Arvamus riigieelarve seaduse muutmise seaduse kohta

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Hr Jürgen Ligi Teie 11.08.2025 nr 1.1-10.1/3250-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 14.08.2025 nr 11.1-1/25/1650-2

Arvamus riigieelarve seaduse

muutmise seaduse kohta

Lugupeetud minister

Edastame Riigi Tugiteenuste Keskuse tagasiside ja ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt

11.juulil 2025.a. (nr 1.1-10.1/3250-1) esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule.

1. Palume eelnõud täiendada erisättega, mille kohaselt ei kohaldata riigisiseste toetuste

puhul riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Samaselt on see lahendatud

ELÜPS-is ja vastav täiendus lisatakse ka ÜSS eelnõusse. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt

1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest.

Nimetatud erisuse sätestamise nt. ELÜPS-is tingis Riigikohtu 20. veebruari 2014. a otsus

nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 võimaldab isikul lisaks

riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi

alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise

kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes

õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast

üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele,

mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Riik ei peaks aga intresse maksma

kuivõrd tegemist on toetuse andmisega ning riigieelarves ei ole sellisteks täiendavateks

intressideks, lisaks nt. väljamakstavale toetusele, rahalisi vahendeid ette nähtud.

2. Palume muuta eelnõu punkti 53 (eelnõu § 551) seletuskirjas esitatud selgitust 4 lõigus

järgmiselt: „Seega ei kohusta RES § 551 lõikes 1 sisalduv volitusnorm kasutama toetuste

menetlemiseks ühte andmekogu ega korraldama kõiki toetuse andmisi läbi selle registri.

Tänasel päeval on kõige enam kasutatav struktuuritoetuste register, mis on loodud

põhieesmärgis EL toetuste rakendamiseks kuid selle laialdasem kasutusele võtmine lisaks

riigieelarvest pärinevate toetuste rakendmaiseks nõuab täiendavaid suuri tehnilisi

arendusi ja rahalist ressurssi. Seetõttu ei ole hetkel võimalik kõiki riigieelarvest pärinevaid

toetusi rakendada läbi struktuuritoetuste registri ning peab säilima võimalus täiendavate

andmekogude loomiseks ja kasutamiseks.“.

3. Tee ettepaneku eelnõu punktis 52 (§ 55) toodud projektipõhise toetuse

tagasinõudmise aluseid ja sõnastust täiendada. Toetuse tagasinõudmine iseenesest on

juba kaalutlusotsus, mistõttu tuleks antud §-is lisaks määratleda ka toetuse andmise otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseid (samaselt STSis ja ÜSS-is). Praktikas ei too kohustuste

rikkumine või täitmata jätmine alati kaasa tagasinõuet küll aga võib esineda olukord, kus

toetuse andjal tuleb teha osaline või täielik toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise

otsus. Need alused üldjuhul kattuvad.

Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 55 lg 3 sissejuhatav lause sõnastada järgmiselt: „Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ning lähtudes rikkumise raskusest, vajadusel toetuse osaliselt või

täielikult tagasi nõuda juhul, kui toetuse kasutamisel selgub, et toetuse saaja:…“.

Palume eelnõu § 55 lg 3 toetuse tagasinõudmise aluste nimekirja täiendavalt lisada

alusena: „5) toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või

kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384

alusel.“ Nii on riigieelarvest toetuste tagasinõudmise alused ühtlustatud EL toetusi

reguleerivate õigusaktidega ning riigi finantshuvide kaitse tagatud senisest konkreetsemate

alustega.

4. Palume eelnõu § 55 täiendada lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.“

„(11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames

maksmisele kuuluva toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud

tagasinõude puhul.“

Selgitame, et ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi korral tuleb ette näha erikord

tavapärasest toetuse tagasinõudmisest, millele kohaldatakse KonkS § 42 sätestatut.

Samamoodi on see reguleeritud ka muude EL toetuste riigisiseses õigusruumis ning peab

olema õigusselge lähenemine ka RES-is, sest riigiabi reeglid ei kohaldu üksnes EL toetuste

puhul vaid ka RE kasutamise puhul.

Selgitame, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse puhul tuleb seaduse tasemel tagada

võimalus selline tagasinõue tasaarveldada projekti raames veel väljamaksmisele kuuluva

toetusega, et vähendada toetuse andja halduskoormust ning eelnev on ka kooskõlas

Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2017 otsusega nr 3‑3‑1‑67‑16, p 12. Nii on see

reguleeritud ka EL toetuste tagasinõudmisel.

5. Palume sõnastada ümber eelnõu § 55 lg 6 järgmiselt: „Otsuse riigisisese projektipõhise

toetuse tagasinõudmise kohta võib teha projekti viimase väljamakse tegemise päevast

arvates nelja aasta jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti.“

Selgitame, et toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtaeg peaks RTK kogemusel

hakkama kindlasti kulgema kas projekti elluviimise perioodi lõppemisest arvates või

projektis viimase väljamakse tegemisest arvates, mitte aga toetuse andmise päevast.

Arvestades asjaolu, et riigisiseste projektide keskmine elluviimise periood on 3 aastat,

mida on võimalik pikendada sõltuvalt toetuse saamise tingimustest 6 kuud või 1 aasta, siis

toob eelkirjeldatud sõnastuses säte kaasa pikematel projektidel toetuse tagasinõudmise

automaatse välistamise või motiveerib toetuse saajaid tagasinõude välistamise eesmärgil

projektide läbiviimisega venitamist. Lisaks võib tagasinõuete tegemine muutuda ajalises

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

mõttes keeruliseks ka rakendusüksustele, kui nad tuvastavad rikkumised liiga hilises

projekti etapis. See redutseeriks riigi eelarve finantshuvide kaitse võimalusi.

6. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis 53 (§ 551 lõikes 4 punktis 2) on sotsiaal-

majanduslik seisund käsitletud kui füüsilisest isikust taotleja eriliiki isikuandmetena.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art. 9 lg 1 kohaselt ei käsitleta sotsiaal-

majanduslikku seisundi kohta käivaid andmeid eriliigiliste isikuandmetena. Sotsiaal-

majanduslikku seisundi kui kategooria andmeid võib ettepanekuna tõsta eraldi lõike 4

üheks täiendavaks alapunktiks.

7. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on § 551 lõige 1 kohta mitmes kohas

kasutatud mõistet "struktuuritoetuste register" kuid õige oleks "struktuuritoetuse

register". See tuleks läbivalt parandada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Marek Kübarsepp 5917 9099

[email protected]