Vastus pöördumisele

Tere, Nataliia

 

Suur tänu, et pöördute oma küsimustega inspektsiooni poole.

Kohtumenetluste seadustikud ei piira tõendite liike. Teoreetiliselt võttes saab sellisel juhul tõendiks olla ka vestlus AI vestlusrobotiga. Tsiviilõiguslikus hagita menetluses, perekonnaasjades, väärteoasjades ja haldusasjades on kohtul õigus tõendeid koguda enda initsiatiivil. Seetõttu ei näe inspektsioon takistusi, et kohus ei võiks ka sellisel juhul ChatGPT vestlusi välja küsida. Kuigi seejuures on oluline märkida, et selliste tõendite olemasolul on põhjendatud, et kohtumenetlus kuulutatakse kinniseks, sest tegemist võib olla ka väga tundlike andmetega. Teine küsimus on aga hoopis see, kuidas seda tehniliselt teostada, st kuidas tagada konkreetsete asjaolude puudutava vestluse üles otsimine ja teistest teemadest eristamine. Kõige õigemini oskavad vastata kohtud ise või ka Justiits- ja Digiministeerium. Kuidas aga välisriigi kohtunõue Eestis tegutsevat ettevõtet mõjutada võib on jällegi pigem küsimus Justiits- ja Digiministeeriumile.

IKÜMi (ingliskeelne lühend GDPR) järgi on igal inimesel õigus nõuda andmetöötlejalt oma andmete kustutamist. Kui andmetöötlejal puudub õigustatud põhjus nende edasiseks säilitamiseks ning töötlemiseks, siis peab ta inimese taotluse rahuldama. Teatud juhtudel võib see õigus olla piiratud, näiteks olukorras kus andmeid on vaja õigusnõuete koostamiseks ja kaitsmiseks või siis kui andmetöötleja peab täitma talle seadusega pandud kohustust (näiteks raamatupidamisseaduse kohaselt tuleb teatud dokumente säilitada 7 aastat). Täpsemalt saab isikuandmete kustutamise nõude kohta lugeda ka inspektsiooni veebilehelt: Isikuandmete kustutamine | Andmekaitse Inspektsioon.