C-453/25

Vastuvõtmise kuupäev : 14/08/2025

Tõlge C-453/25 – 1

Kohtuasi C-453/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

10. juuli 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Niedersächsisches Oberverwaltungsgericht (Alam-Saksi liidumaa

kõrgeim halduskohus, Saksamaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

1. juuli 2025

Kaebaja ja apellant:

Kuhlmann Lebensmittelmärkte e.K.

Vastustaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses:

Land Niedersachsen

Landesbetrieb für Mess- und Eichwesen

Niedersächsisches

Oberverwaltungsgericht

Kohtumäärus

[…]

Halduskohtuasjas

Kuhlmann Lebensmittelmärkte e.K.,

[…] Wallenhorst

– kaebaja ja apellant –

[…]

versus

ET

EELOTSUSETAOTLUS 1.7.2025 – KOHTUASI C-453/25

2

1. Land Niedersachsen, […]

2. Landesbetrieb für Mess- und Eichwesen, […]

– vastustaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses –

[…]

ese: taatlemist puudutavate õigusnormide rikkumine

– apellatsioonkaebus –

tegi Niedersächsisches Oberverwaltungsgericht (Alam-Saksi liidumaa kõrgeim

halduskohus, Saksamaa) […] 1. juulil 2025 järgmise kohtumääruse:

Menetlus peatatakse.

ELTL artikli 267 alusel esitatakse Euroopa Kohtule järgmine eelotsuse

küsimus:

Kas seade, mis on ühendatud hinda arvutava mitteautomaatkaaluga, mille

ülemine mõõtepiir on kuni 100 kg ja mida sellises kombinatsioonis

kasutatakse kaupade avalikul otsemüügil, vastab nõuetele, mis on sätestatud

direktiivi 2014/31/EL artiklis 4 koostoimes I lisa punktidega 10 ja 14, kui

see ei trüki kliendile tingimata välja kaalumisprotsessi olulisi andmeid

kajastavat füüsilist kviitungit, vaid annab kliendile võimaluse valida, kas

lasta välja trükkida füüsiline kviitung või saada QR-koodi kaudu ligipääs

puhtelektroonilisele kviitungile, mis on aga sisu poolest füüsilise kviitungiga

identne?

Põhjendused

I.

Poolte vahel on vaidluse all küsimus, kas juhul, kui kaupade avalikul otsemüügil

kasutatakse mitteautomaatkaalu ja kassasüsteemi kombinatsiooni (edaspidi

„kaaluga kassasüsteem“), on kohustuslik väljastada paberile trükitud füüsiline

kviitung või võib selle – kliendi valikul – asendada QR-koodi kaudu kättesaadava

puhtelektroonilise kviitungiga.

Kaebaja käitab toidukauplust, milles on viis kaaluga kassasüsteemi. Kaaluga

kassasüsteemis on ühendatud hinda arvutav mitteautomaatkaal (toote kaalu ja

ühikuhinna korrutamine) ja kaalumise tulemust üle võttev kassasüsteem.

Kaebaja paigaldas 2021. aastal oma kaaluga kassasüsteemi tarkvara, mis

võimaldab kliendil iga kassatoimingu lõpus valida, kas saada füüsiline (paberil)

kviitung või puhtelektrooniline kviitung (edaspidi „e-kviitung“). Ligipääs

e-kviitungile antakse kaaluga kassasüsteemi ekraanil kuvatava QR-koodi kaudu.

KUHLMANN

3

Kui klient valib e-kviitungi, siis füüsilist kviitungi ei väljastata. Sisulist erinevust

füüsilise kviitungi ja e-kviitungi vahel ei ole.

Vastustaja 2 tegi kaebaja taotluse alusel 17. jaanuaril 2022 kaebaja juures

taatlusõigusliku kontrolli, mille tulemustele tuginedes ei olnud ta rahul pakutava

e-kviitungi väljastamise võimalusega, ning asus seisukohale, et pärast iga

kassatoimingut on kohustuslik väljastada füüsiline (paberil) kviitung. Samal

päeval tehtud otsusega seadis vastustaja 2 kaebajale kohustuse kaaluga

kassasüsteemi väidetav puudus kindlaks tähtajaks kõrvaldada, st väljastada

kliendile pärast iga kassatoimingut füüsiline kviitung. Vastustaja 2 märkis otsuses

muu hulgas järgmist (haldustoimiku leht 4): „Kohustuse täitmata jätmise korral

kaotab taatlus kehtivuse või taatlemist ei tehta“.

Pärast eespool nimetatud tarkvara inaktiveerimist viis vastustaja 2 läbi kaaluga

kassasüsteemi taatlemise, misjärel esitas kaebaja 11. veebruaril 2022 kaebuse ning

palus pärast kaebuse nõude muutmist mutatis mutandis

tuvastada, et tema toidukaupluses kasutatava viie kaaluga kassasüsteemi

taatluskehtivusaeg ei lõpe seaduse alusel enne tähtaega, kui lisavõimalusena

e-kviitungi väljastamist võimaldav tarkvara uuesti aktiveeritakse, ja

tühistada 17. jaanuari 2022. aasta otsus osas, milles sellega keelduti kaaluga

kassasüsteemi taatlemisest, ja tuvastada, et vastustaja 2 on pärast kaaluga

kassasüsteemi taatluskehtivusaja lõppemist kohustatud tegema kaaluga

kassasüsteemide taatlemise ka juhul, kui kõnealune tarkvara uuesti

aktiveeritakse.

Teise võimalusena palub ta

tühistada 17. jaanuari 2022. aasta otsusega seatud kohustus puudus

kõrvaldada.

Verwaltungsgericht (halduskohus) jättis kaebuse sisuliselt rahuldamata

põhjendusega, et asjaomased õigusnormid ei luba anda kliendile võimalust valida

füüsilise (paberil) kviitungi ja e--kviitungi vahel. See on õigusnormide

sõnastusega vastuolus viisil, mida ei ole võimalik kõrvaldada tõlgendamise ega

õiguse kohtuliku edasiarendamise kaudu.

Kaebaja jääb […] apellatsioonkaebuses oma nõude juurde ja märgib eelkõige, et

halduskohus on omistanud kohaldatavate õigusnormide sõnastusele liigse ja ka

ebaõige tähenduse. Võttes arvesse õigusnormide kaitse-eesmärki, tuleb

õigusnorme mõista laialt ja tõlgendada tehnoloogiale avatult.

Vastustajad esitavad argumendid vaidlustatud kohtuotsuse kaitseks.

II.

EELOTSUSETAOTLUS 1.7.2025 – KOHTUASI C-453/25

4

Menetlus peatatakse ja ELTL artikli 267 teise lõigu alusel esitatakse

eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari

2014. aasta direktiivi 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks

tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2014,

L 96, lk 107) artikli 4 koostoimes I lisa punktidega 10 ja 14 tõlgendamine ei ole

sedavõrd ilmselge, et ei jääks ruumi põhjendatud kahtlusteks ja et lähtuda saaks

sellest, et tõlgendus on niisama ilmselge ka teiste liikmesriikide kohtute jaoks

(selle kriteeriumi kohta vt Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. oktoobri 2021. aasta otsus

Consorzio, C-561/19, EU:C:2021:799, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

Seda küsimust ei ole seni selgeks tehtud ka kohtupraktikaga.

1. Eelotsuse küsimus on apellatsioonkaebuse lahendamise seisukohast määrav.

Apellatsioonkaebus on vastuvõetav. Apellatsioonkaebuse põhjendatuse kohta

tuleb märkida, et vähemasti kaebuse esimene põhinõue on ka vastuvõetav. Kas see

nõue on ka põhjendatud ja seega kas apellatsioonkaebus tuleb vähemalt osaliselt

rahuldada, sõltub sellest, kas resolutsioonis nimetatud õigusnormide nõuded on

täidetud ka juhul, kui kliendil võimaldatakse kaupade avalikul otsemüügil

kassatoimingu lõpus valida, kas saada füüsiline (paberil) kviitung või e-kviitung,

või on alati kohustuslik väljastada füüsiline (paberil) kviitung. Kui õige on

esimesena nimetatud võimalus, tuleb apellatsioonkaebus vähemasti esimese

põhinõude osas rahuldada. Kui aga õige on viimati nimetatud võimalus, on

apellatsioonkaebus tervikuna põhjendamatu ja seega tegi halduskohus õigesti

otsuse jätta kaebus rahuldamata. Seda arvestades võib teise põhinõude ja teise

võimalusena esitatud nõude vastuvõetavuse küsimuse praegu lahtiseks jätta.

Kohaldatavad on järgmised riigisisesed õigusaktid:

Mõõte- ja taatlemisseadus (Mess- und Eichgesetz; edaspidi „MessEG“)

(väljavõte)

§ 55 Kasutamise järelevalve meetmed

(1) Asutused võtavad vajalikud meetmed, kui neil on põhjendatud kahtlus, et

mõõtevahendite kasutamine ei vasta 3. jao nõuetele.

[…]

§ 31 Nõuded mõõtevahendite kasutamisele

(1) Kasutada võib ainult mõõtevahendeid või muid mõõteseadmeid, mis

vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud määruste sätetele.

[…]

§ 37 Taatlemine ja taatluskehtivusaeg

(1) Mõõtevahendeid ei või kasutada taatlemata,

KUHLMANN

5

[…]

kui taatluskehtivusaeg lõpeb vastavalt lõikele 2 enne tähtaega.

[…]

(2) Taatluskehtivusaeg lõpeb enne tähtaega, kui

1. mõõtevahend ei vasta olulistele nõuetele § 6 lõike 2 tähenduses, kusjuures

§ 6 lõike 2 kohaste hälvete asemel tuleb jääda § 41 lõike 1 punkti 1 kohases

määruses sätestatud hälvete piiresse,

[…].

§ 6 Mõõtevahendite turulelaskmine

[…]

(2) Mõõtevahendid peavad vastama olulistele nõuetele, kaasa arvatud vastavus

lubatud hälvetele. Olulised nõuded esimese lause tähenduses on nõuded,

1. mis on sätestatud § 30 punkti 1 kohases määruses või

[…].

§ 30 Määruse andmise volitus

Bundesregierungil (Saksamaa Liitvabariigi valitsus) on volitus määrata

määrusega, mille peab heaks kiitma Bundesrat (liidunõukogu), mõõtetäpsuse,

mõõtmise stabiilsuse ja tõendatavuse tagamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu

õigusaktide rakendamiseks, üksikasjalikult kindlaks järgmine:

1. mõõtevahenditele esitatavad olulised nõuded § 6 lõike 2 teise lause punkti 1

tähenduses seoses kavandatud kasutusega mõõtevahendite

üldspetsifikatsioonide ja – kui see on Euroopa Liidu õiguse kohaselt

nõutav – mõõtevahendi erispetsifikatsioonide kujul; seejuures võib

kehtestada norme, mis reguleerivad meetmeid, millega tagatakse

mõõtevahendi kaitse, et hoida ära kolmandate isikute loata juurdepääs

mõõtetulemustele,

[…].

Mõõte- ja taatlemismäärus (Mess- und Eichverordnung; edaspidi „MessEV“)

(väljavõte)

§ 8 Seadmespetsiifilised olulised nõuded

(1) Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, peavad järgnevalt nimetatud mõõtevahendid või

nende osad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta

EELOTSUSETAOTLUS 1.7.2025 – KOHTUASI C-453/25

6

direktiivi 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2014, L 96, lk 149) kehtiva

redaktsiooni tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari

2014. aasta direktiivi 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks

tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2014,

L 96, lk 107) kehtiva redaktsiooni tähenduses vastama seadmespetsiifilistele

nõuetele, millele seoses asjaomase mõõtevahenditega viidatakse lisa 3 tabeli 1

veerus 3:

[…]

11. mitteautomaatkaalud (lühinimetus: EL-kaalud – mitteautomaatsed).

Lisa 3

Tabel 1

Viited direktiivile 2014/31/EL ja direktiivile 2014/32/EL

Paragrahvi

8 lõike 1

kohane

nume-

ratsioon

Veerg 1

Lühinimetus

Veerg 2

Mõiste

määratlus

vastavalt

Veerg 3

Erinõuded § 8

lõike 1

tähenduses on

sätestatud

järgmistes

õigusaktides

Veerg 4

Vastavushindamis-

menetlus § 9 lõike 1

teise lause

tähenduses (lisa 4

kohased moodulid)

[…]

Number 1

1

[…]

EL-kaalud

-

mitte-

automaatsed

[…]

Direktiivi 200

9/23/EÜ

artikli 2

punktid 1 ja 2

[…]

Direktiivi 200

9/23/EÜ I lisa

[…]

[…]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/31/EL

I lisa (väljavõte)

10. Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete väljatrükkimine

Väljatrükitud tulemused peavad olema vigadeta, hästi loetavad ja

ühetähenduslikud. Trükikiri peab olema selge, loetav ning kustumis- ja

kulumiskindel.

[…]

14. Lisanõuded kaupade avalikul otsemüügil kasutatavatele kaaludele ülemise

mõõtepiiriga kuni 100 kg

[…]

KUHLMANN

7

Muid funktsioone peale kaubaartiklite kaalumise ja hinna arvutamise võib

hinda arvutav kaal täita ainult sel tingimusel, kui kõik toimingutega seotud

näidud trükitakse ostjale välja kviitungil või lipikul selgesti, ühemõtteliselt

ja ülevaatlikult.

Küsimus, kuidas lahendada esimene põhinõue, mille ese on taatluskehtivusaja

võimalik lõppemine enne tähtaega (MessEG § 37 lõike 2 esimese lause punkt 1),

sõltub suuresti sellest, kas kaebaja kaaluga kassasüsteem vastab

direktiivi 2014/31/EL I lisas sätestatud olulistele nõuetele ka siis, kui vaidlusalune

tarkvara uuesti aktiveeritakse ja kliendile pakutakse lisavõimalusena e-kviitungit.

2. Eelotsuse küsimus vajab Euroopa Kohtu selgitust, kuna vastus sellele ei ole

ilmselge ega tulene kohtupraktikast.

a. Direktiivist 2014/31/EL endast ei nähtu piisava kindlusega, kas direktiivi

I lisa nõuded on täidetud ka siis, kui füüsilist (paberil) kviitungit tingimata välja ei

trükita, vaid kliendile antakse võimalus valida füüsilise kviitungi ja e-kviitungi

vahel.

Vastavalt direktiivi 2014/31/EL I lisa eelmärkuse teisele lausele peavad jaemüügil

kasutatavate kaalude puhul kõik müüja ja ostja poole suunatud kuvarid ning

trükiseadised vastama olulistele nõuetele. I lisa punktis 14 on sätestatud

täiendavad nõuded kaupade avalikul otsemüügil kasutatavatele kaaludele ülemise

mõõtepiiriga kuni 100 kg. I lisa punkti 14 neljandas lõigus on sätestatud, et muid

funktsioone peale kaubaartiklite kaalumise ja hinna arvutamise võib hinda arvutav

kaal täita ainult sel tingimusel, kui kõik toimingutega seotud näidud trükitakse

ostjale välja kviitungil või lipikul selgesti, ühemõtteliselt ja ülevaatlikult. I lisa

punkt 10 sätestab väljatrüki kvaliteedi kohta: „Väljatrükitud tulemused peavad

olema vigadeta, hästi loetavad ja ühetähenduslikud. Trükikiri peab olema selge,

loetav ning kustumis- ja kulumiskindel.“

Direktiivi 2014/31/EL I lisa esimese lause kohaselt kasutatakse Rahvusvahelise

Legaalmetroloogia Organisatsiooni (Organisation Internationale de Métrologie

Légale) terminoloogiat. Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon on

mitteautomaatkaalude kohta välja andnud soovituse R 76-1 (Edition 2006), mis

sisaldab ka terminoloogia osa. Siinkohal võib jääda lahtiseks, kas tulenevalt

direktiivi 2014/31/EL I lisas sisalduvat viitest on soovituse R 76-1 terminoloogia

osa liidu õiguses vahetult kohaldatav või saab seda kasutada vaid tõlgendamise

abivahendina, olgugi et Euroopa Liit on liitunud Maailma

Kaubandusorganisatsiooni lepinguga tehniliste kaubandustõkete kohta

(Agreement on Technical Barriers to Trade; edaspidi „TBT-leping“) (EÜT 1994,

L 336, lk 86 jj; ELT eriväljaanne 11/21, lk 171) ja on seega põhimõtteliselt

kohustatud kasutama oma tehniliste eeskirjade alusena kehtivaid rahvusvahelisi

standardeid (vt TBT-lepingu artikkel 2.4; vt selle kohta

Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus;

edaspidi „BVerwG“) 16. oktoobri 2024. aasta määrus 8 C 7.22,

ECLI:DE:BVerwG:2024:161024B8C7.22.0, punkt 18; ulatuslikumat siduvust

EELOTSUSETAOTLUS 1.7.2025 – KOHTUASI C-453/25

8

eeldades: Oberverwaltungsgericht Nordrhein-Westfaleni (Nordrhein-Westfaleni

liidumaa kõrgeim halduskohus; edaspidi OVG Nordrhein-Westfalen“)

8. septembri 2022. aasta otsus 4 A 1278/21,

ECLI:DE:OVGNRW:2022:0908.4A1278.21.00, punkt 90). Nimelt on suunise

R 76-1 sisu, mis on käesoleval juhul määrav, identse sõnastusega üle võetud

ühtlustatud standardisse DIN EN 45501:2015 (ELT 2015, C 300, lk 3 jj).

Tegemist on eelkõige järgmiste sätetega:

„T.2.3.4

Digitaalseade

Elektrooniline seade, mis sooritab ainult digitaalfunktsioone ja võimaldab

digitaalse väljundi või näidu.

NÄITED Printer, põhiline või teisejärguline näitur, klahvistik, terminal,

andmesäilitusseade, personaalarvuti“

„2.3 Tehniliste nõuete põhimõtted

Üldised tehnilised nõuded kehtivad kõikidele kaalu tüüpidele, olenemata sellest,

kas need on mehaanilised või elektroonilised ja need on täiendatud või

modifitseeritud lisanõuetega kaaludele, mida kasutatakse spetsiifilistel aladel, või

on projekteeritud spetsiaalse tehnika jaoks. Need on mõeldud määratlema

esitusvõimet, kuid mitte kaalu arendust nii, et tehniline progress ei oleks

takistatud.

Selle standardiga mittekaetud elektrooniliste kaalude funktsioonid tuleks esitada

eeldusel, et need ei segune metroloogiliste nõuetega ja et sobivus kasutamiseks ja

vastav metroloogiline kontroll on tagatud.

[…]“

„4.4.5 Trükkimisseadmed

Trükk peab olema selge ja püsiv, arvestades kasutusotstarvet. Trükitud numbrid

peavad olema vähemalt 2 mm kõrged.

Kui trükkimine toimub, peab mõõtühiku nimi või tähis olema väärtusest paremal

või väärtuste tulbast üleval.

Trükkimist ei tohi toimuda, kui tasakaaluasend ei ole stabiilne.“

„4.14.4 Hinnaarvutusega kaalude erirakendused

Ainult siis, kui kaalu või juurde lülitatud perifeerseadmete kaudu sooritatud

tehingud on trükitud kliendile mõeldud kviitungile või sildile, võib

hinnaarvutusega kaal sooritada lisafunktsioone, mis kaubandust ja juhtimist

KUHLMANN

9

soodustavad. Sellised funktsioonid ei tohi eksitada kaalumistulemust ega

hinnaarvutust.

[…]“

Ei direktiivi, ühtlustatud standardi DIN EN 45501:2015 ega suunise R 76-1

sõnastuse põhjal ei ole võimalik piisava selgusega kindlaks teha, kas

lisavõimalusena e-kviitungi kättesaadavaks tegemine on lubatud.

Ühest küljest ootaks õiguse objektiivne rakendaja eespool nimetatud

õigusnormide sõnastuse põhjal, lähtudes tavalisest keelekasutusest, pigem füüsilist

kviitungit. Direktiivi 2014/31/EL saksakeelse versiooni I lisas on kasutatud

terminit „Ausdruck“, prantsuskeelses versioonis terminit „imprimés“,

hispaaniakeelses versioonis terminit „impresos“, hollandikeelses versioonis

terminit „afgedrukte“ ning DIN EN 45501:2015 ja osutatud suunise saksa- ja

ingliskeelses versioonis on kasutatud terminit „Abdruck/printout“, mis viitavad

keeleliselt sellele, et trükkimise käigus peab tekkima füüsiline ese. Seda muljet

tugevdab selgelt trükitud numbrite miinimumsuuruse nõue standardi

DIN EN 45501:2015 punktis 4.4.5 ja suunises R 76-1.

Teiselt poolt ei tõlgenda eelotsusetaotluse esitanud kohus osutatud õigusnormide

sõnastust nii, et see ei luba anda klientidele juhul, kui kaupade avalikul otsemüügil

kasutatakse mitteautomaatkaale, võimalust valida füüsilise (paberil) kviitungi ja

e-kviitungi vahel. Näiteks standardi DIN EN 45501:2015 punktis T.2.3.4 ja

suunises R 76-1 on näidetena elektroonilistest seadmetest, mis võimaldavad ainult

digitaalset väljundit või näite, sõnaselgelt nimetatud printereid.

Lisaks tuleb arvestada asjaomaste õigusnormide kaitse-eesmärki. Nende eesmärk

on muuta kaalumis- ja arveldusprotsess kliendile läbipaistvaks ja arusaadavaks

ning pakkuda kliendile sellega kontrolli- ja tõendamisvõimalust ka siis, kui

kaalumis- ja arveldusprotsessi lõpetamisest on möödunud pikk aeg. Seda eesmärki

ei saavutata eespool kirjeldatud e-kviitungiga väiksemal määral kui füüsilise

(paberil) kviitungiga, seda vähemasti siis, kui klient saab e-kviitungi – nagu näeb

ette tarkvara, mille kavatseb kaebaja uuesti kasutusele võtta – ainult siis, kui ta on

aktiivselt teinud valiku selle kasuks, ning muul juhul väljastatakse talle füüsiline

kviitung. Osutatud õigusnormide sõnastuse liiga kitsas tõlgendamine, mis ei võta

piisavalt arvesse nimetatud õigusnormide eesmärki, on ilmselt vastuolus ka

standardi DIN EN 45501:2015 punktis 2.3 ja suunises R 76-1 väljendatud

tehnoloogilise avatusega.

b. Tõstatatud küsimust ei ole kohtupraktikas seni veel selgitatud. Selgitust ei

ole oodata ka vastusest eelotsuse küsimusele, mille esitas

Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus)

Euroopa Kohtule 16. oktoobri 2024. aasta määrusega (8 C 7/22

ECLI:DE:BVerwG:2024:161024B8C7.22.0) (Euroopa Kohtu menetluses

numbriga C-237/25).

[…]