Kohalike maksude seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Kohalike maksude seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Austatud härra minister

Kooskõlastame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud kohalike maksude

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)

järgmiste märkustega.

1. Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) pakutakse välja kaks uut kohalikule tasandile

laekuvat tasu: a) päikeseparkide püstitamisel pargi rajajale rakenduv tasu ja b)

elamuarendusega kaasnevad arendajale rakenduvad tasud, et katta uute elanike jaoks vajaliku

infrastruktuuri arendamise kulud (sotsiaalse taristu arendustasu ja väljaspoole planeeringuala

planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike avalike rajatiste arendustasu). Parima

lahendusena tasude rakendamiseks pakutakse välja nende sätestamine volitusnormina

kohalike maksude seaduses (KoMS). Meie hinnangul on need tasud olemuselt erinevad ja

need tuleks sätestada nende olemusest tulenevalt erinevates seadustes. Samuti, nende

sätestamine vaid volitusnormina ei ole parim võimalik variant, kuna see ei lahenda VTK

sissejuhatuses kirjeldatud probleemi. Ebakindlust turul suudaks vähendada vaid seaduse

tasandil toodud raam.

Päikeseparkidele kavandatud tasu on seotud keskkonnahäiringuga ja maakasutusega, mistõttu

on see oma olemuselt keskkonnatasu ja meie hinnangul väga sarnane keskkonnatasude

seaduses sätestatud tuulikutasudega. VTK-s toodud hinnangu kohaselt on tuulikutasude ja

päikeseparkide tasude näol tegemist siiski erilaadsete tasudega, kuna päikeseparkide puhul

on tegemist lokaalsete mõjudega, mistõttu ei ole otstarbekas erinevalt tuulikutasust kehtestada

seda üleriigilisena. Meie ei näe tuulikute ja päikeseparkide mõjul sellist vahet, et ühte saaks

hinnata lokaalseks ja teist üleriigiliseks. Häiring on mõlemal juhul ikka objekti asukohas ja

lähimas ümbruskonnas. Tuulikutasu makstakse regulaarselt pargi püstitamise ja töötamise

perioodil, maksumäära jaoks on seaduses sätestatud vahemik. Sarnaselt on päikesepargile

kavandatavat tasu mõistlik koguda kas aastaste või kvartaalsete maksetena ja tugineda selle

suuruse määratlemisel kas päikesepargi toodanguühikule või pargialuse maa maksumäärale,

jättes KOV-le võimaluse sätestada tasumäär etteantud vahemiku piires. Seega teeme

ettepaneku täiendada keskkonnatasude seadust päikesepargi tasuga, mitte sätestada seda

KoMS-i kaudu.

Teie 03.07.2025 nr REM/25-0755/-1K

Meie 15.08.2025 nr 1.1-11/3129-3

2

Elamuehitusega kaasneva infrastruktuuri arendamise kulude katteks on KOV-l praegu

võimalik sõlmida igal üksikul juhul detailidega arvestav leping arendajaga. Probleemina

nimetab VTK seadusraami puudumist, kuna KOV-l puudub kindlus kaasnevate tulude osas ja

samuti puudub arendajal ülevaade võimalikest kaasnevatest kuludest. See tingib vajaduse

selgema raami sätestamiseks seaduses. Samas on VTK-s parima lahendusena pakutud mitte

raami vaid volitusnormi sätestamist KoMS-s. Meie hinnangul ei ole KoMS-s võimalik

sätestada vaid volitusnormi, võimalik oleks kehtestada raam sarnaselt muudele kehtivatele

kohalikele maksudele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 4 lõige 3 näeb ette, et

maksuseaduses sätestatakse vähemalt järgmised komponendid: maksu nimetus, objekt, määr,

maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, tähtpäev, tähtaeg ja periood, maksu tasumise

kord ja võimalikud vabastused. See on minimaalne raam, mis võimaldaks infrastruktuuri

arendustasu sätestada kohaliku maksuna. Seetõttu oleme valmis kaaluma elamuehitusega

kaasneva infrastruktuuri arenduskulude osaliseks katmiseks vajaliku maksu kehtestamist

KoMS-s. Eelduseks on kõigi MKS § 4 lõikes 3 nimetatud komponentide sisustamine KoMS-

s.

2. Probleemi 1 „Sotsiaalse taristu arenduse ebaselge kaasrahastus elamukinnisvara

arendamisel“ juures on märgitud, et seaduses tuleb defineerida nii sotsiaalse taristu

arendustasu kui ka sotsiaalse taristu ehitise mõiste. Nõustume, et oluline on defineerida tasuga

seonduvad mõisted. VTK-s välja pakutud sotsiaalse taristu ehitise definitsioonis on nimetatud

vaid KOV omandis (mitte „omanduses“!) olevad koolieelsed lasteasutused, põhikoolid,

gümnaasiumid, huvikoolid, raamatukogud, rahvamajad jne. Samas ei ole kõik KOV-de

haridusasutuste, rahvamajade jne hooned KOV omandis, vaid need võivad olla ka KOV

asutatud eraõigusliku juriidilise isiku või muu isiku omandis, kuid ka sellisel juhul jääb see

KOV-le oluliseks sotsiaalseks taristuks.

Leiame, et lisaks oleks vaja defineerida ka elamukinnisvara arendaja mõiste. Vrdl

planeerimisseaduses (PlanS) on „detailplaneeringust huvitatud isik“. VTK määratluse

kohaselt oleks see arenduse eest vastutav ettevõtja sõltumata tema juriidilisest tegevusvormist.

Siin on oluline ühtne lähenemine kõikide KOV-de lõikes, sest nüansse elamukinnisvara

arendaja määratlemiseks on palju (nagu ka VTK lk 5 on välja toodud neli varianti, millal

tasukohustus või tekkida. Märgime siinjuures, et erinevates etappides võib olla tegemist ka

erinevate isikutega, st planeeringu algatamisest kuni ehitusloani võib omanik vahetuda).

Samuti on oluline, et loodav regulatsioon haakuks PlanS-ga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Velda Buldas 611 3622 [email protected]