Tagasiside
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/41-5 |
| Registreeritud | 15.08.2025 |
| Sünkroonitud | 18.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Mari Amos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Edastan manuses EÕL ettepanekud ja soovitused määruse “Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmiseks.
Digiallkirjad
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalministeerium
Viide: “Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” määruse
süsteemne üle vaatamine ja kaasajastamine; 01.07.2025
Tagasiside 15.08.2025
Eesti Õdede Liidu (EÕL) hinnangul on määruse nr 30 “„Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ süsteemne ülevaatamine ja kaasajastamine asjakohane.
Retseptiõiguse muudatuste kavandamisel on oluline tagada, et regulatsioonides on üheselt mõistetav, millisel grupil õdedest on õigus väljastada retsepte. EÕL seisukoht on, et piiratud retseptiõigus peab olema kahel õdede rühmal:
1. Pereõdedel, kes on läbinud Tartu Ülikooli poolt korraldatava täiendkoolituse. 2. Eriõdedel, kes on õppe käigus läbinud vastava koolituse.
Retseptide väljakirjutamise nõuded
Retseptide väljakirjutamise nõuded peavad olema kõigile ühtsed. Sealjuures tuleb arvestada erialastest vajadustest tulenevate erisustega. Näiteks kooli- ja koduõenduse teenuste osutamiseks on vajalik teatud retseptiravimite (nt adrenaliin, EpiPen jt) olemasolu. Tänases praktikas tuleb õendusfirmal leida koostööpartneriks arst, kes need ravimid välja kirjutab, kuigi nimetatud teenuste osutamisel arsti meeskonnas ei pruugi ette nähtud olla. Selline praktika ei ole otstarbekas ning vajab muutmist – vastutus peaks olema pädeva õe tasandil.
Praegu kehtivas määruses on sätestatud, et õendusabi eriala omandanud õde peab arstiga konsulteerima vähemalt kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, hindamaks koos ravi jätkumise või muutmise vajadust. Praktikas sõltub konsulteerimise sagedus pigem patsiendi terviseseisundist ja ravimsoostumusest kui määruse nõuetest. Samuti puudub selgus, kuidas konsultatsiooni korrektselt ravilukku dokumenteerida.
EÕL peab põhjendatuks loobuda ebavajalikust halduskoormusest ning usaldada spetsialiste, kes on saanud vastava ettevalmistuse.
Pereõdede retseptiõigus
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
EÕL rõhutab, et praegu ei ole tagatud, et kõik pereõed oleksid kõrgharidusega – vastav nõue puudub ka retseptiõiguse täiendkoolitusele õppima asudes. Seetõttu ei pea EÕL õigeks pereõdede retseptiõiguse laiendamist enne, kui kvalifikatsiooninõuetes on tehtud vastavad muudatused.
EÕL on saanud indikatsiooni, et Eesti Perearstide Selts sooviks laiendada pereõdede õigust väljastada korduvretsepte teatud psühhiaatrilistele ravimitele pärast vastava sisulise koolituse läbimist. Täna puudub vastav õigus ka erialaspetsialistidest vaimse tervise õdedel. EÕL ei pea õigeks, et retseptiõigust killustatakse erinevate erialaseltsidega kooskõlastamata koolitustega. Sh rõhutame, et pereõdede retseptiõiguse laienemisel peavad samad võimalused ja tingimused loodama ka eriõendusele.
Lisaks on EÕL hinnangul teatud psüühikahäirete raviks kasutatavad ravimid ravimigrupp, mille väljakirjutamise õiguse osas tuleb algatada laiapõhjaline arutelu erialaseltsidega õenduse valdkonna üleselt.
Eriõdede retseptiõiguse laiendamine
EÕL teeb ettepaneku eriõdede piiratud retseptiõiguse laiendamiseks valdkonna spetsiifikast lähtuvalt. Peame asjakohaseks, et eriõde võib pikendada stabiilsel püsiravil oleva patsiendi ravimite retsepte, eeldusel et ravimsoostumus on hea ja terviseseisund stabiilne. Piirangud ravimite osas peaksid põhinema õe tegevusvaldkonnal. Ettepanekud eriõdede retseptiõiguste laiendamiseks valdkonna spetsiifiliselt on tulnud ka eriarstidelt. Samas tuleb määruses selgelt välistada teatud ravimigrupid (nt narkootilised ja psühhotroopsed ained), mille osas pikendamisõigus eriõdedel puudub.
EÕL leiab, et nimetatud muudatused suurendaksid tervishoiuteenuste kättesaadavust, vähendaksid ebavajalikku halduskoormust ning toetaksid pädevate spetsialistide iseseisvat töökorraldust.
Lugupidamisega
Laura Keidong
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu president
Digiallkirjad
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalministeerium
Viide: “Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” määruse
süsteemne üle vaatamine ja kaasajastamine; 01.07.2025
Tagasiside 15.08.2025
Eesti Õdede Liidu (EÕL) hinnangul on määruse nr 30 “„Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ süsteemne ülevaatamine ja kaasajastamine asjakohane.
Retseptiõiguse muudatuste kavandamisel on oluline tagada, et regulatsioonides on üheselt mõistetav, millisel grupil õdedest on õigus väljastada retsepte. EÕL seisukoht on, et piiratud retseptiõigus peab olema kahel õdede rühmal:
1. Pereõdedel, kes on läbinud Tartu Ülikooli poolt korraldatava täiendkoolituse. 2. Eriõdedel, kes on õppe käigus läbinud vastava koolituse.
Retseptide väljakirjutamise nõuded
Retseptide väljakirjutamise nõuded peavad olema kõigile ühtsed. Sealjuures tuleb arvestada erialastest vajadustest tulenevate erisustega. Näiteks kooli- ja koduõenduse teenuste osutamiseks on vajalik teatud retseptiravimite (nt adrenaliin, EpiPen jt) olemasolu. Tänases praktikas tuleb õendusfirmal leida koostööpartneriks arst, kes need ravimid välja kirjutab, kuigi nimetatud teenuste osutamisel arsti meeskonnas ei pruugi ette nähtud olla. Selline praktika ei ole otstarbekas ning vajab muutmist – vastutus peaks olema pädeva õe tasandil.
Praegu kehtivas määruses on sätestatud, et õendusabi eriala omandanud õde peab arstiga konsulteerima vähemalt kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, hindamaks koos ravi jätkumise või muutmise vajadust. Praktikas sõltub konsulteerimise sagedus pigem patsiendi terviseseisundist ja ravimsoostumusest kui määruse nõuetest. Samuti puudub selgus, kuidas konsultatsiooni korrektselt ravilukku dokumenteerida.
EÕL peab põhjendatuks loobuda ebavajalikust halduskoormusest ning usaldada spetsialiste, kes on saanud vastava ettevalmistuse.
Pereõdede retseptiõigus
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
EÕL rõhutab, et praegu ei ole tagatud, et kõik pereõed oleksid kõrgharidusega – vastav nõue puudub ka retseptiõiguse täiendkoolitusele õppima asudes. Seetõttu ei pea EÕL õigeks pereõdede retseptiõiguse laiendamist enne, kui kvalifikatsiooninõuetes on tehtud vastavad muudatused.
EÕL on saanud indikatsiooni, et Eesti Perearstide Selts sooviks laiendada pereõdede õigust väljastada korduvretsepte teatud psühhiaatrilistele ravimitele pärast vastava sisulise koolituse läbimist. Täna puudub vastav õigus ka erialaspetsialistidest vaimse tervise õdedel. EÕL ei pea õigeks, et retseptiõigust killustatakse erinevate erialaseltsidega kooskõlastamata koolitustega. Sh rõhutame, et pereõdede retseptiõiguse laienemisel peavad samad võimalused ja tingimused loodama ka eriõendusele.
Lisaks on EÕL hinnangul teatud psüühikahäirete raviks kasutatavad ravimid ravimigrupp, mille väljakirjutamise õiguse osas tuleb algatada laiapõhjaline arutelu erialaseltsidega õenduse valdkonna üleselt.
Eriõdede retseptiõiguse laiendamine
EÕL teeb ettepaneku eriõdede piiratud retseptiõiguse laiendamiseks valdkonna spetsiifikast lähtuvalt. Peame asjakohaseks, et eriõde võib pikendada stabiilsel püsiravil oleva patsiendi ravimite retsepte, eeldusel et ravimsoostumus on hea ja terviseseisund stabiilne. Piirangud ravimite osas peaksid põhinema õe tegevusvaldkonnal. Ettepanekud eriõdede retseptiõiguste laiendamiseks valdkonna spetsiifiliselt on tulnud ka eriarstidelt. Samas tuleb määruses selgelt välistada teatud ravimigrupid (nt narkootilised ja psühhotroopsed ained), mille osas pikendamisõigus eriõdedel puudub.
EÕL leiab, et nimetatud muudatused suurendaksid tervishoiuteenuste kättesaadavust, vähendaksid ebavajalikku halduskoormust ning toetaksid pädevate spetsialistide iseseisvat töökorraldust.
Lugupidamisega
Laura Keidong
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu president