Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050929

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 14.08.2025.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278050929

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxx

Kontaktandmed: xxxx xxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 24.08.2024.a, 01.12.2024-31.12.2024.a, 27.03.2025.a,

13.05.2025.a

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278050929, milles menetlust alustati

13.05.2025.a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 10.06.2025.a esitati

xxxxxx xxxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxxxxx xxxxxx korduvas kehalises väärkohtlemises.

Täpsemalt selles, et xxxxxx xxxxxx xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxx tee x

asuvas eramus:

- 24.08.2024.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal haaras tugevalt kinni

xxxxxxx xxxxxx-i käsivartest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja verevalumid

vasakul käsivarrel;

- ajavahemikul 01.12.2024-31.12.2024.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval

ja kellaajal haaras tugevalt kinni xxxxxxx xxxxxx- vasakust käsivarrest, millega põhjustas

kannatanule füüsilist valu ja verevalumid vasakul käsivarrel;

- 27.03.2025.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal haaras xxxxxxx xxxxxx-

paremast käest telefoni, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja marrastused paremale

käeseljale;

- 13.05.2025.a kella 21.45 paiku tõmbas xxxxxxx xxxxxxx-t paremast käest ning kriimustas

teda paremast küünarvarrest, misjärel võttis ühe käega kinni xxxxxxx xxxxxxx kaelast ning

tiris kannatanut enda poole ja pigistas kaelast. Oma sellise tegevusega põhjustas xxxxxx

xxxxxx kannatanule füüsilist valu ja marrastused paremale küünarvarrele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: lähisuhtevägivalla infolehe ja lähisuhtevägivallas riskide

hindamise ja maandamise lehega, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestuse, sündmusele

reageerinud patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestuste, kannatanu xxxxxx xxxxxx-i ning

tunnistajate xxxxx xxxx ning xxx-xxxxxx xxxxxx-u ütluste, Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi ning

kahtlustatava xxxxxx xxxxxx-u ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxx-u poolt

vägivallategude toimepanemine xxxxxx xxxxxx- suhtes.

Kannatanu xxxxxxx xxxxxx on andud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et ta elab xxxxxx xxxxxx-

ga koos alates 2015.a oktoobrist ning neil on üks ühine laps xxx-xxxxxx xxxxxx. Kannatanu sõnul

on xxxxxx xxxxxx kiiresti ärrituv ning hakkas 2024.a augustist kannatanu suhtes vägivalda kasutama,

haarates tugevalt kinni viimase käsivartest, põhjustades sellega kannatanule valu, marrastusi ja

sinikaid. Kannatanu räägib lühidalt kahtlustuses väljatoodud juhtumistest. 13.05.2025.a konflikti

kohta on kannatanu avaldanud, et ta oli vannitoas ning küsis xxxxxx xxxxxx-u käest, millal viimane

ostab lapsele koolimööbli. Xxxxxx xxxxxx oli ärritunud, tõmbas kannatanut paremast käest,

2

kriimustas küünarvarrest ning tiris ja pigistas kaelast. Kannatanul fikseeriti juhtunu järgselt Tartu

Ülikooli Kliinikumis marrastused paremal küünarvarrel. Kannatanu sõnul võtab xxxxxx xxxxxx

ühise lapse kasvatamisest vähe osa ning sellepärast on neil ka probleemid olnud. Kannatanu on enda

ütlustes välja toonud, et pärast 13.05.2025.a juhtunut on poolte omavaheline läbisaamine olnud hea

ning pereringis on rohkem aega veedetud ning koos väljas käidud.

Ka tunnistaja xxx-xxxxxx xxxxxxk on kinnitanud enda ütlustes konfliktide ja vägivalla asetleidmist

vanemate vahel. Xxx-xxxxxx xxxxxx-u ütluste kohaselt oli vanematel vannitoas konflikt, mille

käigus tunnistaja nägi eemalt, et xxxxxx xxxxxx lõi ühe korra rusikas käega xxxxxxx xxxxxx- suunas,

pärast mida pöördus viimane politseisse. Ka varem on tunnistaja kuulnud vanemate vahel karjumist

ning tunnistaja sõnul on löömist olnud kaks korda. Samuti kinnitab politseiametnik xxxxx xxxx enda

ütlustes xxxxxxx xxxxxx-i kriimustuste esinemist 13.05.2025.a konflikti järgselt. Xxxxxxx xxxxxx

näitas politseiametnikule enda telefonist pilte ka varasematest vigastustest.

Kriminaalasja materjalide juurde on võetud politseiametnike vormikaamerate videosalvestised,

milles osapooled annavad selgitusi 13.05.2025.a juhtunu kohta. Xxxxxxx xxxxxx selgitab, kuidas

xxxxxx xxxxxx tuli talle lapse nähes kallale ja näitab ka pilte varasematest vigastustest. Tüli

põhjusena toob xxxxxxx xxxxxx välja, et xxxxxx xxxxxx lubas lapsele asja osta, kuid ütles, et ta

ikkagi ei osta. Politseiametnikud suhtlevad ka xxxxxx xxxxxx-ga, kes avaldab, et tüli tekkis sellest,

et xxxxxxx xxxxxx tahtis, et xxxxxx xxxxxx 2000-eurose mööbli lapsele ostaks, kuid viimane, olles

ainus sissetulekut teeniv inimene peres, ei pidanud seda mõistlikuks. Xxxxxx xxxxxx ütleb, et tema

kellelegi otseselt kallale ei lähe, aga kui xxxxxxx xxxxxx hakkab kodus röökima ja hüsteeritsema,

siis ta peab midagi tegema ega saa lasta viimasel vihahoos asju lõhkuda. Xxxxxx xxxxxx-u sõnul

viskas xxxxxxx xxxxxx köögikapi vastu ettejuhtuva asja ja kapil on täke sees. Xxxxxx xxxxxx

tunnistab, et võttis xxxxxxx xxxxxx-lt tüli käigus käest kinni ning ka varem on olnud probleeme.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on tunnistanud enda ülekuulamisel talle etteheidetud kuritegude

toimepanemist. Ta on võtnud süü omaks, kuid ei ole soovinud anda ütlusi.

Lähisuhtevägivalla riskide hindamise ja maandamise lehelt nähtub, et juhtunu järgselt toimus

järelkontroll poolte elukohas. Järelkontrolli käigus selgus, et pooled olid omavahel asjadest rääkinud,

xxxxxxx xxxxxx-i sõnul oli olukord rahulik, mees vaoshoitud ning ta avaldas soovi politseis antud

ütlustest loobuda. Järelkontrolli tulemusena jõuti seisukohale, et edasise füüsilise vägivalla juhtumi

toimumise risk on madal ning antud perekonda aitaks see, kui xxxxxx xxxxxx osaleks pereteraapias

või nõustamisel. Ka Luunja Vallavalitsuse vastuskirjast nähtub, et 19.05.2025.a teostatud

kodukülastuse käigus selgitas xxxxxxx xxxxxx, et pooled on omavahelised probleemid selgeks

rääkinud ning jätkavad kooselu perena. Tema sõnul on xxxxxx xxxxxx-u probleemiks kiire

vihastumine, mille jaoks viimane abi ei ole otsinud.

07.08.2025.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu xxxxxxx xxxxxx-ga. Kannatanu avaldas ka

prokurörile, et tänaseks on pooled omavahel asjad selgeks rääkinud ning kodune olukord on rahulik.

Kannatanu kinnitas, et rohkem konflikte poolte vahel olnud ei ole. Samuti tõi kannatanu välja, et ta

ei soovi ega pea vajalikuks xxxxxx xxxxxx-u karistamist. Kannatanu tahab eestkätt, et xxxxxx

xxxxxx tegeleks enda äkkviha probleemiga.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxx-u suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena

ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise

korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

3

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas

on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena

ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta

karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka

asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu xxxxxxx xxxxxx- kui ka kahtlustatava

xxxxxx xxxxxx-u antud selgitustest nähtub, et füüsilised konfliktid poolte vahel on saanud alguse

vastastikustest olmetülidest. Nii ka 13.05.2025.a juhtunu kohta on pooled avaldanud, et tüli tekkis

vaidlusest lapsele koolimööbli ostmise üle. Kannatanu sõnul xxxxxx xxxxxx ärritus, misjärel kasutas

füüsilist vägivalda tema suhtes. Xxxxxx xxxxxx ise on politseiametnikele avaldanud, et kuivõrd ta ei

pidanud mõistlikuks lapsele 2000-eurose koolimööbli ostmist, siis hakkas xxxxxxx xxxxxx röökima

ja hüsteeritsema ning viskas ettejuhtuva esemega köögikapile täkke sisse. Xxxxxx xxxxxx tunnistab,

et ta sekkus ja võttis xxxxxxx xxxxxxx-lt käest kinni. Ka teiste etteheidetud kuriteoepisoodide osas

ei ole xxxxxx xxxxxx eitanud enda süüd, vastupidiselt on ta seda tunnistanud. Ta mõistab, millises

osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis enda käitumise analüüsimiseks pöörduma vägivallast

loobumise nõustaja poole. Xxxxxx xxxxxx-u poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist

ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled

leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud

koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxx-u tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab

siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning

väljendanud kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxxx

xxxxxxx-t ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka

kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et

kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest

aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane

käitumine ei kordu. Kuigi xxxxxx xxxxxxx-le on esitatud kahtlustus neljas vägivallaepisoodis, millest

vähemalt ühe juures on viibinud ka poolte alaealine poeg, on tegemist olnud sündmustega, milliste

puhul tema poolt tarvitatav vägivald oli lühiajaline, väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge.

Tänaseks on pere leppinud, suhted peres on paranenud ning kannatanu ei soovi xxxxxx xxxxxx-u

kriminaalkorras karistamist, vaid tahab, et talle määratakse kohustus KrMS § 202 alusel. Eeltoodut

arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxx-u edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks

vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS

§ 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme

kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik

isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis

puudutavad poolte omavahelist läbisaamist, konfliktide lahendamist ning konfliktolukorras

käitumist. Xxxxxx xxxxxx-u edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik

kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale

käitumisele talle ka kohustust määrates.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse

osaleda 6 kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt

4

läbiviidaval nõustamisel. Antud kohustus toetab kahtlustatava edaspidist õiguskuulekat käitumist,

pakkudes talle võimalust enda käitumise algpõhjuseid nõustajaga analüüsida, omandada vajalikud

oskused vägivaldse käitumise ennetamiseks ja enda emotsioonide kontrolli all hoidmiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050929 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt

21.08.2025.a, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise

toetamine) saamiseks. Nõustamisel osalemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti

vägivallast loobumise toetamise tugiliini nõustaja Artur Uski (Usk) poole järgmistel

kontaktidel: tel. 5851 7028, e-mail: [email protected]. Xxxxxx

xxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 21.08.2025.a nõustajaga

ühenduse võtmisest ning hiljemalt 14.10.2025.a esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxxx

xxxxxx kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima

nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul

nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 14.02.2026.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat Häirekeskuse

kõne salvestisega ja 2 DVD-R plaati politseiametnike vormikaamerate videosalvestiste ning alaealise

tunnistaja xxx-xxxxxx xxxxxx- ülekuulamise videosalvestisega, jätta kriminaaltoimiku juurde.

7. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole xxxxxx xxxxxx-u andmeid kantud

andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxxx xxxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxxxxx xxxxxx-le.

10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassale ja xxxxxx xxxxxx-le teenuse osutamiseks

Sotsiaalkindlustusametile ([email protected]). Kohustada vägivallast loobumise

tugiliini nõustajat Artur Uski andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või

kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxxx xxxxxx-le määratud kohustuse täitmisest.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

5

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)