Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 15/08/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

14/08/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1340221.6 DE

Eelotsuse asi C-435/25

Gut gekauft Reformhäuser

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesgerichtshof - Saksamaa)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada

esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Daniel Dittert

Üksuse juhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 15/08/2025

Tõlge C-435/25 – 1

Kohtuasi C-435/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

2. juuli 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

18. juuni 2025

Hageja ja kassaator:

Verband Sozialer Wettbewerb eV

Kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

GUT GEKAUFT Reformhäuser GmbH

[…] BUNDESGERICHTSHOF

KOHTUMÄÄRUS

I ZR 78/24

18. juuni 2025

kohtuasjas

Verband Sozialer Wettbewerb e. V., […]

Berlin,

hageja ja kassaator

[…]

versus

GUT GEKAUFT Reformhäuser GmbH, […]

Mönchengladbach,

ET

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

2

kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses,

[…]

1. M.E.G. Gottlieb Diaderma-Haus GmbH & Co. KG, […] Heidelberg

menetlusse astuja kostja nõuete toetuseks,

[…]

2. KGV – Korea Ginseng Vertriebs GmbH, […] Lohmar,

endine menetlusse astuja kostja nõuete toetuseks,

[…]

Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) I tsiviilkolleegium

tegi 6. veebruari 2025. aasta kohtuistungi põhjal […] järgmise

kohtumääruse:

I. Menetlus peatatakse.

II. Euroopa Kohtule esitatakse järgmised eelotsuse küsimused selle kohta,

kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta

määruse (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT 2009, L 342,

lk 59) artikli 6 lõiget 1 ja lõike 3 esimest lõiku ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja

tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul

(ELT 2005, L 149, lk 22), artikli 3 lõiget 4:

1. Kas levitajal, kes ei ole vastutav isik määruse (EÜ) nr 1223/2009

artikli 4 lõike 6 tähenduses, on viidatud määruse artikli 6 lõike 1 ja

lõike 3 esimese lõigu alusel põhjust uskuda, et tootja reklaam ei vasta

määruse artikli 20 lõike 1 nõuetele, kui ta kasutab tootjalt saadud

reklaami oma ärilistel eesmärkidel, ilma et ta kontrolliks, kas

kosmeetikatoote reklaamitud otstarbe olemasolu on piisavalt

tõendatud? Või on levitajal ainult teatud tingimustel – kui jah, siis

millistel – vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 6 lõikele 1 ja

lõike 3 esimesele lõigule põhjust uskuda, et tootja reklaam, mida ta on

kasutanud, ei vasta määruse artikli 20 lõike 1 nõuetele, ja alust

kontrollida, kas kosmeetikatoote reklaamitud otstarbe olemasolu on

piisavalt tõendatud?

2. Kas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 4 lõike 6 ning artikli 6 lõike 1

ja lõike 3 esimese lõigu sätted välistavad vastavalt

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikele 4 selle, et levitaja reklaam,

GUT GEKAUFT

3

milles on kasutatud tootjalt üle võetud eksitavat väidet

kosmeetikatoote otstarbe kohta, loetakse ebaausaks kaubandustavaks

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 1 ja lõike 4 punkti a ning artikli 6

lõike 1 punkti b tähenduses?

Põhjendused

1 A. Hageja, Verband Sozialer Wettbewerb e. V., on ebaausa konkurentsi vastase

seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb; edaspidi „UWG“) § 8b

kohasesse kvalifitseeritud ettevõtjate ühenduste loetellu kantud ühendus, mille

põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub oma liikmete ärihuvide esindamine.

2 Kostja peab toidukaupade ja isikliku hügieeni vahendite kauplust (Reformhaus).

Kostja reklaamis oma reklaamlehel „Reformhaus Demski – Angebote November

2020“ („Reformhaus Demski – 2020. aasta novembri pakkumised“) näokreemi

„Arya Laya Rose Tag & Nachtpflege“ väitega selles sisalduva ženšenniekstrakti

teatava toime kohta. Kreemi tootja – menetlusse astuja 1 – oli reklaamväite

kostjale kättesaadavaks teinud ja reklaami enne avaldamist heaks kiitnud. See

väide on kantud ka toote pakendile.

3 Hageja leiab, et määruse (EÜ) nr 1223/2009 (edaspidi „kosmeetikatoodete

määrus“) artikli 20 lõike 1 rikkumisest tulenevalt on reklaamväide ebaaus, kuna

ženšenniekstrakti toimet välispidisel kasutamisel ei ole teaduslikult tõendatud.

Hageja saatis 17. novembril 2002 kostjale tulemusetult hoiatuse.

4 Hagi I 1 nõudega palus hageja – kassatsioonimenetluse seisukohast olulises osas –

keelata kostjal

kasutada äritegevuses kosmeetikatoote „Arya Laya Rose Tag &

Nachtpflege“ reklaamimiseks väidet „ženšenn soodustab rakkude uuenemist

ja kaitseb vabade radikaalide eest“, kui seda tehakse selliselt nagu

reklaamlehel „Reformhaus Demski – Angebote November 2020“ […], ning

näha ette selle keelu rikkumise eest trahv.

5 Landgericht (esimese astme kohus) rahuldas hagi (Landgericht Düsseldorf

(Düsseldorfi esimese astme kohus), MD 2023, 91). Kostja ja menetlusse astuja 1

apellatsioonkaebuse peale jättis apellatsioonikohus hagi nõuet I 1 puudutavas osas

rahuldamata. Apellatsioonikohtult menetlusloa saanud kassatsioonkaebuses palub

hageja esimese astme kohtu otsus jõusse jätta. Kostja palub jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata.

6 B. Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub kosmeetikatoodete määruse artikli 6

lõike 1 ja lõike 3 esimese lõigu ning direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõike 4

tõlgendamisest. Seepärast tuleb menetlus enne kassatsioonkaebuse asjas otsuse

tegemist peatada ja esitada ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti b ja kolmanda

lõigu alusel eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule.

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

4

7 I. Apellatsioonikohus leidis, et kostja ei vastuta kosmeetikatoodete määruse

artikli 20 lõike 1 rikkumise eest. Kohus märkis selle kohta järgmist:

8 Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõiget 1 rikkudes tekitab reklaamväide

mulje, et näokreemil on omadused, mida sellel tootel tegelikult ei ole. Sihtrühma

kuuluvad tarbijad mõistavad väidet nii, et toote kasutamisega hooldatakse

näonahka ning selle kaudu omandab kasutaja särava naha ja hea välimuse. Nad

seostavad väite üksnes kreemi kosmeetilise toimega ega loe sellest välja

ulatuslikumat tervisega seotud toimet. Kostja ei ole näokreemi reklaamitud

kosmeetilist toimet piisavalt põhjendanud. On tõsi, et kostja on esitanud tõendid

selle kohta, et kreemis sisalduv ženšenn on antioksüdatiivse toimega ja sihtrühma

kuuluvate tarbijate vaatepunktist kaitseb kreem seega vabade radikaalide eest.

Kostja ei ole aga tõendanud seda, et ženšenn soodustab rakkude uuenemist.

Asjaomane avalikkus mõistab reklaamväidet nii, et kreem stimuleerib uute

naharakkude moodustumist. Kostja on aga tõendanud üksnes seda, et kuna

ženšenn soodustab kollageeni moodustumist, siis tagab see olemasolevate

naharakkude parema niisutamise.

9 Kostja ei vastuta siiski kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 rikkumise

eest. Kostja võttis reklaamväite muutmata kujul üle menetlusse astujalt 1, kes on

reklaamitava kreemi tootjana „vastutav isik“ kosmeetikatoodete määruse artikli 5

lõike 1 ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, kes peab tagama vastavuse

kosmeetikatoodete määruse artikli 20 nõuetele, ja kasutas seda reklaamväidet

omaenda reklaamis. Kostja kui „pelgalt“ levitaja suhtes ei kehti kohustus tagada

vastavus kosmeetikatoodete määruse artikli 20 nõuetele, tema suhtes kehtivad

üksnes kosmeetikatoodete määruse artiklis 6 sätestatud muud kohustused.

10 II. Hageja esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse, mis tuleb

rahuldada juhul, kui kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 rikkumise eest

peab vastutama kostja (selle kohta B osa II 1), kuna ta kasutas oma reklaamlehel

näokreemi turustamiseks menetlusse astujalt 1 saadud reklaamväidet, ilma et ta

oleks seda kontrollinud (selle kohta B osa II 2 ja 3). Apellatsioonikohus lähtus

õigesti sellest, et hagejal on UWG § 8 lõike 2 punkti 3 alusel (30. novembrini

2021 kehtinud redaktsioon) (vt UWG § 15a lõige 1) hagemisõigus ja et tema nõue

rikkumine lõpetada on UWG § 8 lõike 1 esimese lause ning § 3a ja § 3 lõike 1

alusel põhjendatud, kui vaidlusaluse reklaami eest kannab vastutust kostja.

11 1. Apellatsioonikohus eeldas õigesti, et näokreemi reklaam, mis sisaldab

vaidluse esemeks olevat väidet, rikub kosmeetikatoodete määruse artikli 20

lõiget 1 ja võib seega olla UWG § 3a alusel ebaaus ja UWG § 3 lõike 1 kohaselt

keelatud kauplemisvõte.

12 a) UWG § 3 lõike 1 kohaselt on ebaausad kauplemisvõtted keelatud. UWG

§ 3a kohaselt tegutseb isik ebaausalt, kui ta rikub õigusnormi, mille eesmärk on

muu hulgas reguleerida turukäitumist turuosaliste huvides, ja kui rikkumine võib

oluliselt kahjustada tarbijate, teiste turuosaliste või konkurentide huve.

GUT GEKAUFT

5

13 Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt ei kasutata

kosmeetikatoodete märgistamisel, turul kättesaadavaks tegemisel ja reklaamimisel

kirjeldusi, nimetusi, kaubamärke, kujutisi või muid kujundlikke või teisi märke,

mis tekitavad mulje, et kõnealustel toodetel on omadus või otstarve, mida neil

tegelikult ei ole.

14 b) Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõige 1 on turukäitumist reguleeriv

säte UWG § 3a tähenduses, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid kosmeetikatoodete

tõhusust ja muid omadusi iseloomustavate eksitavate väidete eest (vt

kosmeetikatoodete määruse põhjendus 51). Selle sätte eiramine võib konkurentsi

konkurentide ja tarbijate kahjuks tuntavalt kahjustada (vt Bundesgerichtshofi

(Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus; edaspidi „BGH“) 28. jaanuari

2016. aasta otsus I ZR 36/14, GRUR 2016, 418 [juris punkt 11] WRP 2016, 463 –

Feuchtigkeitsspendendes Gel-Reservoir (niisutavad geeliribad); 11. oktoobri

2017. aasta otsus I ZR 78/16, GRUR 2018, 431 [juris punkt 41] WRP 2018, 413 –

Tiegelgröße (tiigli maht)).

15 Kuna kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 säte – vähemasti koostoimes

artikli 20 lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud komisjoni 10. juuli 2013. aasta

määrusega (EL) nr 655/2013, millega kehtestatakse ühtsed nõuded

kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks – reguleerib

ebaausate kaubandustavade ühte eriomast aspekti, on sellel vastavalt

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikele 4 sama direktiivi artiklis 6 sisalduva ja

Saksa õigusesse UWG §-ga 5 üle võetud sätte suhtes nende sätete kollisiooni

korral esimus (vt BGH, GRUR 2016, 418 [juris punkt 12] –

Feuchtigkeitsspendendes Gel-Reservoir (niisutavad geeliribad); GRUR 2018, 431

[juris punkt 41] – Tiegelgröße (tiigli maht); Heidenreich, PharmR2023, 205, 208).

16 c) Vaidlusalune reklaamväide rikub kosmeetikatoodete määruse artikli 20

lõiget 1. Reklaamitav näokreem on kosmeetikatoode kosmeetikatoodete määruse

artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses. Apellatsioonikohus eeldas õigesti, et reklaam

tekitab osas, mis puudutab rakkude uuenemise soodustamist, mulje, et näokreemil

on omadused, mida sellel tegelikult ei ole. Tema eeldus, et asjaomane avalikkus

loeb reklaamväitest välja toime, et kreem soodustab uute naharakkude

moodustumist – mis on piisava ja kontrollitava tõendusmaterjaliga määruse (EL)

nr 655/2013 lisa punkti 3.1 tähenduses tõendamata –, on õiguslikel kaalutlustel

asjakohane. Väited, mis on selle eelduse vastu esitatud vastuses

kassatsioonkaebusele, tuleb tagasi lükata.

17 2. Ei ole selge, kas kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõiget 1 rikkuv

reklaam tähendab seda, et kostja on kasutanud keelatud kauplemisvõtet. See

sõltub sellest, kas kostja kui levitaja pidi olukorras, kus ta kasutas menetlusse

astujalt 1 saadud reklaamväidet omaenda ärilistel eesmärkidel, tagama vastavuse

kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõikele 1 ning oli seetõttu kohustatud

kontrollima, kas naharakkude uuendamise toime, mida reklaamiti, on piisava ja

kontrollitava tõendusmaterjaliga tõendatud.

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

6

18 a) Apellatsioonikohtu arvates tuleneb kosmeetikatoodete määruse

tõlgendamisest, et kostja ei pea kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1

rikkumise eest vastutama. Kosmeetikatoodete määruse artikli 5 lõike 1 ja artikli 4

lõike 3 kohane „vastutav isik“, kes peab tagama vastavuse nimetatud sättele, on

toote tootja, käesoleval juhul menetlusse astuja 1. Seevastu kostja kui „pelgalt“

levitaja, kes võttis menetlusse astuja 1 reklaamväite muutmata kujul üle ja kasutas

seda turustamiseks, ei pea täitma kohustusi, mis on reklaami kujundamise osas

pandud vastutavale isikule kosmeetikatoodete määruse artiklis 20. Kostja peab

üksnes täitma kosmeetikatoodete määruse artiklis 6 sätestatud hoolsuskohustusi,

nimelt kontrollima kosmeetikatoote teatud märgistusteabe olemasolu (lõige 2)

ning ladustamis- ja transporditingimuste täidetust (lõige 4). Arusaam tootja kui

„vastutava isiku“ ja levitaja kui „pelgalt“ toodet levitava isiku eri tasandi

kohustustest vastab Euroopa Liidu seadusandja kavatsusele, mida on väljendatud

kosmeetikatoodete määruse põhjendustes 11, 13 ja 14. Ka määruse (EL)

nr 655/2013 suunistest nähtub, et jaemüüja ei muutu pelgalt seeläbi, et ta võtab

muutmata kujul üle kosmeetikatoodet puudutava reklaamväite ja kasutab seda

toote turustamiseks, „vastutavaks isikuks“, kes kannab vastutust eksitava reklaami

eest kosmeetikatoodete määruse artikli 20 tähenduses.

19 b) Apellatsioonikohus eeldas õigesti, et kosmeetikatoodete määruse artikli 20

lõige 1 ei määra kindlaks, kes on eksitamise keelu adressaat. Viidatud sättes ei ole

ette nähtud, et iga isik, kes reklaamib kosmeetikatooteid, peab tagama, et reklaam

ei tekita muljet, et tootel on omadused või otstarve, mida sellel tegelikult ei ole.

20 c) Samuti õigesti eeldas apellatsioonikohus ka seda, et kosmeetikatoodete

määruse artikli 20 lõike 1 seosest sama määruse artikli 5 lõikega 1, artikli 4

lõike 3 esimese lõiguga ja lõikega 6 tuleneb, et põhimõtteliselt on reklaamväite

õigsuse eest „vastutav isik“ kosmeetikatoodete määruse tähenduses

kosmeetikatoote tootja ning vaid eriomastel asjaoludel – mida käesolevas asjas ei

esine – vastutab väite õigsuse eest levitaja.

21 aa) Vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 5 lõikele 1 tagavad vastutavad

isikud vastavuse (muu hulgas) artikliga 20. Määruse (EL) nr 655/2013 artikli 2

kohaselt peab määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 4 osutatud vastutav isik tagama,

et kosmeetikatoote kohta esitatud väite sõnastus vastab lisas sätestatud ühtsetele

nõuetele ja on kooskõlas dokumentidega [kosmeetikatoodete määruse] artiklis 11

osutatud tooteandmikus, milles on tõendatud kosmeetikatoote väidetav toime.

22 Vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule on liidus

toodetud kosmeetikatoodete puhul, mida ei ole suunatud ekspordiks ega

imporditud seejärel tagasi liitu, vastutavaks isikuks liidus asutatud tootja.

Kosmeetikatoodete määruse artikli 2 lõike 1 punkti d kohaselt on „tootja“

füüsiline või juriidiline isik, kes toodab kosmeetikatoodet või on sellise toote

kujundanud või valmistanud ja turustab seda kosmeetikatoodet oma nime või

kaubamärgi all.

GUT GEKAUFT

7

23 Kosmeetikatoodete määruse artikli 4 lõike 6 esimese lõigu kohaselt on levitaja

vastutav isik juhul, kui ta laseb kosmeetikatoote turule oma nime või kaubamärgi

all või muudab juba turule lastud toodet nii, et see võib mõjutada vastavust

kohaldatavatele nõuetele. Vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 2 lõike 1

punktile e on „levitaja“ iga tarneahelas asuv füüsiline või juriidiline isik peale

tootja või importija, kes teeb kosmeetikatoote liidu turul kättesaadavaks.

24 bb) Viidatud sätete kohaselt ei ole kostja „vastutav isik“, kes peab tagama

vastavuse kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõikele 1. Kostja ei ole

reklaamitud näokreemi tootja ja ta ei ole seda kreemi oma nime või kaubamärgi

all turule lasknud. Apellatsioonikohtu järelduste kohaselt turustas ta menetlusse

astujalt 1 saadud toodet muutmata kujul menetlusse astuja 1 nime ja kaubamärgi

all ning reklaamis seda toodet menetlusse astujalt 1 saadud teabega, mis oli

märgitud toote pakendile ja muutmata kujul üle võetud.

25 d) Tuleb siiski kõne alla, et kostja kui levitaja vastutab menetlusse astuja 1

koostatud reklaamväite eest kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 ja lõike 3

esimese lõigu alusel.

26 aa) Kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõige 1 näeb ette, et tehes

kosmeetikatoote turul kättesaadavaks, rakendab levitaja oma tegevuses

nõuetekohast hoolsust. Kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 3 esimese lõigu

esimeses taandes on sätestatud, et kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et

kosmeetikatoode ei vasta kõnealuses määruses sätestatud nõuetele, siis ei tee ta

toodet turul kättesaadavaks, kuni see on kohaldatavate nõuetega vastavusse

viidud. Kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 3 esimese lõigu teises taandes

on sätestatud, et kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et kosmeetikatoode,

mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta kõnealusele määrusele, siis tagab

ta, et vastavalt vajadusele võetakse parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks,

kõrvaldatakse kosmeetikatoode turult või võetakse see tagasi.

27 bb) Vastupidi apellatsioonikohtu seisukohale ei ole levitaja kohustused

kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõigetes 2 ja 4 reguleeritud lõplikult, vaid

kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 esimese lõigu alusel võib

levitajal tekkida täiendavaid kohustusi (vt Reinhart/Voß, KosmetikVO, Art. 6

punkt 6; Rathke teoses Sosnitza/Meisterernst, Lebensmittelrecht, seisuga juuli

2016, Art. 6 VO [EG] 1223/2009 punkt 5). Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab,

et seejuures ei puuduta kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 ja lõike 3

esimese lõigu sätted mitte üksnes levitajate neid kohustusi, mis tulenevad

kosmeetikatoodete määruse nõuetest kosmeetikatoote turul kättesaadavaks

tegemisele, vaid ka kohustusi, mis tulenevad kosmeetikatoodete määruse artikli 20

lõike 1 nõuetest turul kättesaadavaks tehtava või kättesaadavaks tehtud

kosmeetikatoote reklaamimisele. Seda järeldust toetab asjaolu, et vastavalt sätte

sõnastusele tuleb kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 nõudeid täita nii

toote reklaamimisel kui ka turul kättesaadavaks tegemisel. Ka määruse (EL)

nr 655/2013 suunistes lähtutakse sellest, et vastavalt kosmeetikatoodete määruse

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

8

artikli 6 lõikele 1 on levitajal kohustus rakendada vastutavalt isikult saadud

reklaamväidete kasutamisel, nimelt nende tõlkimisel, nõuetekohast hoolsust.

28 cc) Kostja võis kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 3 esimesest lõigust

tulenevat keeldu teha kosmeetikatoode turul kättesaadavaks reklaamiga, mis ei

vasta kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 nõuetele, rikkuda juhul, kui tal

oli alust eeldada, et reklaam tekitab mulje, et tootel on olemas otstarve, mida sellel

tegelikult ei ole. Kostjal oleks selle eeldamiseks olnud alust siis, kui tal oleks

seoses näokreemi turul kättesaadavaks tegemisega olnud kosmeetikatoodete

määruse artikli 6 lõike 1 alusel kohustus kontrollida menetlusse astujalt 1 saadud

reklaami puhul seda, kas rakkude uuenemise soodustamine, mida reklaamiti, on

piisava ja kontrollitava tõendusmaterjaliga tõendatud. Kõnealuses kontekstis on

tekkinud küsimus levitajale liidu õigusega seatud kontrollikohustuse ulatuse kohta

ning selle selgitamiseks esitatakse esimene eelotsuse küsimus.

29 (1) Vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 sõnastusele peab

levitaja oma tegevuses arvesse võtma kohaldatavaid nõudeid. Vastavalt

kosmeetikatoodete määruse põhjenduse 14 teisele lausele tuleks levitaja

kohustused kohandada tema asjaomase rolli ja tegevusega tarneahelas. Selle

aluseks on seisukoht, et levitaja peaks vastutama ainult nende asjaolude eest, mida

ta saab oma tegevuse käigus mõjutada (vt eespool viidatud Reinhart/Voß Art. 6

punkt 4; eespool viidatud Rathke teoses Sosnitza/Meisterernst Art. 6 VO [EG]

1223/2009 punkt 1). Levitaja võib kosmeetikatoote reklaami, mida ta ise teeb,

järjepidevalt mõjutada. Kui ta reklaamib toote toimet oma reklaamlehel – nagu

tegi seda käesoleval juhul kostja –, kasutab ta tootjalt pärinevat reklaami omal

algatusel, et edendada toote müüki oma ärilistel eesmärkidel. See võib toetada

järeldust, et levitaja peab kontrollima tootjalt saadud reklaamväidet, et veenduda,

et reklaamitud kosmeetikatootel on väidetud toime olemas.

30 (2) Määruse (EL) nr 655/2013 suunistes ei leidu selget viidet sellele, kuivõrd

kuulub tootjalt pärineva reklaamväite kasutamine levitaja tegevuse hulka

kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses. Suunistes on

kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõikele 1 viidates sätestatud, et levitajad

peaksid tõlkima kõik vastutava isiku poolt kättesaadavaks tehtud reklaamväited

selliselt, et säiliks reklaamväite põhisisu. Selle põhjal võib eeldada, et tootja

koostatud reklaami kasutamine kuulub levitaja tegevuse hulka kosmeetikatoodete

määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses. Suunistes esitatud nõue põhineb siiski

hinnangul, et levitaja, kes kohandab vastutava isiku reklaamväidet nii, et

asjaomase toote põhiotstarve muutub, reklaamib teist toodet, mille suhtes muutub

ta kosmeetikatoodete määruse artikli 4 lõike 6 alusel vastutavaks isikuks. Seega

oleneb levitaja vastutuskohustus lõppkokkuvõttes tema kui vastutava isiku

staatusest.

31 (3) Vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 sõnastusele on levitaja

kontrollikohustus piiratud sellega, et levitaja rakendab nõuetekohast hoolsust

seoses talle kohaldatavate nõuetega. On tõsi, et levitaja peab veenduma, et tootja,

kes tegi toote talle kättesaadavaks, on võtnud kohaldatava liidu õiguse kohaselt

GUT GEKAUFT

9

nõutavad meetmed (vt Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta

[„Blue Guide“], lk 41, punkt 3.4). Seejuures võib levitaja aga põhimõtteliselt

tugineda tootja esitatud teabele, kuna tootjal on kõige paremad võimalused tagada

turustamissüsteemi seadusjärgsus ja seetõttu on tootjal „vastutava isikuna“ esmane

õiguslik vastutus (vt eespool viidatud Rathke teoses Sosnitza/Meisterernst Art.

6VO [EG] 1223/2009 punkt 6). Levitajal on siiski alust eeldada, et

kosmeetikatoodete määruse nõuded on täitmata, kui tal on selle kohta olemas

konkreetne teave ja sellegipoolest loobub ta kontrolli tegemisest (vt eespool

viidatud Rathke teoses Sosnitza/Meisterernst Art. 6 VO [EG] 1223/2009 punktid 5

ja 6).

32 (a) Nende põhimõtete kohaselt tundub kaheldav, kas levitaja peab alati

kontrollima, kas kosmeetikatoote otstarve, mis on välja toodud tootja

reklaamväites, on tõendatud, enne kui ta kasutab reklaami oma ärilistel

eesmärkidel. Apellatsioonikohtu järelduste kohaselt tegi reklaamväite kostjale

kättesaadavaks menetlusse astuja 1. Kostja võttis selle väite muutmata kujul üle

enda reklaami, mille menetlusse astuja 1 enne avaldamist heaks kiitis. Lisaks

vastas reklaamväide menetlusse astuja 1 väitele toote pakendil.

Apellatsioonikohus ei tuvastanud, et kostjal oli enne reklaamlehe avaldamist

konkreetselt alust kahelda, et näokreemi reklaamitud toime ei ole piisavalt

tõendatud. Kassatsioonkaebuses ei väideta, et apellatsioonikohus jättis hageja

asjaomase faktiväite tähelepanuta.

33 (b) Järeldust, et kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõikest 1 tuleneb levitaja

piiramatu kohustus kontrollida reklaami, mille on kosmeetikatoote kohta

koostanud selle toote tootja, ei pruugi toetada seos artikli 5 lõikega 1 ja artikli 4

lõikega 6. Nende sätete kohaselt on levitaja kosmeetikatoodete määruse artikli 20

lõiget 1 rikkuva reklaami eest kaheldamatult vastutav juhul, kui ta laseb

kosmeetikatoote turule oma nime või kaubamärgi all ja muutub seeläbi

„vastutavaks isikuks“. Sellest võiks järeldada, et levitaja, kes ei ole „vastutav

isik“, vastutab tootjalt üle võetud reklaami eest kosmeetikatoodete määruse

artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 esimese lõigu alusel ainult teatud lisatingimustel.

34 (c) Järeldust, et levitajal on piiramatu kohustus kontrollida tootja reklaami

õigsust, ei pruugi toetada ka tõsiasi, et kosmeetikatoodete määruse sätete kohaselt

on kosmeetikatoote toime kohta tõendite esitamise kohustus tootjal.

35 Kosmeetikatoodete määruse artikli 11 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui

kosmeetikatoode on turule lastud, peab vastutav isik kosmeetikatoote kohta toote

andmikku. Kosmeetikatoodete määruse artikli 11 lõike 2 punkti d kohaselt

sisaldab toote andmik tõendeid kosmeetikatoote väidetava mõju kohta, kui see on

kosmeetikatoote laadi või mõju tõttu põhjendatud. Määruse (EL) nr 655/2013

artikli 2 kohaselt peab kosmeetikatoodete määruse artiklis 4 osutatud vastutav isik

tagama, et kosmeetikatoote kohta esitatud väite sõnastus vastab lisas sätestatud

ühtsetele nõuetele ja on kooskõlas dokumentidega kosmeetikatoodete määruse

artiklis 11 osutatud tooteandmikus, milles on tõendatud kosmeetikatoote väidetav

toime. Vastavalt määruse (EL) nr 655/2013 suuniste lisale (kriteerium

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

10

„tõendipõhisus“) määrab vastutav isik kindlaks sobiva ja piisava metoodika

reklaamväidete kinnitamiseks ning asjakohased tõendid kosmeetikatoodete kohta

käivate reklaamväidete piisavaks ja kontrollitavaks tõendamiseks.

36 Nende sätete kohaselt on tootja kui „vastutava isiku“ ülesanne hankida piisavad

tõendid kosmeetikatoote väidetava toime kohta ja need tõendid dokumenteerida.

Eelkõige peab tootja tagama, et reklaamväidete sõnastus on nende tõenditega

kooskõlas. Seda arvestades tundub küsitav, kas levitajalt võib nõuda, et ta

kontrolliks, kas tootjalt pärinev reklaamväide on tõendatud tooteandmikus

sisalduvate tõenditega. Ühest küljest võib selle vastu rääkida tõik, et

kosmeetikatoodete määruse artikli 11 lõike 3 kohane tooteandmik peab olema

kergesti kättesaadav vaid pädevale asutusele, et see saaks teostada tõhusat

turujärelevalvet (vt kosmeetikatoodete määruse põhjendused 15 ja 61; eespool

viidatud Reinhart/Reinhart, Art. 11, punktid 8 ja 10). Levitajale ei ole tooteandmik

kergesti kättesaadav. Teisest küljest võib levitaja kontrollikohustuse kasuks

rääkida tõik, et õigusnormide kohaselt on vajalikud tõendid tootja käsutuses ja

seega saab tootja need levitajale tema nõudmise korral kättesaadavaks teha.

37 (d) Igal juhul võib levitajal olla alust arvata, et tootjalt saadud reklaam ei vasta

kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 nõuetele, kui ta saab hoiatuse

kaudu – nagu käesolevas asjas kostja pärast reklaami avaldamist tulenevalt hageja

17. novembri 2020. aasta kirjast – teada hoiatuse esitaja seisukohast, et

kosmeetikatoote reklaamitud otstarve ei ole piisavalt tõendatud. Eelotsusetaotluse

esitanud kohus leiab, et kui hoiatus on koostatud sedavõrd konkreetselt, et levitaja

saab hõlpsasti ja ilma põhjaliku õigusliku või faktilise kontrollita tuvastada

õigusrikkumise, peab levitaja hoiatusele tuginedes asjaomast toodet kontrollima ja

ei või seda jätkuvalt turul kättesaadavaks teha, isegi kui tootja peab etteheiteid

põhjendamatuks (meditsiiniseadmeid käsitleva määruse [EL] 2017/745 artikli 14

lõike 1 ja lõike 2 kolmanda lõigu kohta vt BGH 21. detsembri 2023. aasta määrus

1 ZR 17/23, GRUR 2024, 227 [juris punktid 49–51] WRP 2024, 190 –

Trockenluftkompressor (õhukompressor)). Sama kehtib ka osas, mis puudutab

reklaamväite õigsuse kontrollimist ja reklaamimeetme kasutamise lõpetamist

hoiatuse saamise järel. Sellist kontrolli saab levitaja kergesti teha, kui ta küsib

tootjalt tooteandmikus sisalduvaid tõendeid.

38 (4) Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1 kaitse-eesmärk toetab

järeldust, et levitajal on kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 ja lõike 3

esimese lõigu alusel piiramatu vastutus tootjalt üle võetud eksitava reklaami eest.

39 Vastavalt kosmeetikatoodete määruse põhjenduse 51 esimesele lausele tuleks

tarbijaid kaitsta kosmeetikatoodete tõhusust ja muid omadusi iseloomustavate

eksitavate väidete eest. Vastavalt määruse (EL) nr 655/2013 põhjenduse 3 teisele

lausele on kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks ühtsete

nõuete kehtestamise peamine eesmärk tagada lõpptarbijate kõrgetasemeline kaitse

eelkõige kosmeetikatoodete kohta esitatavate eksitavate väidete eest. Tõhus

tarbijakaitse on tagatud, kui levitaja vastu saab hõlpsasti esitada hagi nõudega

lõpetada kosmeetikatoote toime kohta eksitavat teavet sisaldava reklaami

GUT GEKAUFT

11

kasutamine. On tõsi, et kui tootja – nagu käesoleval juhul – on koostanud eksitava

reklaami, lasub vastutus tootjal kui vastutaval isikul (kosmeetiktoodete määruse

artikli 5 lõige 1, artikli 4 lõike 3 esimene lõik, artikli 25 lõike 1 punkt i). Tarbija

kaitse on aga seda tõhusam, mida ulatuslikumad on levitaja kontrollikohustused

vastavalt kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõikele 1 ja lõike 3 esimesele

lõigule ning mida rohkem peab levitaja lisaks tootjale vastutama reklaamväite

õigsuse eest (määruse [EL] 2017/745 artikli 14 lõike 1 ja lõike 2 kolmanda lõigu

kohta vt BGH, GRUR 2024, 227 [juris punkt 41] – Trockenluftkompressor

(õhukompressor)). Vastavalt Sinisele raamatule („Blue Guide“) (lk 41 punkt 3.4)

on levitajatel keskne roll turujärelevalve kontekstis.

40 Sellega seoses tuleb arvesse võtta ka seda, et tarbijakaitse kõrge taseme

saavutamiseks (direktiivi 2005/29/EÜ artikkel 1) kujutab levitaja reklaam, mis

sisaldab eksitavat väidet toote eeliste kohta, endast vastavalt

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikele 1 ja lõike 4 punktile a, artikli 6 lõike 1

punktile b ning UWG § 3 lõikele 1, § 5 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1, millega on

direktiivi sätted üle võetud Saksa õigusesse, keelatud ebaausat kaubandustava,

olgugi et reklaam on saadud tootjalt. Ei ole objektiivset alust eeldada, et tarbija

kaitse eksitava reklaami eest, mida teeb levitaja kosmeetikatoote kohta, on –

ebaausate kaubandustavade ühte konkreetset aspekti reguleeriva –

kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõike 1, artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 kolmanda

lõigu alusel tulenevalt direktiivis 2005/29/EÜ käsitletud ebaausate

kaubandustavade üldistest koosseisudest vähem tähtis kui tarbija kaitse eksitava

reklaami eest, mida teeb levitaja mõne muu toote kohta.

41 3. Esimene eelotsuse küsimus on kohtuasjas otsuse tegemise seisukohast

määrav. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui kostjal ei pea kandma

kosmeetikatoodete määruse artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel vastutust

kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõiget 1 rikkuva reklaami eest, siis ei vastuta

kostja eksitava reklaami eest ausate kaubandustavade üldpõhimõtete alusel.

42 Vastavalt kosmeetikatoodete määruse põhjendusele 4 ühtlustatakse kõnealuse

määrusega täielikult kosmeetikatooteid käsitlevad eeskirjad liidus, et saavutada

kosmeetikatoodete siseturg, tagades samal ajal inimeste tervise kõrgetasemelise

kaitse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kosmeetikatoodete määruse

täielikult ühtlustavad sätted reguleerivad kosmeetikatoote levitaja

vastutuskohustuse lõplikult. Ei ole alust eeldada, et liidu seadusandja soovis

kosmeetikatoodete määruse artiklis 4, artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1 ja lõike 3

esimeses lõigus näha reklaamiga seotud isikute suhtes ette üksnes minimaalse

vastutuse. Selle vastu räägib tõsiasi, et kosmeetikatoodete määrus ei näe ette mitte

ainult tootja kui „vastutava isiku“ kohustused (kosmeetikatoodete määruse

artikli 5 lõige 1, artikli 4 lõike 3 esimene lõik), vaid sätestab artikli 4 lõikes 6 ja

artiklis 6 üksikasjalikult ka levitaja vastutuse ja kohustused.

43 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastavalt direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3

lõikele 4 ei saa kosmeetikatoodete määruse artikli 4 lõike 6 ja artikli 6 erinorme

jätta kohaldamata tuginemisega nendega vastuolus olla võivatele üldpõhimõtetele

EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-435/25

12

ausate kaubandustavade kohta, mis käsitlevad levitaja eksitavat kauplemisvõtet

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 1 ja lõike 4 punkti a ning artikli 6 lõike 1

punkti b tähenduses (UWG § 3 lõige 1, § 5 lõige 1 ja lõike 2 punkt 1), ning seega

jääb kehtima ka levitaja võimalik piiramatult kehtiv rikkumise lõpetamise

kohustus vastavalt UWG § 8 lõike 1 esimese lause teisele võimalusele. Kuivõrd

kosmeetikatoodete määruse põhjenduse 51 esimese ja teise lause kohaselt

kohaldatakse tarbijate kaitseks eksitavate reklaamväidete eest eelkõige

direktiivi 2005/29/EÜ (vt ka määruse [EL] nr 655/2013 põhjendus 5), puudutab

see eelotsusetaotluse esitanud kohtu praktika kohaselt mulje tekitamise aspekte,

mida kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõige 1 ei hõlma ja mille suhtes ei saa

kosmeetikatooteid puudutavatele erinormidele tuginedes kohaldamata jätta

eksitava mulje tekitamist reguleerivaid üldnorme (vt BGH, GRUR 2018, 431

[juris punkt 41] – Tiegelgröße (tiigli maht); vt ka eespool viidatud

Reinhart/Natterer Art. 20 punkt 19; Heidenreich, PharmR 2023, 205, 224 ja 225).

44 Teistsugune võib aga järeldus olla juhul, kui kosmeetikatoodete määruse artiklis 6

reguleeritud levitaja kohustused ei hõlma levitaja reklaami, milles on levitaja

kasutanud tootja väidet, või kui kosmeetikatoodete määruse põhjenduse 51 teist

lauset tuleb mõista nii, et kui reklaamväide sisaldab kosmeetikatoote otstarvet,

mida tootel tegelikult ei ole, siis on kosmeetikatoodete määruse sätete kõrval

kohaldatav ka direktiiv 2005/29/EÜ. Sellisel juhul ei esine kollisiooni

direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõike 4 tähenduses. Selle selgitamiseks on esitatud

teine eelotsuse küsimus.

[…]

Madalama astme kohtud:

Landgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus) 10. oktoobri

2022. aasta otsus 37 O 41/21

Oberlandesgericht Düsseldorfi (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis)

25. aprilli 2024. aasta otsus I-20 U 283/22

[…]