi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad .................................................... 75 5.2.4 Taastuvenergia .................................................................................................................................... 75 5.2.5 Põhjavesi, pinnavesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ....................................................... 79 5.2.6 Sooja- ja gaasivarustus ........................................................................................................................ 83 5.2.7 Jäätmekäitlus ....................................................................................................................................... 84

5.3 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD ............................................................................................................... 84

6. OHTLIKUD ETTEVÕTTED ............................................................................................................................... 85

7. OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS ........................................................................................................... 86

8. EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS .............................................................................................. 86

9. MÜRA NORMTASEMED ................................................................................................................................ 87

10. ASUSTUSÜKSUSTE VAHELISE LAHKMEJOONE MUUDATUSETTEPANEK ......................................................... 88

11. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE .................................................................................................................. 90

11.1 MAA AVALIKES HUVIDES OMANDAMISE, SH SUNDVÕÕRANDAMISE VÕI SUNDVALDUSE SEADMISE VAJADUSE MÄRKIMINE ....... 92

12. ETTEPANEKUD TARTUMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS ............ 92

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

6 / 94

LISAD

LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

LISA 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID

LISA 3. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

LISA 4. KASTRE VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS

LISA 5. MÄEERALDISED JA MAARDLAD

LISA 6. EMAJÕE 1% ÜLEUJUTUSTÕENÄOSUSE VEETASEME KÕRGUS

LISA 7. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED

LISA 9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

LISA 10. MAAPARANDUSSÜSTEEMID

LISA 11. JUURDEPÄÄSUD KALLASRAJALE

LISA 12. KASTRE VALLA LIIKLUS- JA LIIKUVUSANALÜÜS

LISA 13. KASTRE VALLA ARHEOLOOGIAPÄRAND

JOONISED

1. MAAKASUTUS

2. TARISTU JA TEHNOVÕRGUD

3. VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD

4. AARDLA KÜLA

5. AARDLAPALU KÜLA

6. HAASLAVA KÜLA

7. KAAGVERE KÜLA

8. KUREPALU JA MÕRA KÜLA

9. MELLISTE KÜLA

10 MÄKSA KÜLA

11. ROIU ALEVIK JA PÄKSTE KÜLA

12. VÕNNU ALEVIK

13. IGNASE KÜLA

14. POKA KÜLA

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

7 / 94

Mõisted

Abihoone Elamuga samal katastriüksusel asuva elamu (põhihoone) teenindamiseks ette nähtud hoone (näiteks kuur, saun, garaaž, jäätmehoone, puukuur, tööriistade või töövahendite hoiuruum vms mitteeluruum).

Asustus/asustusstruktuur Mingi piirkonna rahvastiku ja asulastiku kogumõiste ja iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

Avatud menetlus Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada, kas projekteerimistingimuste andmise menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Sama paragrahvi kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmine ehitusseadustiku § 27 lg 1 alusel korraldada avatud menetlusena.

Avatud menetlus viiakse läbi haldusmenetluse seaduse 3. peatüki ja ehitusseadustiku 3. peatüki alusel. Avatud menetluses antavate projekteerimistingimuste eelnõu avalikustatakse kohaliku oma- valitsuse kodulehel ja menetlusest teavitatakse nii kohaliku omavalitsuse veebilehel kui ka kohalikus ajalehes. Avaliku välja- paneku ajal on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib projekteerimistingimuste andmine puudutada, õigus esitada eelnõu või taotluse kohta kirjalikke ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid.

Ehitisealune pind Ehitise maapealse ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Ehitisealune pind jaguneb hoonealuseks pinnaks ja rajatisealuseks pinnaks. Hoonealuse pinna hulka arvatakse ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosa(de) nagu rõdud, lodžad ja varikatused ning hoone maa-aluste osa(de) aluse pinna projektsiooni horisontaaltasapinnal. Hoone ehitisealuse pinna määramisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, katmata kaldteed ning katmata treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja tehnoseadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaal- projektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast ning hoone kujunduslikke elemente nagu nt betoonmüüridega lillekastid vms elemendid maapinnal.

Ehitusjoon Kohustuslik piir, milleni peab ulatuma hoone või hoone osa.

Hajaasustusala Territoorium väljaspool tiheasustusala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster.

Kaitstav loodusobjekt Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitstavad loodusobjektid kaitse- alad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid.

Kallasrada Avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

Keskkonnahäiring Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kesk- konnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Kompaktne hoonestus Ühtne, mitte laialivalguv hoonete paigutus katastriüksusel.

Korruselisus Hoone korruste arv, sh katusealused korrused ja soklikorrused ning hoonealune maapealne parkimine. Pööningu- või katusekorrus loetakse korruseks juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Katusel asuvat üksikut

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

8 / 94

hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust ei võeta hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse. Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa-alusteks korrusteks. Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Korruselisuse hulka loetakse ka osaliselt maa-alused korrused, nt nõlva sisse rajatud korrus. Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.

Korterelamu Kolme ja enama korteriga elamu, kus iga korter ei oma eraldi sissepääsu.

Kultuurimälestis Kultuurimälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Mälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsus- kaitseseadus.

Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH-alad)

Metsaalad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.

Kõrghaljastus Haljasala, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad. Kõrghaljastuse hulka ei loeta katuse- ja konteinerhaljastust.

Kõrghaljastuse pindala arvutamisel arvestatakse olemasolevate võrade ja/või kavandatavate täiskasvanud puude võra (laiuse) projektsiooni.

Lamekatus Katus, mille kaldenurk on 0-5 kraadi.

Maaparandussüsteemi maa-ala

Maa-ala, millel paikneb maa veerežiimi reguleeriv võrk. Maa veerežiimi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

Miljööväärtuslik hoonestusala

Alad, kus miljööd määrav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk või krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. See tähendab, et väärtuslik pole mitte iga maja või objekt üksinda, vaid neist kujunev ansambel või kooslus.

Miljööväärtuslik objekt Hoone, mis on linnaehituse- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud ning säilitamist väärivad kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide.

Oluline ruumiline mõju Mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Paariselamu Moodustub kahest külgnevast/plokistatud, omaette sissepääsuga elamust (kahe korteriga elamu).

Puhverala Üleminekuala erineva maakasutusega alade vahel, et vähendada häiringute hulka. Enamasti on puhverala kõrghaljastatud.

Põhihoone Hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud vastavalt katastriüksuse kasutamise sihtotstarbele.

Ridaelamu Moodustub kolme või enama külgneva/plokistatud, omaette sissepääsuga elamust. Ei ole üksikelamu.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

9 / 94

Rohevõrgustik Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja pool- looduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb rohe- võrgustiku tugialadest ja neid ühendavatest rohevõrgustiku koridoridest.

Rohevõrgustiku koridor Rohevõrgustiku tugialasid ühendavad rohevõrgustiku element, mille eesmärk on tagada sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on võrreldes tugialadega üldjuhul vähem massiivsed ja kompaktsed.

Rohevõrgustiku tugiala Enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

Tiheasustusala Tiheasustusega alad on valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad/rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Tiheasustusaladena käsitletakse alevikke ja kompaktselt hoonestatud külakeskusi, koos selle ala sees olevate rekreatiivsete aladega ning arvestades olemasolevast taristust tulenevaid eeldusi piirnevate alade hoonestamiseks.

Vaba ehitustegevus Ehitusseadustiku järgi kuuluvad teatud ehitised (välja toodud ehitusseadustiku lisas 1) vaba ehitustegevuse alla – nende ehitamise jaoks pole ehitusluba ega ehitusteatist vajalik taotleda. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehitamine, täita tuleb kõiki õigusaktides ette nähtud nõudeid ehitisele ja ehitamisele. Samuti peab tegevus olema kooskõlas piirkonnas kehtivate planeeringutega (sh üld- ja detailplaneeringuga) ja ehitusprojektidega. Erinevate seadustega seatud tingimusi tuleb alati täita ning nende nõuete täitmise eest vastutab omanik. Kohalikul omavalitsusel jt kontrollorganitel on õigus nende objektide osas teha järelkontrolli.

Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa- ameti ajalooliste kaartide rakendus).

Veeskamiskoht Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht.

Väikesadam Sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid väikelaevadele või teistele alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.

Väiketootmine Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonnahäiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väikeelektroonika tootmine jmt).

Õueala Õueala on nii eraõu, mis kuulub funktsionaalselt eluhoonete, ärihoonete ja ühiskondlike hoonete juurde, kui ka tootmisõu, mis kuulub funktsionaalselt tootmishoonete juurde või on kasutusel laoplatsina. Õueala määratakse ära Maa-ameti põhikaardil.

Üksikelamu Üksikelamu on ühel katastriüksusel paiknev ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata.

Üldjuhul Sõna „üldjuhul“ tähendab üldplaneeringuga määratud normi / maakasutustingimust, mis kehtib enamasti / valdavalt, kuid mitte

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

10 / 94

tingimata alati. Normi suhtes erisuse rakendamine peab toimuma kaalutlusotsusega.

Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

11 / 94

1. Kastre valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid

Kastre vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal, kui ühinesid senised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald

ning ühendvallaga liideti senise Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla. Kastre vald paikneb Tartu maakonna

kaguosas, piirnedes Peipsiääre, Luunja, Kambja, Põlva ja Räpina vallaga. Kastre valla pindala on 472 km2,

mis moodustab Tartu maakonna pindalast ca 14%.

1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded

Kastre Vallavolikogu algatas 19. detsembri 2017 otsusega nr 22 Kastre valla üldplaneeringu (ÜP)

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on kogu kohaliku

omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Hea elu- ja

majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse

ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu

elluviimiseks. Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust

ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb valla

arengut tervikuna.

Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud

lähteseisukohtadega. Kastre valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75

lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest

lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

on leitav lisas 1.

1.2 Ruumilise arengu üldised põhimõtted

Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, mille alusel Kastre valla territooriumi edasi arendada

ning need on aluseks täpsemate maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramiseks.

Kastre valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui

maakonna ruumilise arengu suundumustega. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Tartumaa

maakonnaplaneering 2030+. Valla tulevikuvisiooni sõnastab Kastre valla arengukava:

Kastre vald on atraktiivne, puhta loodusega, kaasaegseid teenuseid pakkuv avatud juhtimisega

turvaline kodupaik. Meie vallas elab tervislike eluviisidega, aktiivne ja keskkonnasõbralik

kogukond.

Kastre vallas puudub üks selgelt väljakujunenud keskus, seetõttu keskendutakse arendustegevuse

suunamisel kõigile suurematele keskustele. Maakonnaplaneeringus on Võnnu alevik ja Melliste küla

määratud kohalikuks keskuseks ja Roiu alevik lähikeskuseks (skeem 1). Kohalike elanike jaoks on aga

olulisteks ka väiksemad keskused nagu Haaslava, Aardlapalu, Aardla, Kurepalu, Päkste, Kaagvere, Mõra

ja Mäksa külakeskused. Antud keskuste puhul on tegemist külade koondumiskohtadega, kus on soovitatav

säilitada olemasolevad lihtteenused (nt toidukaupade kauplus, lasteaed, elanike kooskäimiskohad jne).

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

12 / 94

Üldplaneeringuga ei muudeta ega täpsustata Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud keskuste

võrgustikku.

Keskusi käsitletakse üldplaneeringus tiheasustusaladena, kus on pööratud enim tähelepanu olemasoleva

ehitatud keskkonna taaskasutusele ja tihendamisele. Võimalusel tagatakse selles piirkonnas pikas

perspektiivis ühiselt toimivad infrastruktuurid (teed, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon). Ülejäänud valla

territoorium on käsitletud kui hajaasustusega ala.

Skeem 1. Kastre valla keskused (Aluskaart: Maa-amet, 2021).

Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnudki asend Tartu linna lähitagamaal, mistõttu

saab vald kasutada maakonnakeskuse lähedusest tingitud arengueeliseid. Linna lähivööndi elanikud ja

tegutsevad ettevõtjad on nii funktsionaalselt kui emotsionaalselt seotud Tartu linnaga, mis on esmaseks

töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste tarbimise kohaks. Kastre vald pakub oma linnalähedase

loodusliku keskkonnaga atraktiivset ja inimväärset kohta elamiseks. Maakasutuse määratlemisel on

arvestatud olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja

kättesaadavusega.

Kastre valla praegusel territooriumil on elanike arv ajavahemikus 2014-2022 olnud üldises kasvutrendis.

Täpsem rahvastiku analüüs on toodud Kastre valla arengukavas. Arvestades Kastre valla soodsat

asukohta ja arendatavaid uusi elamupiirkondi (Kurepalu, Haaslava ja Aardlapalu külades) võib eeldada, et

rahvaarv Kastre vallas jätkab kasvamist ka järgmisel kümnendil. Tartumaal on Eesti keskmisest kõrgem

noorte inimeste osakaal, kuid rahvastiku üldise vananemisega eakate inimeste arv Tartumaal tõuseb,

mistõttu on keskendutud üldplaneeringu koostamisel pigem elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele ja kohalike

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

13 / 94

väärtuste säilitamisele ning taastamisele. Prioriteediks on elanikele turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna

ning mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine. Oluline on ühistranspordi regulaarsuse ja

kasutusvõimaluste parandamine ning autokasutusele alternatiivsete liikumisviiside osakaalu

suurendamine.

Asustuse arengu suunamisel on võimaldatud mitmekülgset maakasutust. Tähelepanu pöörati olemasoleva

asustusmustri säilitamisele. Uute elamualade planeerimisel lähtuti põhimõttest, et need tekiksid aladele,

kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva ning tulevikus planeeritava infrastruktuuriga

ühinemiseks. Sellest tulenevalt jäävad uued elamualad olemasolevate elamualade lähedusse.

Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja

majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Ettevõtluse ja tootmistegevuse arendamiseks on

oluline, et on tagatud kaasaegsed infrastruktuurid nagu kvaliteetne teedevõrk, elektrienergiaga varustatus

ja kommunikatsioonivahendid. Olulisemaks teguriks äri- ja tootmismaade valiku tegemisel oli sobivus

keskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikese saastava efekti saavutamine.

Tootmisettevõtete arendamise kohaselt on esmajärjekorras vajalik juba olemasolevad, endiste majandite

keskuste ehitised külades taaskasutusse võtta. Olemasolevatele ettevõtetele laienemise võimaluste

loomiseks ja uute rajamiseks on reserveeritud maa-alad peaaegu kõigis keskustes. Tähelepanu on

pööratud ka taastuvenergia tootmisele nii, et see ei kahjustaks kohaliku omavalitsuse väärtusi, kuid

võimaldaks nii taastuvenergia kasutusele võtmist kui ka tootmist.

Kastre vallas on tänu suurele osale säilinud loodulikule keskkonnale arvestatav rekreatsioonipotentsiaal:

siia jäävad Emajõe Suursoo ja ulatuslikud metsamassiivid. Vajalik on Emajõele täiendavate

sildumiskohtade rajamine ning investeerimine spordirajatistesse: Vooremäe tervisespordikeskuse

peahoone ning sportimiseks vajalike tehniliste lahenduste väljaehitamine, Sillaotsa Spordihoone

juurdeehituse rajamine, Kaagvere staadioni arendamine ja Võnnu võimlakompleksi renoveerimine. Oluline

on panustada turistide arvu tõstmisele ning atraktiivsete puhkealade rajamisele kasutades selleks

looduskaitsealade potentsiaali.

2. Alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused

2.1 Üldtingimused

Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga

määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt.

Järjepidevuse tagamiseks on Kastre valla üldplaneeringu koostamisel juhindutud endiste Haaslava, Mäksa,

Võnnu ja Meeksi valdade üldplaneeringutes kindlaks määratud üldistest maakasutuse reeglitest, mis on

endiselt asjakohased. Erinevates piirkondades on täpsustatud ehitamise põhimõtteid arvestades

väljakujunenud asustusstruktuuri.

Üldplaneeringus sätestatud üldistele maakasutus- ja ehitustingimustele peavad vastama ka ehitised, mille

kohta ei ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

14 / 94

Projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada ala terviklahendusega, sh hoonestuse, teede,

parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jm vajalike olemasolevate või üldplaneeringus sätestatud

tingimustega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et selle lahendus peab moodustama ruumilise terviku nii

kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt, võttes arvesse asukohast tulenevaid kitsendusi ning lähialal

kehtivaid planeeringuid ja projekte.

2.1.1 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARVE

Maakasutuse juhtotstarbe all mõistetakse üldplaneeringuga määratava maa-ala kasutamise valdavat

otstarvet, mis määrab kogu vastava piirkonna edasise maakasutuse põhisuuna.1

Maa-alale võib anda muu kasutusotstarbe (kõrvalotstarbe) kuni 30% ulatuses. Kõrvalotstarbe osakaalu

arvestatakse üldjuhul kogu määratud juhtotstarbe alast, kuhu kõvaotstarvet määrata soovitakse.

Asjakohasel juhul võib kõrvalotstarbe määramisel lähtuda kvartalist, teedega piiratud või muul moel

ruumiliselt tunnetatavast ja kirjeldatavast alast. Kõrvalotstarbe määramisel tuleb arvestada ka muid

võimalikke mõjutegureid ja selle ulatust. Kõrvalotstarbe määramine on lubatud, kui see ei too kaasa

keskkonnahäiringuid, sh müra ei ületa juhtotstarbe oma ning parkimine lahendatakse kõrvalotstarbe

krundil. Kõrvalotstarbe määramist suuremas ulatuses või muul kohaliku omavalitsuse hinnangul olulisel

põhjusel peetakse üldplaneeringut muutvaks.

Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused on aluseks detailplaneeringute

koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja ehitusteatise kohustusega hoonete ehitamisel.

Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka vaba ehitustegevuse (ehitusloakohustuseta ja

ehitusteatise esitamise kohustuseta ehitiste ehitamise) korral.

2.1.2 EHITISED

Võimalusel eelistada olemasolevate ehitiste rekonstrueerimist uute kavandamisele.

Hooneid (nii ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hooneid, sealhulgas kuni 20 m2 pindalaga

hooneid) ning küttekoldega (korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi ei tohi ehitada lähemale kui 4

m katastriüksuse piirist (v.a kohaliku tee ja riigitee katastriüksusega piirnemise/külgnemise korral, kui

tagatud on piisav nähtavuskolmnurk, või kui piirinaabrite omavahelisel kokkuleppel on tagatud

tuleohutuskuja 8 m), et tagada naabrite kinnistutele võrdne tuleohutuskuja 8 m. Lisaks on puhverala jätmine

katastriüksuse piirist vajalik vajadusel vihmavee juhtimise, haljastuse jms lahendamiseks.

Tiheasustusaladel ja detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel on ehitusloa

kohustuseta hooneid (alla 20 m2) lubatud ehitada vastavalt detailplaneeringule. Ehitusloa kohustuseta

hooned peavad paiknema detailplaneeringus toodud hoonestusalal ning hoonete arv peab vastama

detailplaneeringus toodule. Erandina lubatakse väljaspoole hoonestusala ehitada kaks kuni 12 m2

pindalaga ja vähem kui 3 m kõrguseid hooneid, näiteks prügimaja, koerakuut, laste mängumaja jne. Korter-

ja ridaelamu maaüksustel on lubatud püstitada kaks kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrgust ühiskasutatavaks

1 Planeerimisseadus § 75 lg 4

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

15 / 94

otstarbeks ette nähtud hoonet (nt jalgrataste varjualune, prügimaja), mis võivad paikneda väljaspool

hoonestusala. Kasutusloa saamiseks peavad olema välja ehitatud ehitise teenindamiseks vajalik

juurdepääsutee, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, tuletõrje veevõtukoht ning elektrivarustus.

Igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda

ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist (hoonestusjoon, kõrgused, mahud, materjalid,

piirdeaiad, katusekalded, aknad jne), esteetilisest sobivusest ümbritsevaga ning arvestada vaadetega

planeeringualalt ja planeeringualale. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid

materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus). Vältida tuleb suuremaid pinnavormide

muutmisi juurdepääsuteede rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema

hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks.

Varjendite ehitamine, nii maaaluste kui ka maapealsete rajatistena (maapeal on tegu abihoonega), on

lubatud.

Hoonetaolisi rajatisi ei ole lubatud rajada hoonestusalast välja. Hoonetoaline rajatis on rajatis, millel on

hoonega sarnased tunnused, kuid ei ole käsitletav eraldiseisva hoonena (näiteks: galerii, terrassile ehitatud

katus/hoonest välja ulatuv katusealune, mis ei ole ühendatud hoonega).

Metsamaa kõlvikule on eluasemekoha rajamine lubatud, kui katastriüksuse minimaalne suurus on

2 ha ja katastriüksusest vähemalt 75% säilib metsamaa kõlvik. Kurepalu metsas arendustegevuste

läbiviimisel tuleb tagada metsa terviklikkus. Soovitatav on enne kavandatavate tegevuste

elluviimist teha koostööd Keskkonnaametiga ning saada nende seisukoht tegevuse

kavandamiseks.

Jõgede kaldaalal peab hoonestuse paigutamisel silmas pidama jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh

kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja

võimalikku ulatust madalal kaldal ning arvestada kahjudega, mis võivad kaasneda ehitisele sellisel alal.

Maa-aluste korruste kavandamise puhul tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada ehitusgeoloogiline uuring.

Katastriüksuse valdajal lasub kohustus tagada tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või

konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Prügikonteinerid tuleb paigutada nõuete

kohaselt ning soovitatavalt kujunduslikult sobivalt (avalikust ruumist varjestatult, näiteks puitsõrestikhoone

või alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid tuleb paigutada oma katastriüksusele ning tagada

hea ligipääsetavus.

Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või

õueala kohtvalgustid, vajadusel piirded ning videovalve süsteemid.

Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada

tänavapoolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja vajadusel kasutada varjestust.

Olemasolevate hoonete puhul võib mõjuval põhjusel paigutada ka tänavapoolsele küljele, kui kasutatakse

varjestust, mis sobitub hoone fassaadiga või hoone kompleksiga.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

16 / 94

Kui alal puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrk, tuleb igale katastriüksusele rajada eraldi teenindavad

tehnovõrgud. Nende kavandamisel tuleb arvestada geoloogiliste tingimuste ja põhjavee kaitstusega.

Hajaasustuses on ehitamine lubatud, kui kõik tehnovõrkudest tulenevad kitsendused (nt kujad,

kaitsevööndid jms) mahuvad ühele katastriüksusele ja ei takista piirnevate kinnisasjade sihtotstarbelist

kasutamist. Piirkonna (elamuarenduse) ühiste tehnovõrkude rajamine on lubatud notariaalsete lepingute

olemasolul. Kui hoonestuse enda ning sellega kaasnevate rajatiste (puurkaev, imbväljak, tehnovõrgud,

juurdepääsutee vms) võimalikud piirangud kitsendavad naabermaaüksuste võimalusi ning selleks ei ole

naabermaaüksuste omaniku/omanike vahel sõlmitud vastavaid servituudilepinguid, siis ehitusõigust ei

anta.

Detailplaneeringuga kruntide moodustamisel tuleb tagada juurdepääs maaüksustele, millele juurdepääs

toimub planeeringuala kaudu.

Suletud prügilate (ka mitteametlike) asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Vajadusel viia läbi maapinna

püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm asjaolude hindamine ning kaalutletud

otsusena võib vallavalitsus väljastada ehitusloa.

Lagunenud ja kasutuskõlbmatud tootmishooned ja mittekasutatavad rajatised (siloaugud, sõnniku-,

kütuse- , kemikaalihoidlad jne) tuleb likvideerida või korrastada. Ehitamisel endistele tööstusobjektidele, sh

põllumajanduslike tööstusobjektide alale, tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne

ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.

Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda. Teadaolevalt ei

asu Kastre vallas ühtegi jääkreostusobjekti.

Maa-alade arendamisel tuleb jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist.

Kaitseministeeriumiga tuleb teha koostööd ja kooskõlastada planeering, kui planeeringuga kavandatakse

tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime

vähenemise ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust

ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui planeeringualal asub laevatav

sisevesi.

Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõttega seotud planeeringu või ehitusprojekti koostamisel lähtuda

kemikaaliseadusest tulenevatest erinõuetest maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel.

2.1.3 PIIRDED

Tiheasustusalal (v.a kui soovitakse rajada spordirajatisi, mänguplatse või -väljakuid) on piirdeaedade

maksimaalne kõrgus kuni 1,5 meetrit. Põhjendatud juhtudel on erandina vallavalitsuse loal lubatud ka

kõrgemate aedade ehitamine (nt loomade tõkestamiseks või muu funktsionaalne põhjus). Spordirajatistel,

mänguplatsidel ja -väljakutel on turvalisuse tagamiseks lubatud ka kõrgemate piirdeaedade rajamine.

Lubatud on rajada poolläbipaistvaid (sobivad materjalid puit, kivi ja metall) piirdeaedu. Keelatud on

massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade rajamine, v.a kohtades, kus see võib osutuda

vajalikuks tolmu- ja müratõrje eesmärgil. Aed peab sobituma piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Piirdeaia

rajamine ei ole kohustuslik. Müra- ja tolmutõkete rajamine on lubatud.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

17 / 94

Piirete kavandamisel tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, siis kui ehitamisega kaasnevad kaevetööd.

Ridaelamu juurde piirde rajamise eelduseks on, et ehitisteatise ja ehitusprojekti esitamisel vallale tuleb

esitada ka notariaalne kasutuskord, milles on märgitud ühiskasutuses olev ala, mida kasutatakse ja

hooldatakse kõigi omanike poolt ühiselt ning ridaelamuboksi omaniku ainukasutatav ala, millel toimetab

ainult ridaelamuboksi omanik.

Hajaasustuses ei seata nõudeid aedade kõrgusele. Tagada tuleb piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline

sobivus konkreetsesse asukohta.

Tiheasustusalal on piirded lubatud rajada üksnes katastriüksuse piirile v.a paariselamute ja ridaelamute

puhul, kus piire on lubatud ka ridaelamubokside vahele kui külg ei piirne kõnnitee, tee, tänava või

maanteega ning kus aiad/piirded jääksid elamute vahele ja tekitaksid siseõu, mis pole avalikult vaadeldav.

Ridaelamubokside vahele rajatavad piirded peavad olema ühtse lahendusega (sh kõrgusega).

Tiheasustusalal tuleb teepoolne piire rajada vähemalt 1 m katastriüksuse piirist sissepoole ja

hajaasustusalal vähemalt 2 m sissepoole. Piirded ei tohi mõjutada liiklusohutuse toimimist. Ristmikul või

ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust ristmikul.

Piirdeid ei ole lubatud rajada väljaspoole oma katastriüksuse piire. Tiheasustusalal piirdena rajatud hekk ei

tohi tänavapoolsel küljel olla kõrgem kui 1,5 meetrit (naabritevahelise siseaia osas hekile kõrguspiirangut

ei määrata). Hekk ei tohi ulatuda üle katastriüksuse piiri (vajalik taimede piiramine).

Piirde paigaldamisel teepoolsele küljele tuleks arvestada lume tõrjel tekkivate vallidega, mis võib

kahjustada piiret, kui see on liialt katastriüksuse piiril.

Vaatekoridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekk) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku

vaadeldavust. Vajadusel tuleb projekteerimisel koostada vaadete analüüs eraldi peatükina.

Kui kinnistu piir ulatub veekogu veepiirini (või vette), ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist

kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel takistada (haljastus vms). Kallasraja laius on

laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse

lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel

juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kaldaomanik peab igaühel

lubama kallasrada kasutada.

Mõisaparkides, mis on kultuurimälestistena kaitse all, ei ole katastriüksuste piiramine piirdeaiaga üldjuhul

lubatud, kuna see rikub mõisapargi terviklikkust.

Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, kuid see ei tohi

hõlmata rohkem kui 0,4 ha suurust maa-ala.

2.1.4 HALJASTUS

Tiheasustusalal peab hoonestatud katastriüksusest (mõeldud on elamu, eritingimustega elamu, äri ja

ühiskondlike ehitiste maa-alasid) vähemalt 30% olema haljastatud ning vähemalt 10% katastriüksuse

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

18 / 94

pindalast peab olema kõrghaljastatud2, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Kõrghaljastuse

protsent on sisse arvestatud haljastuse pindalasse. Tootmise maa-ala (v.a päikeseelektrijaamad)

katastriüksuse pindalast peab vähemalt 20% moodustama haljastus, millest 60% peab olema

kõrghaljastus. Kui katastriüksusele kavandatakse või rekonstrueeritakse ulatuslikku kõvakattega

laoplatsi/teenindusõue, peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks rajama eraldushaljastuse

põõsaste või kõrghaljastusega. Võimaluse korral tuleb suuremad laoplatsid liigendada ja vähem

kasutatavad alad katta vett läbilaskvate pinnakattematerjalidega. Tiheasustusaladel eelistada

kõrghaljastusena kõrgeid põõsaid ning madalaid puid.

Kõrghaljastust ei ole lubatud rajada väljapoole oma katastriüksuse piire ning tuleb jälgida, et täiskasvanud

puude võraprojektisoon tulevikus ei ulatuks naaberkatastriüksusele.

Hajaasustuses tuleb uute hoonete ja rajatiste rajamisel loodusläheduse tagamiseks säilitada maksimaalselt

kõrghaljastust – raie on lubatud üksnes ehitusalale jäävatele üksikutele puudele. Hoone ja taristu lahendus

peab olema võimalikult optimaalne ja kõrghaljastust säästev.

Haljastuse nõuet tuleb jälgida seni hoonestamata ja uute katastriüksuste puhul, detailplaneeringute

koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel.

Projektis tuleb määrata katastriüksuse heakorrastamise põhimõtted.

Säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid tootmis- ja elamualade eraldamiseks, liiklusmagistraalide ja

raudtee äärde.

Lahendada arendatavate alade haljastuse hooldamine ja jäätmekäitlus. Soovitatav on avalikus kasutuses

hoonete kavandamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks

koostada maastikuarhitektuurne projekt.

Süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja vähendamiseks) tuleb

soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende kujundamist.

Põllumajanduses tuleb vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav kuivendada

süsinikuvaru säilitamise eesmärgil (seda nii põllumajandusliku kasutusega turvasmuldade kui ka

metsamaana kasutatavatel turbaaladel).

Iga arendatava elamu maa-ala katastriüksuse kohta peab olema vähemalt üks puhke- ja virgestustegevuse

maa-ala (soovitatavalt koos välja arendatud mänguväljakuga) või muu sotsiaalset teenust arendada

võimaldav maa-ala (nt ühiskondlike ehitise maa-ala), mille suurus on vähemalt 10% kogu planeeritavast

alast (sinna alla ei arvestata teid ja tänavaid). Korterelamute piirkondades tuleb arvestada 15%-ga. Antud

nõude võib kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse alusel asendada mõne muu kompenseeriva meetmega (nt

avaliku infrastruktuuri arendamisega). Kohalik omavalitsus võib teha põhjendatud juhul kaalutletud otsuse

väiksema või suurema osakaalu kohta sõltuvalt ala paiknemisest (nt kui tegemist on tiheasustusalaga, kus

roheluse järgi on suurem vajadus või loodusliku ilmega alade piirkonnas, kus ümbritseva roheala osakaal

on juba kõrge). Kui elamualade kõrval asub olemasolev park või muu munitsipaalomandis rekreatsiooni

2 Kõrghaljastuse pindala arvutamisel arvestatakse olemasolevate võrade ja/või kavandatavate täiskasvanud puude võra (laiuse) projektsiooni.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

19 / 94

otstarbel kasutatav maa, siis on kohalikul omavalitsusel õigus haljasalade osakaalu vähendada ning nõuda

elamuala arendajalt olemasoleva maa arendamisega seotud ühekordset kompensatsiooni.

2.1.5 KÕRGENDATUD AVALIKU HUVIGA (KAH) ALADE METSADE MAJANDAMINE

Kõrgendatud avaliku huviga aladena käsitletakse riigimetsasid, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud

avalik huvi (KAH). Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid

planeeritud töödest. Kõrgendatud avaliku huviga aladel tuleb raied kooskõlastada kohaliku omavalitsusega

enne metsateatise esitamist. Teavitamisega ning vajadusel arutelude korraldamisega tegeleb Riigimetsa

Majandamise Keskus.

Kõrgendatud avaliku huviga metsad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel ning nende alade hulka

kuuluvad metsad, mis asuvad:

1) tiheasustusalade territooriumil ning nendega vahetult piirnevatel asula või ehitiste kaitseks

õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju

leviku tõkestamiseks määratud aladel (puhke- ja virgestustegevuse maa-aladel ning haljasala maa-

aladel);

2) avalikes aktiivses rekreatiivses kasutuses olevatel või nendega vahetult piirnevatel aladel;

3) aladel, millel asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik, kasutuses olev

kohaliku kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku

kogukonna traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik.

Kui KAH-alal asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik, mis on kohaliku

kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna

traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik, vajab lageraie üle otsustamine erinevate osapoolte kaasamist.

Mälestise alal tuleb lageraie kavandamisel esmalt kontakteeruda Muinsuskaitseametiga.

Üldplaneeringus määratud KAH aladel kasvavate metsade majandamise kavadele/plaanidele võib kohalik

omavalitsus seada tingimusi raieliigile, lageraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu

vanusele. Kohalik omavalitsus kokkuleppel RMK-ga võib KAH aladel kasvavate metsade majandamise

kavadele/plaanidele seada tingimusi ka raie mahule kava kehtivusajal. Lisaks arvestab kohalik omavalitsus

metsakava- või teatise kooskõlastamisel järgmisi põhimõtteid:

 metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb;

 raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

 raieviis tuleb valida sõltuvalt metsa kasvutingimustest ja samaväärse metsa uuendamise

võimalustest raiealal, tiheasustusega alade lon soovituslik rakendada eelkõige turberaiet

(turberaiet tehakse, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise);

 lageraie tiheasustusega aladel on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul;

 enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel. Uuel langil

ei tohi alustada lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab vähemalt 2 meetri kõrgune noor

mets;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

20 / 94

 teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või

säilikpuude suuremaid gruppe;

 lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil;

 noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;

 eriolukordade, tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse

muudatusi.

KAH alade metsaks määratud maa-alal ei ole lubatud hoonestamise eesmärgil uute katastriüksuste

moodustamine ja hoonete ehitamine v.a puhkeotstarbelisi hooneid.

KAH alade kohta nimetatud tingimused ei kehti raadamise korral, mis eelneb maavarade kaevandamisele.

2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu koostamine on nõutav

planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega aladel ja juhtudel.

Alad, millel detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:

 Roiu alevik (tulenevalt planeerimisseadusest ja kohustuslik planeerimisseaduses toodud juhtudel);

 Võnnu alevik (tulenevalt planeerimisseadusest ja kohustuslik planeerimisseaduses toodud

juhtudel).

Juhud, millal detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:

 katastriüksuse jagamisel, kui soovitakse katastriüksus jagada enam kui kolmeks ja igale

katastriüksusele taotletakse ehitusõigust;

 üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli,

puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel;

 ridaelamu või korruselamu ehitamisel;

 sadama (sh sadama laiendamisel), lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ehitamisel

või muu ehitis, mille rajamisega võib kaasneda oluline avalik huvi;

 tootmise- ja äri maa-ala planeerimisel ja hoone/rajatise ehitamisel, kui tootmisest või äritegevusest

tulenevad mõjud (müra, saast, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest ning

mõjutavad lähiümbrust või kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitusaluse pinnaga tootmis-, äri või

laohoonet. Koos detailplaneeringuga tuleb hinnata majandusele, sotsiaalsele ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid planeeringu koostamise käigus;

• välja arvatud, kui hoone/rajatis jääb elamutest ja teistest häiringu suhtes tundlikest aladest

vähemalt 500 m kaugusele ja on olemas kõrghaljastuslik puhverala;

• detailplaneeringu kohustus puudub, kui on tegemist olemasoleva hoone laiendamise ja/või

rekonstrueerimisega ning jätkub hoones seni toimunud tegevus ja kasutus (kasutusperiood

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

21 / 94

jääb viimase kaheksa aasta vahemikku, kuid ei pea olema järjepidev) ja hoone/rajatis jääb

elamutest ja teistest häiringu suhtes tundlikest aladest vähemalt 500 m kaugusele.

 uue loomapidamishoone rajamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine;

 äri- või tootmishoone rajamisel suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse;

 elamute ehitamisel eritingimustega elamu maa-alal, kui see kattub Emajõe 1% üleujutustasemega;

 päikeseelektrijaama rajamisel, mille rajatise pindala3 ületab 2 ha.

Juhud, millal detailplaneeringu koostamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega või

antakse projekteerimistingimused läbi avatud menetluse:

 miljööväärtuslikel aladel;

 soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama rajamisel;

 kergliiklustee rajamisel;

 üksiku tuulegeneraatori rajamisel;

 päikeseelektrijaama rajamisel, mille rajatise pindala jääb alla 2 ha.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida peatükis 2.5 maakasutuse juhtotstarvetele määratud

maakasutus- ja ehitustingimusi ja peatükkides 3-8 asukohast tulenevaid kohaspetsiifilisi tingimusi.

Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi,

võimaldab kehtiv seadustik väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avatud menetluse. Kohalik

omavalitsus võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida

üldplaneeringus ei ole ette nähtud.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlemisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi eripärast ja

kontaktvööndi iseloomust ning järgmistest põhimõtetest: oluline avalik huvi, kaasnevad häiringud

naaberaladele, kavandatava arendustegevuse asjakohane mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev

vajadus avalikkusega konsulteerimise järele.

Avaliku huvi tuvastamiseks on vaja analüüsida rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja

kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis, kui mõju ulatub kinnistu piirist kaugemale ehk

rajatis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada, kui mõjutatud on ainult asukoha

kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed.

Olulise avaliku huviga rajatiseks võib pidada selliseid rajatisi, mis pälvivad avalikkuse tähelepanu oma

erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid on varem ehitatud ja

on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis.

Detailplaneeringu eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala,

kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama,

kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või

kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

3 Kõik ehitised, mis on vajalikud päikeseelektrijaama toimimiseks, sh piirdeaed, peavad mahuma 2 ha pindala sisse. Vastasel korral on vajalik koostada detailplaneering.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

22 / 94

Üldplaneering annab täiendavad suunised projekteerimistingimuste andmise kohta

detailplaneeringu olemasolul vastavalt ehitusseadustikule § 27. Nõutud on kehtiva detailplaneeringu

alal vähemalt ühe planeeritud tänava ulatuses koostada ühtne arhitektuurne kava, kui

projekteerimistingimustega täpsustatakse detailplaneeringus käsitletud:

1) hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist

või nihutamist;

2) kõrguse muutmist;

3) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;

4) planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust.

Suurema mahuga muudatuste vajaduse korral on asjakohane koostada uus detailplaneering sel moel, et

planeeringu ala on valitud piisava ulatusega tagamaks tänava ruumilist arengut terviklikult ning ühtsetel

põhimõtetel (st üldjuhul koostatakse detailplaneering vähemalt ühe varasemas planeeringus kavandatud

tänava ulatuses).

Olemasolevate arendusalade laiendamise või uute arendusalade rajamise kavandamise eelduseks on

piisaval arvul lasteaia- ja koolikohtade (arvestusega vähemalt 2 lasteaia- ja 2 koolikohta elamuühiku kohta)

olemasolu piirkonnas, hinnangu lasteaia- ja koolikohtade olemasolule annab kohalik omavalitsusus.

Täiendavate teenuste planeerimise vajadus selgitatakse välja valla ja arendaja koostöös, võttes

olemasolevale ehitatud keskkonnale lisaks arvesse ka juba kehtestatud detailplaneeringutega planeeritud

lahendusi. Kui lasteaia- ja koolikohti ning täiendavaid teenuseid ei ole võimalik kokkuleppel arendajaga

tagada, on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneeringut mitte algatada. Elamuala detailplaneeringu

koostamisel on vallavalitsusel õigus kuni 10% planeeritavast maast määrata piirkonda teenindavaks

üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), vt ptk 2.5.2 punkt 20.

2.3 Tiheasustusalad

Tiheasustusalade määratlemise lähtekohaks on maakonnaplaneeringus sätestatud üldplaneeringu

koostamisele kehtestatud põhimõtted4. Samuti Kastre vallaks liitunud endiste omavalitsuste

üldplaneeringud.

Tiheasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista ala, mida iseloomustab olemasoleva hoonestuse

kompaktsus, sidustatud avalik tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja funktsioonide mitmekesisus.

Tiheasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista samuti sellist ala, mida üldplaneeringutega seatavate

maakasutustingimuste kaudu ja olemasolevaid eeldusi arvestades saab kujundada sellistele tunnustele

vastavaks, ehituslikult tihedaks ja intensiivse kasutusega ruumiks. Tiheasustusalasid ei saa aga samastada

maakonnaplaneeringus sätesatud tiheasumitega. Tiheasustusala arvestab küll maakonnaplaneeringus

sätestatud tiheasumi põhimõttega selle ala funktsionaalse terviku osas ja eristumisega ümbritsevast

piirkonnast, kuid selle kompaktsuse sees võib hõlmata ka nt hoonestamisele mittekuuluvaid rekreatiivse

eesmärgiga alasid, mis samuti on kompaktse kvaiteetse eluruumi osa.

4 Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 5.1

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

23 / 94

Tiheasustusala sees on arvestatud ka kehtivate

ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, kus

eelkõige huvi ja olemasoleva taristu parema

ärakasutamise eeldus võimaldab hõlmata maad

ehituslikuks otstarbeks. Tervikuna on tihe-

asustusalsid määrates oluliselt vähendatud seni

kehtinud üldplaneerigutes elamumaa juht-

otstarbega alasid rahvastiku kasvu prognoosiga

parema kooskõla tagamiseks.

Skeem 2. Ignase tiheasustusala (TA8) Ignase külas.

Üldplaneeringuga määrataks tiheasustusalad:5

Aardlapalu (TA1), Aardla (TA2), Haaslaava (TA3), Mõra (TA4), Kurepalu (TA5), Roiu (TA6), Päkste

(TA7), Ignase (TA8), Kaagvere (TA9), Melliste (TA10), Poka (TA11), Võnnu (TA12), Mäksa (TA13).

Üldplaneeringuga ei määrata tiheasustusalasid maareformi seaduse tähenduses.

Tiheasustusalasid loetakse tiheasustusaladeks looduskaitseseaduseseaduse tähenduses ranna ja kalda

piiranguvööndi ulatuses, kus selline vöönd esineb.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringuga määratud tiheasumite piiride muutmiseks

(p 12).

2.4 Hajaasustusalad

Hajaasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista kogu valla territooriumi, mis ei ole määratud

tiheasustusalaks (p 2.3).

Hajaasutuses ei ole valdavalt määratud maakasutuse juhtotstarvet. Elamute kavandamine toimub

valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis jälgivad etteantud ehitustingimusi. Maakasutuse sihtotstarbe

muutmine toimub vastavalt õigusaktidele ning üldplaneeringule ja seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks,

kui tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringus toodud tingimustega.

Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi maakasutusotstarbeid vastavalt ettenähtud

tingimustele (ptk 2.5.4-2.5.20) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-

8). Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.5.4-

2.5.20 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala või juhuga, siis toimub ehitusloa kohustuslike hoonete kavandamine üldjuhul

projekteerimistingimuste alusel.

Kui alale on kehtestatud detailplaneering, lähtutakse ehitustegevusel detailplaneeringust.

5 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tiheas

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

24 / 94

Ehitustegevuse kavandamisel võtta arvesse hajaasustusele/külale omast struktuuri, s.o hoonestust,

põllumassiivide, metsamaakõlvikute, juurdepääsuteede jm maaelule iseloomulike objektide paiknemist.

Ennekõike tuleb hajaasustuses säilitada põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus võimalikult suures

ulatuses. Soodustada tuleb olemasolevate heinamaade hooldust läbi niitmise või karjatamise. Oluline on

heade põllumajandustavade järgimine (üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki

ohtu keskkonnale). Põllumajanduslike massiivide vahele on soovitatav säilitada ökoloogilisi elemente

(kivihunnikud, puittaimetikuga kaetud ribad).

Soovitused:

Raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei tekiks mürakoridore.

Metsa majandamisel arvestada tundlike alade (elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad) vahetus läheduses

esteetilise elukeskkonna tagamise eesmärgiga. Raied on soovitatav planeerida maastikku sobitatud

lankidena, vältida suurte avatud vaadete ja tuulekoridoride tekkimist. Raiete planeerimisel

elamupiirkondade läheduses võimalusel eelistada turberaiet lageraile.

2.4.1 ELUASEMEKOHA EHITAMINE HAJAASUSTUSALAL

Hajaasustusalal tuleb eluasemekoha ehitamisel arvestada järgmiste tingimustega:

1) lubatud on rajada üksik- ja paariselamuid;

2) uute moodustatavate elamu maa-ala katastriüksuste minimaalne suurus on 1 ha. Erandid kehtivad

järgmistel juhtudel:

 rohevõrgustikuga kaetud alal ja väärtuslikel põllumajandusmaadel on minimaalseks

katastriüksuse suuruseks 2 ha;

 Haaslava, Kaagvere ja Lääniste külas asuvatel eritingimustega elamu maa-aladel on

katastriüksuse minimaalne suurus 5 000 m2;

3) vallavalitsus omab kaalutlusõigust lubada eluasemekoha ehitamist ka väiksemale katastriüksusele

kui 1 ha, kui see on põhjendatud6;

4) metsamaa kõlvikule on eluasemekoha rajamine lubatud, kui katastriüksuse minimaalne suurus on

2 ha ja kavandatava tegevuse elluviimisel olemasolevast metsamaa kõlvikust vähemalt 75% säilib;

 kui katastriüksus jääb avaliku veekogu kalda piiranguvööndisse, siis ei ole lubatud

hoonestamise eesmärgil katastriüksuse jagamine väiksemaks kui 1 ha suurusteks

katastriüksusteks;

5) katastriüksuste ehitusaluseks pinnaks on maksimaalselt 20%, kuid mitte rohkem kui 1 000 m2;

6) hajaasustuse struktuuri säilitamiseks peab ehitamisel hoonekomplekside vaheline kaugus olema

vähemalt 50 m7;

7) elamute küttesüsteem lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka

elektrikatkestuste ajal;

6 Näiteks juhul kui katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ning katastriüksusele on võimalik mahutada kõik vajalik taristu või näiteks on väiksema katastriüksuse moodustamine vajalik, et sobituda piirkonna asustusstruktuuri (nt väärtuslikel maastikel). 7 Vahemaad arvestatakse ühe hoonekompleksi servast teise hoonekompleksi servani.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

25 / 94

8) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks põhihoone ja maksimaalselt 4 abihoonet. Hooned

peavad katastriüksusel paiknema kompaktselt. Põhjendatud erandjuhtudel on KOV-l õigus lubada

rohkem abihooneid;

9) hoonete arhitektuurne ilme peab sobima ümbruskonda;

 väljakujunenud üldilme säilitamiseks tuleb elamute ja kõrvalhoonete paigutamisel järgida

piirkonnale omaseid traditsioone, ehituslaadi ja maastikulist sobivust (näiteks järgmised

kriteeriumid: õuealade suurus; õuealade kaugus üksteisest, kui külgneb hoonestatud

katastriüksus(t)ega; kõrvalhoonete arv ning hoonestuse paigutus; hoone maht ning

katusekalle, kui uus või ümberehitatav hoone ei paikne üksikuna, vaid on hoonestatud

külamiljöös visuaalselt hästi nähtav);

 ühel katastriüksusel asuvad hooned, v.a kuni 20 m2 abihooned, peavad olema ühetüübilise

katusega (lamekatus, ühe kaldega katus või kahe kaldega katus). Erandid on valla

kaalutlusotsusega lubatud eriotstarbeliste hoonete puhul;

 hoonete katusekalle peab olema sarnane lähiümbruse katusekaldele;

 üksik- ja paariselamu harja lubatud kõrgus on maksimaalselt kuni 9 m maapinnast.

Abihoonete puhul on maksimaalne lubatud harjakõrgus lamekatuse puhul kuni 5 m ning

kahe kaldega katuse puhul kuni 7,5 m maapinnast;

10) hoone fassaadi materjaliks ei tohi kasutada plekki rohkem kui 25% hoone fassaadi pinnast;

11) uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal tagada nende varustatus tehniliste

infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike

negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine;

12) kui kavandatavale hoonele on vajalik juurdepääs, veevarustus ja reoveekäitlus rajamata või

projektiga lahendamata, on omavalitsusel õigus keelduda hoonele vastavalt kas kasutusloa või

ehitusloa väljastamisest;

13) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

14) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

15) kavandatavale eluhoonele tuleb tagada juurdepääs avalikult teelt;

16) kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid

ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhke-

ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala) analoogselt tiheasustusalale (vt ptk

2.5.2 p 20)

17) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

26 / 94

2.5 Maakasutuse juhtotstarbed

2.5.1 MÄÄRAMATA ALAD EHK VALGED ALAD

Valge ala üldplaneeringu maakasutuse kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse juhtotstarbeid ei

määrata. Antud alad asuvad hajaasustuses ning arendustegevuse kavandamisel tuleb järgida peatükis 2.4

toodud tingimusi.

2.5.2 ELAMU MAA-ALA

Elamu maa-ala on tiheasustusalal alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on

elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse, haljasala,

tehnoehitise (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks) ning transpordi maa-ala.

Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too kaasa arvestatavat müra, lõhna, tolmu,

vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist.

Tiheasustusalal maakasutus- ja ehitustingimused:

1) elamu maa-alale on lubatud ehitada üksikelamuid, paariselamuid, ridaelamuid ja korterelamuid

ning elamu juurde kuuluvaid abihooneid;

 Kurepalu külas on lubatud ehitada ainult üksik- ja paariselamuid;

2) katastriüksusele on lubatud rajada üks põhihoone ja maksimaalselt kaks abihoonet;

 erandina on korter- ja ridaelamute puhul lubatud ehitada katastriüksusele vaid 1

ühiskasutatav abihoone;

3) katastriüksuse minimaalsuurus üksikelamu ehitamisel on:

 Roiu ja Haaslava tiheasustusalal 2 000 m2;

 mujal 3 000 m2;

 erandina võib lubada enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud väiksemale

katastriüksusele ehitamist omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt lähipiirkonnas

kujunenud olemasolevast katastriüksuste struktuurist;

4) katastriüksuse minimaalsuurus paariselamu ehitamisel on:

 Roiu ja Haaslava tiheasustusalal 3 000 m2;

 mujal 4 000 m2;

5) katastriüksuse minimaalsuurus ridaelamu ehitamisel on 4 000 m2;

 ridaelamute kavandamisel peab katastriüksuse koormusindeks olema vähemalt 600 (see

tähendab, et ühe ridaelamuboksi kohta peab pinda olema vähemalt 600 m2);

6) katastriüksuse minimaalsuurus korterelamu ehitamisel on 4 000 m2;

 korterelamute kavandamisel peab katastriüksuse koormusindeks olema vähemalt 250

(see tähendab, et ühe korteri kohta peab pinda olema vähemalt 250 m2);

7) maksimaalne lubatud korruselisus:

 üksikelamu, paariselamu ja ridaelamu puhul 2 korrust;

 korterelamu puhul 3 korrust (korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul on 3,5

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

27 / 94

m). Kõrvuti rajatavate korterelamute kõrguste vahed tuleb liigendada ning lahendada

astmeliselt, et ei tekiks tajutavat kõrguste erinevust;

8) maksimaalne harjakõrgus:

 üksikelamu, paariselamu ja ridaelamu puhul on kahepoolse kaldega katusel

maksimaalne harjakõrgus 9 m ning lamekatusel maksimaalne harjakõrgus 7,5 m;

 korterelamu puhul 14 meetrit;

 abihoonete puhul 5 meetrit;

 lubatud on maapinna täitmine üleujutusohuga aladel, kus tuleb tagada hoonete ±0.00

minimaalne kõrgus;

 hoone suurima lubatud kõrguse sisse peavad mahtuma kõik hoone tehnilised seadmed ja

nende osad;

9) korterelamu maksimaalne püstakute arv on 2;

10) katastriüksuse maksimaalne ehitisealune pind nii üksik-, paaris-, rida- kui ka korterelamu korral

on 20%, kuid mitte rohkem kui 1 000 m2;

 korterelamute puhul ei tohi teede ja parkimisalade alune maa olla suurem haljastuse

alusest maast;

11) uue korterelamu või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav8 puhverala olemasoleva üksikelamu

või paariselamu vahele, mis tagab üksikelamule või paariselamule vajaliku privaatsuse;

12) uute korterelamute kasutuselevõtul tuleb alad välja arendada tervikuna;

13) uute korter- ja ridaelamute rajamine on lubatud piirkonda, kus on olemas võimalus liituda

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

14) uute korterelamute rajamine on lubatud piirkonda, kuhu on juba varem korterelamuid rajatud;

15) uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud

keskkonda, st tänava hoonestusjoont, lähiümbruses asuvate hoonete mahtu, katuse kuju ning

välisviimistlusmaterjale;

 olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete

projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist ja kujunenud miljööst;

 elamute rajamisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või

elamukvartalis vältida kõrvuti rajatavate majade puhul väga väikese katusekalde

erinevusi (näiteks 45° ja 50° või 20° ja 25° või veelgi vaiksemad vahed), sest see

jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme;

 kõrvuti asetsetavatel majadel tuleb eeskujuks valida ühe naabermaja katusekalle;

 hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus);

 üksik-, paaris- ja/või ridaelamute piirkonnas (nii juba olemasolevad kui ka

üldplaneeringuga kavandatud) tuleb korterelamute rajamisel kasutada astmelist

üleminekut, et ei tekiks väga tajutavat kõrguste erinevust. Korterelamute hoonete mahud

tuleb liigendada ning kõrgused projekteerida astmeliselt. Korterelamu ühe- ja

8 Piisavust hindab kohalik omavalitsus.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

28 / 94

kahekorruselised osad võivad moodustada katastriüksuse ehitisalusest pinnast

maksimaalselt 100% ja kolmekorruseline osa 50%;

16) välisvoodrita palkmaju ei ole lubatud ehitada ilma nurgalaudadeta (täisnurksed);

17) vanade puithoonete rekonstrueerimisel tuleks vältida naturaalseid materjale imiteerivaid

materjale (plastvoodrid, puiduimitatsiooniga plastaknad jms). Puitelamutel ei ole soovitatav

kasutada plastaknaid. See rikub hoone niiskusrežiimi ja tekitab haige maja sündroomi.

Plastaknaid on soovitatav puithoonel kasutada ainult sundventilatsiooni olemasolul;

 kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka imiteerivate materjalide

kasutamine. Kaalutlusotsuse tegemisel võetakse arvesse materjali esteetilist kvaliteeti,

loodussõbralikkust ja taaskasutuse võimalusi;

18) juurdeehituse kavandamisel tuleb lähtuda olemasoleva hoone või sarnaste naaberhoonete

kujundusvõtteist;

19) teedevõrgu planeerimisel tuleb üldjuhul arvestada, et läbi elamuala ei ole lubatud juurdepääsude

viimine äri ja tootmise maa-alale;

20) kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid

ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhke-

ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala). Teatud juhtudel on üldplaneeringu

maakasutuse joonisel ühiskondliku ehitiste maa-ala koos selle eelistatud asukohaga ära määratud.

Kui maakasutuse joonisel ei ole ühiskondlike ehitiste maa-ala asukoht ära määratud, tuleb asukoha

valikul lähtuda sellest, et ühiskondliku ehitise maa-alale oleks tagatud võimalikult hea ligipääs;

 kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu

kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega);

 kohalik omavalitsus võib teha põhjendatud juhul kaalutletud otsuse väiksema või suurema

osakaalu kohta sõltuvalt ala paiknemisest (nt kui tegemist on tiheasustusalaga, kus

roheluse järgi on suurem vajadus või loodusliku ilmega alade piirkonnas, kus ümbritseva

roheala osakaal on juba kõrge);

 kui elamualade kõrval asub olemasolev park või muu munitsipaalomandis rekreatsiooni

otstarbel kasutatav maa, siis on kohalikul omavalitsusel õigus haljasalade osakaalu

vähendada ning nõuda elamuala arendajalt olemasoleva maa arendamisega seotud

ühekordset kompensatsiooni;

21) kui varasema detailplaneeringuga on kehtestatud puhke- ja virgestustegevuse maa-ala

maakasutuse juhtotstarve, siis uue detailplaneeringu tegemisega seda muuta ei saa, välja arvatud

juhul, kui soovitakse uue detailplaneeringuga anda puhke- ja virgestustegevuse maa-alale

ühiskondliku ehitise maa-ala juhtotstarve;

22) uue elamu maa-ala katastriüksuste moodustamisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused

avalike veekogude kallasrajale arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega;

23) ehituskeeluvöönd ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest

maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks;

24) hoonele tuleb paigaldada aadress ja/või maja number ning lipuvarda hoidja;

25) korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud);

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

29 / 94

26) hoonele ei väljastata ehitusluba ja kasutusluba enne hoone toimimiseks vajaliku taristu

(tehnovõrgud, juurdepääsuteed) väljaehitamist;

27) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

28) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

29) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

2.5.3 ERITINGIMUSTEGA ELAMU MAA-ALA

Eritingimustega elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Eritingimustega

elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist

teenindav maa. Eritingimustega elamu maa-ala lubab elamuarendust hajusamalt võrreldes ptk-s

2.5.2 „Elamu maa-ala“ toodud elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega. Hajusam elamute

paiknemine on vajalik piirkondades, kus seda tingivad looduslikud eripärasused (nt üleujutusohuga

aladel) või kus on saavutatud sellekohane kogukondlik kokkulepe.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse, haljasala,

tehnoehitise (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks) ning transpordi maa-ala.

Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too kaasa arvestatavat müra, lõhna, tolmu,

vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) lubatud on rajada üksik- ja paariselamuid;

 Päkste tiheasustusalal on eritingimustega elamu maa-alale lubatud rajada vaid

üksikelamuid;

 Haaslava tiheasustusalal asuva Tiku katastriüksuse maa-alale on lubatud rajada

vaid üksikelamuid;

2) katastriüksuse minimaalsuurus on:

 tiheasustusalal üksikelamu ehitamisel 3 000 m2, erandina on Päkste küla tiheasustusalal

lubatud katastriüksuse minimaalsuurus 5 000 m2;

 hajasustuses üksikelamu ehitamisel 5 000 m2

 paariselamu ehitamisel nii tiheasustusalal kui ka hajasutuses 7 000 m2;

3) katastriüksuste ehitsealuseks pinnaks on maksimaalselt 20%, kuid mitte rohkem kui 1 000 m2;

4) elamute küttesüsteem lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka

elektrikatkestuste ajal;

5) põhihoone suurim maapealsete korruste arv 2;

6) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks põhihoone ja maksimaalselt kaks abihoonet. Hooned

peavad katastriüksusel paiknema kompaktselt;

7) hoonete arhitektuurne ilme peab sobima ümbruskonda;

 väljakujunenud üldilme säilitamiseks tuleb elamute ja kõrvalhoonete paigutamisel järgida

piirkonnale omaseid traditsioone, ehituslaadi ja maastikulist sobivust (näiteks järgmised

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

30 / 94

kriteeriumid: õuealade suurus; õuealade kaugus üksteisest, kui külgneb hoonestatud

katastriüksus(t)ega; kõrvalhoonete arv ning hoonestuse paigutus; hoone maht ning

katusekalle, kui uus või ümberehitatav hoone ei paikne üksikuna, vaid on hoonestatud

külamiljöös visuaalselt hästi nähtav);

8) elamu lubatud harja kõrgus on kahepoolse kaldega katuse puhul kuni 9 m ning lamekatuse puhul

kuni 7,5 m maapinnast. Abihooned on lubatud harjakõrgusega kuni 5 m maapinnast;

9) uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal tagada nende varustatus tehniliste

infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike

negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine;

10) kui kavandatavale hoonele on vajalik juurdepääs, veevarustus ja reoveekäitlus rajamata või

projektiga lahendamata, on omavalitsusel õigus keelduda hoonele vastavalt kas kasutusloa või

ehitusloa väljastamisest;

11) kui ala kattub 1% üleujutustasemega, tuleb elamute ehitamiseks koostada detailplaneering;

12) enne detailplaneeringu lahenduse koostamist on vajalik läbi viia kaitsealuste taimeliikide inventuur

(nendel katastriüksustel, millel EELIS-e andmetel kaitsealused taimeliigid teadaolevalt levivad);

13) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

14) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

15) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

16) kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid

ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhke-

ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala) analoogselt tiheasustusalale (vt ptk

2.5.2 p 20)

2.5.4 ÜHISKONDLIKU EHITISE MAA-ALA

Ühiskondliku ehitiste maa-ala on avalikkusele suunatud ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning

ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja

administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-

, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning

loomaaia ja botaanikaaia maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, elamu, puhke- ja virgestustegevuse, haljasala, tehnoehitise ning

transpordi maa-ala.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) ühiskondliku ehitiste maa-ala kõrvalotstarbe korral tuleb võimalusel üldkasutatavad ruumid

eelistatult rajada hoonete esimestele korrustele, et säilitada avatud laialt kasutatav avalik ruum;

2) haridusasutuse rajamiseks detailplaneeringu koostamisel pöörata erilist tähelepanu

liiklusohutusele, detailplaneeringu koostamisel haarata planeeringualasse ka piirnevad tänavad;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

31 / 94

3) elamualasse kavandatava ühiskondlike ehitiste maa-ala arendamine ei tohi halvendada kogu

elamuala elukvaliteeti;

4) katastriüksuse ehitsealune pind on kuni 40%;

5) vähemalt 20% planeeritud ühiskondlike ehitiste maa-alast tuleb haljastada;

 vähemalt 2/3 haljastatavast alast peab moodustama kõrghaljastus;

6) säilitada ja/või rajada katastriüksusele kujundatud kvaliteetne väliruum;

7) ühiskondlikule hoonele tuleb tagada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugav juurdepääs ning

parkimislahendused erinevatele liikumisvahenditele (nt jalgratas, sõiduauto, buss);

8) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Täpsemad parklate rajamise tingimused on toodud

peatükis 5.1.3;

9) tiheasustusaladel ühiskondlike ehitiste maa-ala arendamisel tuleb tähelepanu pöörata jalgratta- ja

jalgtee tervikliku võrgustiku väljatöötamisele ning piisava arvu parkimiskohtade tagamiseks;

10) arendus- ja ehitustegevusel tuleb arvestada erivajaduste ja puuetega inimestega;

11) ühiskondlike hoonete kavandamisel eelistada alasid, mis ei asu tootmisalade või potentsiaalselt

ohtliku ettevõtte (nt tankla) vahetus läheduses. Alternatiivsete asukohtade puudumisel kasutada

mõju leevendavaid meetmeid (nt mänguväljakud planeerida teest/tootmishoonest kaugemale ja

suunaga teest eemale, kõrgema ja tihedama haljastuse (nt hekk) rajamine tee ja objekti vahele

teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja ohtlike mõjude vähendamiseks);

12) tagada kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses;

13) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

14) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

15) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

Maakasutuse konkreetsed arengusuunad:

1) Haaslava külla Mõra jõe lähedusse kavandatud ühiskondliku ehitise maa-ala (skeem 3) on

planeeritud arendada välja perspektiivis kooli, lasteaia ja/või hooldekoduna.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

32 / 94

Skeem 3. Punase punktiirjoonega on märgitud ühiskondliku ehitise maa-ala, mis on planeeritud välja arendada

perspektiivis kooli, lasteaia ja/või hooldekoduna.

2.5.5 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA

Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste

maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, elamu, haljasala, tehnoehitise ning transpordi

maa-ala.

Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist,

sportimist ja lõõgastumist. Tegemist on aladega, kuhu on võimalik ehitada hooajalisi hooneid ja

aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist

jms. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks on lubatud puhke- ja

virgestustegevuse maa-alale rajada ka ühiskondlikke ehitisi.

Lubatud maksimaalne hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on 15% (detailplaneeringu

koostamisel kuni 30%), kuid puhkerajatiste (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) pinna

suhe katastriüksuse kogupinda võib olla kuni 80%.

Olemasolevad ning planeeritud puhkekohad on näidatud väärtuste ja piirangute kaardil.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) aladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada looduslikku pinnast ning keskkonda;

2) lahendada tuleb kergliiklejate juurdepääs maa-aladele, puhkealade heakord ning ohutus, samuti

jäätmekäitlus;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

33 / 94

3) kui üldplaneeringuga kavandatud puhkealale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb

puhkeala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks;

4) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt või eskiis,

millega lahendatakse haljastus, heakord, väikevormid (pingid, kiiged, viidad vms), liikumisteed ja -

rajad, parkimine jm vajalik;

5) säilitada munitsipaalmaana kohalike elanike traditsioonilised kooskäimispaigad;

6) massiürituseks9 planeeritud aladel tuleb sündmuste organiseerimisel arvestada paiga

taluvuskoormusega. Taluvuskoormusega arvestamisel analüüsida nii inimeste häiringu taset kui

ka looduse taastumisvõimet;

7) tagada kohtvalgustite olemasolu enamkasutatavatel puhkealadel;

8) teede kaitsevööndis tuleb vajadusel rakendada negatiivset mõju (müra, tolm ja heitgaasid)

leevendavaid meetmeid (nt hekid, puhveralad, müratõkke seinad);

9) maardla aladel, kus maavaravaru on ammendamata, on võimalik puhkeotstarbelisi rajatisi rajada

vaid ajutiste ehitistena, seejuurdes on vajalik igakordne maapõueseaduse kohane kooskõlastus

või luba;

10) hoonete välisviimistluses tuleb kasutada looduslikke materjale. Imiteerivate materjalide kasutamine

on keelatud;

11) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

2.5.6 HALJASALA MAA-ALA

Haljasala maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park,

poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni.

Lisaks kuuluvad nende alla eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega

ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest.

Lubatud kõrvalotstarbed: tehnoehitise ning transpordi maa-ala.

Haljasala maa-ala üldised arendamise põhimõtted:

1) ehitustegevus lubatud ei ole, välja arvatud uute teede rajamine, haljasala rajamistööd ning

tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste

rajamine;

2) tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevaid põlispuid10;

3) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

2.5.7 KAITSEHALJASTUSE MAA-ALA

Kaitsehaljastuse maa-ala on kõrghaljastuse säilitamiseks ja rajamiseks ette nähtud ala, mille

eesmärk on kaitsta lähialasid õhusaaste, müra, tuule, tuleohu vm häiriva mõju eest või neid

leevendada.

9 Massiürituseks loetakse sündmust, kui piiratud alal viibib üheaegselt üle 50 inimese. 10 Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega nii kodumaist kui ka võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

34 / 94

Kõrvalotstarve on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel.

Kaitsehaljastusega maa-alad tuleb säilitada looduslikuna ning tagada seal kõrghaljastuse püsimine

maksimaalses võimalikus ulatuses. Kaitsehaljastuse aladele on soovitatav rajada mitmerindeline tihe

haljastus (v.a üldplaneeringus näidatud vaatekoridorides), kasutades näiteks tiheda võraga okaspuid, et

haljastuse müra vähendav toime oleks aastaringselt võimalikult tõhus. Ehitustegevus kaitsehaljastuse maa-

alal on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega.

2.5.8 AIANDUSE MAA-ALA

Aianduse maa-ala kasutatakse taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste oma tarbeks

kasvatamiseks ning hobiaianduseks.

Aianduse maa-ala maakasutustingimused:

1) aianduse maa-ala kasutamine ei anna õigust nimetatud maa ostmiseks;

2) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel;

3) aianduse maa-alal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga taimeliike.

2.5.9 SUPELRANNA MAA-ALA

Supelranna maa-ala on avalik supelrand/supluskoht.

Üldplaneeringuga planeeritakse perspektiivsed supelrannad (ja supluskohad) selleks sobivates

asukohtades. Supelranna maa-ala on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse

ja ujumise võimaldamine. Supelranna maa-ala (ja supluskohta) käsitletakse üldplaneeringus

looduskaitseseaduse tähenduses, mis tähendab, et üldplaneeringus märgitud supelranna maa-aladel on

lubatud püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi (nt pingid, prügikastid, riietuskabiinid,

palliplatsid, teisaldatavad tualetid, paviljon, varjualune, valgustid, grillimiskoht, juurdepääsemiseks

vajalikud teed ja parklad jms).

Olemasolevad ja perspektiivsed supelranna maa-alad on näidatud üldplaneeringu maakasutuse joonisel.

Olemasolevad ja perspektiivsed supluskohad (dubleerib superlranna maa-alasid) on näidatud väärtuste ja

piirangute joonisel.

2.5.10 ÄRI MAA-ALA

Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või

teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: elamu, ühiskondlike ehitiste, haljasala, transpordi, tootmise ning

tehnoehitise maa-ala.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) katastriüksuse moodustamisel on tiheasustusaladel lubatud väikseim suurus 1 500 m2;

2) katastriüksuste maksimaalne ehitisealune pind on 40%;

3) suurim lubatud harjakõrgus on kuni 14 meetrit;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

35 / 94

4) vähemalt 15% äri maa-ala katastriüksuse pindalast tuleb haljastada, millest vähemalt 60% peab

olema kõrghaljastatud, et saavutada looduslikuma ilmega ning ökoloogiliselt mitmekesine

keskkond;

5) alade planeerimisel ei tohi äritegevusega kaasnevad võimalikud mõjud (nt liiklusvoogude

suurenemine, müra, ebameeldiv lõhn) avaldada elamu maa-aladele, ühiskondlike ehitiste maa-

alale ja puhke- ja virgestustegevuse maa-alale olulist negatiivset häiringut;

6) katastriüksuse piirist väljapoole olulist häiringut eeldatavalt põhjustava ettevõtlusala arendamisel

(näiteks rekreatiivsed tegevused, mis põhjustavad müra), tuleb need eraldada elamu- ja

puhkealadest, kalmistust või ühiskondlikest ehitistest mitmerindelise kõrghaljastatud puhveralaga

(puu- ja põõsarinne, nii okas- kui lehtpuuliigid);

7) hoonestus peab sobima piirkonna arhitektuurse stiiliga (selleks tuleb projekteerimisel analüüsida

lähiümbruses enam levinud hoonestust ning tuua projekteerimisel esile sellega harmoneeruv

ühisosa);

8) kui tahetakse püstitada viilhalle, tente või sandwitch paneelidest ehitist, tuleb neid kujunduslikult

(maitsekalt) sobitada ümbritsevasse keskkonda ja/või haljastusega varjestada;

9) parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile;

10) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Täpsemad parklate rajamise tingimused on toodud

peatükis 5.1.3;

11) tiheasustusalal uue äri maa-ala katastriüksuste moodustamisel tuleb tagada avalikud

juurdepääsuvõimalused avalike veekogude kallasrajale arvestades juba olemasolevate

juurdepääsudega;

12) hajaasustuses toimub äri maa-alade arendamine üldjuhul projekteerimistingimustega,

tiheasustuses läbi detailplaneeringu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kohalik omavalitsus võib

kaalutlusotsusega nõuda detailplaneeringu koostamist hajaasustuses;

13) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

14) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

15) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

Maakasutuse konkreetsed arengusuunad:

1) Üldplaneeringuga Unikülla Vooremäe piirkonda kavandatud äri maa-alad on lubatud võtta

kasutusele vaid sellistel ärilistel eesmärkidel, mis on seotud turismi ning puhke- ja

sporditegevustega (nt majutusasutus, suusabaas jne).

2.5.11 TOOTMISE MAA-ALA

Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa, mille moodustab tootmis- ja

tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sh laohooned ning põllumajandusehitistega

seotud maad.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

36 / 94

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, mäetööstuse, turbatööstuse, jäätmekäitluse, tehnoehitise ning

transpordi maa-ala.

Tootmise maa-ala kõrvalotstarbe määramise korral tiheasustusaladel ei ole maa-alal lubatud

kavandada tootmistegevust, millega kaasneb keskkonnaoht.

Tootmise maa-alade arendusel tuleb eelistada olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimist või

varasemalt tootmise maa-alana kasutuses olnud aladele ehitamist, sest seal on üldjuhul olemas

infrastruktuur ning muud eeldused tootmise maa-ala arendamiseks. Samuti on olemasolevate maade

arendamine oluline seal potentsiaalselt paikneva jääkreostuse tuvastamiseks ja likvideerimiseks.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) olemasolevatel tiheasustusaladel või nende vahetus läheduses tuleb eelistada väiketootmist;

2) tootmise maa-ala kõrvalotstarbena on lubatud kuni 40% äri maa-ala, tingimusel et tagatakse

nõuetekohane parkimine omal katastriüksusel;

3) katastriüksuse maksimaalne ehitsealune pind on 40%;

4) Võnnu aleviku paisjärve piiranguvööndis paiknevatele tootmise maa-aladele ei ole lubatud

täiendavalt uusi hooneid rajada;

 olemasolevate hoonete laiendamine on lubatud;

5) tootmisaladel tuleb ette näha meetmed pinnase ja põhjavee saastuse vältimiseks (nt sademevee

kogumine, reostusohtlike tegevuste puhul kõvakattega väljakud, drenaažisüsteemid võimalike

mahavalgunud reostuste kogumiseks jmt);

6) vähemalt 20% tootmise maa-ala (v.a päikeseelektrijaamad) katastriüksuse pindalast tuleb

haljastada, millest vähemalt 60% peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse nõue on vajalik nii

töökeskkonna parandamiseks kui ka tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete

keskkonnamõjude leevendamiseks;

 tootmishoonete arendamisel (v.a väiketootmise) elamu- ja puhkealade või ühiskondlike

hoonete naabrusesse tuleb need eraldada vähemalt 30 m laiuse kõrghaljastatud

puhveralaga. Kui tulenevalt katastriüksuse suurusest ei ole võimalik rajada 30 m

puhvertsooni, on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega võimalik kasutada ka teisi

leevendusmeetmeid (nt vähendada puhverala laiust, müraseinad vms). Puhverala tuleb

rajada tootmise maa-ala katastriüksusele. Vajadusel rakendada võimalikke negatiivseid

mõjusid leevendavaid meetmeid;

7) keskkonnaohuga tootmiste rajamine eluhoonele või elamu maa-alale lähemal kui 500 m ei ole

lubatud. Piirmäärast lähemale ehitamise hästi põhjendatud argumentide korral, mis tulenevad

maastikulisest paiknemisest vms looduskeskkonnast tingitud aspektist, tuleb eriti hoolikalt valida

rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju;

8) kui tootmise maa-ala arendamine võib keskkonnamõju eelhindamise põhjal endaga kaasa tuua

hoonest või katastriüksuselt väljuvat olulist negatiivset keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga

või projekteerimisega paralleelselt teostada keskkonnamõju hindamine;

9) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei

halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

37 / 94

 tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja

rakendada meetmeid, millega tuleb tagada eelkõige joogiveehaardeks olevate

põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel

arvestada põhjavee reostuse riskiga;

 välisõhu kvaliteeti negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustava) tootmistegevuse

planeerimist tuleb üldjuhul vältida tiheasustusaladel;

 kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed

keskkonnamõjud (sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb igakordselt hinnata

kaasnevaid mõjusid eelhindamise ja vajadusel KMH käigus, pöörates eritähelepanu

kumulatiivsetele mõjudele;

 nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb igati

soosida parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu

heitekoguste vähendamiseks;

 tootmistegevuse kavandamisel tuleb kasutada veekeskkonda säästvaid kaasaegseid

tehnoloogiaid ja seadmeid;

10) linnu- ja loomafarmide laiendamisel tuleb projekteerimistingimused anda avatud menetlusega;

11) kui tahetakse püstitada viilhalle, tente või sandwitch paneelidest ehitist, tuleb neid kujunduslikult

(maitsekalt) sobitada ümbritsevasse keskkonda ja/või haljastusega varjestada;

12) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Täpsemad parklate rajamise tingimused on toodud

peatükis 5.1.3;

13) ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topo-

geodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring, vajadusel radooniuuring);

 kaardid tuleb esitada CAD-programmi failivormingus;

14) uusi hooneid on Emajõe kaldale lubatud planeerida ainult peatükis 3.2 toodud tingimustel;

15) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

2.5.12 KALMISTU MAA-ALA

Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium)

maa-ala.

Kastre vallas asub neli kalmistut: Tuigo, Ahunapalu, Võnnu uus ja Võnnu vana kalmistu.

Kalmistute rajamine, haldamine ja kasutamine on reguleeritud kalmistuseadusega ja

looduskaitseseadusega.

Elamute ja ühiskondlike ehitiste planeerimisel on soovitatav jätta katastriüksuse ja kalmistu piiri vahele

vähemalt 30 m ulatuses kõrghaljastatud puhverala.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

38 / 94

2.5.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA

Maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus

selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse

keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.

Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala,

transpordi maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud

ka väiketootmine.

Üldplaneeringuga ei määrata juhtotstarvete osakaalu. Vastavalt juhtotstarbele määratakse maakasutus- ja

ehitustingimused, mis on kirjeldatud järgmiste peatükkide 2.5.2 „Elamu maa-ala“, 2.5.10 „Äri maa-ala“,

2.5.4 „Ühiskondlike ehitiste maa-ala“, 2.5.5 „Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala“, 2.5.20 „Transpordi

maa-ala“ ja 2.5.11 „Tootmise maa-ala“ all.

Mäksa mõisapargi (KLO1200233) ehitamise eritingimused:

1) üldplaneeringuga kavandatud segaotstarbega maa-aladel tuleb vältida ehitustegevust öösel

(23.00–7.00);

2) keelatud on segaotstarbega maa-aladele sellise tootmis- või äritegevuse rajamine, millega

kaasneb mürahäiring;

3) kodukaku ja tamme-kirjurähni leiukohas (EELIS-s näidatud) on puude raie ja mürarikas

ehitustegevus pesitsusperioodil (märtsist augustini) keelatud;

4) kui mõisaparki rajatakse uusi ehitisi (sh nt jalutusteid, istepinke, mänguväljakuid) tuleb kindlaks

teha, et ehitised ei jää kodukaku olemasoleva pesapuu või potentsiaalse pesapuu (puu, millel on

tunnuseid (nt räppetombud), et seda on kasutatud pesapuuna, aga hetkel ei ole see kasutuses)

vahetusse lähedusse. Selleks tuleks teha eelnevalt koostööd ornitoloogiga;

5) kodukaku pesapuu või potentsiaalse pesapuu raie on keelatud;

6) perspektiivsetel segaotstarbega maa-aladel enne vanade hoonete või varemete (nt korstnate)

lammutamist tuleb kindlaks teha, et need ei ole kasutuses kodukaku pesapaigana. Juhul kui on,

võib lammutamistööd teha vaid väljaspool liigi pesitsusperioodi veendudes esmalt isendi(te)

ohutuses.

Kaagvere mõisapargi (KLO1200229) ehitamise eritingimused:

1) keelatud on segafunktsiooniga maa-alale sellise tootmis- või äritegevuse rajamine, millega

kaasneb mürahäiring;

2) pesitsusperioodil (märtsist augustini) tuleb tamme-kirjurähni leiukohas vältida mürarikast

ehitustegevust ja puude raiet.

Lisaks eeltoodud tingimustele tuleb arvestada, et Mäksa (KLO1200233) ja Kaagvere (KLO1200229)

mõisaparkide puhul on tegemist kaitsealuste parkidega, kus kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud

piirangud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 sätestatud erisustega.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

39 / 94

2.5.14 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA

Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala, tootmise maa-ala ja/või transpordi maa-ala. Antud

juhtotstarve annab paindlikkust kombineerida ja valida maakasutuste vahel. Üldplaneeringuga ei määrata

otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutuse juhtotstarbele määratakse maakasutus- ja ehitustingimused, mis

on täpsemalt kirjas peatükkide 2.5.10 „Äri maa-ala“, 2.5.11 „Tootmise maa-ala“ ja 2.5.20 „Transpordi maa-

ala“ all.

2.5.15 SADAMA MAA-ALA

Sadama maa-ala on sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud

maa-ala ja akvatoorium.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse, tehnoehitise ning

transpordi maa-ala.

Sadamaregistri (2021) andmetel on Kastre vallas üks väikesadam nimega Ürgoru Paadisadam.

Planeeritud sadamad:

 Vana-Kastre külas (Kastre metskond 240 katastriüksus, 29101:001:0328) on Luunja sillast

allavoolu planeeritud sadama maa-alale lubatud rajada kaubasadam;

 Mäksa külas (Agali katastriüksus, 50102:001:0023) on planeeritud erasadama rajamine;

 Mäksa külas (Pargi tee 7 katastriüksus, 50102:001:0068) on planeeritud avaliku väiksesadama

rajamine. Vaadeldavale sadama maa-alale kavandatavad väikesadama ehitised on veesõidukite

sildumiskoht (koos paadikanaliga), sadama teenindushoone(d), slipp ja parkla;

 Sarakuste külas (Sarakuste katastriüksus, 50102:001:0027) on sadama maa-alale planeeritud

väikesadam;

 Veskimäe külas (Jõeääre katastriüksus, 50101:006:0161) on sadama maa-alale planeeritud

väikesadam.

Veeseaduse kohaselt on igasugune setendi eemaldamine süvendamine, millega tuleb arvestada

keskkonnalubade ja KMH vajaduse üle otsustamisel.

Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism,

rekreatsioon jne). Tulenevalt turismipotentsiaalist on eelnimetatud väikesadamate arenduse eesmärgiks

pakkuda külalissadama teenusstandardit (Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020, 2014).

Oluline on tagada hea ligipääs nii veekogu poolt kui maismaalt.

Üldplaneering toetab Kastre valla väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb

positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt valla arengukavale on

oluline sadamate ja muu toetava taristu arendamine.

Sadama maa-ala kasutamise ja arendamise põhimõtted:

1) vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele kalda ehituskeeluvöönd;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

40 / 94

2) parkimine tuleb lahendada sadama maa-ala katastriüksusel ja vastavalt normidele, omavalitsuse

kaalutlusotsusel ja kirjaliku kokkuleppe alusel võib ka mujal;

3) sadamates peavad olema jäätmemahutid jäätmete liigiti kogumiseks;

4) uute sadamate planeerimisel ja olemasolevate laiendamisel tuleb läbi viia vähemalt

keskkonnamõju eelhindamine, et analüüsida vee-elustikule ja/või kaldataimestikule ja/või

linnustikule olulise negatiivse mõju avaldumise võimalikkust. Vajadusel tuleb algatada KSH (või ka

hiljem KMH) mõjuala ulatuse ja mõju suuruse täpsustamiseks ja leevendusmeetmete

väljatöötamiseks. KMH käigus tuleb analüüsida negatiivse mõju avaldumise võimalikkust

kultuuripärandile;

5) uute sadamate planeerimisel ja olemasolevate laiendamisel tuleb läbi viia liiklusuuring

liikluskoormuse kasvu tuvastamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks;

6) veekogu kallastel tuleb tagada arheoloogiapärandi säilimine oma algsel asukohal. Sellel eesmärgil

tuleb sadamate arendus- ja süvendustöödel (ka olemasolevates väikesadamates) arendajal võtta

kasutusele meetmed arheoloogiapärandi säilimiseks, teostada asjakohased uuringud ja mõjude

hinnangud kultuuripärandile;

7) uue sadama rajamisel tuleb veekogu ökoloogilise seisundi ja veekvaliteedi kaitseks välistada

reostusainete jõudmine veekogusse nii kaldapiirkonna kui põhja- ja pinnavee kaudu. Seega on

arendajal vajalik rakendada meetmeid pinnase ja põhjavee saastamise vältimiseks;

8) juhul kui sadama kaevetööd tahetakse läbi viia vaadeldava mälestise alal või selle vahetus

läheduses, tuleb kontakteeruda Muinsuskaitseametiga (ning vajadusel taotleda Muinsuskaitse-

ametilt muinsuskaitse eritingimused), sest kaevetööde läbiviimisel on oht mälestist kahjustada.

Mälestise kohal või selle vahetus läheduses võib kaevetöid läbi viia ainult muinsuskaitseameti

spetsialisti vaatluse all ja juhendamisel;

9) Vana-Kastre küla kaubasadama, Mäksa küla erasadama ja Veskimäe küla väikesadama

arendustingimused:

 süvendustööd tuleb teostada madalvee perioodil, mil vooluhulk on väike ning aeglase

voolu tõttu on heljumi edasikanne allavoolu minimaalne;

 süvendamiseks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ja ei tohi põhjustada

täiendavat veereostust. Tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud reostuse

kohene likvideerimine;

 juhul kui jõesängist väljavõetavat materjali soovitatakse paigutada ümber pinnasele, tuleb

kindlaks teha, et see ei ole reostunud ning et pinnase ümberpaigutamine ei kujuta ohtu

keskkonnale;

10) Veskimäe küla väikesadama arendustingimused:

 piirkonnas leiduvate kaitsealuste käsitiivaliste kaitseks on oluline, et väikesadama

territooriumil kasutatakse vähem intensiivseid ja suunatud valgusteid, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte eemalolevate puude võrasid ja põõsaid. Öine liiga

intensiivne valgustus on nahkhiirtele häiriv;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

41 / 94

 sadama väljaarendamisel tuleb vältida ehitustegevust öösel. Samuti on soovitatav

ehitusplatsi öösel mitte valgustada või kui selleks on vajadus, kasutada vähem

intensiivseid ja suunatud valgusega valgusteid;

11) Sarakuste küla väikesadama arendustingimused:

 kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid ning valgust ei tohi suunata otse puudele

või põõsastele;

 sadama maa-ala arendamiseks kasutada olemasoleva paadikanali lähiümbruses olevat

lagedat ala ning puude raie on lubatud ainult äärmise vajaduse korral (nt ohutuse

tagamiseks);

12) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Täpsemad parklate rajamise tingimused on toodud

peatükis 5.1.3;

13) kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-8.

2.5.16 RIIGIKAITSE MAA-ALA

Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa,

sealhulgas: tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste

maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.

Kastre vallas asuvad riigikaitseobjektid ja piiranguvööndid:

 Paluküla külas asub Uniküla lasketiir, mille piiranguvöönd on 2 000 m Lasketiiru katastriüksuse

(18502:005:0028) piirist;

 Kastre valda Sarakuste ja Vana-Kastre külla ulatub Luunja vallas Sirgu külas asuva Luunja

linnaku piiranguvöönd, mis on katastriüksuse piirist 2 000 m.

Lasketiiru ja õppevälja piiranguvööndisse ei ole võimalik müra leviku tõttu rajada uusi müratundlikke ehitisi

(nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms). Piiranguvööndis on soovituslik tootmise ja tööstuse

arendamine.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu valda kavandatavad kõrged

ehitised (sh tuulegeneraatorid) võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga

tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning

projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis.

Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka kõigi kõrgete ehitiste planeeringud,

projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või

ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada võimalikult varases etapis.

Metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe

korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest

tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

42 / 94

2.5.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA

Mäetööstusmaa-alad on üldplaneeringuga määratud karjääride ja turbatootmise maa-alad, kus

mäeeraldise teenindusmaa piires võivad asuda ka muud seda tootmist teenindavad ehitised.

Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju

loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) korrastamist. Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib

ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tuulekaitseribasid ja

tuulekaitsevööndeid. Maardlate kasutusele võtmine toimub õigusaktidest sätestatud korras.

Kaevandamisega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid võimalikult vähesed.

Põhjalik ülevaade Kastre vallas paiknevatest maardlatest on leitav lisas 5.

Maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud

muudest õigusaktidest. Maardlate kasutuselevõtt (muutumine mäetööstusalaks) on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras.

Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb huvitatud isikul teha koostööd kohalike elanikega leidmaks

vajalikud kokkulepped ja kompromissid (nt olemasoleva juurdepääsutee kasutamine erakinnistu kaudu,

olemasoleva tee kandevõime tugevdamine jne).

Mäe- ja turbatööstuse maa-alale kehtivad üldised põhimõtted, mille kohta teeb kohalik omavalitsus

kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandamisloa taotlusele:

1) maardlate kasutuselevõtul kaaluda väärtusi ja tuua argumentidena välja, mis on seotud väärtuslike

põllumajandusmaadega ja väärtuslike maastikutega;

2) maardlate kasutusele võtmisel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt

kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või

keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid

(näiteks: tolmuvaba kate, müravall, kõrghaljastus, ajagraafiku kokkulepped kogukonnaga);

 igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda

hinnang muuhulgas väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja

põhjendatusele või esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused, et tegemist ei ole

väärtusliku põllumajandusmaaga;

 kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata

kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala

väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada

selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;

3) kui kaevandustegevust kavandatakse arheloogiatundlikule alale ning karjääri pindala on suurem

kui 500 m2, küsib KOV arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta arvamust

Muinsuskaitseametilt;

4) uute karjääride rajamine ei ole soovitatav elamualade läheduses;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

43 / 94

5) kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi veerežiimile, inimese tervisele ja

heaolule;

 kui keskkonnaloa taotlusest lähtub, et kaevandamistegevuste käigus soovitakse

kaevandada allpool põhjaveekihti on soovitatav teostada lisauuringuid11 (näiteks kaevude

veetasemete uuring), et välistada olulise negatiivse mõju ilmnemine kohalikule

veevarustusele;

6) joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse

joogiveega;

7) kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures kaevandatud ala peab olema

korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema

ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale metsamaa,

veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (kaasa arvatud nt

virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala korrastamine ja

kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku

elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult vähese

hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara

tüübiga. See tagab majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse lahenduse;

8) maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate teede (sh

riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja muuta teed tolmuvabaks;

9) täpsustada arvamuse andmisel karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee

tolmutõrje tingimusi. Soovitatavalt tuleks tolmutõrjet teha kui majavalduse kaugus teest on vähem

kui 100 meetrit. Tolmutõrjet tuleks teostada kaevandusest materjali väljaveo perioodidel.

Tolmutõrje korraldamisel peab see vastama Transpordiameti nõuetele tolmutõrje teostamise

kohta;

10) seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub

eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine

ja maardlate kasutusse võtmine soovitatav;

11) uute mäeeraldiste puhul on soovitatav tagada olemasoleva kõrghaljastuse säilimine mäeeraldise

ja avaliku tee (maantee, raudtee, kergliiklustee) vahel minimaalselt 25 meetri laiuse

kaitsehaljastuse ribana, et tagada looduslik keskkond;

12) uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega ja ärihoonetega (nende ärihoonetega, mille

tegevuse puhul on oluline klientide heaolu) on soovitatavalt vähemalt 100 m. Müratõkkevalli

rajamise vajalikkuse osas langetatakse põhjendatud kaalutlusotsus;

13) kaevandamisprotsess tuleb läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades

ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevandamise tõttu muudetud maastiku ala anda

pärast korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse.

11 Lisauuringute teostamise vajalikkuse üle langetab lõpliku otsuse loa andja.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

44 / 94

2.5.18 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA

Jäätmekäitluse maa-ala on on jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise maa-ala ning

sellega seotud hoonete ja rajatiste maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: transpordi maa-ala ning tehnoehitise maa-ala.

Jäätmekäitluse maa-alaks ei loeta ala kuhu on paigutatud jäätmete kogumisnõud, konteinerit või muud

mahutid, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt,

samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on

paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

Jäätmekäitluse maa-alade kavandamisel ei tohi jäätmekäitlusega seotud piirangud ulatuda

naaberkinnistutele ilma maaomanike nõusolekuta (Keskkonnaamet kaasab piirinaabreid keskkonnaloa

taotluse menetlusse).

Jäätmekäitluskohana käsitletakse ka haritavaid maid, kus taaskasutatakse jäätmeid (tuhka) mullaviljakuse

parandamise eesmärgil. Tegevus peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Jäätmekäitluse maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.2.7 “Jäätmekäitlus” toodud põhimõtteid.

Maakasutuse konkreetsed arengusuunad:

1) Lange külla planeeritud jäätmekäitluse maa-aladele on lubatud lisaks jäätmekäitluse tegevuste

arendamisele ka päikesepaneelide ja -pargi rajamine.

2.5.19 TEHNOEHITISE MAA-ALA

Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise

infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja

reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise

ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise

ning sideehitise maa-ala.

Tehnoehitise maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.2 „Tehnovõrgud ja -rajatised“ toodud tingimusi.

2.5.20 TRANSPORDI MAA-ALA

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle

maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate,

bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade

rajamine.

Transpordi maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.1 „Transpordivõrk“ toodud tingimusi.

3. Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused

Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud

looduskaitseseaduses toodud erisustel. Ehituskeeluvööndi laius on toodud looduskaitseseaduses.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

45 / 94

3.1 Avalikult kasutatavad veekogud

Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri on vastu võetud 09.12.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr

426 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“. Veekogu avalik kasutamine on suplemine,

veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt

veeseadusele ei ole vee erikasutus. Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine ei ole veekogu avalik kasutus.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Melliste järv (KKR kood VEE2050110) ja Issaku järv

(VEE2094810) avalikult kasutatavateks veekogudeks. Veeäärsetel katastriüksustel tuleb tagada ligipääs

kallasrajale.

3.2 Üleujutus

Üleujutusalal (Emajõe ääres 1% üleujutustõenäosusega veetaseme piirist jõe poole) on enne

ehitustegevuse planeerimist ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kohustuslik.

3.2.1 SUURTE ÜLEUJUTUSALADEGA SISEVEEKOGUD

Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt on suurte üleujutusaladega

siseveekogusid Kastre vallas kaks:

 Ahja jõgi Lääniste sillast suudmeni;

 Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses.

Uute hoonete kavandamine ei ole üldjuhul lubatud üleujutusalal. Erandiks on:

 sadama hooned;

 riigikaitse ja päästeasutuse hooned;

 hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatav uus hoone;

 üldplaneeringu maakasutuse joonisel ptk-s 2.5.2 kuni 2.5.20 määratud juhtotstarbega alad;

 olemasoleva hoone esmakordne laiendus juhul, kui laienduse maht on väiksem kui üks kolmandik

olemasoleva hoone kubatuurist;

 pinna- ja põhjavee veehaardega seotud hooned;

 reovee puhastamisega seotud hooned;

 hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaga seotud hooned;

 kalakasvatusega seotud hooned.

Uusi hooneid on lubatud Emajõe kaldaalale püstitada vaid üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega

üleujutusohuga ala piirile vastavast maapinna looduslikust (mitte inimtekkeline) absoluutkõrgusest

kõrgemale. Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole üldjuhul lubatud maapinda tõsta, vaid

ehitamiseks sobiliku ala määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele, inimtegevusest

mõjutamata kõrgusandmetele.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

46 / 94

Erandina ei kehti eelnev tingimus maakasutuse joonisel elamu maa-ala või eritingimustega elamu maa-ala

juhtotstarbega aladel, kus on kohustuslik ehitatavate eluhoonete minimaalne ±0.00 absoluutkõrgus tõsta

1% tasemele. Soovitatav on seda ehituskõrgust järgida ka teiste ehitiste ja rajatiste puhul. Madalama

ehituskõrguse puhul tuleb arvesse võtta üleujutusest tuleneda võivaid riske. 1% üleujutustõenäosusega

veetaseme järgimise kohustus ei kehti juba kehtestatud detailplaneeringutele.

Minimaalne ±0.00 absoluutkõrgus on toodud tabelis 1 (1% üleujutustõenäosusega veetase12) ja lisas 6.

Üleujutusala 1% üleujutustõenäosusega veetaseme joone täpne kulgemine tuleb igakordselt

täpsustada eraldi uuringuga.

Kui Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piir on veepiirile lähemal kui Emajõe ehituskeeluvöönd,

tuleb vastavalt looduskaitseseadusele taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.

Tabel 1. 1 % üleujutustõenäosusega veetase Emajõe ääres.

Km

Emajõgi Tartu piiri äärest alates

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Kõrgus (m) 33.51 33.43 33.36 33.29 33.23 33.16 33.095 33.028 32.96 32.89 32.825 32.758

Km 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Kõrgus (m) 32.69 32.623 32.555 32.488 32.42 32.353 32.285 32.218 32.15 32.083 32.05

3.2.2 ÜLEUJUTUSE RISKIPIIRKONNAD

Üleujutusala riskipiirkonnaks Kastre vallas on Aardlapalu küla, Haaslava küla, kus asub Emajõgi ning

Aardla polder (skeem 4). Vastavalt Keskkonnaministeeriumi koostatud aruandele “Üleujutusega seotud

riskide hindamine” seab Aardlapalu küla üleujutus reaalsesse ohtu inimese elu ja tervise oma kodus.

12 1% üleujutustõenäosusega veetaseme (üleujutus 1x100 aasta jooksul) määramiseks on aluseks võetud Tartu ja Praaga hüdromeetriajaamade andmed ning vastavalt Emajõe langule on määratud veetasemed iga ühe kilomeetri tagant.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

47 / 94

Skeem 4. Üleujutuse riskipiirkond on tähistatud skeemil sinise joonega (Andmed: Maa-amet, 2023).

Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud EELIS andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel on

üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele. Teede ärakande korral võib katkeda ühendus

asustusüksusega.

3.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine

Üldplaneeringuga vähendatakse ehituskeeluvööndit:

1) Emajõel (VEE1023600) Kastre külas Kastre metskond 18 katastriüksusel (50101:007:0009)

põhikaardile kantud veepiirini neljas erinevas kohas 200-300 m2 alal (skeem 5). Ehituskeeluvööndi

vähendamine on vajalik alale paadi kinnitusvaiade, infosildi, lõkkeaseme tulekindla aluse, telkimiskoha

ja priimuse/väligrilli paigaldamise koha rajamiseks. Tegemist on olemasolevate RMK lõkkekohtadega,

mida on vajalik seadustada. Täpsed lõkkekohtade asukohad on:

1) Laitika lõkkekoht X: 6475637.85, Y: 682635.47;

2) Koha lõkkekoht X: 6476789.97, Y: 683596.99;

3) Haugi lõkkekoht X: 6476770.29, Y: 684034.08;

4) Ahvena lõkkekoht X: 6476942.01, Y: 685108.61.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

48 / 94

Skeem 5. RMK lõkkekohad, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse.

2) Ahja jõel (VEE1047200) Kastre külas Randumiskoha katastriüksusel (29101:001:0431) põhikaardile

kantud veepiirini (skeem 6). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik alale paadi kinnitusvaiade,

infosildi ja lõkkeaseme tulekindla aluse rajamiseks.

Skeem 6. Ehituskeeluvööndi vähendamine Ahja jõe kaldal Kastre külas.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

49 / 94

3) Mõra jõel (VEE1045700) Roiu alevikus Männi tn 13 (18502:003:0336) katastriüksusel skeemil 7

näidatud ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik hetkel varemetes hoone asukohale

puhkemaja rajamiseks ning antud hoone laiendamiseks. Olemasolevas hoones asub elamu.

Skeem 7. Ehituskeeluvööndi vähendamine Mõra jõe kaldal Roiu alevikus.

Detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndid

Detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndid jäävad kehtima. Ehituskeeluvööndit on vähendatud

tabelis 2 esitatud detailplaneeringutega.

Tabel 2. Detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndid.

Planeeringu nimetus Küla/alev Keskkonnaameti EKV vähendamise nõusoleku kirja/asja nr

Kehtestamise otsus

Veskimäe külas asuva Väike- Tooma kinnistu ja lähiala detailplaneering

Veskimäe küla 14-9/09/27017-3 Mäksa Vallavolikogu 26.02.2010 otsus nr 9

Tartumaa, Mäksa vald, Sarakuste küla Sarakuste kinnistu detailplaneering

Sarakuste küla 14-9/09/36544-3 Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsus nr 15

Kalda 2 kinnistu ja lähiala randumisala detailplaneering

Veskimäe küla 7-13/16/2125-2 Mäksa Vallavolikogu 20.06.2016 otsus nr 31

Mõraoja 1 kinnistu, Kurepalu küla, Tartu maakond detailplaneering

Kurepalu küla 4806 Haaslava Vallavolikogu 24.03.2005 otsus nr 8

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

50 / 94

Haaslava vald, Haaslava küla, Lohu nimelise kinnistu detailplaneering

Haaslava küla 3385 Haaslava Vallavolikogu 19.06.2009 otsus nr 13

Arakapõllu maaüksuse detailplaneering

Kitseküla küla JT/14-9/13/2536-4 Haaslava Vallavolikogu 28.11.2013 otsus nr 10

Oja tn 1 kinnistu detailplaneering Roiu alevik JT/14-9/13/29738-4 Haaslava Vallavolikogu 27.08.2014 otsus nr 25

Sillaotsa põhikool maaüksuse detailplaneering

Päkste küla 7-9/16/12699-4 Haaslava Vallavolikogu 15.02.2017 otsus nr 90

3.4 Ehitusjoone määramine Kurepalu külas

Looduskaitseseaduse § 38 p 4 lg 11 sätestab, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis

varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamisele.

Ehitusjoon nimetatud sätte mõistes saab kujuneda üksteisega lähestikku paiknevate õiguslikel alustel

püstitatud hoonete baasil tiheasustusalal või kompaktse asustusega alal. Antud sättest lähtuvalt on

üldplaneeringuga määratud Kurepalu külas Kurepalu järvega (VEE2084500) ja Mõra jõega (VEE1045700)

piirnevatel katastriüksustel ehitusjoon (skeem 8).

Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et vaadeldaval alal on lubatud laiendada suvilaid, mis on

ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrku. Alale on lubatud kuni 7,5 m kõrguseid hooneid ning

maksimaalne täisehitusprotsent on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega 20% ja maksimaalseks

ehitisaluseks pinnaks 800 m2. Põhihoone maksimaalne kõrgus on 9 m. Lisaks tuleb uute hoonete ehitamisel

ja laiendamisel järgida peatükis 2.5.2 toodud nõudeid.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

51 / 94

Skeem 8. Üldplaneeringuga määratud ehitusjoon Kurepalu külas Kurepalu järvega (VEE2084500) ja

Mõra jõega (VEE1045700) piirnevatel katastriüksustel.

4. Väärtused

4.1 Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud on määratud Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+, kus maastike hindamise ja

määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline,

rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning identiteediväärtus. Maakonnaplaneeringu lahenduse kohaselt on

Kastre vallas kokku viis väärtuslikku maastikku, neist neli on kohaliku ja üks maakondliku tähtsusega.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek lisada Tartumaa maakonnaplaneeringus üks kohaliku tähtsusega

väärtuslik maastik – Lääniste (p 12) .

Kastre valla väärtuslikud maastikud on toodud skeemil 9 ning väärtuste ja piirangute joonisel. Maastike

täpsem kirjeldus on antud lisas 7.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

52 / 94

Skeem 9. Kastre vallas paiknevad väärtuslikud maastikud.

Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused:

1) säilitada võimalusel ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele;

 hajaasustuses eelistada ajalooliste hoonete korrastamist ja hävinud hoonete asemel uute

hoonete ehitamist talukohtadele;

2) uute ehitiste kavandamisel või vanade ümberehitamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku

traditsioonilise ehituslaadi ja -traditsioonidega ning tuleb jälgida, et uuendus ei rikuks maastiku

üldilmet;

3) vältida mobiilside mastide ja tuulegeneraatorite, päikeseelektrijaamade või muud maastikus

domineeriva objekti rajamist väärtuslikule maastikualale ja kaunite vaadete vaatesektoritesse;

4) kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava

tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks

väärtusliku maastikuga;

5) päikeseelektrijaamade rajamine ei ole väärtuslikel maastikele lubatud.

4.2 Ilusad teelõigud ja vaatekoridorid

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on ära toodud vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

53 / 94

Ilusa vaatega teelõikude piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja

kujundamisele. Teelt avanevad vaated tuleb võsast puhtana hoida. Säilitada kaunid teelõigud oma

ajaloolise olemusega ning vältida teelt avanevate vaadete sulgemist.

Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline.

Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks:

1) üldplaneeringus näidatud vaatekoridorid tuleb säilitada;

2) vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad (puistu

väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus), soovitatavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Raiudes

võsa vaadete avamiseks võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad

maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks.

Vaatekohtade avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise

võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. Säilitada kaunid teelõigud oma

ajaloolise olemusega ning vältida teelt avanevate vaadete sulgemist;

3) kaldaäärsete alade hoonestuse laienemisel tuleb ära näidata veekogule avanevate vaadete

asukohad detailplaneeringus või projektis.

4.3 Kultuuriväärtuslikud objektid

Kultuurimälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum,

maa-ala või ehituslik kompleks. Mälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus.

Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine sobivas

ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja

elementide säilimine.

Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid neil aladel

tuleb arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest

ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega, samuti

raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti (pinnast)

või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik

maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud)

passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad

arheoloogiamälestised aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust,

mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks.

Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele kultuurimälestiste riikliku

registri alusel ning tabelina on toodud lisas 8.

Eelistada kultuurimälestiste (ehitismälestiste) kasutusel hoidmist ja vajaliku funktsiooniga sobitamist uute

hoonete kavandamisele.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

54 / 94

Suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh teede, karjääride vms kavandamiseks tuleb tegevus

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine, kuna mälestiste

kaitse alla võtmise ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on aeganõudev

tegevus.

Piirkondlike ajalooliste ja kultuuriliste väärtuste teadvustamiseks on üldplaneeringu väärtuste ja piirangute

joonisel kajastatud valla aladel leiduvad pärandkultuuri objektid. Põhiliselt on tegemist põliste

talukohtadega, mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskividega jms.

4.3.1 ARHEOLOOGIAPÄRANDIRIKKAD ALAD

Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiapärandirikaste alade analüüsi abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata

muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu:

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKS

§ 31 lg 3);

2) arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise

kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

 algatatakse detailplaneeringut;

 ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31).

Arheoloogiapärandirikaste alade analüüs on toodud lisas 13 ning alad on kantud väärtuste ja piirangute

joonisele.

4.4 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid

Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd määrav arhitektuur,

haljastus, tänava- või teedevõrk või katastriüksuste struktuur on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning

mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Paljudel juhtudel tähendab see, et väärtuslik pole mitte iga maja

või objekt üksinda, vaid neist kujunev ansambel või kooslus.

Miljööväärtusliku objektina on välja toodud hoone, mis on linnaehituse- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud

ning säilitamist väärivad kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide.

Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks:

 Kastre mõisa peahoone ja pargi piirkond koos abihoonetega;

 Kriimani mõisa peahoone ja pargiala.

Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikuks objektis:

 Issaku karjamõisa peahoone.

Miljööväärtuslike hoonestusalade ning objektide kaitse- ja kasutustingimused:

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

55 / 94

1) üldjuhul kuuluvad hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal ja miljööväärtuslikud objektid

restaureerimisele (taastamisele) või rekonstrueerimisele (ümberehitamisele) või olemasoleva

hoone eeskujul koopiahoonena rekonstrueerimisele (ümberehitamisele);

 eranditeks on ekspertiisiga kinnitatud hoone väga halb tehniline seisukord. Kui hoone

tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on lubatud selle asendamine

olemasolevate hoonete mahtu ja ümbritsevasse arhitektuuri sobituva hoonega (koopiat ei

ole soovitatav ehitada);

 lammutamise teostamisele peab eelnema lammutusprojekti koostamine, milles on

määratletud taaskasutusse suunatavad materjalid ja detailid;

2) uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust sobitada olemasolevaga nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla (projekteerimistingimuste või detailplaneeringu koostamisel analüüsida ja tuua välja

ühisosa ja harmoonia printsiipidele vastavad meetmed) ning ei rikutaks pöördumatult

mõisakompleksi väärtusi;

3) hoonete rekonstrueerimisel arvestada kohalike ehitustraditsioonidega ning kasutada traditsioonilisi

ehitusmaterjale. Algupärast matkivate materjalide (näiteks vooderplast, teraskivi, trapetsprofiilplekk

seinas vms) ja ajaloolise miljööga sobimatute ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine

miljööväärtusega hoonestusalal ei ole lubatud;

4) tuleb säilitada ja hooldada vanu parke ja puiesteid põhimõttel, et säiliks algupärane stiil, suuremate

tööde korral konsulteerida arboristi või muu haljastuspetsialistiga;

5) kõrghaljastuse mahavõtmine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega;

6) elektrikilpide, antennide (v.a piksekaitse) ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade),

päikesepaneelide ja juhtmete paigaldamine hoone peafassaadidele, nende ette ning hoone vaadet

kahjustavatele kohtadele katusel ei ole lubatud;

7) miljööväärtuslikel aladel ei ole lubatud suurtootmise planeerimine.

4.5 Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine. Keskmisest kõrgema boniteediga (40

hindepunkti) põllumajandusmaa, kui piiratud ja taastumatu ressurss, on väärtus, mida tuleb kasutada

eelkõige toidu tootmise eesmärgil.

Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike

põllumajandusmaade kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Võrreldes

maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt tiheasustusalade

piiridest ning juba metsastunud aladelt. Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse alasid, mis on

suuremad kui 2 ha.

Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu

põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Seetõttu võib kohati põllumajandusmaa tegelik

väärtus olla madalam maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (nt mullaareaal on

väiksem või tegemist künkliku erodeerunud maastikuga). Sellest tulenevalt on hilisemas etapis

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

56 / 94

üldplaneeringu elluviimisel lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga

määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku

põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Uuringu tulemusel välja arvatud maa-aladele ei laiene

käesolevas peatükis määratud kasutustingimused.

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimused:

1) väärtuslikud põllumajandusmaad hoida põllumajanduslikus kasutuses ja harimiskõlblikena;

2) väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid

avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa

ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist;

3) väärtuslikul põllumajandusmaale võib mullastiku kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või

põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida

maastikuelementidel, nagu puuderida või -hekk, kiviaed või puudesalu;

4) üksikelamu rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku

põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:

 üldjuhul on lubatud rajada uushoonestust vanadele talukohtadele;

 üksikelamu õueala suurus tohib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast aga mitte suurem

kui 0,6 ha;

 lubatud on rajada üksikelamu koos abihoonetega, kui lähima olemasoleva hooneni jääb

vähemalt 100 meetrit;

5) välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate

maavarade kaevandamist. Igakordsel kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang

mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele;

6) väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral ei saa välistada riigitee ehitamist;

7) väärtuslikele põllumajandusmaadele ei planeerita ehitustegevust (v.a üksikelamu rajamist);

8) väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud päikeseelektrijaamade rajamine.

4.6 Rohevõrgustik

Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse

printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine,

sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, rohemajanduse (sh puhkemajanduse)

edendamine.

Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest ning on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute

joonisele. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis

moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille

sidususe tagavad koridorid.

Üldplaneeringuga on täpsustatud Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku piire Kastre valla

territooriumil (p 12) ja kasutustingimusi lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest (skeem 10).

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

57 / 94

Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide

elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses,

kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest.

Skeem 10. Kastre valla rohevõrgustiku tugialad ja koridorid.

Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused:

Üldine:

1) looduslike ja/või pool-loodulike alade13 osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast;

2) säilitada maastikuline mitmekesisus, oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate

põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja

metsatukad põldude vahel) säilimine;

3) rohelise võrgustiku tugevdamiseks tuleb säilitada põllumaade vahel paiknevad metsatukad

metsamaana, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilises protsessis;

4) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et

inimtegevusest lähtuv mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne (tuleb piirata/suunata autode

liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad,

käimlad jms) ning et ei takistata rohevõrgustiku toimimist.

13 Looduslike ja poollooduslike alade arvestamisel on soovitatav lähtuda järgmistest Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK) kõlvikutest: E_306_margala_a, E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

58 / 94

Arendustegevus ja ehitamine:

1) uute elamualade kavandamine rohevõrgustiku tugialadele ei ole lubatud;

 rohevõrgustiku koridori on uute elamualade rajamine lubatud, kui järgitakse kõiki

üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku tingimusi;

2) hoonekomplekside õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 200 m;

 tingimus ei kehti ehitamisel endisele talukohale ega sadama hoonetele;

3) rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohevõrgustiku koridore ega

tugialasid läbi lõigata;

 tingimus ei kehti sadama ehitisele;

4) rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist (tugialal enam kui 10 ha maakasutuse muutmine)

ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju eelhindamine või keskkonna

ekspertiis;

5) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha (v.a

tehnoehitise maa-alad), väiksemaid katastriüksusi on lubatud hoonestada ainult juhul, kui nad on

moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja täidetud on kõik teised rohevõrgustiku kaitse- ja

kasutustingimused;

6) rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, kuid see ei

tohi hõlmata rohkem kui 0,4 ha suurust maa-ala;

7) uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise

projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (kus tee lõikub rohevõrgustiku tugialaga või

koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt

vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid

meetmeid;

 ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning

võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide

puhul;

 maantee äärte tarastamisel on oluline, et tagataks loomade liikumine tugiala siseselt või

tugialade vahel, st koridoride toimine;

8) päikseparkide rajamine ei ole rohevõrgustiku tugialadele lubatud;

9) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava

uuringu (eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus

asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus

keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest või

projekteerimistingimuste väljastamisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku

toimimist;

10) kui rohevõrgustikule rajatakse objekt või kavandatakse tegevust, millele tulenevalt KeHJS-st on

kohustus koostada eelhinnang, KMH või KSH, tuleb hindamise käigus hinnata objekti või tegevuse

mõju rohevõrgustikule ning kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude

vältimiseks ja leevendamiseks. Juhul, kui uus taristu (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad)

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

59 / 94

kavandatakse rohevõrgustiku alale, tuleb hindamisel kaaluda selle alternatiivseid asukohti (eriti

uute maanteede puhul) arvestades rohevõrgustiku eesmärke;

11) rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridesse ei ole lubatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste14

kavandamist.

Kaevandamine (mäe- ja turbatööstuse maa-alad):

1) karjääri teenindusmaal ja selle lähiümbruses kavandatavad raied on soovitatav teostada

etappidena, et säilitada võimalikult palju metsa ja vältida mürakoridoride tekkimist;

2) kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb ala korrastada ning arvestada sobivusega

rohevõrgustikku (avalik kasutus või looduslik seisund);

3) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele.

4.7 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning lisas 9.

Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast.

Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub LKS-es sätestatud tingimustest

ning piirangutest.

Ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil reguleerib vastavalt looduskaitseseadus või kaitse-eeskiri. Ehitada

saab ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri või

looduskaitseseadus võimaldab. Kaitstavatel loodusobjektidel on vaja küsida ehitustegevuseks, sh vaba

ehitustegevuse korral, kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut.

4.7.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDIL KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik

põllumajandusmaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse

üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava kaitseala moodustamiseks

(alade täpsed asukohad on toodud väärtuste ja piirangute joonisel):

 Paluküla-Alaküla piirkonnas- alal asub mitmeid muinsuskaitselisi väärtusi nagu Alaküla

linnamägi ja kaks arheoloogiatundlikku ala, kus on suur tõenäosus arheoloogilisteks leidudeks.

Lisaks asub alal mitmeid I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuseid liike ning väärtuslikke

metsakooslusi. Piirkonna kõige suuremaks väärtuseks on ala künklik ja mitmekesine reljeef.

Paluküla-Alaküla piirkond on aktiivselt kasutuses nii ümbruskonnas elavate kui ka kaugemal

elavate inimeste (peamiselt Tartu linnas) poolt vabaajaveetmise kohana. Mägesid ja metsateid

kasutatakse aktiivselt suvel maastikuratastega sõitmiseks, samuti ratsutamiseks ning talvel ka

14 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on toodud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 vastu võetud määruses nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

60 / 94

lumesaanidega sõitmiseks. Mitmekülgne reljeef ja ajalooline inimtegevus on väikesele alale loonud

palju erinevaid looduslikke kooslusi, mis muudavad ala meeldivaks puhkajatele, loob suurepärast

keskkonda militaartegevuste harjutamiseks, kuid võimaldab elukeskkonda ka elusloodusele.

 Vooremäel- tegemist on rahvaspordiharrastajate seas populaarse piirkonnaga, mis tänu oma

mitmekülgsele maastikule võimaldab väga eriilmeliste spordialadega tegeleda. Ala hõlmab

osaliselt Vooremäe liivamaardlat, kuid oluline on ala puhkeväärtuste säilitamine. Alal on välja

kujunenud tihe spordi- ja jalutusradade võrgustik. Vooremägi on kihilisest liivast-kruusast umbes

2,2 km pikkune ning põhjas kuni 1,1 ja lõunas 0,5 km laiune mõhn. Suure suhtelise kõrguse (umbes

50 m) ja metsa tõttu paistab ta ümbritsevas tasandikumaastikus kaugelt silma.

5. Taristu

5.1 Transpordivõrk

5.1.1 TEED

Valda läbivad mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on tugimaantee nr 45 Tartu - Räpina -

Värska. Teedevõrk on hästi välja kujunenud, asustusega alasid kattev.

Transpordiameti andmetel ei asu Kastre vallas olulise liiklussagedusega riigiteid15.

Üldplaneeringuga on kavandatud kolm ühendusteed ning silda Kastre ja Luunja valla ühendamiseks üle

Emajõe. Analüüsi (lisa 12) põhjal16 on leitud, et üldplaneeringus kavandatud ühendusteede mõju Kastre

valla elanike igapäevastele liikumisteedele on tänaseid tingimusi ja trende arvestades väike. Seepärast ei

käsitleta nende rajamist maakonnaplaneeringut muutvana. Ühe alternatiivi realiseerumisel teise rajamist ei

kavandata.

Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada teede teekaitsevööndi ulatusega. Teede

kaitsevööndisse ehitamist reguleerib ehitusseadustik, mille kohaselt on riigimaanteede kaitsevööndi laius

mõlemale poole äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit ning tänava kaitsevööndi laius on

äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.

Ehitusseadustiku kohaselt on tänava (tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee) kaitsevööndi ulatus

10 m. Üldplaneeringuga on võimalik tänava kaitsevööndit laiendada kuni 50 meetrini. Kastre valla

üldplaneeringuga laiendatakse Võnnu alevikus riigiteel nr 18284 Ahja-Võnnu 7,07-7,42 km tee

kaitsevööndit 10 meetrilt 30 meetrini (skeem 11). Kohalike teede kaitsevööndi laiuseks määratakse 10 m.

15 Olulise liiklussagedusega teedena käsitletakse riigiteid liiklussagedusega (AKÖL)>6 000 autot/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. 16 “Kastre valla liiklus- ja liikuvusanalüüs” (Insenerbüroo STRATUM OÜ, 2023)

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

61 / 94

Skeem 11. Riigitee nr 18284 Võnnu alevikus, mille osas on tee kaitsevööndi ulatus muudetud.

Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades

majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist ning ühistranspordi marsruute.

Tiheasustuses peavad teed ja tänavad olema asfaltbetoonkattega.

Teede arendamine, säilitamine ja liiklusohtlike kohtade likvideerimine toimub vastavalt riigiteede

teehoiukavale ja kohaliku omavalitsuse teehoiukavale. Üldplaneeringuga nähakse ette järgmised

muudatused transpordivõrgustikus:

 Veskioru väikekoha juurdepääs Lennundusmuuseumi lähistel;

 Tõrvandi–Roiu–Uniküla kõrvalmaantee rekonstrueerimine vastavalt ehitusprojektile.

Liikluskorralduse üldised põhimõtted:

1) planeeringute koostamisel lähtuda asjakohastest juhenditest (sh standarditest);

2) riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Kui hoonete kavandamine on põhjendatud

väljakujunenud hoonestusjoonega, peab arendaja arvestama liiklusest tulenevate häiringute

(müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate

meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus;

3) müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

62 / 94

4) kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud

juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt;

5) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal

tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega;

6) riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel tuleb selgitada välja avalik huvi ja määrata kohustus

detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui alale puudub olemasolev juurdepääs ja/või on vajalik

naaberkinnistutele juurdepääsude tagamine/säilitamine avalikult kasutatavalt teelt;

7) põhjendatud juhtudel tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa

arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse;

8) uute arenduste korral peab teedevõrk moodustama ühendatud võrgustiku. Umbtee korral peab tee

lõpus olema ümberpööramise võimalus.

9) uusarendustel planeerida tee koridori minimaalseks laiuseks 13,5 m (mille moodustaksid 1,0 m

teepeenar, 2,5 m kergliiklustee, 3,0 m haljasala, 6,0 m sõidutee ja 1,0 m teepeenar).

10) elamumaale tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada valgustatud jalgratta- ja jalgteede

ühendused naabruses paiknevate aladega;

11) uutel elamualadel tuleb ohutuse tagamiseks kavandada sõidutee materjalist tõstetud künnised;

12) rajatise asukoht tuleb kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul

lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast;

13) üldjuhul ei ole võimalik juhtida sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga;

14) tee/tänavaaluse maa-ala määramisel tuleb arvestada kergliiklusteede rajamise võimaldamisega

ning asjaoluga, et tehnovõrgud peavad mahtuma tee/tänava maa-alale, üldjuhul mitte sõidutee alla.

Tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse

nõusolekul ja riigiteede puhul on vajalik Transpordiameti nõusolek;

 riigiteede puhul tuleb vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Riigitee

alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul annab

Transpordiamet nõusoleku seda maad kasutada;

15) Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu

seisukohalt selleks vajadus puudub;

16) turvalisuse tagamiseks rajada tiheasustusaladel tänavavalgustus.

Muud suunised:

Kastre valla elanike igapäevaste teenuste (sh töökohtade ja koolide) kättesaadavuse hõlbustamiseks on

oluline, et ehitatakse välja Kambja valla üldplaneeringus (algatatud 23. aprill 2019 Kambja Vallavolikogu

otsusega nr 72) kavandatud Tartu linna Tähe tänava pikendus, mis peaks ühinema Tõrvandi - Roiu –

Uniküla kõrvalmaanteega (tee nr 22140).

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

63 / 94

5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED

Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee

või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja

jalgtee tee osa. Jalgratta- ja jalgteed on keskkonnasäästliku, kõikidele vanusegruppidele sobiva liikumisviisi

harrastamiseks ning on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks.

Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta (st

üldplaneering ei määratle, et millisel pool sõiduteed jalgratta- ja jalgtee peab paiknema). Üldplaneeringu

taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede

rajamine on vajalik ja oluline. Asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Jalgratta-

ja jalgteede valgustamise vajadus tuleb määrata teede projekteerimise etapis lähtuvalt

kasutusintensiivsusest ja ohutusest.

Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:

1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb üldjuhul anda projekteerimistingimused tee rajamiseks

läbi avatud menetluse;

2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus,

loogilisus, ühtlus ja pidevus. Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev

tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad tööandjad,

ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad

tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;

3) reeglina tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutada väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldada riigiteest

normide kohase eraldusribaga;

 kitsastes oludes, kuhu ei ole võimalik eraldusriba kavandada, tuleb liiklusohutuse

tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku mootorsõidukite

liiklusest tulenevat ohtu;

4) jalgratta- ja jalgtee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul

võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsad lahendused võib kavandada lühikestel

lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui jalgratta- ja jalgteed ääristab kõrge piire

(ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk vmt), on ratturite ruumivajadus tavapärasest

suurem;

5) sõidutee lähedal kulgev jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on

sõidutee;

6) kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel

lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida

põhjendamatuid ristumisi maanteega;

7) arendus- ja elamualade täpsemal planeerimisel planeerida kohe koos sõiduteega ka jalgratta- ja

jalgtee, mis tuleks valgustada eelkõige sageli kasutatavatel teelõikudel, ohtlikel teelõikudel,

kooliteedel, aastaringselt kasutatavatel terviseradadel või nende osadel;

8) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

64 / 94

9) samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt

asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse

rajamine;

10) sildade ja viaduktide ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade ja viaduktide

rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele;

11) riigitee kaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattateede planeeringutele tuleb küsida

Transpordiametilt eelnevalt tehnilised tingimused.

Soovitused:

Tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde

võimalusel kavandada autoparklad.

5.1.3 PARKIMINE

Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate väljaehitamise, et tagada

erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Planeeritud ja olemasolevad parklad, sh

planeeritavad rekka parklad, on toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel.

Parkimisalade arendamise põhimõtted:

1) hoonele vajalik parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt kehtivatele EVS

parkimisnormidele ja ala kasutusotstarbele;

2) liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel

lubatud. Alade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm)

kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel;

3) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle;

 uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel võiks soovitatavalt olla

üks puu iga 10 parkimiskoha kohta;

 puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus

spetsiaalset kasvumulda on vähemalt 90 cm sügavuselt;

 parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid;

 parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m;

4) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise

võimalus).

Soovitused:

Soovitatav on parklatesse rajada jalgratta parkimiskohad koos katusega.

Kuni 10 parkimiskohaga parklad on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega (muruvuugiga kivi vms).

Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist

ja osadeks jaotatud parkimist.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

65 / 94

5.1.4 TEEDE AVALIK KASUTAMINE

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult

kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud teed, mille osas tehakse üldplaneeringuga

ettepanek need avalikku kasutusse määrata. Ettepanek on tehtud teedele, mis teenindavad vähemalt

kolme majapidamist.

Juhul, kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja puudub avalik huvi kinnistule

juurdepääsuks eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks, lahendatakse juurdepääs omanike vahelise

kokkuleppega isikliku kasutusõiguse või servituudi seadmiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta, on õigus nõuda

juurdepääsu määramist kohtu kaudu.

Avalik transpordimaa katastriüksus tuleb moodustada uutel arendustel alates juurdepääsuvajadusest

vähemalt viiele elamu maa-ala katastriüksusele või muu avaliku huvi korral.

Kinnistu jagamisel ja/või detailplaneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult

kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, mis võõrandatakse vallale või

seatakse sellele valla kasuks tasuta isiklik kasutusõigus.

Rohkem kui kolme eluhoonetega hoonestatud katastriüksust teenindava eratee omanikuga tuleb sõlmida

servituut kohaliku omavalitsuse kasuks eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seada

sundvaldus või sundvõõrandada. Eratee avalikuks kasutuseks määramine võib toimuda ka muul mõjuval

põhjusel ja avaliku huvi korral (nt juurdepääsu tagamine kallasrajale, matkarajale, looduse õpperajale,

suusarajale, vaatamisväärsusele või muule avalikule objektile).

Hajaasustuses sellise katastriüksuse jagamisel, mida läbib tee, mis ei ole avalikult kasutatav, tuleb enne

jagamist seada servituut kinnistusraamatusse, et tagatud oleks juurdepääs kõigile maaüksustele (nii

olemasolevatele kui ka planeeritavatele).

Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava

looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks

ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu

kaitstavale loodusobjektile.

Juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ja kooskõlastada

vastavalt ehitusseadustikule.

5.1.5 SILLAD

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud kuus perspektiivset silda. Kolm neist on Kastre

ja Luunja valla ühendusteega seotud, millest on täpsemalt kirjas ptk-s 5.1.5.1 „Kastre ja Luunja valla

ühenudsteed“ ning üks neis on seotud olemasoleva Luunja silla rekontrueerimisega, millest on lähemalt

juttu ptk-s 5.1.5.2 „Luunja sild“. Ülejäänud kaks silda on perspektiivsed kergliiklussillad, mis on mõeldud

jalakäijate ning kergliiklejate jaoks.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

66 / 94

5.1.5.1 Kastre ja Luunja valla ühendusteed

Üldplaneeringuga on kavandatud kolm ühendusteed ning silda Kastre ja Luunja valla ühendamiseks üle

Emajõe (skeem 12).

Skeem 12. Planeeritud ühendusteede trassid (Aluskaart: Maa-amet, 2022).

Sildade rajamine on oluline, et vähendada juba olemasolevate sildade kasutuskoormust ning tagada parem

ühendus kahe omavalitsuse vahel. Erinevalt suurest osast teistest Eesti piirkondadest on nii Kastre kui ka

Luunja valla rahvaarv pidevas kasvutrendis, mistõttu kasvab pidevalt ka liikluskoormus. Kastre vallas asub

Luunja sild Vana-Kastre külas ning järgmine lähim sild on juba Tartu linnas Ihaste sild. Vajalik on tekitada

vajadusel mõistlik ümbersõidu võimalus.

Ühendusteede mõju Kastre valla elanike igapäevastele liikumisteedele on analüüsitud eraldi töös “Kastre

valla liiklus- ja liikuvusanalüüs” (Insenerbüroo STRATUM OÜ, 2023), mis on esitatud üldplaneeringu lisana

(vt lisa 12). Analüüsis tuleb välja, et üldplaneeringus kavandatud ühendusteede mõju Kastre valla elanike

igapäevastele liiklusmiteedele on tänaseid tingimusi ja trende arvestades väike kõigi kolme ühendustee

puhul. Olenemata sellest, et tänase Kastre ja Luunja valla ruumilise lahenduse puhul ei ole uue ühendustee

rajamine vajalik, on oluline ühendusteede koridoridega arvestada üldplaneeringu lahenduses, et säilitada

arendustegevuse käigus nende jaoks vajalik maa-ala, juhul kui tulevikus peaks tekkima vajadus nende

rajamiseks.

Taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud ühendusteed kui ka sillad. Maakasutuse joonisel on toodud

teede rajamiseks vajalik transpordi maa-ala.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

67 / 94

Tingimused:

1) ühendusteede trassikoridore on lubatud detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada ja

põhjendatud juhul muuta;

2) sildade ja ühendusteede projekteerimisel tuleb hinnata muutuva liiklusega kaasnevat mõju mürale,

õhusaastele ja vibratsioonile;

3) sildade ehitamisel tuleb jälgida, et silla ava oleks selline, et ei tekiks vooluhüpet;

4) sildade projekteerimisel tuleb hinnata üleujutusega seoses taristu mõju ümbritsevatele majadele ja

vajadusel kavandada leevendusmeetmed;

5) sildade ehituse ja remondi ajal tuleb tagada laevaliikluse toimimine;

6) ühendustee B koridori on lubatud ehitada kalakasvanduse tegevusega seotud ehitisi;

7) ühendustee B ja selle silla lahendus peab arvestama kalakasvanduse tegevusega, tagatud peab

olema ettevõtte tegevuse säilimine. Kalakasvanduse tegevus ei tohi olla häiritud. Teetolmu ja

heitgaaside osas on vajalik leida selline tehnoloogiline lahendus (koostöös kalakasvanduse

omanikuga), mis tagaks kalakasvanduse toidu kvaliteedi ja ohutuse;

8) projekti ja selle keskkonnamõju hindamise raames tuleb käsitleda jahipidamisega seotud

temaatikat17.

Seadusandlusest tulenevad punktid, millega tuleb arvestada18:

Emajõge ületavate sildade sillaavade mõõtmed tuleb kooskõlastada Transpordiametiga tagamaks

laevaliikluse ohutus (Majandus- ja kommunikatasiooniministri määrus nr 26 “Ehitustegevuse kord veeteel

või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas”, § 1 lg 2).

Planeeritavast tegevusest lähtuvad maanteede müratasemed peavad vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele.

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel

ületada kella 21.00-07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

Ühendusteede ja sildade kavandamisel peab arvestama, et nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni

tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Kaevetöödel kaitsealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine

(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada

seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. Arheoloogilisi

uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja. Tööde alal väljaspool mälestiste ja nende

kaitsevööndite ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

17 Kalakasvanduse toimimiseks on vajalik tõrjuda kahju tekitavaid loomi: kormoran, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, kährikkoer, rebane. 18 Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

68 / 94

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Ühendustee A

Ühendustee A on kavandatud kergliiklejate ja ühistranspordi teenindamiseks, kuna läbib tihedalt asustatud

elamupiirkondi. Antud piirkondades ei soodustata suurt liikluskoormuse kasvu, vaid soovitakse tagada

kergliiklejatele parem ja ohutum jõeületuse võimalus.

EELIS-e andmetel (seisuga 08.04.2022) jääb ühendustee A trassile ning selle vahetusse lähedusse kaks

emaputke (Angelica palustris) leiukohta (KLO9322955 ja KLO9322956), mille pindalad on 0,02 ha ning

0,22 ha. Enne ühendustee A kavandamist tuleb II kaitsekategooria emaputke leiukohtades läbi viia uus

inventuur, selgitamaks välja kas kaitsealused taimeliigid on vaadeldavas asukohas olemas. Kuna viimane

kinnitatud vaatlus viidi läbi 17.08.2010 ehk rohkem kui 10 aastat tagasi, on võimalik, et liigi leiukohas on

looduslikud olud muutunud ning kaitsealust taimeliiki seal enam ei leidu või vastupidi, on liigi kasvuala

laienenud. Looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud, seega on ühendustee A rajamine võimalik vaid sellisel juhul,

kui see ei jää II kaitsekategooria taimeliigi kasvukohale. Teemat on käsitletud täpsemalt KSH peatükkides

4.1.2.2.2 ja 4.1.2.2.3.

Ühendustee B

Ühendustee B on kavandatud nii kergliiklejatele kui ka sõidukitele. Ühendustee ja silla äärde tuleb rajada

ohutud jalgratta- ja jalgteed.

Juhul kui ühendustee rajamisega viiakse läbi ehitustöid Parve teel ka seal, kus see piirdub III

kaitsekategooria tiigikonna (Rana lessonae) leiukohaga, tuleb tagada, et teede ehitustöödega ei muudeta

kahepaikse sigimispaigas veerežiimi oluliselt ehk tiigikonna sigimiskoht peaks suuremas osas säilima

liigniiske alana.

Kastre valla aladel läbib ühendustee Haaslava kalakasvandust. Keskkonnaamet on tähelepanu juhtinud,

et Haaslava kalakasvandus on toitumisalaks merikotkale ja suurkoovitajale. Juhul kui kalakasvandus

suletakse, kaob ka merikotka jaoks sobiv toitumisala ning suurkoovitaja jaoks sobilik toitumisala ja elupaik.

Kuna kalatiikide puhul on tegemist tehisliku objektiga, ei saa selle likvideerimisega kaasnevat negatiivset

mõju kaitsealustele liikidele pidada asjakohaseks. Sellise põhimõtte rakendamisel, et kalakasvandust tuleb

säilitada kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks tähendaks, et olenemata majanduslikest teguritest

tuleks igal juhul tagada kalakasvanduse säilimine. Oluline on välja tuua, et piirkonnas leidub suurkoovitajale

suures ulatuses sobivaid toitumis- ja elupaiku Emajõe lammialadel ning Ropka-Ihaste looduskaitsealal.

Merikotka jaoks leidub piirkonnas samuti mitmeid sobivaid toitumisalasid (Emajõgi, Kurepalu järv, Mõra

jõgi). Merikotka kaitsekorralduskavas on kirjas, et Eesti looduslikud veekogud kindlustavad kohalikule

merikotkaasurkonnale piisava toidubaasi ja lisategevused toitumisveekogude kala- ja linnurikkuse

säilitamiseks ei ole vajalikud. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et suurkoovitaja ning merikotka soodsa

seisundi tagamiseks sobilikud looduslikud eeldused on vaadeldavas piirkonnas olemas ning et

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

69 / 94

suurkoovitaja ning merikotka populatsioonide soodsa seisundi tagamine ei sõltu Haaslava kalakasvanduse

tegevusest.

Ühendustee B asukohas, täpsemalt Kastre vallas Haaslava külas Ainsoo kinnistul (18501:001:0016), asub

võimalik arheoloogiline asulakoht (TÜ ID 10314), mida ei ole kaitse alla veel jõutud võtta. Kuna ühendustee

hakkab piirnema Ainsoo kinnistuga idast, on vajalik tööde kavandamisel võimalikult varajases etapis teha

koostööd Muinsuskaitseametiga, et vältida võimaliku arheoloogilise asulakoha kahjustamist.

Ühendustee C

Ühendustee C on kavandatud nii kergliiklejatele kui ka sõidukitele. Ühendustee ja silla äärde tuleb rajada

ohutud jalgratta- ja jalgteed.

Juhul kui ühendustee rajamisega viiakse läbi ehitustöid Parve teel ka seal, kus see piirdub III

kaitsekategooria tiigikonna (Rana lessonae) leiukohaga, tuleb tagada, et teede ehitustöödega ei muudeta

kahepaikse sigimispaigas veerežiimi oluliselt ehk tiigikonna sigimiskoht peaks suuremas osas säilima

liigniiske alana.

EELIS-e andmetel (seisuga 23.05.2023) jääb ühendustee C trassile siberi võhumõõga leiukoht

KLO9323256 ning selle lähedusse siberi võhumõõga leiukoht KLO9323252 ning värvi-paskheina leiukoht

KLO9323421. Siberi võhumõõk (Iris sibirica) ja värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kuuluvad III

kaitsekategooriasse. Enne ehitustööde algust tuleb vaadeldavas piirkonnas läbi viia kaitsealuste

taimeliikide inventuur, tulenevalt sellest, et hetkel on EELIS-e andmetel viimased kinnitatud vaatlused

taimede leiukohtades viidud läbi 10 või rohkem aastat tagasi.

5.1.5.2 Luunja sild

Luunja sild (riigitee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 11,383) kuulub Riigiteede teehoiukava 2021-2030 alusel

taastusremonti vajavate sildade hulka.

Olemasoleva silla rekonstrueerimine on keeruline, sest see eeldaks silla sulgemist kogu ehitusperioodi

vältel (ca 2 aastat), kuid kuna tegemist on Tartut ning Kagu-Eestit (Räpina, Koidula suund) ühendava

tugimaanteega, kus puudub Emajõe ületamiseks mõistlik ümbersõidu võimalus, siis tõenäoliselt ehitatakse

olemasoleva silla kõrvale uus sild. Sellega kaasneb riigitee nr 45 koridori muutus km 10,9-11,9 (skeem 13).

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

70 / 94

Skeem 13. Luunja silla uus teekoridor riigitee nr 45 km 10,9-11,9 (Allikas: Transpordiamet, 2022).

5.1.6 KALLASRAJALE JUURDEPÄÄS

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev

kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 m ning teistel veekogudel 4 m. Kallasraja laiust

arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast,

arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.

Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad kallasrajale juurdepääsud ning asukoha

kirjeldused on toodud lisas 11.

Avalikult kasutatava veekogu äärde planeeringu menetlemisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb

täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu

kaldale planeeritakse teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse

rajamist. Tiheasustusalal uute elamu ja/või äri maa-ala katastriüksuste moodustamisel tuleb tagada

avalikud juurdepääsuvõimalused avalike veekogude kallasrajale arvestades juba olemasolevate

juurdepääsudega. Oluline on säilitada juurdepääsukoridorides looduslik keskkond võimalikult suures

ulatuses, mis on sobilik puhketegevuseks ning on kogu ulatuses avalikuks kasutamiseks.

5.1.7 MATKARAJAD

Matkarada on jalgsi matkamiseks ettenähtud rada. Matkarada on pinnasrada, mis on tähistatud viitadega

ning alguspunktis asub matkaraja kaart.

Turismi ja puhkemajanduse arendamiseks on oluline säilitada olemasolev väljakujunenud turismitaristu ja

selle rajatiste korrashoidmine. Turismiobjektide kättesaadavuse tagamiseks tuleb rajada uusi turismitaristu

objekte. Puhkekohad on soovitatav rajada eelkõige kohtadesse, kus on määratletud kauni vaatega kohad.

Samuti võib kaaluda puhkekohtade rajamist loodus- või kultuuriväärtuslikesse kohtadesse. Sobivad on

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

71 / 94

marsruudile jäävad paigad, kuhu on juba varem püstitatud stendid piirkonna või huviväärse objekti

informatsiooniga.

Matkaradade äärde tuleb puhkekohad rajada raskematele lõikudele ja algus- ning lõpp-punkti.

Matkarajad on kantud väärtuste ja piirangute joonisele.

Kastre vallas asub viis matkarada:

 Vooremäe tervise- ja suusarajad;

 Age org matkarada;

 RMK Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru;

 Järvselja matkarajad;

 Kurepalu matkarada.

Planeeritud on kahe matkaraja rajamine:

 Võõpste-Kikassaare-Tasa-Ahunapalu matkatee taastamine;

 Aardla poldri matkarada.

Matkaradade arendamise põhimõtted:

1) säilitada võimalikult suures ulatuses väärtuslik kõrghaljastus ja selle kasvutingimused;

2) radade rajamine on võimalik ainult maaomanike nõusolekul (riigimaa kasutamine tuleb

kooskõlastada);

3) kõik rajad peavad olema selgelt tähistatud viitadega;

4) matkaradade rajamisest on eelnevalt vaja teavitada omavalitsuse elanikke (soovitatavalt läbi

projekteerimistingimuste avatud menetluse);

5) radasid tuleb regulaarselt hooldada ja omavalitsusega on vaja kooskõlastada radade hooldamise

plaanid;

 arvestada teede hilisemaks hoolduseks kasutatavate masinate mõõtmete ning

võimalustega;

 vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala piirangvööndis keelatud mootorsõidukiga

liiklemine (sh radade hooldamine);

6) radadel on keelatud maastikusõidukitega liiklemine, kui see ei ole eelnevalt kooskõlastatud

kohaliku omavalitsusega ja maaomanikuga.

5.1.8 SPORDI- JA JALUTUSRAJAD

Spordi- ja jalutusrada on jalgsi matkamiseks ettenähtud rada. Tegemist on kohalike elanike poolt

loodusesse rajatud vaba aja ja sportimise kohtadega. Radasid ei hooldata ning nende asukohad ei ole

maaomanikega kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on nende paiknemine ajas ja ruumis muutuv.

Spordi- ja jalutusrajad on kantud väärtuste ja piirangute kaardile.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

72 / 94

5.1.9 LENNUVÄLI

Kastre vallas asub Lennundusmuuseumi lennuväli ning sellest tulenevad piirangupinnad. Lisaks jäävad

Kastre valla aladele Tartu lennuvälja piirangupinnad. Lennuväljade lähiümbruses kõrguspiirangute

planeerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 26. mai 2015. a määrusest nr 50 „Lennuvälja ja

kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning

lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Lennuväli ning piirangupinnad on kantud

taristu ja tehnovõrkude joonisele.

5.1.10 VEESKAMISKOHAD JA PAADIKANALID

Sadamaregistri (2020) andmetel asub Kastre vallas üks väikesadam nimega Ürgoru Paadisadam.

Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp)

tohib kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Veeskamiskohale peab olema võimalik

mootorsõidukiga ja paadikäruga ligi pääseda ja seal ümber pöörata.

Kalda piiranguvööndisse paadikanalite rajamisel ei tohi piiranguvööndit terviklikult läbi lõigata, vähemalt

30 m ulatuses peab piiranguvöönd jääma avatuks.

Üldplaneeringuga on planeeritud:

 Veskimäe külas Randumisala (29101:001:0433) katastriüksuse kalastuskoht võtta avalikku

kasutusse ning kavandada valgma, sh tee, parkla, tualetid ja slipp;

 Kastre küla Kastre sadama tee (29101:001:0968) katastriüksuse kalapüügi- ja veeskamiskohta

arendada avalikus kasutuses olev taristu. Kaldale on planeeritud puhkekoht, randumiskoht ja slipp;

 Kastre külas Randumiskoha (29101:001:0431) katastriüksusele veematkajate puhkekoht koos

laagriplatsiga;

 Kastre külas Kastre metskond 18 (50101:007:0009) katastriüksusele nelja veeskamiskoha

rajamine koos peatuspaikadega;

 Kaagvere alevikus Pargiääre tee (50101:001:0258) katastriüksuse jõepoolsesse otsa on

planeeritud veeskamiskoha rajamine.

Üldplaneeringu ja „Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise

uuringu“ raames analüüsiti Kastre vallas paiknevaid paadikanaleid. Seaduslikud kanalid on enne

01.04.199519. aastat rajatud ning endiste valdade üldplaneeringutega planeeritud kanalid. Seaduslikud

kanalid on markeeritud taristu ja tehnovõrkude joonisel sinise ringiga. Peale Keskkonnaministeeriumi

11.12.2013 kirja nr 1-9/13/8022-2, kus esitati tõlgendus paadikanali ja veeliiklusrajatise kohta, saab

paadikanaleid rajada vaid ehituskeeluvööndit vähendades. Kuna enne Keskkonnaministeeriumi

11.12.2013 kirja puudus õigusruumis selgus, kas paadikanal kuulub veeliiklusrajatise alla või mitte ehk kas

paadikanali rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndit vähendada või mitte tuleb aastatel 1995-2014 rajatud

paadikanalid lugeda seaduslikeks (markeeritud taristu ja tehnovõrkude joonisel roosa ringiga). Peale 2014.

19 01.04.1995 jõustus ranna ja kalda kaitse seadus, millega kehtestati piirangud ehitustegevusele veekogu kaldal, sh ehituskeeluvöönd.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

73 / 94

aastat rajatud kanalid, mis on ilma ehitusloata ja ehituskeeluvööndit vähendamata, on ebaseaduslikud.

Ebaseaduslikud kanalid tuleb omanikel likvideerida.

Paadikanalid loetakse seaduslikeks ja ebaseaduslikeks looduskaitseseaduse kohaselt. Seaduslikud

paadikanalid tuleb omaniku poolt kanda ehitisena ehitisregistrisse.

5.1.11 RAUDTEE

Kastre valla lääneosa läbib ca 2 km ulatuses Tartu-Koidula raudteeliin, rongipeatus asub Tõõraste külas.

Kastre vallas tuleb säilitada toimiv rongiühendus ning olemasolev rongipeatus. Rongiliikluse säilimine on

maakondlikult oluline, ühendades keskust tagamaaga ning teiste maakondade keskustega.

AS Eesti Raudtee on alustanud raudtee elektrifitseerimiseks kontaktvõrgu projekteerimise

ettevalmistustöödega. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid,

nende vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised. Raudteemaale lisandub kitsendusi

põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljaspool raudteemaad asuvate kinnistute

koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinidega. Võimalik kinnistute koormamise

vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.

Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime

ammendumise riski korral, on Tartu-Koidula liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt

olemasoleva raudtee peateega teine peatee. Kastre valla haldusterritooriumil on perspektiivse teise peatee

asukoht planeeritud olemasolevas raudtee transpordimaa koridoris (Tartu-Petseri 11,8-12,6 km

katastritunnusega 18501:001:0011 ja Reola raudteejaam katastritunnusega 18501:001:0012) Tartu-

Koidula suunas olemasolevast raudtee peateest parempoolsel küljel.

Raudtee ja lähiümbruse arendamise põhimõtted:

1) hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooni ning müraga;

2) uute hoonestusalade rajamise korral raudteega piirnevatel aladel ei võta AS Eesti Raudtee endale

kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks;

3) uute hoonestusalade kavandamisel väljaspool tiheasustusalasid või seni hoonestamata aladel,

tuleks mürauuringuid teha vähemalt kuni 300 meetri kaugusel raudteest. Samas tuleb arvestada,

et raudteemüra võib olla tunnetatav või häiriv ka raudteest oluliselt kaugemal ja sellega peab

arvestama eelkõige eluhoonete asukoha valikul;

4) rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30

m ja enam (nt tuulegeneraatorid, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee

kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada

tiiviku laba pikkus;

5) raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise

tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

74 / 94

6) raudteemaaga piirnevate hoonestusalade ehitusõiguste realiseerimise korral tuleb näha ette

ohutusmeetmed (näiteks piirdeaedade rajamine) takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumist

raudteemaale.

5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised

5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS

Elektripaigaldiste lähialal tuleb arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide

kaitsevöönditega. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala ja õhuruum või veekogu,

kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub

elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini

telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on:

 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;

 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.

Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud

külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite

paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete

lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusalad ning enamkasutatavad

puhkealad.

Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted:

1) põhi- ja jaotusvõrk tuleb soovitatavalt viia tiheasustusaladel üle maakaablitele, asulavälistes

piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine;

2) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga;

3) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest;

4) tagada kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses ja

enamkasutatavatel puhkealadel;

5) kasutada energiasäästlikumaid valgusteid;

6) uute energiamahukate tootmisettevõtete paiknemisala valikul tuleb eelistada elektrivõrguga

liitumise kulude optimeerimise eesmärgil olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust;

7) sätestada rajatise paigutuse tee omanikuga kooskõlastamise vajadus, kui rajatise kõrgus meetrites

(tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus meetrites äärmise sõiduraja välimisest

servast.

Kõik ristumised elektritaristuga ja selle kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada taristu

omanikuga.

5.2.2 SIDEVÕRK

Sidevõrgu peamiseks eesmärgiks on piisav andmeside kättesaadavus igal pool.

Sideseadmete planeerimisel on eesmärgiks tervisele ohutu elukeskkonna tagamine ning mitteioniseeriva

kiirguse toimega seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimine.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

75 / 94

Tiheasustusaladel ehitatavad uued sideliinid tuleb rajada maa-aluste liinidena ning võimalusel paigutada

mõne muu taristu koridori. Kaabelkoridorides tuleb ette näha reservtoru lisakaablite paigaldamiseks.

Uute elamu-, äri- ja tootmisalade planeerimisel ja olemasolevate laiendamisel tagada planeeringutega

võimalused nende alade varustamiseks sideteenustega. Sideteenustega varustatus on elu- ja

ettevõtluskeskkonna üks olulisi tugevusi ja arengueeldusi. Ettevõtluse ja asustuse arenguks, sh kodus

töötamise võimaluste kindlustamiseks on vajalik kogu valda katva andmesideühenduse edasiarendamine,

milleks vajalike tehniliste vahendite kavandamine on avalikes huvides.

Kõik ristumised sidevõrgu taristuga ja selle kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada

taristu omanikuga.

5.2.3 BIOGAASI JA BIOMASSI SOOJUS- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMISJAAMAD

Üldplaneering suunab senisest enam kasutusele võtma kohalikke taastuvaid ressursse – rohtne biomass

(hein ja põhk) ja väheväärtuslik puit. Seeläbi soodustatakse kohalikele biokütustele tugineva energeetika

arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele.

Tartumaa arengustrateegia kohaselt eelistatakse tööstusparke, mis genereerivad odavat omaenergiat

päikesest ja biomassist, mistõttu ratsionaalne on kavandada tööstusalasid ja nende jääksoojust kasutavaid

elamualasid koordineeritult, keskuste võrku ja energiaressursside paiknemist arvestades.

Koostootmisjaamade rajamiseks tuleb kaasata kohalik kogukond, menetlus peab toimuma kas läbi

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu. Selle kohta kaalutlusotsuse teeb

omavalitsus, kes selleks analüüsib avaliku huvi ulatust, mille üheks määravaks kriteeriumiks on kaugus

tiheasustusalast.

5.2.4 TAASTUVENERGIA

Taastuvenergeetika seisukohast on Kastre vallas perspektiiv arendada kohalikele ressurssidele

baseeruvat elektri- ja soojusetootmist.

Energia tootmise kavandamisel eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohevõrgustikku,

väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid).

5.2.4.1 Tuuleenergia

Käesoleva üldplaneeringuga ei nähta ette Kastre valda tuulikuparke. Tuulegeneraatorite rajamisel tuleb

Kaitseministeeriumilt küsida eelnevalt informatsiooni kõrguspiirangu kohta.

Üksiku tuulegeneraatori kavandamine on lubatud läbi avaliku projekteerimistingimuste menetluse.

Tuuleenergia arendamise tingimused:

1) maismaal võib tuulegeneraatori rajamiseks kasutada näiteks ammendatud karjäärialasid, muid

aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia

kasutamist integreeritud lahendustes. Vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses

metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peab jääma metsa

kasvatamiseks, ja väärtuslike põllumajandusmaade aladel;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

76 / 94

2) elamute, ühiskondlike ja ärihoonete lähedusse tuulegeneraatori kavandamisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et rajatis ei asuks hoonele lähemal kui rajatise kogukõrgus, kuid tagatud peavad

olema müra normtasemed. Tuulegeneraatori puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus;

3) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)

paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku

diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus

elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);

4) tuulegeneraatorite väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju

hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone

(fotomontaaž, 3d arvutisimulatsioonid, maketid);

5) tuulegeneraatorite rajamine rohevõrgustiku alale ei tohi kahjustada rohevõrgustiku toimimist ja

sidusust;

6) väärtuslikel maastikel ja Natura 2000 linnualadele ja nende läheduses tuleb vältida

tuulegeneraatorite rajamist. Vältimatul vajadusel tuleb Natura linnualale ja selle lähedusse tuulikute

kavandamisel läbi viia Natura eelhindamine. Väärtuslikel maastikel tuleb läbi viia ekspertiis, kus

tuleb hinnata mõju väärtusliku maastiku väärtustele;

7) Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite

planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel

ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada võimalikult

varases etapis;

8) vastavalt lennundusseadusele tuleb kõigi tuulegeneraatorite detailplaneeringud ning

ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja

Piirivalveametiga;

9) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel

leevendusmeetmete väljatöötamisele.

5.2.4.2 Päikseenergia

Päikeseenergia tootmisel on eristatud oma katastriüksuse tarbeks paigaldatud paneelid (maapinnale

võimsusega kuni 100 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoonele sobituva mahuga) ja

suurtootmiseks mõeldud päikeseelektrijaamad.

Üldplaneeringuga päikesepaneelide parkide rajamiseks eelistatud alasid Kastre valda ei planeerita, samas

ei välista põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist.

Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide ja päikeseelektrijaamade hooldamisel on keelatud kasutada

taimemürke.

Elektromagnetilise ühilduse nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad (sh kõik elektri tootmiseks

kasutatavad päikesepaneelid) võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet.

Oma katastriüksuse tarbeks päikesepaneelide kavandamise tingimused:

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

77 / 94

1) oma katastriüksuse tarbeks on lubatud päikesepaneelide kasutuselevõtmine maapinnale

võimsusega kuni 100 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoonele sobiva mahuga;

 kui rajatakse suurema kui 25 kW võimsusega päikesepaneelid maapinnale, tuleb

hoonestatud naaberkatastriüksuste omanikelt saada kirjalik nõusolek;

2) tiheasustusalal katastriüksuse piires maapinnal mitte paigaldada paneele katastriüksuse

tänavapoolsele alale;

 tiheasustusaladel tänavapoolsel küljel tuleb paigaldada päikesepaneelid

katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga;

3) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid tuleb lahendada kogu hoonele terviklikult

ja hoone arhitektuuriga sobivalt;

4) väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel, kus on levinud katusetüübiks viilkatus, tuleb

päikesepaneelid paigutada paralleelselt katuse kaldega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate

kasutamine (päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms) kui on arvesse võetud hoone

arhitektuuriga sobivust ning tänavaruumi ilme säilimist.

Päikseelekrijaamade rajamise tingimused:

1) päikeseelektrijaamade rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid,

vähe väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne.

Karjääride aladele päikeseelektrijaamade rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud

alal ammendatud;

2) päikeseelektrijaama rajamist tuleb menetleda avalikkust kaasates;

3) päikeseelektrijaama rajamisel, mille rajatise pindala ületab 2 ha20, tuleb koostada detailplaneering;

4) haljastustingimused täpsustatakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringuga;

5) päikeseelektrijaama rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus

ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada

võimaliku tekkiva varjuga seonduvat;

6) päikeseelektrijaama rajamisel põllumajandusmaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik

vundamendi rajamiseks;

7) päikeseelektrijaama rajamine ei ole lubatud rohevõrgustiku tugialale, väärtuslikule maastikule ja

väärtuslikule põllumajandusmaale;

 erandina on Ülenurme väärtuslikul maastikul päikeseelektrijaamade rajamine lubatud

Lange külla planeeritud jäätmekäitluse maa-aladele;

8) päikeseelektrijaama arendamine ei ole lubatud aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel

aladel.

5.2.4.3 Maasoojus

Maasoojussüsteemide rajamise tingimused:

20 2 ha sisse peab mahtuma ära kõik, mis on vajalik päikeseelektrijaama toimimiseks, sh piirdeaed.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

78 / 94

1) Kastre valla aladel sobivad kasutamiseks kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed

maasoojussüsteemid;

2) horisontaalne maakollektor on lubatud rajada, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane

kõrghaljastuse osakaal;

3) maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada ainult keskkonnaohutuid aineid.

Kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart;

4) veekogusse on lubatud maasoojussüsteemi rajamine, kui veekogu on kogu ulatuses rajatava

maasoojussüsteemi omaniku valduses või on saadud veekoguga seotud naaberkatastriüksuste

kirjalik nõusolek süsteemi rajamiseks;

5) soojuspuuraugu kaugus katastriüksuse piirist peab olema vähemalt 10 m;

6) veehaarde sanitaarkaitsealasse ja hooldusalasse ei ole lubatud rajada maasoojussüsteeme;

7) kehtestatud põhjaveevarudega alade veekihtide põhjavett tuleb kasutada eelkõige joogivee

tootmiseks, jätta põhjaveevarusid kaitsvad veepidemed rikkumata ning tagada Kesk-Alam-Devoni-

Siluri (D2–1S) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Ca) põhjaveevarudega aladele piisavad puhveralad21;

8) maasoojuspuuraukude rajamisel Kastre vallas tuleb arvestada, et Tartu linnal on kinnitatud

põhjaveevarudega veehaaretel maasoojuspuuraukude rajamisele sügavuse puhverala, ulatusega

2 km veehaardest, kus Kesk-Alam-Devoni-Siluri D2–1S kinnitatud põhjaveevarudega aladel on

lubatud soojuspuurauke rajada ainult Narva lademe veepidemest (Leivu + Vadja kihistud) kõrgemal

lasuvatesse pinnasekihtidesse;

9) üksikutele ühisveevärgi kaevude ümber tuleb kasutatavas veekihis jätta vähemalt 200 m

puhvertsoon, kus veekihti ei kasutata muuks otstarbeks. Puhvertsoonis tuleb jätta rikkumata ka

joogiveeks kasutatavat veekihti kaitsev veepide vähemalt 10 m paksuses;

10) iga kaitstava loodusobjekti alal tuleb seal maasoojuse kasutamiseks küsida looduskaitseala

valitsejalt nõusolek;

11) maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis, kui maasoojussüsteemi ei rajata koos

hoone ehitusloaga;

12) maasoojussüsteemi rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt, ehitusluba,

ehitusteatis) on vaja näidata maasoojussüsteemi rajamise tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne,

vertikaalsete loogete või spiraalina);

 detailplaneeringus või projektis peab olema näidatud maasoojussüsteemi kontuuride

paiknemise ala;

 kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu

hooldusala (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika

juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala

väljaspool hoone kontuuri.

Soovitused:

Puurkaevudele, mille praeguse kasutamise ja seisundi kohta pole ametlikus registris piisavalt teavet, on soovitatav kuni asjaolude selgumiseni rakendada soojuspuuraukude ja horisontaalsete

21 Soovituslikult veehaardest 2 km.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

79 / 94

maasoojussüsteemide rajamise keeldu 50 m ulatuses (kui kaevu ei tampoonita või ei kvalifitseerita ümber seirepuurauguks).

5.2.5 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE

Kastre vald kuulub Ida-Eesti vesikonda. Kastre vallas on põhjavesi enamasti keskmiselt kaitstud või

suhteliselt kaitstud. Esineb ka kaitstud põhjaveega alasid. Vallas asuva Peipsiveere looduskaitseala ning

Aardla ja Aardlapalu küla põhjavesi on aga nõrgalt kaitstud (skeem 14).

Skeem 14. Kastre valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (väljavõte Maa-ameti

kaardirakendusest 1:400 000 geoloogilised kaardid, 23.05.2023).

Järgida tuleb veeseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid

veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid

eesmärke ning meetmeid. Tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest.

Tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada

ühiskanalisatsiooni ehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et säilitada kontroll

piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee

kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus. Väljaspool reoveekogumisala tuleb rakendada

lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse

kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda

võimaldavad. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast. Valla

territooriumil, kus ei ole perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb soodustada

ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev.

Hoonestusala laiendamisel on soovitatav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada mõne

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

80 / 94

olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, võib kohalik omavalitsus anda nõusoleku uue

puurkaevu rajamiseks.

Reoveekogumisalad ning olemasolevad, perspektiivsed, rekonstrueeritavad ja likvideeritavad

reoveepuhastid ja reoveepumplad on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Reoveepuhastite ja

reoveepumplate peamine sisendinfo on võetud Kastre valla ühisvee- ja kanalisatsiooni kavast.

Põhja- ja pinnavee kasutamisel ja kaitse korraldamisel, sh detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavade koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb arvestada

veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega.

Kastre valla vee- ja kanalisatsioonivõrk on lahendatud Kastre valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavas. Arendamise kava ülevaatamisel (iga nelja aasta järel) tuleb seda täiendada jooksvalt,

lähtuvalt muutustest ehitatud keskkonnas ja täiendustest erinevates planeeringutes ning võimalikest

muudatustest õigus- ja normatiivaktides.

Üldised põhimõtted:

1) likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega

aladel;

2) tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest

isoleerida;

3) kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja

põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha

vastavad meetmed;

 nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel

eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele

lahendustele;

 ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel

eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja

juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt;

4) nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel vähendada võimalusel põllumajandusmaa kasutuskoormust;

5) uute tootmise maa-alade planeerimisel on vajalik arvestada läheduses asuvate pinnaveekogudega

ja põhjaveekogumitega ning vajadusega tagada nende igakülgne kaitse tootmisega kaasnevate

mõjutuste eest;

 rakendada tuleb kõiki võimalikke ja majanduslikult mõistlikke meetmeid, millega tagatakse

pinna- ja põhjavee maksimaalne reostuskaitstus;

6) olemasolevate tootmisalade, millega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring, laiendamise või uute

rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel

KMH käigus;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

81 / 94

7) arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda

reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja

puhastamisega;

8) suvilapiirkondades22 tuleb rajada ühine kanalisatsiooni- ja joogiveevõrk, mis teenindaks osa või

kogu suvilapiirkonda ning vajadusel ka teisi lähialal paiknevaid hooneid;

 vallavalitsuse otsusega on lubatud ka kogumismahutid (leevendusmeetmena, kui suvilate

omanikud ei saavuta ühise trassi rajamise rahastamises kokkulepet);

 suvilapiirkonda lubatakse ühe katastriüksuse tarbeks rajatavaid puurkaeve vaid juhul, kui

kujad seda võimaldavad ja puudub muu majanduslikult mõistlik alternatiiv;

• puurkaevu rajamisel tuleb puurkaevu asukoht ja sanitaarkaitseala või

hooldusala ulatus kooskõlastada sanitaarkaitseala piiridesse jäävate

katastriüksuste omanikega;

• tihedalt hoonestatud alale puurkaevu rajamisel tuleb arvestada puurkaevu

sanitaarkaitsealast või hooldusalast tulenevate piirangutega, mistõttu võib

tekkida olukord, kus näiteks kõrvalolevale katastriüksusele ei ole võimalik rajada

biopuhastit;

 vastavalt ehitusseadustikule tuleb olenevalt kanalisatsioonisüsteemist taotleda

ehitusteatis- või luba;

 suvilapiirkonna majapidamistel on soovitatav osaleda toetusvoorudes- ja meetmetes, et

lahendada terve piirkonna kanalisatsioon ja joogiveevõrk;

 kanalisatsiooni- ja joogiveetrassi projekteerimisel tuleb arvestada väikekohtade reljeefset

maastikku ning tagada nii madalamatel kui ka kõrgematel osadel paiknevate piirkondade

varustatus;

9) kui puurkaevu või –augu või kanalisatsioonirajatise kavandamisel selgub, et sanitaarkaitseala või

hooldusala (kuja) ulatub naaberkinnistule, seatakse enne ehitustegevuse algust vastav servituut

kinnistusraamatusse;

10) tiheasustusega aladel väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega vahetult piirnevate

kinnistute ja planeeringualade trassid tuleb ühendada tiheasustusala ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni süsteemi;

5.2.5.1 Roiu reoveepuhasti rekonstrueerimine ja laiendamine

Perspektiivis on vajadus Koke külas asuva Roiu reoveepuhasti rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Olemasolev Roiu reoveepuhasti koosneb maa-alustest raudbetoonmahutitest ja nende peale ning kõrvale

ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Tehnohoone ehitati koos puhasti rekonstrueerimisega

2010. aastal. Hoone kõrval on tahendatud liigmuda kompostimise plats, mis on katusega kaetud.

Käesoleval ajal muda komposteerimist kohapeal ei toimu, platsi kasutatakse veevärgi tehnika vahelaona

kaevude, torustike hoiustamiseks. Reoveepuhasti territoorium on aiaga ümbritsetud ning olemas on heas

seisukorras juurdepääsutee ja teenindusplats.

22 Suvilapiirkonnad on alad, mis on tihedalt hoonestatud ning üha enam kasutatakse hooneid aastaringseks elamiseks.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

82 / 94

Vajadus reoveepuhasti rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks tuleneb asjaolust, et piirkondlikul vee-

ettevõttel (AS Emajõe Veevärk) tuleb lähiaastatel, kas rekonstrueerida mitmeid väikepuhasteid või ehitada

täiesti uusi puhasteid. Põhjuseks on nii arendajate poolt rajatud väikeste reoveepuhastite ülevõtmine,

elanikkonna ja vastavalt reostuskoormuse kasv teatud asulates kui ka administratiivsed ja keskkonna-

alased takistused olemasolevate reoveepuhastite edasisel opereerimisel. Samuti on oluliseks muutuste

põhjustajaks Kastre vallas toimuv intensiivne elamuehitus, eeskätt Haaslava, Kurepalu ja Aardlapalu

piirkonnas, mis on sundinud otsima keskkonnasäästlikke ja kuluefektiivseid komplekslahendusi

reoveekäitlusele. Kastre valla ÜVK arendamise kavas on analüüsitud erinevaid võimalusi probleemiga

toimetulekuks ning alternatiivide võrdluse tulemusena on leitud, et otstarbekas oleks valla suurimate

asulate reovesi juhtida kokku Roiu reoveepuhastisse. Tulevikus planeeritakse sinna juhtida Kaagvere ning

ka naabervallas asuva Luunja reoveepuhastisse juhitav reovesi. Laiendatavas Roiu reoveepuhastis on

ettenähtud puhastada piirkonna ühiskanalisatsioonist tulenev reovesi ning täiendavalt purgida

reoveepuhastisse reovett.

Roiu reoveepuhasti rekonstrueerimine ja laiendamine lahendatakse projekteerimise teel. Üldplaneeringu

taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud Roiu reoveepuhasti laiendamisega kavandatud tehnovõrgud

(vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning heitveetorustik). Tehnovõrkude täpne lahendus pannakse paika

projekteerimise käigus.

5.2.5.2 Tuletõrje veevõtukohad

Kastre valla tuletõrje veevarustus on lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

Võrgustiku tihendamise eesmärgil määratakse üldplaneeringuga täiendavad tuletõrje veevõtukohad (10

tükki) väljakujunenud elamurajoonidesse. Järgitakse printsiipi, et igal tiheasustusalal oleks vähemalt üks

aastaringselt toimiv tehislik veevõtukoht, mis tagab Päästeametile piisava veekoguse. Olemasolevad ja

perspektiivsed veevõtukohad on näidatud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrgu joonisel. Perspektiivsete

veevõtukohtade täpsed asukohad selguvad projekteerimisel ning maaomanikega kokkuleppe

saavutamisel.

Tuletõrje veevarustuse tagamise tingimused:

1) valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette

nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine;

2) veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja

tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus;

3) enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga.

5.2.5.3 Sademevee ärajuhtimine

Sademeveesüsteemide arendamise ja hooldamise regulatsiooni tuleb kajastada ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.

Sademevee ärajuhtimise tingimused:

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

83 / 94

1) planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda

(sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele);

2) sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata

naaberkinnistu olemasolevat olukorda;

 sademevett võib juhtida maaparandussüsteemi eesvoolu, kuivenduskraavi või

kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku vastutava ameti loal või kooskõlastusel, kui vee

juhtimine toimub muu loa alusel;

3) uue hoonestuse rajamisel tuleb tagada sademevee lahendus;

4) soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad

selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused;

5) uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega

saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee

nõuetekohane kvaliteet (õli-bensiini-liivapüüdurid vm);

6) sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb arvestada õigusaktides kehtestatud veekvaliteedi

nõuetega. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt

käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi;

7) naftasaaduste hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad. Hoidmisehitise

sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti (õlipüünis ja siibrikaev) suublasse või

kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse;

8) sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud;

9) kliimamuutused avalduvad muuhulgas sademete jaotuse muutumisega. Kliimamuutuste tulemusel

sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused. Sademete hulga kasvu

(Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem) ja intensiivsete vihmahoogude (suureneb

tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm)) tõttu on

oluline tähelepanu pöörata sademevee käitlusele ning seda eelkõige kõvakattega pindade

kavandamisel. Kasutusele tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee

löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud

lahendused). Tiheasustusalade arendamisel eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega

alade pindala osakaalu ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda

vähendades üleujutusohtu.

5.2.6 SOOJA- JA GAASIVARUSTUS

Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel

asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel,

usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav

soojavarustus.

Kastre vallas on määratud kaks kaugküttepiirkonda: Võnnu alevik ja Melliste küla. Kastre valda läbib

Eleringi AS-ile kuuluv Irboska-Tartu D kategooria gaasi ülekandetorustik DN500 ning Roiu GJJ-i

harutorustik DN200, millega on ühendatud Roiu gaasijaotusjaam (GJJ). Roiu GJJ-st lähtuva gaasi

jaotustorustiku DN200 kaudu toimub Roiu, Kurepalu ja Haaslava elamute ning ettevõtete gaasivarustus.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

84 / 94

Paljude piirkondade küttevajadus on lahendatud lokaalsete gaasikateldega, mille kasutamist saab

laiendada.

Soojavarustus planeeritud väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte,

elektriküte, õliküte jne). Olemasolevad korterelamud tuleb võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja

võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel oleks tagatud

nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass,

päikeseenergia, maaküte).

Kõik ristumised sooja- ja gaasivõrgu taristuga ning selle kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb

kooskõlastada taristu omanikuga.

5.2.7 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmekäitluse korraldamine toimub vastavalt Kastre valla jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmekäitlus peab vastama keskkonnanõuetele ning säästva arengu ja ringmajanduse põhimõtetele.

Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb kavandada suletavad kogumiskonteinerid või süvamahutid.

Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate).

Süvamahutid on soovitav ankurdada. Konteinerid ja süvamahutid tuleb kavandada hoonestusest vähemalt

2 m kaugusele (erandid on lubatud põhjendatud juhul KOV nõusolekul).

Avalike jäätmete kogumispunktide rajamisel või korter- ja ridaelamute jäätmelahenduse kavandamisel tuleb

võimalusel eelistada süvamahutite rajamist.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrgu joonisel on taustinfona ära toodud kõik töötavad ja suletud

jäätmekohad vastavalt EELIS-e andmetele.

Jäätmemajanduse arendamise põhimõtted:

1) jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtetest;

2) jäätmemajanduse arendamiseks on oluline elanikkonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine;

3) oluline on jäätmete liigiti kogumine ning selleks võimaluste loomine;

4) vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele tuleb heitvee puhastamiseks

sätestatud nõuete kohaselt ette näha meetmed jäätmekäitluse maa-alal tekkiva nõrgvee

kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse,

kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti.

5.3 Maaparandussüsteemide maa-alad

Maaparandussüsteemi maa-ala on maaparandusseaduse tähenduses maa-ala, millel paikneb reguleeriv

võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee

jaotamiseks. Olemasoleva maaparandussüsteemi võrk on lisas 10.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist

tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule.

Maaparandussüsteemide hooldamine on maaomaniku kohustus.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

85 / 94

Maaparandussüsteemi maa-alade arendamise põhimõtted:

1) põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja

reguleeritud veekogude (sh eesvoolude) hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete

täitmine;

2) maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul ja selle kaitsevööndis kavandatav ehitustegevus

kooskõlastada vastutava ametiga;

3) uute maaparanduslike rajatiste kavandamisel Kastre valla rohevõrgustiku aladel hinnata nende

mõju rohevõrgustiku toimimisele;

4) maaparandussüsteemiga maa-alale ehitades tuleb tagada nii ehitise enda alla jääval

katastriüksusel kui naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine ja hooldamine;

5) maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning ühiseesvoolu

reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada

vastutava ametiga;

6) katastriüksusel asuvad kraavid tuleb katastriüksuse omaniku poolt hoida korras, need puhastada

ja võsa eemaldada. Soovitatav on ühele kraavi kaldale jätta puude/põõsaste rida kasvama, et

võimaldada elurikkuse säilimist ja suurenemist (skeem 15). Maaparandussüsteemide registrisse

kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate

kraavide korral tuleb katastriüksuse omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga;

7) maaparandushoiukavade koostamisel on oluline arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike

riskidega;

8) arvestada prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta jooksul

ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude ja seega ka väiksemate maksimaalsete

veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb arvestada, et

suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja

jõgede ülemjooksude kuivamiseks.

Skeem 15. Näide kraavi haljastusest.

6. Ohtlikud ettevõtted

Päästeameti andmetel asub ohtlikest ettevõtetest Kastre vallas:

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

86 / 94

 Vedelgaas OÜ Tuulekaera viljakuivati vedelgaasipaigaldis (ohtlik ettevõte, ohuala raadiusega 392

m);

 Alexela Energia AS Farmbalt viljakuivati vedelgaasipaigaldis (ohtlik ettevõte, ohuala raadiusega

392 m).

Kastre valla alale ulatub ka Kambja vallas paikneva Alexela Energia AS A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte 639 m raadiusega ohuala.

Üldised põhimõtted:

1) uue ohtliku ettevõtte rajamisel ja olemasoleva ohtliku ettevõtte mõjualasse uue tegevuse

kavandamisel tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud nõuetes;

2) ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei ole soovitatav

kavandada uut elamurajooni ning suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus-,

kaubandus- ja meelelahutusasutust, spordirajatist ning puhkeala;

3) ühiskondlike hoonete kavandamisel eelistada alasid, mis ei asu ohtliku ettevõtte vahetus

läheduses. Alternatiivsete asukohtade puudumisel kasutada mõju leevendavaid meetmeid (nt

mänguväljakud planeerida teest/tootmishoonest kaugemale ja suunaga teest eemale, kõrgema ja

tihedama haljastuse (nt hekk) rajamine tee ja objekti vahele teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja

ohtlike mõjude vähendamiseks);

4) vältida tuleb ohtlike ettevõtete kavandamist asukohta, kus ohtliku käitise eriti ohtlik või väga ohtlik

ohuala võib ulatuda eluhooneteni, suuremale inimeste hulgale mõeldud ärihooneteni, ühiskondlike

hooneteni, spordirajatisteni ja puhkealadeni;

5) ohtliku ettevõtte ohualasse tegevuse kavandamisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik

vahemaa käitise ning elamurajooni, avalikus kasutuses olemasoleva hoone ja ala, puhkeala ning

võimaluse korral peamiste liikumisteede vahel jms.

7. Olulise ruumilise mõjuga ehitis

Kastre vallas, Lange külas, Pärnavälja katastriüksusel (18501:001:1221) asub Lange motokeskus, mis on

rahvusvahelisteks võistlusteks ettenähtud autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud rada. Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 kohaselt on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega.

8. Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas

Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge

(50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Kastre valla haldusterritooriumil jääb

suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele, mida loetakse kõrgeks (skeem 16).

Roiu alevikus ja selle läheduses ning Võõpste külast lõuna poole on radoonitase pinnaseõhus madalam,

jäädes 10 kuni 50 kBq/m³ vahele. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“ järgi kuulub Kastre valla territoorium kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

loetellu.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

87 / 94

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone

tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“

§ 2 sätestab, et hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates

õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Rangem radoonisisalduse viitetase (väiksem kui 200 Bq/m³) kehtib

koolieelsete lasteasutuste ja koolide ruumides (vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrusele nr 84

„Tervisekaitsenõuded koolidele”).

Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete

siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega

reguleeritud. See kuidas projekti kohaselt ehitatud hoone puhul tagatakse, et hiljem selle kasutuse käigus

vastaks hoone ruumide siseõhk kehtestatud nõuetele, jäetakse projekteerija otsustada.

Skeem 16. Radooniriski levilad Kastre valla haldusterritooriumil (Andmed: Eesti Geoloogiateenistus, 2021).

9. Müra normtasemed

Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“. Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on

näidatud tabelis 3.

Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase.

Uute müratundlike alade (I-IV kategooria, vt tabel 3) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool

tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud

müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

88 / 94

planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud

taotlustasemetega.

Tabel 3. Müra kategooriate liigitus.

Müra kategooria Üldplaneeringu alusel

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad

ehk vaiksed alad

Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala maa-ala,

supelranna maa-ala, kalmistu maa-ala

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamumaa-alad, maatulundusmaa

õuealad, rohealad

Ühiskondlike ehitiste maa-ala23, elamu maa-ala

III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala

IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-

alad

Ühiskondlike hoonete maa-ala24, äri ja tootmise maa-ala

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei loeta välisõhus leviva müra hulka olmemüra,

meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ja riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme

ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse

tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme

vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel või projekteerimisel kui

ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel.

Eramute piirkonnas on efektiivseimaks meetmeks müratõkkeseinte rajamine, korruselamute puhul on

reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine.

Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms)

peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete ning

äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus.

Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh

lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie või muu metsamajandamisega

seotud töid ja tegevusi.

10. Asustusüksuste vahelise lahkmejoone muudatusettepanek

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek25 Roiu aleviku asustusüksuse piiridest arvata välja tootmisalad ning

liita Koke külaga (AY1). Kõivukülast ja Kurepalu külast arvata välja maa-ala ja liita elamualad Roiu

alevikuga (AY2).

23 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul 24 v.a II kategooria all toodud 25 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_AYksus

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

89 / 94

Skeem 17. Asustusüksuste vahelise lahkmejoone muudatusettepanek Roiu alaviku ümbruses.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Veskimäe külast arvata välja maa-ala ja liita Mäksa külaga (AY4).

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

90 / 94

Skeem 19. Asustusüksuste vahelise lahkmejoone muudatusettepanek Veskimäe ja Mäksa külades.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Võnnu alevikust seoses tiheasustusala piiride määramisega arvata

Võnnu alevikust välja maa-ala ja liita Kannu külaga (AY5), Võnnu alevikust välja maa-ala ja liita Terikeste

külaga (AY6, AY7, AY8), Võnnu alevikust välja maa-ala ja liita Imste külaga (AY9), Võnnu alevikust välja

maa-ala ja liita Issaku külaga (AY10, AY11).

Skeem 20. Asustusüksuste vahelise lahkmejoone muudatusettepanek Võnnu alevikus ja selle ümbruses.

11. Üldplaneeringu elluviimine

Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele ja maa-

alade munitsipaliseerimisele. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava

avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige elanike õigustatud vajadustest ja

huvidest ning arvestatakse kohaliku omavalitsuse arengu iseärasusi.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

91 / 94

Üldplaneering ei tunnista kehtivaid detailplaneeringuid kehtetuks, kuid täpsustab teatud ehitusõigusi (nt

reguleerib ehitusloakohustuseta abihoonete ehitamist väljaspoole hoonestusala vt ptk 2.1.2 „Ehitised“).

Katastriüksuse moodustamisel selle jagamise teel võivad jagamise käigus tekkivad osad olla väiksemad,

kui krundi (katastriüksuse) minimaalsuuruse nõue juhul, kui jagamise eesmärgiks on jagatavate osade

liitmine külgnevate katastriüksustega, sh teemaa katastriüksuse moodustamiseks. Enne detailplaneeringu

algatamist sõlmib huvitatud isik Kastre vallaga halduslepingu detailplaneeringu koostamise tellimise

üleandmiseks. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt

Kastre valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused

uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud

kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool,

raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) ja taristu rajamisel.

Üldjuhul (st eeldusel, et vastavad kulud pole ette nähtud valla- või riigieelarves) on detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isiku kohustuseks finantseerida ja rajada detailplaneeringukohased ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud rajatised

(tehniline infrastruktuur-, kütte-, veevarustus-, olme- ja kanalisatsioonitorustikud, tuletõrjevee saamise

rajatised, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi ja elektripaigaldised,

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus), rekonstrueerida

maaparandussüsteem kogu planeeringu alal ja vajadusel ka väljaspool planeeringuala, et oleks tagatud

naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi osa nõuetekohane toimimine, ning rajada avaliku ruumi

objektid (avalikult kasutatav tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav

haljastus, laste mänguplatsid, spordiväljakud, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) nii planeeritaval

alal kui vajadusel ka sellest väljaspool, kui ei lepita kokku teisiti.

Võimalike vastuolude puhul lähtutakse üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist ning enne

üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust, väljastatud

projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest.

Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, jagamine ja/või liitmine ehitamise eesmärgil vms)

vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud piiranguid

ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisele ja

kujadele vms).

Üldplaneeringu rakendamine avalikes huvides toimub üldjuhul valla eelarve vahenditest, millele püütakse

leida kaasfinantseerimise võimalusi. Elamu-, tootmis- ja ärimaade arendamine toimub reeglina eraarendaja

soovil ja rahastamisel.

Lähtudes avalikest huvidest ja majanduslikest võimalustest on üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud

esmalt järgmised tegevused:

1) erateede omandamine, millele on tehtud avaliku kasutuse ettepanek (notariaalse asjaõiguse

lepingu sõlmimine);

2) tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine;

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

92 / 94

3) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni parendamine ja laiendamine;

4) jalgratta- ja jalgteede välja arendamine.

Üldplaneering näeb ette Haaslava külla Mõra jõe lähedusse kavandatud ühiskondliku ehitiste maa-ala (ptk

2.5.4, skeem 3) arendada välja perspektiivis kooli, lasteaia või hooldekoduna. Seisuga 07.07.2023 on Maa-

ameti andmetel vaadeldav maa-ala riigiomandis. Planeeritud tegevuse elluviimiseks on vajalik vaadeldav

maa-ala anda üle kohaliku omavalitsuse omandisse.

11.1 Maa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine

Üldplaneering määrab avalikes huvides omandamise või sundvalduse vajaduse märkimise järgnevatel

juhtudel/aladel, kui ei sõlmita muud kokkulepet:

1) teede alune maa, mis on eraomandis ning mille osas tehakse üldplaneeringuga ettepanek need

avalikku kasutusse määrata;

2) kavandavate jalgratta- ja jalgteede alune maa, mis on eraomandis;

3) kavandavate tuletõrje veevõtukohtade alune maa, mis on eraomandis;

4) kallasrajale juurdepääsude alune maa, mis on eraomandis;

5) kavandavate tehnovõrkude koridori alune maa, mis on eraomandis.

12. Ettepanekud Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks ja

muutmiseks

Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on

mitmeid teemavaldkondi täpsustatud.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas:

1) Rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine.

Rohevõrgustiku täpsustamisel on arvestatud maastiku iseloomu, korrigeerides rohevõrgustiku

tugialade ja rohekoridoride piire selliselt, et rohevõrgustiku alad ühtiksid paremini looduslike aladega,

kattuksid vähem põllumajandusmaadega ning asustusaladega. Rohevõrgustiku korrigeerimisel lähtuti

rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. Rohevõrgustiku koosseisu lisati Luutsna ja Mõra jõgi koos

ümbritseva metsaga ning Agali järv. Emajõe Suursoo rohevõrgustiku tugiala laiendati. Lisaks ühendati

maakonnaplaneeringus olevaid tugialasid üle terve valla uute koridoridega.

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

93 / 94

Skeem 21. Rohevõrgustiku muutmise ettepanek

2) Väärtusliku maastiku lisamine

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek lisada Tartumaa maakonnaplaneeringus üks kohaliku tähtsusega

väärtuslik maastik – Lääniste.

Ala suurimaks väärtuseks on Lääniste

linnamägi. Linnus paikneb pikema põhja-

lõuna suunalise seljaku 5-6 m kõrgusel

lõunapoolsel otsal Ahja jõe läänekaldal

Lääniste-Vastemõisa kõrvalmaanteest ida

pool. Linnusel on ühtlaselt järsud nõlvad, mida

tõenäoliselt on siit-sealt kunstlikult

järsustatud. Hiljem rajati sinna vene õigeusu

kalmistu, mis on maha jäetud, viimane

matmine oli seal 1938. aastal. Lisaks asub alal

1884. aastal ehitatud Lääniste koolimaja. Ala

on aktiivselt kasutusel kohalike elanike poolt

puhkealana.

Skeem 22. Ettepanek lisada maakonnaplaneeringu väärtuslikule maastikule ala Lääniste külas

Kastre valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-055

Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald

94 / 94

3) Tiheasumite muutmise ettepanek

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada maakonnaplaneeringuga määratud tiheasumi

alasid ja tiheasumite laiendamise alasid osas, mis ületavad üldplaneeringuga määratud

tiheasustusega alasid (p 2.3). Sellisteks aladeks on tiheasustusalade TA5 ja TA6-ga külgnev ala

Roiu alevikus ja Koke külas, TA6 ja TA7-ga külgneva alad Päkste külas, Unikülas ja Kitsekülas.

Skeem 23. Maakonnaplaneeringus määratud tiheasumite alade muutmise ettepanek.