Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a

määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ muutmisest

Austatud härra Sutt

Kooskõlastame meile esitatud eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel või nendega

mittearvestamise sisulisel ja piisaval põhjendamisel:

1. Eelnõu punkt 3 – palume viia määruse § 5 sisu kooskõlla paragrahvi pealkirjaga

(„Asukoht“), eristades juriidilise isiku asukohta ja aadressi (aadress tähendab

juriidilise isiku täpset postiaadressi, asukoht aga kohaliku omavalitsuse üksust).

Korrektne oleks kirjutada: „RMK asukoht on Tallinn“.

2. Palume täpsustada kehtiva määruse § 7 lõikes 1, et ka riigieelarvest tehtavad eraldised

(toetused), millest kaetakse RMK kulusid, on osa RMK eelarvest (tuludest), mitte ei

„lisandu“ eelarvele.

3. Eelnõu punkt 6 – tunnistades kehtetuks määruse § 7 lõike 2 („RMK-l on

arvelduskontod pankades“) palume kaaluda, kas RMK puhul on pankades

arvelduskontode omamine vältimatult vajalik või peaks RMK hoidma kõiki oma

rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis (vrdl RVS § 79 lg 1 p 1 riigi sihtasutuste

puhul), kuna RMK õiguslik vorm Äriregistris on „täidesaatva riigivõimu asutus või

riigi muu institutsioon“ ning kehtiva määruse § 2 kohaselt „oma ülesannete täitmisel

esindab RMK riiki“. Pankades arvelduskontode omamise vältimatu vajaduse korral

tuleks seda teemat reguleerida metsaseaduse (MS) muutmise käigus.

4. Eelnõu punkt 7 – kehtiva määruse §-s 8 on viidatud RMK asjaajamiskorrale ning § 15

lg 2 punkti 9 alusel on asjaajamiskorra kinnitamine juhatuse ülesandeks. Määruse

eelnõus on asjaajamiskord asendatud dokumendihalduse juhendiga, kuid selle juhendi

kinnitamine ei ole reguleeritud. Kas see on soovitud katta eelnõu punktiga 32 (juhatus

kinnitab „vähemalt kahe juhatuse liikme tegevusvaldkonda üheaegselt kuuluvates

küsimustes muud juhendid“)?

5. Eelnõu punkt 8 – soovite määruse § 9 punktis 3 asendada RMK tegevusala „metsa

kasvatamine ja metsakaitse“ tegevusalaga „metsa kasvatamine sh raietööde tegemine

ja metsakaitse“, mis viib nii raietööde tegemise kui metsakaitse metsa kasvatamise

mõiste alla, mis ei ole kooskõlas MS-iga. Soovitame RMK tegevusalasid loetledes

lähtuda MS § 48 lõikest 2, sh punktist 1 „riigimetsa korraldamine, majandamine ja

Teie 17.07.2025 nr 1-4/25/3289;

KLIM/25-0808/-1K

Meie 15.08.2025 nr 1.1-11/3326-2

2

kasutusse andmine“ (metsa majandamine sisaldab metsa uuendamist, kasvatamist,

kasutamist ja kaitset).

6. Eelnõu punkt 12 – me ei saa nõustuda sooviga täiendada määruse §-i 9 punktiga 161,

millega RMK tegevusalade hulka lisatakse kinnisvara arendamine ja kinnisvara-

investeeringud. Esiteks väljuks see metsaseaduse § 48 lõikes 2 sätestatud tegevusalade

ulatusest ega aitaks kaasa RMK põhiülesande täitmisele, teiseks saab määrusega

seadust vaid täpsustada (seaduslikkuse põhimõte), mitte uusi tegevusalasid lisada.

Kolmandaks on pakutud tegevusala määratlus liiga üldine ning võimaldaks muuhulgas

tegeleda nt elukondliku ja ärikinnisvara arendamisega, võttes seeläbi põhjendamatuid

riske. Piirduda tuleks oma põhitegevuseks vajalike investeeringutega, mis ei ole hetkel

takistatud.

7. Palume jagada kehtiva määruse § 10 kaheks eraldiseisvaks lõikeks, et eraldada RMK

õigused ja kohustused. Hetkel on õigused ja kohustused läbisegi ja markeerimata, kuid

nt § 10 punktide 7-14 puhul tekitab kahetine tõlgendusvõimalus asjatut segadust (nt

kas Vabariigi Valitsuse antud lisaülesannete täitmine on õigus või kohustus?).

8. Eelnõu punkt 16 – leiame, et määruse § 10 punkti 8 (ja § 15 lg 2 punkti 7) sõnastus on

nii kehtival kui pakutud kujul eksitav, rääkides RMK poolt laenu võtmisest. RMK-l

puudub õigus iseseisvalt laenu võtmiseks, kuid riigieelarve baasseaduse (RES) § 63

sisaldab erimeedet RMK lühiajaliseks rahastamiseks – tagastatava toetuse andmist

riigitulundusasutusele. Palun muuta määruse § 10 punkti 8 ja § 15 lg 2 punkti 7

sõnastust selliselt, et need haakuks selgelt RES §-iga 63 ja MS § 49 lg 7 punktiga 11,

mis annab RMK nõukogu pädevusse Rahandusministeeriumilt tagastatava toetuse

võtmise otsustamise.

9. Eelnõu punkt 17 – määruse § 10 punkti 14 muutmine tekitaks tarbetut segadust, justkui

lubades puhaskasumist (tulud miinus kulud) enne puhaskasumi osa riigieelarvesse

kandmist veel mingeid kulusid teha (tegevusi finantseerida), kuigi need on nagunii osa

(küll juba järgmise majandusaasta) eelarvest ja kasumiaruandest. Lisaks võib siin

tekkida vastuolu metsaseadusega: RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava

summa kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul (MS

§ 48 lg 5) ning riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku ministrile

esitamine on RMK nõukogu pädevuses (MS § 49 lg 7 p 6). Seega palume jätta määruse

§ 10 punkti 14 sõnastuse muutmata ning vajadusel kajastada RMK majandustegevuse

tulust riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise

finantseerimist määruse RMK eelarvet puudutavates sätetes.

10. Eelnõu punkt 21 – palume vaadata üle määruse § 13 lõike 4 uue sõnastuse grammatika.

Ilmselt tuleks esimene koma asendada sõnaga „ning“ ja teine koma kustutada.

11. Eelnõu punkt 24 – palume kohendada sõnastust nii, et üldreeglist hälbitakse vaid siis,

kui nõukogu OTSUSTAB teisiti (kui nõukogu EI otsusta teisiti, rakendub üldreegel).

12. Eelnõu punkt 26 – palume parandada § 131 lõike 1 viimases lauses sõnade järjekord

(õige: „loetakse, et ta ei osalenud hääletamisel“). Lisaks palume vaadata üle lõike 2

ja lõike 2 punkti 1 vaheline vastuolu ehk kuidas saab tekkida olukord, kus nõukogu

liikmed peavad otsustamiseks hääletama (lg 1) ning hääletamistulemuste kohta

koostatakse hääletusprotokoll (lg 2), kuid hääletamist läbi ei viida (lg 2 p 1).

13. Eelnõu punkt 27 – palume ühtlustada määruse § 14 lg 1 punkti 2 uus sõnastus punkti

varasema sõnastusega ja lõike ülejäänud punktidega (protokolli kantakse isikute

nimed, mitte isikud).

14. Eelnõu punkt 29 – kuna eriarvamuse sisu kajastamise nõudmine on eriarvamusele

jäänud nõukogu liikme ülesanne, siis palun määruse § 14 lg 1 punkt 8 sõnastus

selgemaks muuta ja külgnevate punktide sõnastusega ühtlustada nt nii: „koosolekul

3

vastuvõetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema

eriarvamuse sisu“.

15. Eelnõu punkt 30 – palume kohendada määruse § 14 lõike 2 uut sõnastust, asendades

sõna „kirjalikku“ sõnaga „kirjalikult“.

16. Eelnõu punkt 40 – palume kohendada määruse § 20 lõike 1 uut sõnastust, asendades

lauseosa „seaduslikkusele vastavust“ sõnaga „seaduslikkust“. Lisaks palume jälgida,

et määruse § 20 lõige 1 oleks kooskõlas audiitortegevuse seaduse § 98 lõigetega 1-2.

17. Eelnõu punkt 42 – palume hinnata, kas määruse § 23 lõige 1 on pakutud kujul („RMK

struktuuriüksused on kinnitatud RMK juhatuse otsusega“) on üldse vajalik, sest

määruse § 22 alusel „RMK struktuuri kinnitab juhatus vastavuses RMK põhiülesande

ja tegevusaladega“ ning struktuur peaks iseenesest hõlmama ka struktuuriüksusi. Kui

peate määruse § 23 lõiget 1 pakutud kujul siiski vajalikuks, siis palun asendada

passiivse lauseosa „on kinnitatud RMK juhatuse otsusega“ aktiivse lauseosaga

„kinnitab RMK juhatus otsusega“.

18. Eelnõu punkt 43 – palun kohendada määruse § 24 lõike 1 pakutud sõnastust, asendades

sõna „riigivaraseadus“ sõnaga „riigivaraseadust“.

19. Eelnõu punkt 44 – palume seletuskirjas selguse huvides viidata ka RVS §-ile 181 ja

VV 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ 5. peatükile

„Metsaga kinnisasja ja kasvava metsa hindamine“.

20. Eelnõu punkt 47 – palume kirjaliku ja digitaalse enampakkumise võrdse kohtlemise

eesmärgil lisada määruse § 24 lg 5 punktis 21 sõna „kirjalikul“ järele lauseosa „ja

digitaalsel“.

21. Eelnõu punkt 49 – määruse § 24-29 kasutatakse korduvalt mõisteid „vara kasutamise

tagatisraha“ ja „tagatisraha“. Soovitame loobuda liigsetest sõnadest „vara

kasutamise“, asendada lauseosa „muu määratud tagatis“ sõnaga „pangagarantii“

sobivas käändes ning kaaluda vara kasutusse andmise otsustamise ja otsusest

teavitamist käsitlevate sätete (määruse § 24 lg 5-6) struktuuri ühtlustamist vara

võõrandamise otsustamist ja otsusest teavitamist käsitlevate sätete (määruse § 34 lg 4-

5) struktuuriga.

22. Eelnõu punktid 50 ja 78 – palume vaadata üle, kas otsusest teavitamise erisused vara

kasutusse andmisel (määruse § 24 lg 6, MS-is sätestatud korras) ja vara võõrandamisel

(määruse § 31 lg 5, MS-is ja RVS-is sätestatud korras) on põhjendatud.

23. Eelnõu punkt 53 – peame kehtiva määruse § 25 lg 1 punkti 3 sõnastust („…

korraldatud enampakkumisel selgub, et osavõtjaid on ainult üks“) konkreetsemaks ja

riigi huve paremini kaitsvaks kui pakutud sõnastust („otsustaja on huvitatud isikute

ringi väljaselgitamisel teinud kindlaks ainult ühe isiku huvi“). Kui huvitatud isikute

ringi väljaselgitamine ei ole selgelt defineeritud ja enampakkumisega võrreldav

protsess, siis ei pruugi RMK suuta kõiki huvitatud isikuid omal käel välja selgitada.

Seetõttu ei toeta me pakutud muudatust.

24. Määruse § 25 lg 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalus pidada vara kasutusse

andmiseks läbirääkimisi võib-olla liiga lai ning seetõttu vastuolus õiguse

üldpõhimõtetega (võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted). Läbirääkimiste

ulatus peaks olema piiritletud, et ebaõnnestunud enampakkumise järgselt toimuvate

läbirääkimiste tulemusel ei oleks vara kasutusse andmise tingimused oluliselt erinevad

(soodsamad) võrreldes väljakuulutatud enampakkumisega. Vastasel juhul saaks isik,

kellega peetakse läbirääkimisi, eelise ning ei saa välistada, et soodsamatel tingimustel

oleks vara kasutusse andmise vastu huvi tundnud ka teised ettevõtjad, keda seeläbi

diskrimineeritakse (koheldakse ebavõrdselt).

25. Eelnõu punkt 58 – määruse § 27 lõike 3 muudetud sõnastusse on ekslikult sattunud

viide müügitingimustele, kuigi määruse § 27 käsitleb vara kasutusse andmist.

4

26. Eelnõu punktid 59 ja 67 – kas enampakkumisel osalemise reeglite mittejärgimist

puudutava regulatsiooni erinevus suulisel (põhimääruse § 27 lg 31, reeglitele

mitteallumine) ja elektroonilisel (määruse § 29 lg 8, sama protseduuri teistkordne

rikkumine) enampakkumisel on põhjendatud ja vajalik?

27. Eelnõu punkt 60 – kavandatava muudatusega on kavas eemaldada määruse § 27 lõikest

5 enampakkumise võitja kohustus anda enne lahkumist kohustav allkiri ja määruse §

27 lõikest 6 allkirja andmisest keeldumise tagajärg. Nende asemel ilmub määruse § 27

lõikesse 6 osaleja poolt „nimetatud nõusoleku“ allkirjastamisest keeldumise tagajärg,

kuid paragrahvi eelnevad lõiked „nimetatud nõusoleku“ määratlust ei sisalda. Tegu ei

saa olla ka viitega „allkirjastatud kirjalikule tõendile selle kohta, et nad on teadlikud

ja nõustuvad enampakkumise korra ja müügitingimustega“ (määruse § 27 lg 3), sest

selle esitamine on enampakkumisel osalemise eeltingimus. Lõike 6 alguses viidatud

nõusolek peaks aga puudutama vaid enampakkumise võitjat.

28. Eelnõu punkt 61 – määruse § 28 lg 1 punktis 4 on pangagarantii tasumise asemel

ilmselt mõeldud pangagarantii esitamist.

29. Eelnõu punkt 65 – soovitame määruse § 28 pealkirja muutmise järgselt jälgida, et sama

paragrahvi lõigetes on vajadusel mainitud nii kirjalikku kui digitaalset enampakkumist

(või lihtsalt enampakkumist), nt määruse § 28 lõikes 6 (nt nii: „Enampakkumise

tulemustest teatab korraldaja (kirjalikult või digitaalselt) kõigile osavõtjatele

hiljemalt viie päeva jooksul (kirjaliku või digitaalse) enampakkumise tähtpäevast

arvates.“).

30. Eelnõu punkt 69 – soovite lisada määruse § 30 lõikele 2 punkti 31, mille kohaselt tuleb

vara kasutusse andmise lepingus vajadusel sätestada kasutaja kohustus pakkuda

avalikes huvides teatud teenuseid. Rõhutame, et selline kohustus ei tohi tulla vara

kasutusse võtjale üllatusena alles lepingu sõlmimise etapis, vaid selline kohustus (vara

kasutamise kõrvaltingimus) tuleb määrata juba vara kasutusse andmise otsuses

(määruse § 24 lg 5) ning avalikustada teates (määruse § 24 lg 6).

31. Eelnõu punkt 73 – soovite täiendada määruse § 30 lõikele 2 punkti 10, mille kohaselt

vara kasutamise andmise lepingus vajadusel sätestada kohaldatav ettemaks. Ka selline

kohustus tohi tulla vara kasutusse võtjale üllatusena alles lepingu sõlmimise etapis,

vaid selline kohustus tuleks määrata juba vara kasutusse andmise otsuses ning

avalikustada teates.

32. Eelnõu punkt 76 – määruse § 31 lõike 1¹ muutmisel soovitame vältida ministrite

ametinimetuste kirjutamist määrusse. Energeetika- ja keskkonnaministri ametikoha

nimetamise asemel soovitame viidata nt loodusvarade kasutamise, kaitse ja

taastootmise korraldamise eest vastutavale ministrile.

33. Eelnõu punkt 77 – määruse § 31 lõike 3 täiendamisel tuleb silmas pidada, et komisjon

peaks olema otsustusvõimeline vaid juhul, kui kohal on (otsustamisel osalevad) üle

poole komisjoni liikmetest (suurema kui kolmeliikmelise koosseisu puhul ei pruugi

ega tohi kaks liiget otsustusvõimet tagada). Teise lause algusest tuleb ka kas esimene

või teine sõna eemaldada, sest kui komisjoni nimetatakse korraldajaks (vt esimest

lauset), siis ei saa olemas olla „korraldaja komisjoni“.

34. Eelnõu punkt 78 – määruse § 31 lõike 5 täiendamine punktiga 11 ei tundu kohane, sest

viide tulemuste kinnitamisele pole pakkumise väljakuulutamisel võimalik ning viide

otsusele pole piisava teabe avalikustamisel vältimatult vajalik.

35. Eelnõu punkt 78 – kas määruse § 31 lõikest 6 on teadlikult välistatud võimalus

võõrandada vara alla hariliku väärtuse (RVS § 33)?

36. Eelnõu punkt 79 – määruse § 32 lõike 1 muutmisel palume jälgida õigekirja (korrektne

oleks: „paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „„Riigivaraseaduses““ sõnaga

„riigivaraseaduses“.“)

5

Lisaks teeme järgnevad ettepanekud RMK ühingujuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks

riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetega:

a) Täiendada määruse § 16 lõikes 2 sätestatud juhatuse liikmeks nimetamise keelde

(juhindudes RVS § 80 lõigetest 4 ja 5).

b) Täiendada määruse §-i 17 eesmärgiga reguleerida RMK juhatuse tasustamist (sh

tulemustasusid ja lahkumishüvitisi) analoogselt RVS § 86 sätestatuga.

c) Lisada määruse §-ile 10 kohustus koostada ja esitada igal aastal riigieelarve seaduse

§-is 12 sätestatud nõuetele vastavalt RMK nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan, mis

on aluseks RMK eelarve koostamisel.

d) Lisada määruse §-ile 11 nõukogu liikmeks nimetamise keelud (juhindudes RVS § 80

lõigetest 2, 4 ja 5).

e) Lisada määrusse põhimõte, et RMK nõukogu kinnitab strateegia, finantsplaani ja

aastaeelarve lähtudes RMK omaniku ootustest (juhindudes RVS § 88 lg 1 punktist 72).

f) Sätestada selguse huvides määruses, et RMK ei maksa toetusi ega tee annetusi.

g) Lisada määrusse põhimõte, et RMK koostab ja avalikustab majandusaasta iga kvartali

kohta kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama

perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul

pärast kvartali lõppemist (juhindudes RVS § 97 lõikest 6).

h) Lisada määrusse põhimõte, et RMK koostab ja avalikustab koos majandusaasta

aruandega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on RMK tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näitab selles igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades

juhatuse liikmetele makstud täiendava tasu (juhindudes RVS § 98 lg 13).

Täiendavalt soovitame võimalusel lisada kehtiva määruse lisale 4 RMK logo vektorgraafilisel

kujul, tagamaks logo graafiline kvaliteet ja vältimaks logo moondumist faili suurendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Kalle Viks 5885 1378

[email protected]