Arvamuse edastamine

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Gonsiori 29

15029, Tallinn

Meie 15.08.2025 nr 2-2/2025/0873

Arvamus atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule (edaspidi eelnõu) ning seletuskirjale (edaspidi seletuskiri).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on eelnimetatud eelnõu ja

seletuskirjaga tutvunud ning soovib esitada omapoolse arvamuse ja tähelepanekud.

1. TTJA arvamus elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS) kavandatavatele

muudatustele

1.1.TTJA ei toeta eelnõu § 2 punktis 1 toodud muudatust, kuna see ei too kaasa seletuskirjas

kirjeldatud eesmärki. Palume see eelnõust välja jätta.

1.2.Selgitame, et ESS § 13 lg 32 p 2 annab välistuse ühele sagedusloaga määratud raadiosageduste

kasutamise tingimustele, kui sagedusloal oleva raadioseadme efektiivne kiirgusvõimuss ei

ületa 100 W. Kui muuta seda sätet „kogukiirgusvõisus ei ületaks 100 W“, siis oleks siiski

sätte alusel määrav ühe sagedusloa omaniku seadmete (kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis

olevate erinevate sagedusloaomanike raadioseadmete summaarne kiirgusvõimsus.

1.3.Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine (mastis olevate seadmete

kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku arutelu kõigi osapoolte (sh Justiits- ja

Digiministeerium, TTJA, Sotsiaalministeerium, Terviseamet (edaspidi TA), Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL)) vahel ning kehtiva regulatsiooni

laiemat muutmist, sest seni on lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete kiirgusvõimusest.

1.4.Esmase analüüsi põhjal näeme mitme sagedusloa saatjate arvestamisega piirangute

kehtestamisel vähemalt järgmisi probleemkohti ja küsimusi:

1.4.1. TTJA infosüsteemi praegu sellist lahendust ei võimalda. Antud mastis asuvate seadmete ja

nende võimsuste otsimiseks võimekuse loomiseks on vaja nii aega kui investeeringut.

Käsitsi vastava info otsimine ei ole halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik.

1.4.2. Kas ja kuidas (millistel alustel) muudab uue saatja lisamisel TA ka teiste samas mastis

olevate saatjatele seatud piiranguid? Kui muudab, siis nendest otsustest peab TA ka TTJA-

d ja loa omanikke teavitama. Vastavate muudatuste sisseviimine sageduslubadesse vajab

TTJA-s infosüsteemi arendust (ideaaljuhul andmete automaatset uuendamist peale TA

vastavasisulise otsuse tegemist) kuna praegu on piirangud tekstiväljana ja nende käsitsi

muutmine ei ole halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik.

1.4.3. Samas mastis võivad olla ka iseplaneeritavad saatjad ja nende andmeid TTJA-l ei ole (sh

ka alla 100 W kiirgusvõimsusega saatjad, mida TA-le kooskõlastamiseks ei saadeta).

2 (5)

1.5.Samas leiame, et tõenäoliselt on risk kiirgustaseme oluliseks suurenemiseks nendes mastides,

kus paiknevad kooskõlastust mittevajavad saatjad, väga madal ning võib arvata, et piirväärtuse

100 W kehtestamisel ka sellega arvestati. Praktikas on enamus mitme saatjaga maste kas

ringhäälingujaamade mastid või iseplaneeritavate sageduste saatjate mastid (mobiilside

operaatorid). Nende saatjate kiirgusvõimsused on reeglina suuremad kui 100 W ja nendele 100

W lisamine ei anna tuntavat summaarse võimsuse kasvu. Muud kasutajad kasutavad reeglina

oma territooriumil oma tarbeks oma maste või renditakse selleks koht (nt hoonete katustel).

Ühte asukohta mitme saatja ja antenni paigaldamist esineb väga harva (nt mereside

kaldajaamade puhul, kus kasutatakse avariikanalit ja kõnekanalit). Reeglina sellised saatjad ei

ole ka pidevalt eetris (erinevalt iseplaneeritavate võrkude ja ringhäälingu saatjatest), mistõttu

nende summaarne mõju on oluliselt väiksem.

1.6.Lähtudes piirnormidest on kahe saatja puhul, mille kogukiirgusvõimsus on 200W, sagedusalas

160 MHz (28 V/m) ohutuskauguseks 5 meetrit ning kogukiirgusvõimsusega 300 W puhul on

ohutuskauguseks 7 meetrit (ITU-T soovitus K.70 tabel C1). Ohutuskaugused on kordades

väiksemad reaalselt selliste saatjate antennide paigalduskõrgusest.

1.7.TTJA toetab põhimõtteliselt eelnõu § 2 punktis 2 esitatud muudatusettepanekut, kuid

teeme siiski järgnevad tähelepanekud.

1.8.Juhime tähelepanu, et täiendusega vähendatakse küll TA töökoormust, kuid see paratamatult

suurendab mõneti sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa omanike) halduskoormust, kuna

edastamisele eelneb sideettevõtte poolne hindamine, kas raadioseadme paigaldamise

tingimused tuleb saata TA-le kooskõlastamiseks või teadmiseks. Seetõttu leiame, et nimetatud

täienduse lisamise arutellu tuleks kaasata ka ITL.

1.9.Õigusselguse huvides võiks kaaluda täienduse reguleerimist täiendava lõikena, mitte lisatuna

ESS § 13 lõikele 33. Lisaks palume analüüsida ja seletuskirjas välja tuua olukord, kus näiteks

5 aasta pärast ehitatakse täienduses nimetatud territooriumile hoone või rajatis – kas ja kuidas

mõjutab see varasemalt teavitatud ja paigaldatud raadiosaateseadet ning kas uue ehitise või

rajatisega kaasneks täiendavate toimingute vajadus.

1.10. Ühtlasi palume analüüsida, kas selle lause lisamisel on vaja muuta ka majandus- ja

kommunikatsiooniministri 04.06.2008.a määruses nr 45 „Sagedusloa tingimuste ja

raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise kord ning kooskõlastamisele

kuuluvad lennuliikluse teenindamiseks ettenähtud sagedusalad“ sätestatud sagedusloa

kooskõlastamise korda Terviseametiga.

2. TTJA arvamus tubakaseaduses (edaspidi TubS) kavandatavatele muudatustele

2.1.Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 1 planeeritud muudatustega teeme järgmised

tähelepanekud.

2.2.Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse TubS-i täiendavaid asukohti, kus on edaspidi suitsetamine

keelatud. Kusjuures eelnõu seletuskiri põhjendab muudatust muu hulgas sellega, et

suitsetamisruumide järelevalvesse riigieelarvelise ressursi kulutamine ei ole tänapäeval

aktsepteeritav. Samas on säilinud regulatsioon suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle

järelevalve tegemiseks (nt TubS § 32 p 2) muu hulgas TTJA-le ning muudatusega, millega

lisatakse suitsetamiseks keelatud kohtade arvu, suurendatakse paratamatult uue koha üle TTJA

poolset järelevalve teostamiseks kuluvat ressurssi. Sama tähelepanekuga palume arvestada ka

teiste eelnõus toodud muudatuste puhul, mis lisavad suitsetamiseks keelatud kohti.

2.3.TTJA-le on TubS-ga pandud kohustus teha järelevalvet ja reageerida keelatud kohas

suitsetamisele. Seda pädevust nimetab TubS § 32 punkt 2 suitsetamiskoha piiramise nõuete

järgimise üle järelevalve tegemiseks. Kui eesmärk on vähendada riigi ressursside kasutamist

järelevalvele, siis on asjakohane vähendada ka seda TTJA kohustust.

2.4.Eelnõu § 7 punktiga 1 tekitataks olukord, kus ühelt poolt vähendatakse eelnõuga TA järelevalve

koormust läbi täiendavate kohtade suitsetamiseks keelamise, kuid teiselt poolt suurendatakse

sama muudatusega TTJA töökoormust järelevalve teostamisele. Näiteks 2025. aastal on üksnes

3 (5)

TA edastanud TTJA-le kaks kaebust, mille kohaselt ettevõtja ei sekkunud väidetavalt teise

isiku poolt selleks keelatud kohas suitsetamisesse.

2.5.Samuti juhime tähelepanu, et suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumist peaks menetlema

lisaks korrakaitseliste meetmete võtmisele ka väärteokorras (TubS § 50). Arvestades, et

rahvatervis ei ole vähetähtis hüve, ei pruugi olla asjakohane jätta väärteomenetlust VTMS § 31

alusel algatamata. Keelatud kohas suitsetamisega seonduvate rikkumiste tagantjärgi uurimine,

tõendamine ja asja menetlemine on keeruline ja ressursikulukas.

2.6.Täna on suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumise menetlemise pädevus (kohtuväline

menetleja) TTJA-l (TubS § 51 lg 5), valla- ja linnavalitsustel (TubS § 51 lg 1) ja Politsei- ja

Piirivalveametil (edaspidi PPA) (TubS § 51 lg 3). Terviseametil on vaid suitsetamisruumile

kehtestatud nõuete osas kohtuvälise menetleja pädevus (vt TubS § 51 lg 4). Seega mõjutab

suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt nende asutuse töökoormust, kes peavad

hakkama tegelema keelatud kohas suitsetamisest tekkivate korrarikkumistega. Eelnõus ei ole

sellise töökoormuse muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja täpsustada

mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste asutuste töökoormuse võimalikke muutusi.

2.7.Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks

selliselt, et kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja menetleda väärteokorras

suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumisi. Valla- ja linnavalitsuste ning PPA pädevused on

piisavad ja sobivamad selleks, et rikkumistele aegsasti reageerida. Menetluspädevuste paljusus

seevastu hägustab asutuste vastutusalasid ja dubleerib pädevusi. Kuivõrd rikkumise

tuvastamine eeldab koha vaatlust on valla- ja linnavalitsustel ning PPA-l võimalik

operatiivsemalt ja kiiremini kõnealust kohta vaatlema minna, kui TTJA-l.

2.8.Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku eemaldada TTJA kohustuste hulgast järelevalve

suitsetamisruumi piiramise nõuete täitmise üle ja lisada selleks eelnõu §-i 7 järgmised

punktid:

„x) paragrahvi 32 punktist 2 jäetakse välja sõnad „suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise

ja“;

x) paragrahvi 51 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja 50“;“

2.9.Alternatiivse variandina võiks vajadusel kaaluda selle pädevuse lisamist TA-le, sest sõltumata

suitsetamiseks keelatud või lubatud kohast, on piirangu aluseks inimeste tervise kaitse. Seeläbi

oleks pädevused paremini koondunud TubS-i üldpädevusega asutusele (TubS § 71). Viimase

variandina võiks kaaluda kõnealuse väärteokoosseisu kaotamist.

2.10. Seonduvalt eelnõu § 7 punktides 2 ja 10 planeeritud muudatustega teeme järgmised

tähelepanekud.

2.11. Muudatuse tulemusena on edaspidi suitsetamine toitlustusettevõttes eranditult keelatud.

Suitsetada ei ole lubatud enam ka müügikoha väljaspool siseruume asuval hooajalisel

laiendusel, milline erand tuleneb praegu TubS §-st 31. Ka toitlustusettevõtte kasutuses olevat

ja väljaspool siseruume asuvat teenindusala tuleb lugeda toitlusettevõtte mõiste ja seega

piirangu alla kuuluvaks. Seletuskirjas ei ole muudatuse sellist mõju välja toodud. Palume see

välja tuua, kuna selline muudatus ei pruugi lugejale olla praegu väljaloetav.

2.12. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 3 planeeritud muudatusega teeme järgmise

tähelepaneku.

2.13. Seletuskirjas võiks täiendavalt selgitada, et edaspidi ei või suitsetada, sh kasutada

elektroonilist sigaretti, näiteks vabas õhus staadionil toimuval üritusel ja seda sõltumata sellest,

kas staadionil toimub sel ajal spordivõistlus, koerte näitus, kontsert või kasutab inimene sellist

rajatist lihtsalt sportlikuks või vaba aja tegevuseks. Seletuse väljatoomine on oluline

mõistmaks muudatuse sisu. Piirangu sisu selgitamine on oluline selleks, et hoone või rajatise

valdaja või omanik saaks selgelt oma kohustustest aru.

2.14. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 5 planeeritud muudatusega teeme järgmised

tähelepanekud.

2.15. Eelnõu § 7 punktiga 5 keelatakse suitsetamine muuhulgas kohas, kus korraldatakse

õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. Õnnemäng, totalisaator ja kihlvedu on

4 (5)

hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) §-s 3 kasutatavad mõisted. Seega tekib küsimus, miks

õnnemängu ja toto korraldamise kohas suitsetamine keelatakse, kuid teiste hasartmängu liikide

(nt osavusmängude) korraldamise kohas, see võimalus jäetakse. Ühtlasi, juhime tähelepanu

sellele, et kihlvedu ja totalisaator ei ole hasartmängu liigid (vt HasMS § 3 lg 1 p 3, nende liigiks

on toto), nagu õnnemäng (HasMS § 3 lg 1 p 1). Sätte sõnastus oleks selgem, kui kasutataks

ühetaolisi mõisteid. Selleks, et keeld kohalduks sarnaselt erinevatele mänguliikidele ja

kohtleks ka ettevõtjaid ühetaoliselt, teeme ettepaneku kaaluda § 29 lõike 1 täiendamisel

lisatava punkti 25 sõnastamist järgmiselt: „25) ruumis, kus korraldatakse hasartmängu;“.

2.16. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 7 planeeritud muudatusega teeme järgmised

tähelepanekud.

2.17. Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega seonduvalt on seletuskirjas välja toodud,

et tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks

muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi

üldine tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama muudatusega koos ei täiendata

vastava alusega TubS § 29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva sättega (nt TubS § 29

lg 1 p-st 7), siis võiks sellele seletuskirjas selguse huvides viidata.

2.18. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 9 planeeritud muudatusega teeme järgmised

tähelepanekud.

2.19. Palume täiendavalt analüüsida sätte sõnastust, kuna sigarituba ja vesipiibubaari saab nende

mõistete tähendust arvestades sisustada vaid läbi konkreetse toote. Samas võib ka elektroonilisi

sigarette müügiks pakkuv ettevõte teha kaupluse müügisaalist eraldi suitsetamisruumile

vastava ruumi, kus on samuti võimalik neid tooteid kohapeal tarvitada. Seadus ei peaks

nimetama konkreetseid tooteid, vaid võiks läheneda reguleerimisel läbi kaupleja

tegevusvaldkonna. Nt võiks kaaluda sõnastust „tubakatoote või tubakatootega seonduva toote

jaemüügile spetsialiseerunud müügikohas, ruumis, kus ei toimu söögi või joogi serveerimist

ega tarbija teenindamist.“ Lisaks on oluline, et tarbijat ei teenindata selles ruumis, nt ei võeta

vastu ka ostusoove. Üksnes tellitu serveerimiskeeld ei taga piisavalt töötaja kaitset

tubakasuitsu kahjuliku mõju eest.

3. TTJA arvamus turismiseaduses (edaspidi TurS) kavandatavale muudatusele

3.1.Seonduvalt eelnõu §-s 8 planeeritud muudatusega teeme järgmised tähelepanekud.

3.2.Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu §-iga 8 tunnistatakse kehtetuks üksnes TurS-i

pädevusnorm TA-le. Täiendavalt on eelnõuga seotud ka ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21.

mai 2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ muutmise eelnõu kavand,

millega tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 3, 4, 6 ja 8, mis sätestavad nõuded veele,

valgustusele, hügieenile ja ruumide korrashoiule. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi

määrusest on dubleerivate regulatsioonide vähendamiseks kavas kustutada asjakohased TA

pädevusse kuuluvad sätted, siis eelnõuga ei plaanita kustutada ega muuta näiteks TurS § 19 lg-

t 2, millega kohustatakse majutusteenuse osutajat tagama muu hulgas piisavad

hügieenitingimused. Kui taolised sätted, mis oma olemuselt kuuluksid TA pädevusse, TurS-i

alles jätta, jäetakse selliste kohustuste järelevalvepädevus TurS § 30 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt

TTJA-le ja valla- ja linnavalitsusele. Palume TA pädevusi TurS-ist kustutades täiendavalt

hinnata ka teiste sätete kustutamise või muutmise vajalikkust selliselt, et see ei tekitaks

teistele asutustele täiendavaid ülesandeid ning seda eriti osas, mis ei kuulu tavapäraselt

nende asutuste pädevuste hulka.

3.3.TTJA hinnangul on tervitatav dubleerivate regulatsioonide vähendamine, kuid

turismiseadusega ja majutusteenuse osutamiseks ette nähtud nõuete tervikvaatest lähtudes on

muudatus vaid osaline, arvestades üksnes TA pädevuse ja järelevalvega. TTJA hinnangul

võiks majutusteenuse osutamiseks ette nähtud regulatsiooni üle vaadata tervikuna ning

lihtsustada ette nähtud järelevalvepädevusi veelgi. Näiteks tuleks muudatustesse kaasata

Päästeamet, hindamaks nendele TurS § 30 lg 2 p-s 1 määratud järelevalve pädevuse

5 (5)

vajalikkust. Samuti tuleks hinnata TTJA ning valla- ja linnavalitsuste ühist pädevust

majutusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üle. TTJA hinnangul võivad dubleerivad

järelevalvepädevused tuua kaasa asutustes täiendava ressursi kulu sellest, et asutused ei ole

jooksvalt kursis teise asutuse juba läbi viidud järelevalve toimingutega. Dubleerivad

pädevused võivad asutuste üheaegsete või järjestikuste menetluste puhul tuua kaasa

ebavajalikku ja täiendavat halduskoormust nii ettevõttele kui riigiasutusele. Arvestades, et

majutusasutuste järelevalve eeldab nende vaatlusi oleks TTJA hinnangul mõistlikum, kui

majutusasutuste järelevalvet teostaks valla- ja linnavalitsused. Järelevalvepädevuste

täiendav täpsustamine oleks kooskõlas eelnõu eesmärgiga vähendada asutuste ja

teenuseosutajate halduskoormust.

TTJA toetab üldiselt ettevõtjate ja riigiasutuste halduskoormuse vähendamist. Samas

palume arvestada TTJA tähelepanekutega ning eriti osas, milles kavandatavad muudatused

võivad tõsta teiste asutuste töökoormust. Muudatustega, millega kaasneb TTJA

töökoormuse potentsiaalne tõus, palume see seletuskirja mõjude analüüsi välja tuua. Samuti

ootame selgitusi, kuidas on plaanis tagada TTJA suurenev ressursivajadus või milliseid

täiendavaid muudatusi tehakse selleks, et eelnõuga TTJA töökoormus üldises plaanis ei

suureneks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Martti Kangur

õigusosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

Grete Leesmann

[email protected]