Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

EELNÕU

24.07.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn … nr …

Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14

„Jäätmetekke ja pakendamise vältimise

ja vähendamise ning korduskasutuse

edendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Taristuministri 25.02.2025 määruses nr 14 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena. Tartu linn koosneb järgmistest asulatest: Tartu

linn, Ilmatsalu ja Märja alevik ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge,

Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse küladest;“;

2) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „ igipääsetavuse“ sõnaga „ligipääsetavuse“;

3) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „10 000“ arvuga „5000“ ning punktides 2 ja

3 asendatakse arv „50 000“ arvuga „25 000“;

4) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse arv „40“ arvuga „50“;

5) paragrahvi 9 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6)Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 70 protsenti.“;

6) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui toetust antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse

artikli 29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ja väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjale kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

7) paragrahvi 9 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse

artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

8) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja

esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses

nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga

lõpptulemus mitte, siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasi maksmisele.“;

11) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

Taristuminister Marten Kokk

kantsler

Taristuministri …. määruse nr …

Lisa

„Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja

vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 70%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 64%

Harku vald 52%

Hiiumaa vald 50%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 60%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 70%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2024. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa.

Kanepi vald 70%

Kastre vald 70%

Kehtna vald 70%

Keila linn 62%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 66%

Kohila vald 70%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 70%

Kuusalu vald 70%

Loksa linn 70%

Luunja vald 70%

Lääne-Harju vald 70%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 68%

Muhu vald 56%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 70%

Nõo vald 70%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 70%

Rae vald 59%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 64%

Saue vald 62%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 50%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 70%

Toila vald 70%

Tori vald 70%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

Meie 15.08.2025 nr 1-4/25/3669

Taristuministri 25.02.2025. a määruse nr 14

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri 25.02.2025. a määruse nr 14

muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu koos lisaga

2. Seletuskiri

Sama: Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Riigi Tugiteenuste

Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Taristuministri määruse „Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja

pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri 25.02.2025 määrusega nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja

vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil

2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks.

Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine“.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse erinevate toetuste minimaalset summat , kohalike

omavalitsuste toetuse minimaalset osakaalu langetatakse 40%lt 50%le, vähendatakse eraldi

taotluses toodud nõuet kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvustamiseks ning täpsustatakse toetuse

protsenti riigiabi andmise korral.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse

ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

[email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse Tartu regiooni mõistet, et toetuse saajatel oleks üheselt arusaadav,

mida see mõiste tähendab.

Punktiga 2 parandatakse teksti jäänud tehniline viga.

Punktiga 3 vähendatakse toetuse minimaalset summat. Muudatus on vajalik, kuna sekkumise

eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ka väiksemaid investeeringuid.

Toetuste, mis aitavad vähendada või väldivad toidujäätmete teket Eestis, minimaalne summa

on 5000 eurot (enne 10 000 eurot) ja maksimaalne summa 200 000 eurot projekti kohta.

2

Toetuste, mis parandavad pakendi ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu

Eestis, minimaalne summa on 25 000 eurot (enne 50 000 eurot) ja maksimaalne summa 500

000 eurot projekti kohta.

Toetuste, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis,

minimaalne summa on 25 000 eurot (enne 50 000 eurot) ja maksimaalne summa 2 000 000

eurot projekti kohta.

Punktidega 4–7 ja 11 suurendatakse maksimaalset toetuse osakaalu kuni 70%ni, kuna

jäätmereformi saavutamiseks on vaja toetuste abil suurendada ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamist. Kohalikele omavalitsusetele kehtestatakse toetuse uued määrad.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks välistus anda toetusi ka suurettevõtetele. See on oluline

eelkõige just jäätmereformi elluviimiseks ning aitab ellu viia „Riigi jäätmekava 2023–2028“ .

Toetused toetavad eelkõige selle erieesmärki 3.1: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning

jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Et aidata kaasa eesmärkide

saavutamisele, tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende

jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab

loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks nõue esitada koos taotlusega eraldi projekti tulemusena

vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik. See on taotlejale koormav nõue

ning vajaduse korral saadakse see info RÜ-lt taotluses esitatud muu info kaudu.

Punktiga 10 antakse kindlasummalise makse korral toetuse saajale võimalus vahemakseks, kui

toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega

rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Täpsustus on vajalik,

sest mõnes projektis on selle olemusest lähtudes võimalik seada loogilisi vahetulemusi.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014, (EL) 2023/2831 ja (EL) nr 1408/2013.

5. Määruse mõju

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete

ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Toetus on ühekordne tõuge „Riigi jäätmekavas

2023–2028“ esitatud nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori

eelarvepositsiooni.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud

3

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvesse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu

saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu

juhtkomisjonile.