Jõeveere DP algatamiseks seisukohtade küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori september 2025 nr

Jõeveere kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tori Vallavalitsusele on esitatud taotlus Tori vallas Eametsa külas asuvale Jõeveere kinnistule

(73001:003:0067) detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on leida lahendus ja võimalused Jõeveere kinnistule kardikeskuse

rajamiseks. Kinnistule kavandatakse rajada ca 5000 m2 suurune hoone, mis sisaldab

sisekardirada, lao/rendibokse ning teenindav hooneosa koos 16 ööbimisvõimalusega toaga ja

söögikohaga. Lisaks on planeeritud rajada 2 asfaltkattega välikardirada (ca 750 m hobikardirada

ja ca 1450 m võistluskardirada) ning ca 800 m rallikrossi/drifti rada. Lisaks veel kruusakattega

ca 1400 m rallikrossirada. Kruusakattega rallikrossirada ja asfalteeritud võistlusrada kartidele

ulatuvad osaliselt ka Sauga jõe kaldavöönditesse. Detailplaneeringuga kavandatu võib

eeldatavasti vajada Sauga jõe ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist (ehituskeeluvöönd laieneb

kalda piiranguvööndi alasse metsamaal). Juurdepääs planeeritakse Lennuvälja teelt.

Jõeveere kinnistu sihtotstarbega maatulundusmaa pindala on 198903,0 m², millest moodustab

looduslik rohumaa 66380,0 m², metsamaa 103538,0 m² ja muu maa 28985,0 m².

Kinnistu piirneb põhjast maatulundus- ja tootmismaaga, idast transpordimaaga, läänest Sauga

jõega ja lõunast maatulundusmaaga. Teisel pool jõge on maatulundus-, elamu- ja ärimaad, kus

on ka hooneid (elu- või ühiskondlikud hooned).

Pärnu maakonna planeeringu (2018) eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja

kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused. Planeeritav ala ei paikne rohelises

võrgustikuks ega väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul. Samas

nimetatakse Pärnu lennuvälja, mis on riikliku tähtsusega ning jääb ca 4 km kaugusele Pärnu

kesklinnast.

Sauga valla üldplaneeringu (2016) eesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete

kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja

kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel

säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste

määramine.

Üldplaneeringuga on mh ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa

juhtotstarbega maa-alad, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust. Teiste hulgas asub selline

maa-ala Eametsa külas Pärnu lennuvälja juures. Samas üldplaneeringus ühest juhtotstarvet

kavandatud tegevuse alal pole ning pole sätestatud ka ühest kohustust haljasalade säilitamisele.

Kavandatud tegevuse ala piirneb olemasoleva ja perspektiivse tootmismaaga ja rohealaga ning

lennuväljaga. Lennuvälja tõusu- ja maandumiskoridor ning lähiümbruse takistuste

piirangupinna ala on kantud joonisele kuni 2480 m pikkuse lennuraja jaoks. Lennuvälja lähistel

asetseb ka kanakulli püsielupaik ehk häiringute suhtes küllaltki tolerantse liigi jaoks ei ole

lennuvälja ja tööstusalade ning maanteede lähedus olnud takistuseks pesitsuspaiga valimisel.

Jõeveere kinnistu jääb enamuses maalihete seisukohast ohutusse tsooni, aga osaliselt on ala

potentsiaalselt savilihete ohtlik tsoon (kinnistu loode osas ca 230 m kinnistu piirist sissepoole,

vöönd Sauga jõest kuni 75 m). Ehitustegevus kaldal on lubatud vaid siis, kui on tehtud

pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võetud

kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et tagada lahenduse stabiilsus (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022; Lihkeohtlikkuse Pärnu jõe kallastel, 2025).

Kavandatav kardikeskus koos sisekardiraja, väliradade, majutuse ja toitlustusvõimalustega

planeeritakse alale, mis ei kuulu rohevõrgustikku, väärtuslikule põllumajandusmaale ega

väärtuslikule maastikule. Ala kõrval paiknevad olemasolevad ja perspektiivsed tootmismaa

ning roheala, mistõttu kavandatav tegevus ei põhjusta olulist ruumilist ega keskkondlikku

konflikti.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas ette nähtud äri- ja tootmismaa

juhtotstarbega alad, millel on lubatud mitmekülgne ettevõtlus- ja teenindustegevus. Olemasolev

taristu (ühisveevärk, kanalisatsioon, elektriühendus) tagab kavandatava objekti tehnilise

teostatavuse ilma olulise lisakoormuseta avalikele süsteemidele.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnumaa ja Tori valla arengudokumentides seatud

eesmärkidega, sealhulgas turismi- ja sporditaristu arendamise ning ettevõtluse

mitmekesistamisega. Projekt toetab piirkonna majandusarengut, luues uusi töökohti ning

suurendades külastajate arvu. Majutus- ja toitlustusvõimaluste lisamine soodustab pikemaajalist

viibimist piirkonnas, tuues kasu ka teistele kohalikku teenust pakkuvatele ettevõtetele.

Asukoht on logistiliselt soodne – Pärnu linn ja lennuväli asuvad vahetus läheduses, tagades hea

ligipääsetavuse nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt saabuvatele külastajatele. Lähedus

teistele spordi- ja vabaajakeskustele (nt Audru ringrada) võimaldab kujundada piirkonnast

atraktiivse motospordi- ja elamusturismi sihtkoha.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kardikeskus sobib antud alale. Kardikeskuse rajamine loob

mitmekesise motospordikeskuse, mis pakub tegevusi nii hobiharrastajatele kui ka

võistlussportlastele. Projekt ühendab sisekardiraja, välirajad (asfalt ja kruus) ning täiendavad

teenused, nagu majutus ja toitlustus, mis võimaldaks külastajatel piirkonnas kauem viibida.

Selline kompleks võiks suurendada piirkonna turismi- ja majanduspotentsiaali, tuua juurde uusi

töökohti ning mitmekesistada kohaliku vaba aja veetmise võimalusi. Sauga jõe lähedus annaks

rajale visuaalset ja ruumilist atraktiivsust, muutes selle külastajatele meeldejäävaks sihtkohaks.

Kavandatav kardikeskus paikneb piirkonnas, kus lähim olulise müramõjuga objekt on Pärnu

lennujaam. Lennujaamast lähtuv eeldatav müratase detailplaneeringu alal on madal (< 45 dB)

ning kumulatiivne mõju on võimalik vaid kagu suunaliselt, arvestades ümbruse maakasutuse

müratundlikkust.

Olulisem potentsiaalne mürakumuleerumise allikas on Audru ringrada, mille päevane tegevus

võib tekitada kuni 55–59 dB mürataset lähimate elamute juures. Kavandatav kardikeskus

plaanib tegevust ainult päevasel ajal, mistõttu on asjakohane võrrelda müra II mürakategooria

(päevane piirväärtus 60 dB) normtasemega. Öine tegevus ei ole kavandatud.

Kõige tõenäolisemalt mõjutavad kardikeskuse tegevus ja sellest tulenev müra üle Sauga jõe

asuvaid elamualasid. Võimalik on ka kumuleeruv mõju koos Audru ringraja ja Nurme tee 43

ning Nurme tee 39 kinnistutel toimuvaga. Seetõttu tuleb detailplaneeringu menetluse käigus

läbi viia müralevi modelleerimine, hõlmates kõiki nimetatud allikaid, et määratleda halvimad

võimalikud müraolukorrad ning vajadusel kehtestada leevendusmeetmed.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,

õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ, (reg nr

10607878).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.

Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu

koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.

• Kinnistu loode osas, ca 230 m vöönd Sauga jõest kuni 75 m, ehitustegevus lubatud vaid

siis, kui on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse ehituslahenduse

kohta ning vajadusel võetud kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et

tagada lahenduste stabiilsus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Ohutuse

suurendamiseks on soovituslik uuringualana määratleda kogu kinnistu kaldajoon.

• Motospordi radade kavandamisel (sh maastiku verikaalplaneerimisel) ja

haldustingimuste määramisel arvestada, et paikkonnas on üleujutusriskiga alade

määratlus 1 x 100 a jooksul jõe puhul abs kõrgusel 3,07 m (ranniku üleujutusohu

hinnang kuni 4,91 m).

• Motokompleksi parklatesse kaaluda DP menetluse puhul õlipüüdureid (tagamaks VeeS

§ 129 lg 4 ja 5 nõudeid). Parkalaalade vahele või servadesse kaaluda DP edasises

menetluses biopuhvrite (vt Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju

strateegiline hindamine (biopuhvri käsitlus ptk 3.5.2; Alkranel OÜ, 2020)) rajamist.

Samuti kaaluda võimalikele kraavidele (enne suubumist jõkke) lõiguti laiendusi

(haljastatud), koos loogete ja killustikupadjanditega (aeglustamaks veevoolu ja

soodustamaks heljumi settimist).

• Radadel mitte hooldada ega tankida sõidukeid. Keelata kütuse, õlide ja kemikaalide

hoidmine rajal. Motokompleksi juures, kasutusperioodil, tagada reostustõrjevahendite

olemasolu ja perioodiline (vastavalt kehtivale korrale või kord kvartalis) kontroll.

• Motokeskuse juurde ette näha jäätmekäitluskorraldus, nii ehitus- kui ka kasutusajaks

(esmased põhimõtted sätestada DP menetluses, kui see algatatakse). Ehitusala tööde

piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust

konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta (≥

50 m jõe põhikaardi veepiirist). Materjalid, mida tööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses

kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Motokeskusesse paigaldada

prügikastid (mh külastajate ja sõitjate segaolmejäätmete kogumiseks) ning korraldada

nende tühjendamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

• Soojuspuuraukude kavandamise puhul järgida DP kava alale kehtiva Sauga valla ÜP

alast tingimust - Pärnu linna lähiümbrusesesse (1 km linna piirist) kavandatud

puurkaevude rajamine tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsusega.

• Tolmu vähendamiseks, kuivadel perioodidel, rakendada (tolmu jõudmisel kinnistu

piirini) kastmissüsteeme (asjakohase ajahetke järgselt keskmisest efektiivsema

veekasutusega), kruusakattega raja tolmamise ja sellega seotud häiringute

minimeerimiseks. Kastmissüsteemide rikke korral vms juhtumil piirata vastava raja

kasutust.

• DP menetluse algatamisel – kaaluda soovitusliku meetmena tolmuvabade radade

katteid, mis võiksid olla võimalusel tavapärasest heledamad ning kinnistu arendamisel

rakendataks ka roheväärtuse indeksi arvutamist (minimeerimaks ka soojasaarte

esinemise riski). Meetodit piloteerinud uuringu ehk vastava töö materjalid on alla

laetavad siit - https://tartu.ee/et/uurimused/jaamamoisa-linnaosa-

keskkonnasaastlikuplaneerimislahenduse-ja-selle-alusel-sademevee (2020. a). Krundi

roheväärtuse (KRV) taotlustaseme indeksiks logistikaaladel jms soovitati vastavas töös

0,5.

• Avalikult kasutatavate veekogude (mh Sauga jõgi) kallasradasid mööda peab saama

vabalt ja takistamatult liikuda. Juurdepääs kallasrajale tagada iga avaliku veekogu

kaldale planeeritava detailplaneeringu koostamisel.

• Kui kohalik omavalitsus otsustab algatada DP menetluse, siis vastava menetluse raames

tuleb läbi viia müralevi modelleerimise töö, mis määratleb maksimaalsed halvimad

müraolukorrad vähemalt kardi- ehk motokompleksist, Audru ringrajast ning Nurme tee

43 ja Nurme tee 39 kinnistutel toimuvast. Halvimate olukordade modelleerimise

tulemusel sätestatakse ka tingimused, mille alusel on võimalik kardi- ehk

motokompleksi arendamist jätkata, ilma, et lisanduks täiendavaid negatiivseid mõjutusi

ümbruskonna elamualadele.

• Motokompleksi ehitamise võimaldamisel - mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), minimeerimaks häiringu võimalusi elamualadel (üle

Sauga jõe). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda,

kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele

vajalikud meetmed.

• DP kava ala asub Sauga jõe kaldavööndis, kus esineb ka arheoloogiatundlik ala. Seal

tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥500m2) konsulteerida

Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala

sisse jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel

teha päring Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta).

• Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja

(rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv osa) ptk-sse), et raiete

(motokompleksi ehitus) puhul kinni pidada raierahu perioodist ning

looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada,

et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (mh raierahuperiood 15.04

kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ning Maa- ja Ruumiametilt.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Jõeveere kinnistul.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta Jõeveere kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ning Maa- ja Ruumiameti veebilehel

(https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline-

planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja

ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Jõeveere kinnistu detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustamis korraldaja: Tori Vallavalitsus

Huvitatud isik: PKK Kardikeskus OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 08.07.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 18

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 19

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 23

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 26

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 26

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 26

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 31

4 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Pärnu

maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas, Jõeveere (73001:003:0067) kinnistul detailplaneeringu

kava. DP kava eesmärgiks on kardikeskuse rajamine, kus paikneks hoone siserajaga,

välikardirada ning rallikrossi/drifti rada ja kruusakattega rallikrossirada. Tegevuse arendaja on

PKK Kardikeskus OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse

visioone on loonud tegevusest huvitatud isik.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Pärnu maakonnas, Tori vallas (enne 2017. a haldusreformi Sauga

vald), Eametsa külas, Jõeveere (73001:003:0067; vt joonis 1.1) kinnistu detailplaneeringu

kava. Jõeveere kinnistul (maatulundusmaa) pindala on 198903,0 m², millest moodustab

looduslik rohumaa 66380,0 m², metsamaa 103538,0 m² ja muu maa 28985,0 m².

Joonis 1.1. Jõeveere (73001:003:0067) kinnistu asukoht Pärnu maakonnas (märgitud sinise joonega).

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Plaanis on rajada kardikeskus. Kinnistule on planeeritud rajada ca 5000 m2 hoone (joonis 1.2),

mis sisaldab sisekardirada, lao/rendibokse ning teenindav hooneosa koos 16

ööbimisvõimalusega toaga ja söögikohaga. Lisaks on planeeritud rajada 2 asfaltkattega

välikardirada (ca 750 m hobikardirada ja ca 1450 m võistluskardirada) ning ca 800 m

rallikrossi/drifti rada. Lisaks veel kruusakattega ca 1400 m rallikrossirada (joonis 1.2).

Kruusakattega rallikrossirada ja asfalteeritud võistlusrada kartidele ulatuvad osaliselt ka Sauga

jõe kaldavöönditesse (kirjeldatud täpsemalt ka ptk 2. ning 3.5.3).

Jõeveere kinnistu kõrval Lennuvälja teel kulgeb elektrimaakaabelliin (AHXAMK-

W.3x240+35Cu 24kV) ja valguskaabel (ELA083). Kavandatud on liituda ühisvee ja -

kanalisatsiooniga. Hetkel on kavandatud maakütte lahendusi, mille puhul küte paigaldatakse

kõikidesse ruumidesse, v.a siseraja hall, see jääb ilma kütteta.

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistule pääseb Lennuvälja tee (nr. 19125) kaudu, mis on

kõrvalmaantee. Lennuvälja tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1631, millest

sõiduautod ja pakiautod moodustasid 94%; veoautod ja autobussid 1% ning autorongid 5%

(Transpordiamet ning Maa- ja Ruumiamet, 2025).

6 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. Jõeveere (73001:003:0067) kinnistule kavandatava hoone ning välirajad (PKK Kardikeskus OÜ, 2025) – radu ümbritsev tumehall ala, tulevikus ka

haljastatud (mh kõrghaljastusega (täpne maht määratakse DP menetluses või sellele eeldatavalt järgnevates menetlustes, enne kompleksi valmimist)).

7 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis (edaspidi ptk), juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (19.05.2025.

a)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas, Jõeveere

(73001:003:0067) kinnistul. Valla (611,11 km²) rahvaarv oli 01.05.2025. a seisuga 12 590

elanikku (Tori valla kodulehekülg). Vallas on üks linn (Sindi), kolm alevikku (Are, Sauga,

Tori) ja 41 küla (Eametsa külas oli 922 elanikku). DP kava alast, üle Sauga jõe, oli Papsaare

külas (Pärnu linn) oli 1 403 elanikku seisuga 01.01.2025 (Pärnu kodulehekülg, 05.05.2025).

DP kava alaga seonduv maaüksus piirneb (vt ka tabel 2.1 ja joonis 2.1) põhjast maatulundus-

ja tootmismaaga, idast transpordimaaga, läänest Sauga jõega ja lõunast maatulundusmaaga.

Teisel poole jõge on maatulundus-, elamu- ja ärimaad, kus on ka hooneid (elu- või

ühiskondlikud hooned). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti,

2025; kaugused linnulennult) välja tuua veel järgnevat: ca 170 kaugusel lääne suunal, teisel

pool jõge, on Ralliserva jäätmekäitluskoht (täpsemalt ptk 2.2 lõpus); ca 250 m kaugusel edela

suunas, teisel pool jõge, on Audru ringrada; ca 240 m kaugusel kirde suunas on bussipeatus

„Tsentraali“ (mõlema suunaline) ning riiklik lennujaam; ca 250 m kaugusel lääne suunal (üle

Sauga jõe) on Kambi karjamõis (Sauga-Kambi karjamõisa valitsejamaja - Kinnismälestis).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused (teega või veega piirnevatel

juhtudel esitatud ka järgnev kinnistu; nr 12-22 teisel pool Sauga jõge). Alus Maa- ja Ruumiameti, 2025. Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

1 Jõepera 80901:001:0978 Maatulundusmaa 100% 10852,0

2 Lennujaama tee L1 80901:001:0317 Transpordimaa 100% 38353,0

3 Pärnu lennujaam 80901:001:0983 Transpordimaa 100% 2180312,0

4 19125 Lennujaama tee 80901:001:1209 Transpordimaa 100% 8124,0

5 Suhkru 80901:001:1208 Tootmismaa 100% 46996,0

6 Väike-Tähe 80901:001:0096 Tootmismaa 100% 6489,0

7 Tähe 80901:001:0095 Tootmismaa 100% 12108,0

8 Tuleviku 80901:001:1325 Tootmismaa 100% 9984,0

9 Väike-Tiidu 80901:001:1326 Tootmismaa 100% 6893,0

10 Tiidu 73001:003:0050 Tootmismaa 100% 23169,0

11 Jahu 80901:001:0075 Maatulundusmaa 100% 103592,0

12 Tammekalda 15904:003:0261 Maatulundusmaa 100% 16916,0

13 Kambimõisa tee 2 62401:001:3199 Maatulundusmaa 100% 15167,0

14 Kambimõisa tee 4 62401:001:3198 Maatulundusmaa 100% 41783,0

15 Kambimõisa tee 18 16001:001:0410 Elamumaa 100% 3664,0

16 Kambimõisa tee 20 16001:001:0411 Elamumaa 100% 6040,0

17 Kaldatamme tee 2 16001:001:0231 Elamumaa 55%; Ärimaa 45% 3943,0

18 Kaldatamme tee 4 16001:001:0232 Elamumaa 55%; Ärimaa 45% 3458,0

19 Kaldatamme tee 6 16001:001:0233 Elamumaa 55%; Ärimaa 45% 3476,0

20 Kaldatamme tee 8 16001:001:0234 Elamumaa 55%; Ärimaa 45% 3488,0

21 Kaldatamme tee 10 16001:001:0235 Elamumaa 55%; Ärimaa 45% 3451,0

22 Nurme tee 43 16001:001:0087 Üldkasutatav maa 100% 36761,0

8 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Pärnu maakonna planeering (2018) eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja

kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused. DP kava ala ei paikne rohelises

võrgustikuks ega väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul. Samas

nimetatakse Pärnu lennuvälja, mis on riikliku tähtsusega ning jääb ca 4 km kaugusele Pärnu

kesklinnast. Tingimus: lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad

planeeringud ja projektid kooskõlastada Lennuametiga (tänane Transpordiamet).

Pärnumaa Arenduskeskus SA valmis Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL MTÜ) algatatud

arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” (2022). Arengustrateegias väljendub omavalitsuste ja

nende kaudu kogu ühiskonna tahe tagada tulevikus maakonna parem konkurentsivõime nutika

9 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ja targa töö ning kiire, tasakaalustatud ja kestliku arengu abil. Strateegias püütakse leida mh

viise rahvaarvu suurendamiseks ja hea elukeskkonna tagamiseks. Tegevused on jaotunud nelja

tuumvaldkonda:

 Inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond.

 Teadmuspõhine majandus.

 Turism ja maakonna turundus

 Tehniline taristu, liikuvus ja kliimamuutustega kohanemine.

Sauga valla üldplaneering (ÜP kehtib kuni Tori valla ÜP kehtestamiseni; 2016) – eesmärgiks

valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda

võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste

seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas

maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine.

ÜP-ga on mh ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa juhtotstarbega

maa-alad, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust. Teiste hulgas asub selline maa-ala

Eametsa külas Pärnu lennuvälja juures. Samas ÜP-ga ühest juhtotstarvet kavandatud tegevuse

alal pole ning pole sätestatud ka ühest kohustust haljasalade säilitamisele. Kavandatud tegevuse

ala piirneb (joonis 2.2) seega olemasoleva ja perspektiivse tootmismaaga ja rohealaga ning

lennuväljaga. Lennuvälja tõusu- ja maandumiskoridor ning lähiümbruse takistuste

piirangupinna ala on kantud joonisele kuni 2480 m pikkuse lennuraja jaoks. Lennuvälja lähistel

asetseb ka kanakulli püsielupaik ehk häiringute suhtes küllaltki tolerantse liigi jaoks ei ole

lennuvälja ja tööstusalade ning maanteede lähedus olnud takistuseks pesitsuspaiga valimisel.

ÜP järgi jäävad kavandatava tegevuse piirkonda perspektiivsed veetorustikud,

survekanalisatsioonitorustik ja kanalisatsioonitorustikud. Tori valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021) alusel on tegemist ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni piirkonnaga ning Tori valla teostusjooniste

(https://tvv.maps.arcgis.com/apps/instant/nearby/index.html?appid=e2d9b62bc13742c3a84da

99f081b1b81, 2025) rakenduse alusel oli vee- ja reoveetorustik Lennujaama teel olemas juba

2023 a. Piirkonnas on elektriliin olemas. Kaugkütte piirkonda kavandatava tegevuse ala ei jää.

Lisaks saab asjakohaste nüanssidena välja tuua, et Pärnu linna lähiümbrusesesse (1 km linna

piirist) kavandatud puurkaevude rajamine tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsusega.

Avalikult kasutatavate veekogude (mh Sauga jõgi) kallasradasid mööda peab saama vabalt ja

takistamatult liikuda. Juurdepääs kallasrajale tagada iga avaliku veekogu kaldale planeeritava

detailplaneeringu koostamisel.

10 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringust (2016), DP kavaga hõlmatud alade piirkonnas.

Audru valla üldplaneering (2010; joonis 2.3) - kaalutleti, millised alad on sobilikud

elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse ja ärialase ettevõtluse jms jaoks, ning määrati ehitus-

ja maakasutusreeglid. DP kava alalast üle Sauga jõe jäävad reserveeritud elamumaad ja

rohevõrgustiku koridor ning reserveeritud puhkemaa ilma hoonete ehitamise õiguseta.

Joonis 2.3. Väljavõte Audru valla üldplaneeringust (2010), DP kavaga (teisel pool Sauga jõge, Sauga

vallas) hõlmatud alade piirkonnas.

11 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tori valla alla kuuluvaid alasid korrigeeriti haldusreformi (2017) raames. Omavalitsuse piiri

muutuse tõttu on hakatud (alates 2018. a) koostama uut Tori valla üldplaneeringut (menetlus

pooleli), mille tarbeks on koostatud ka mitmeid sisendanalüüse. Üheks vastavaks dokumendiks

oli töö „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike

tingimuste määramine“ (Consultare OÜ, 2023), mis täpsustas 2018. a maakonnaplaneeringu

rohevõrgustikku (alus mh töö „Rohevõrgustiku sobivus liikide elupaigakasutusega“ (OÜ

Rewild, 2017)), mille alusel kavandatud tegevuse ala ei jää endiselt rohevõrgustikku.

Lähtuvalt tööst „Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas“ (RESTKLUBI OÜ, 2022)

on Sauga jõe ümbruses arheoloogiatundlik ala. Seal tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel

(≥ 500 m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle

otsustamisel. Sama ala sisse jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik

kohalikul omavalitsusel teha päring Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta).

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistu jääb enamuses maalihete seisukohast ohutusse tsooni, aga

osaliselt on ala potentsiaalselt savilihete ohtlik tsoon (kinnistu loode osas ca 230 m kinnistu

piirist sissepoole, vöönd Sauga jõest kuni 75 m). Ehitustegevus kaldal on lubatud vaid siis, kui

on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel

võetud kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et tagada lahenduse stabiilsus

(IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022; Lihkeohtlikkuse Pärnu jõe kallastel, 2025).

Lähtuvalt töödest „Tori valla välisõhu mürakaart“ ja „Tori valla müra vähendamise

tegevuskava“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021) on käsitlevad müra allikana, mis võiks ptk

1 nimetatud objektiga koosmõjusid omada, Pärnu lennujaama (joonis 2.4 (prognoos)). Samas

nähtub jooniselt 2.4, et DP kava alal lennujaamast tingitud mürataseme eeldused on madalad

(< 45 dB). Kumuleeruvuse (ptk 1 nimetatud tegevus ja lennujaam) võimalikkus pigem kagu

suunaliselt, lähtudes ka ümbruskonna maakasutuse nn müratundlikkusest.

Joonis 2.4. Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaardist, Pärnu lennujaam päeval (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, 2021), DP kava ala (violetne kolmnurk).

Koostamisel on Pärnu linna üldplaneeringu 2035+. Pärnu linna haldusterritoorium jaguneb

neljaks piirkonnaks: keskuslinn Pärnu, Tõstamaa osavald, Audru osavald, Paikuse osavald.

Uue üldplaneeringu tööversiooni kohaselt jääksid DP kava alalast üle Saga jõe reserveeritud

12 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

elamumaad ja rohevõrgustiku koridor (samaväärne vanema ÜP-ga) ning äri- ja teeninduse maa-

ala (ÄT). Puhkemaade alasid enam ei ole reserveeritud.

Lähtuvalt töödest „Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava“ ja

„Pärnu linna välisõhu mürakaart“ (Akukon Eesti OÜ, 2020) käsitlevad olulise müra allikana

Audru ringrada. Kavandatava kardikeskuse (ptk 1) puhul teadaolevalt ei kavandata

mürarikkaid tegevusi öisel ajal, seega on oluline ainult võrdlus päevase normtasemega (joonis

2.5). Joonisel kujutatud arvutustes arvestati halvima müraolukorraga, kui ringraja kasutus 10

h. Enim olid mõjutatud Nurme tee 31, 33, 35 elamud, mis asuvad ringraja kõrval ja kuhu ulatus

55-59 dB müratase. Elamud Kabi tee 2a, Nurme tee 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 29, Kahva tee

1, 2a, 2 (Audru Vikerkaare lastead) ulatus 50-54 dB suurune müratase. Piirkonnas oli täidetud

II kategooria tööstusmüra piirväärtus (60 dB) päevasel ajal (Pärnu linna välisõhu mürakaart

(Akukon Eesti OÜ, 2020)).

Joonis 2.5. Väljavõte Pärnu linna välisõhu mürakaardist, Audru ringrada päevasel ajal (Akukon Eesti

OÜ, 2020), DP kava ala (violetne kolmnurk).

Audru ringraja müra on käsitletud ka töös „Audru ringraja mürahinnang“ (Hendrikson & Ko

OÜ, 2020). Viimases on kajastatud ka ringraja võistlus olukorda (joonis 2.6), kus on kõrgemad

müratasemed kui joonisel 2.5 toodud. Kumuleeruvuse (ptk 1 nimetatud tegevus ja Audru rada)

võimalikkus pigem kaugu-lõuna-edela suunaliselt (ptk 1 tegevusest), lähtudes ka ümbruskonna

maakasutuse nn müratundlikkusest. Leevendusmeetmete vajadusel (ptk 1 DP kava alast

13 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tulenevalt) saab lähtuda juba varasemates mürateemalistes uuringutes toodud teabest ja

reaalselt rakendatud meetmete tulemuslikkusest.

Joonis 2.6. Väljavõte Audru ringraja mürahinnangu mürakaardist (Hendrikson & Ko OÜ, 2020), Audru

ringrada võistluspäeval, DP kava ala (violetne kolmnurk).

Tori valla arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2024) – välja on mh

toodud valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nendega seotud tegevused. Arengukavas

käsitletavad teemad on järgnevad:

1. Kaasaegse, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning avaliku ruumi arendamine.

2. Kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste arendamine.

3. Keskkonnahoidliku toimimise kujundamine.

4. Tugeva kogukondliku identiteedi ja kodanikuühiskonna edasiarendamine (sh arendades

konkreetsete tegevustega kultuuri- ja sporditaristut).

5. Tugeva ettevõtluse kujunemise toetamine (sh hoitakse fookuses turismisektorit, kellega

koostöös aidatakse muuta valda atraktiivsemaks nende külalistele).

6. Tugeva ja haldusvõimeka valla arendamine.

14 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Arengukavast nähtub soov keskenduda tervikliku valla kujundamisele (arvestades ka spordi-

ja turismisektorit), kattes suurema asustustihedusega piirkonnad kõigi oluliste teenustega ja

ühendada väiksema asutustihedusega piirkonnad suuremate asulatega.

Pärnu arengukava aastani 2035 (2018; 2024) eesmärgiks on Pärnu linna haldusala arengu

suunamine. Mainitud on Audru ringrada, mis annab spordivaldkonnas rahvusvahelist mõõdet.

Audrusse planeeritakse Papsaare äri- ja elamualasid. Pärnu visioon on: „arendada kiirelt

ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda, mis annab konkurentsieelise ja on

ihaldusväärne nii Riia, Tallinna kui teiste linnade elanikele.“ Arengukava suunad on:

 Looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine on kõige alus.

 Fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus.

 Mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist.

 Oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arenguks.

 Väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist.

 Tagame kõigile linnaelanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Sauga jõge

(VEE1148700), mis on 78,4 km pikk (Keskkonnaportaal, 2025). Sauga jõe (kõigis kolmes

lõigus) hea seisund on saavutatud, vaadeldavas lõigus Sauga Uru ojast suudmeni ei ole

määratud eraldi meetmeid. Sauga lähtest Künnapa kraavini on seatud meetmed: koprapaisude

likvideerimine ja kopra arvukuse piiramine.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 2.1 esitatut).

DP kava maapind tõuseb põhja-kirde suunas ehk vahetult jõe ääres ca 0,5 m ning kirde-põhja

nurgas ca 7 m. Pinnakatteks on peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50% mahust) ja limneamere setted (limneamere

basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). DP

kava alal moodustab aluspõhja Muhu kihistu (S2mh) ning ala on suhteliselt kaitstud

põhjaveega (Maa- ja Ruumiamet, 1:50000 geoloogilised kaardid, 2025) tsoonis ning selle

ümbruses ei ole puurkaeve, millede sanitaarkaitsevöönd või hooldusala ulatuks DP kava alale.

Radooniohu osas ei ole piirkonnas täpsustavaid andmeid kogutud, seega tuleb lähtuda Eesti

pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) KOV tasandi üldistusest, mille

alusel pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või madal. Kavandatava tegevusala

muldkate (joonis 2.7) – peamised leetjad gleimullad (GI), gleistunud leetjad mullad (KIg),

gleistunud leetunud mullad (LkIg), lammigleimullad (AG) ja eemaldatud gleimuld (TxG –

inimtegevuse käigus muudetud mullad).

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistul ja nende ümbruses (500 m) ei ole suurõnnetuse ohuga

ettevõtteid (Maa- ja Ruumiamet, 2025). Jõeveere (73001:003:0067) kinnistul ei ole maardlaid.

Lähim maardla on ca 200 m kaugusel Eametsa liiva maardla (MRD0000998; aktiivne

tarbevaru; DP kava alast põhja-kirde suunal). Jõeveere (73001:003:0067) kinnistul ei paikne

maaparandussüsteeme, kinnistule lähim maaparandussüsteem on üle jõe paiknev Kambi

(maaparandussüsteemi kood on 6114870010040; ehitise kood on 001). Sauga jõe, mida on

15 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

käsitletud ka ptk 1 ja 2.1, üleujutuse alade ulatus (kuni 100 a perspektiivis) on toodud joonisel

2.7 (1 x 100. a jooksul üleujutusriskiga ala abs kõrgus 3,07 m; ranniku üleujutusohu hinnang

kuni 4,91 m). Sauga jõel on 4 m kallasrada, 10 m veekaitsevöönd, 50 m ehituskeeluvöönd ning

100 m kalda piiranguvöönd (vastavalt LKS, VeeS ja KeÜS).

Joonis 2.7. Kavandatava tegevuse (ptk 1) piirkond ja seda ümbritseva ala mullad ning Sauga jõe

üleujutusrisk (100. a korduvuse perspektiivis 3,07 m abs, ranniku ohu hinnang kuni 4,91 m). Alus:

Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP kava alast põhja suunad (ca 65 m kaugusel) jääb Eametsa ehitus- ja lammutusjäätmete

käitluskoht (73001:003:0052, 73001:003:0032). Eametsa ehitus- ja lammutusjäätmete

käitluskoht (73001:003:0052, 73001:003:0032) on ca 65 m (lähem kinnistu) kaugusel põhja

suunal Jõeveere kinnistust. Keskkonnaloa nr KL-514409 alusel tegeletakse

ehituslammutusjäätmete ja asfaltbituumensegude purustamisega, pinnase (sh süvendus)

sõelumisega. Keskkonnaloas on mh tingimus: „Jäätmete käitlemisel ei tohi müratase ületada

õigusaktidega sätestatud müra normtasemeid.“. Ptk 2 sissejuhatavas osas nimetatud Ralliserva

jäätmekäitluskoht (15904:003:0420) on ca 170 m kaugusel lääne suunal teisel pool jõge,

Jõeveere kinnistust. Keskkonnaloa nr KL-516877 alusel tegeletakse jäätmete ladustamise ja

ringlussevõtuga ning müra rikaste töödega (vajadusel sõelumine ja purustamine). Lubatud on

töödelda mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid, betooni, bituumeni-, betooni-,

tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (va 17 01 06* / 17 03 01*) ning

teetammitäitematerjale (va 17 05 07*). Keskkonnaloas seatud tingimused: „Jäätmete

purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.“ Ralliserva kinnistu ja Kambimõisa tee

2 (62401:001:3199) vahele jääb Nurme-Papsaare tee (nr. 19123), mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1697 (Transpordiamet, 2025). Audru ringraja mudeli (joonis 2.6)

järgi jääb Ralliserva kinnistu 45-54 dB müratsooni lähtuvalt ringrajalt tulenevast mürast. Audru

ringrajal endal on müravallide ehitamiseks vormistatud keskkonnaluba KL-515777, mis

võimaldab valle ehitada erinevatest ja selleks sobivatest jääkmaterjalidest ja jäätmetest (nt

betoon, praakkompost, tellised jms).

16 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Audru ringraja kõrval kinnistutel Nurme tee 43 ja Nurme tee 39 on ortofotodelt näha pinnasteid

ehk radasid, mis võivad ptk 2.1 kirjeldatule lisaks kumuleeruvaid mürahäiringut põhjustada.

Nurme tee 39 kinnistu (62401:001:0426) maakasutuse juhtotstarbeks on Audru üldplaneeringu

(2010) kohaselt määratud üldkasutatav maa ning Nurme tee 43 kinnistu (16001:001:0087)

määratud puhkealaks (P1), sh munitsipaalmaaks (Kambi puhkeala). Nurme tee 43 ja 39

kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus määratud äri-

ja teeninduse maa-alaks (ÄT). See hõlmab äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste

aluseid ja neid ehitisi teenindavaid maa-alasid, samuti ärilisel eesmärgil kasutatavate

meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maad või muu

äriotstarbel kasutatavat maad (Pärnu Linnavalitsusega konsultatsioon e-kirjaga, 28.05.2025. a

nr. 8-5/5195/2025).

DP kava alal või selle vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi. DP kava alal ei ole

pärandkultuuri objekte. Lähim säilinud pärandkultuuri objekt on Sauga lennuvälja kaponiirid

(registreerimisnumber 730:OKU:001; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

50-90%; EELIS ID -1492759566), mis asub teisel pool Lennujaama teed, DP kava kinnistust

ca 15 m kaugusel.

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistust ca 0,5 km raadiuses ei ole Natura 2000 alasid ega

siseriiklike looduskaitsealasid. EELIS (19.05.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ja selle

ümbrusest (kuni ca 500 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused looma, taime,

seene ja sambliku liigid. Lähimad kaitsealused liigid on:

 > 500 m kaugusel kanakull (Accipiter gentilis; KLO9128098; sigimispaik; viimane

kinnitatud vaatlus 04.10.2022) leiukoht;

 > 500 m kaugusel hiireviu (Buteo buteo; KLO9135515; sigimispaik; viimane kinnitatud

vaatlus 16.12.2024) leiukoht.

Kanakull on hajusalt levinud haudelind. Eestis pesitseb 400–600 paari kanakulle. Kanakull

kuulub II kaitsekategooriasse. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab

saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis

on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine. Kanakulli

pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvaid raied

(Keskkonnaamet, 2022).

Hiireviu kuulub III kaitsekategooriasse. Eesti arvukaim röövlind - pesitsusaegne arvukus 6000-

7000 paari, pesitseb ühtlaselt kogu Eestis, sh saartel. Talvine arvukus 1000-3000 isendit,

asustustihedus on põhjapoolsetes maakondades madalam kui Lõuna-Eestis (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2015). Pesitseb igasugust tüüpi metsades, mille lähedusse jääb piisavalt

sobivaid jahialasid: põlde, niite, luhti, raielanke. Pesapaike ohustab metsaraie. Pesitusaegse

häirimise vältimiseks, ei tohiks metsa raiuda lähemal kui 300-450 m pesast. (Linnu atlas, 2018).

17 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Pärnu maakonnas, Tori vallas (enne 2017. a haldusreformi

Sauga vald), Eametsa külas, Jõeveere (73001:003:0067) kinnistul. Kehtiva või koostatava ÜP-

ga (seni teadaoleva alusel) ühest juhtotstarvet kavandatud tegevuse alal pole ning pole

sätestatud ka ühest kohustust haljasalade säilitamisele. Kavandatud tegevuse ala piirneb (ptk

2.1, joonis 2.2) olemasoleva ja perspektiivse tootmismaaga ja rohealaga ning lennuväljaga

(lähialade planeeringute puhul kohustuslik kaasata ka Transpordiametit). DP kava alast, üle

Sauga jõe, on tuleviku perspektiive maakasutuse osas suunamas koostatav Pärnu linna

üldplaneering, mille alusel jääksid DP kava alalast üle Sauga jõe reserveeritud elamumaad ja

rohevõrgustiku koridor (samaväärne vanema ÜP-ga) ning äri- ja teeninduse maa-ala (ÄT).

Puhkemaade alasid enam ei ole reserveeritud (võrreldes kehtiva Audru valla ÜP-ga), vt ptk 2.1.

18 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP kava alal ei ole väärtusi, mh rohevõrgustikku vms, mis tegevuste sisu või ulatust võiks

piirata. Seega asukoht on spordi- ja turismisuunitlusega objektile (soositud ka strateegiliste

arengudokumentide poolt) pigem kohane. DP kava alaga seonduvaid nüansse, tulenevalt

keskkonna ja ka sotsiaalmajanduslikest aspektidest, käsitletakse täpsemalt alljärgnevates ptk-s

(eelkõige ptk 3.5) ning vajadusel on esitatud ka tingimusi/suuniseid (neid arvestatud ka

käesolevas ptk-s), mida saab rakendada juhul kui kohalik omavalitsus jõuab planeeringu

algatamise järgsesse planeeringu koostamise protsessi.

DP kavaga kavandatava (ptk 1) ja paikkonna kirjeldusi (ptk 1 ja 2) arvestades ei saa järeldada,

et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks

elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on käesolevas

eelhinnangus arvestatud ka juba ptk 3.1 esitatud teabes. Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk

2, 3.1, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks vastuollu strateegiliste planeerimisdokumentide või ka

arengudokumentidega. DP kava alaga seonduvaid nüansse, tulenevalt keskkonna ja ka

sotsiaalmajanduslikest aspektidest, käsitletakse täpsemalt alljärgnevates ptk-s (eelkõige ptk

3.5) ning vajadusel on esitatud ka tingimusi/suuniseid (neid arvestatud ka käesolevas ptk-s),

mida saab rakendada juhul kui kohalik omavalitsus jõuab planeeringu algatamise järgsesse

planeeringu koostamise protsessi. Siinkohal saab aga nentida, eelhinnangus kogutud teabe

alusel, et ei takistataks teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi

olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seega teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille

elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle

edasisel võimalikul menetlusel (DP menetluse algatamisel) juriidiliselt korrektsed seosed ka

kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP-de maakasutuslike eesmärkidega, neid oluliselt kahjustamata). DP menetlustasandi puhul

puuduvad mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse,

juhindudes ka alljärgnevast teabest.

19 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh eelhinnangu ptk 1, 2 ja 3.5 ning Eesti riigi

õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Senise maakasutuse muutuks (ptk 1 ja 2.1 baasil) ja muutuks senine maastikuilme (mh juhul

kui ptk-s 3.5.2 mainitud müra modelleerimise tulemusel on vajalik kavandada müratõkke

lahendusi (vallid/seinad). Samas ei ole ptk 2.1 alusel tegemist alaga, mis asuks väärtuslikul

maastikul või oleks olulise vaatekoridori osaks. Samuti asetuks ptk 1 kavandatav tegevus

pigem tööstuslike alade paikkonda. Seega olulisi negatiivseid mõjutegureid seonduvalt

maastikuga ei tuvastatud.

Ptk 1, 2.1 ja 2.2 esitatud teabest saab järelda, et mullastik ja pinnas ei sea arendustegevusele

ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada ralliradasid ja hoonestust

(mh vertikaalplaneerimise vajadustest lähtuvalt). Siiski tulenevalt ptk 2.1 esitatud teabest

johtuvalt tuleb arvestada Sauga jõe lähedusega, mis annab põhjuse seada ptk lõpus suunavaid

tingimusi DP menetlusse või sellele järgneda võivatesse menetlustesse. Vastavad suunavad

tingimused tulenevad mh veestiku hoiu põhimõtetest ning on seotud pinnase püsivuse tagamise

(ca 230 m), üleujutusohuga arvestamise, parklate ja rajalt tuleneda võiva reostusohu

20 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

minimeerimise aspektidega. Veestikuga seonduvat analüüsitakse/kirjeldatakse ka ptk 3.5.2 ja

3.5.3. Kõrghaljastusega, mh väljaspool vooluveekogude kaldakaitsevööndeid, seonduvalt

võiks olulist mõju eeldada kui raadataks enam kui 100 ha metsamaad (KeHJS § 6 lg 1 p 311),

kuid siinkohal on maaüksusel üldse kokku kõrghaljastatud ala (ptk 1 alusel metsamaad) ca 10

ha ning osa sellest teadaolevalt ka arenduse alla ei lähe ja/või tagatakse asendusistutusega.

Lisaks rakendub KeTS alusel raadamisõiguse tasumäär (§ 81), kompenseerimaks mh metsamaa

süsiniku sidumise potentsiaali (võimaldades nt riiklike kompenseerimismeetmete

ellurakendamist vastava tasumäära eest).

Kavandatavat motokeskust (ptk 1, kirjeldab mh küttelahendusi) on võimalik teadaolevalt

hallata ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta ning jääkide ja heidete tekketa. Tegevuste

käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid

lahendusi. Muuhulgas lahendatakse liitumised ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ehk

puuduvad ohu eeldused ka pinnasele ning põhjaveele (sh selle ressursside liigkasutusele,

tulenevalt ka tegevuse iseloomust). Siiski seatakse ptk lõppu meetmed/tingimused

jäätmekäitluse korraldusele tähelepanu juhtimiseks ning võimalike soojuspuuraukude tõttu

Pärnu linna teavitamise kohustusele osundamiseks (täpsed lahendused, sh soojuspuuraukude

tegelik vajadus selgub alles DP menetluses, kui see algatatakse).

Kavandatav tegevus ei mõjuta üldiselt õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid

aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Õhukvaliteedi normatiivide ületamist ei ole

mootorsõidukite kasutamisest (heitgaasid, veerem) ette näha (liiklussagedused ei ole

võrreldavad põhimaanteedega, milledegi puhul pole ületamisi prognoositud (nt „Riigitee 4

Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti koostamine.

Õhusaaste hajuvusuuring.“, Alkranel OÜ, 2022)). Kruusakattega rallikrossirada võib

erandlikel juhtudel vajada täiendavat niisutamist, minimeerimaks ümbruskonnas häiringute

esinemise tõenäosust. Selleks seatakse ptk lõppu ka eraldi meede. Kruusakatte kasutamine

minimeerib ka soojasaarte tekke riske, mida omakorda vähendab ka veekogumi lähedus. Siiski

saab soovitusliku meetmena esile tuua, et muude radade katted võiksid olla võimalusel

tavapärasest heledamad ning kinnistu arendamisel rakendataks ka roheväärtuse indeksi

arvutamist (minimeerimaks ka soojasaarte esinemise riski). Roheväärtuse arvutamise

põhimõtteid ja vahendeid tutvustab rahvusvaheline ehk Euroopa Liidu projekt iWater -

http://www.integratedstormwater.eu/about (2021). Vastava projekti töövahendeid on

piloteeritud nt Tartu linnas. Tööst Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku

planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete

väljatöötamine Tartu linnale (Eesti Veeprojekt OÜ ja AB Artes Terrae OÜ, 2018) nähtub, et

roheväärtuse meetodi rakendamise eesmärgiks on leevendada ehitamise mõjusid ning mh

toetada erinevaid ökosüsteeme. Meetodit piloteerinud uuringu ehk vastava töö materjalid on

alla laetavad siit - https://tartu.ee/et/uurimused/jaamamoisa-linnaosa-keskkonnasaastliku-

planeerimislahenduse-ja-selle-alusel-sademevee (2020. a). Krundi roheväärtuse (KRV)

taotlustaseme indeksiks logistikaaladel jms soovitati vastavas töös 0,5.

Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas

edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Kinnistu loode osas, ca 230 m vöönd Sauga jõest kuni 75 m, ehitustegevus lubatud vaid

siis, kui on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse ehituslahenduse

kohta ning vajadusel võetud kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et

21 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tagada lahenduste stabiilsus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Ohutuse

suurendamiseks on soovituslik uuringualana määratleda kogu kinnistu kaldajoon.

 Motospordi radade kavandamisel (sh maastiku verikaalplaneerimisel) ja

haldustingimuste määramisel arvestada, et paikkonnas on üleujutusriskiga alade

määratlus 1 x 100 a jooksul jõe puhul abs kõrgusel 3,07 m (ranniku üleujutusohu

hinnang kuni 4,91 m).

 Motokompleksi parklatesse kaaluda DP menetluse puhul õlipüüdureid (tagamaks VeeS

§ 129 lg 4 ja 5 nõudeid). Parkalaalade vahele või servadesse kaaluda DP edasises

menetluses biopuhvrite (vt Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju

strateegiline hindamine (biopuhvri käsitlus ptk 3.5.2; Alkranel OÜ, 2020)) rajamist.

Samuti kaaluda võimalikele kraavidele (enne suubumist jõkke) lõiguti laiendusi

(haljastatud), koos loogete ja killustikupadjanditega (aeglustamaks veevoolu ja

soodustamaks heljumi settimist).

 Radadel mitte hooldada ega tankida sõidukeid. Keelata kütuse, õlide ja kemikaalide

hoidmine rajal. Motokompleksi juures, kasutusperioodil, tagada reostustõrjevahendite

olemasolu ja perioodiline (vastavalt kehtivale korrale või kord kvartalis) kontroll.

 Motokeskuse juurde ette näha jäätmekäitluskorraldus, nii ehitus- kui ka kasutusajaks

(esmased põhimõtted sätestada DP menetluses, kui see algatatakse). Ehitusala tööde

piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust

konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta (≥

50 m jõe põhikaardi veepiirist). Materjalid, mida tööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses

kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Motokeskusesse paigaldada

prügikastid (mh külastajate ja sõitjate segaolmejäätmete kogumiseks) ning korraldada

nende tühjendamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 Soojuspuuraukude kavandamise puhul järgida DP kava alale kehtiva Sauga valla ÜP

alast tingimust - Pärnu linna lähiümbrusesesse (1 km linna piirist) kavandatud

puurkaevude rajamine tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsusega.

 Tolmu vähendamiseks, kuivadel perioodidel, rakendada (tolmu jõudmisel kinnistu

piirini) kastmissüsteeme (asjakohase ajahetke järgselt keskmisest efektiivsema

veekasutusega), kruusakattega raja tolmamise ja sellega seotud häiringute

minimeerimiseks. Kastmissüsteemide rikke korral vms juhtumil piirata vastava raja

kasutust.

 DP menetluse algatamisel – kaaluda soovitusliku meetmena tolmuvabade radade

katteid, mis võiksid olla võimalusel tavapärasest heledamad ning kinnistu arendamisel

rakendataks ka roheväärtuse indeksi arvutamist (minimeerimaks ka soojasaarte

esinemise riski). Meetodit piloteerinud uuringu ehk vastava töö materjalid on alla

laetavad siit - https://tartu.ee/et/uurimused/jaamamoisa-linnaosa-keskkonnasaastliku-

planeerimislahenduse-ja-selle-alusel-sademevee (2020. a). Krundi roheväärtuse (KRV)

taotlustaseme indeksiks logistikaaladel jms soovitati vastavas töös 0,5.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

DP kava ala asub tiheasustusala piirkonnas, kus on olemas ka asjakohased ühisvõrgud (st

taristu) ning teede võrgustik. DP kava (spordi ja turismivaldkonna arendusplaan) vahetus

22 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kontaktvööndis elamumaid ei asetse. Samas eelkõige teisel pool Sauga jõge (vt ka ptk 3.1) on

tundlikku maakasutust, millega tuleb DP menetluses arvestada.

Erinevaid häiringuid põhjustavaid asjaolusid ja nendega seonduvaid meetmeid on kirjeldatud

juba ptk 3.5.1., kuid motokompleksi (opereeritakse päevasel ajal) mürahäiringuga seonduv

vajab siinkohal eraldi esile toomist. St muid häiringuid põhjustavaid tegureid nagu nt

vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga seotud aspekte ei saa siinkohal pidada olulise

negatiivse mõju eelduste initsiaatoriteks. Ligipääsu veekogumitele on oluliseks peetud juba

kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentide juures ja käesoleva ptk lõpus rõhutatakse ka

vastav nüanss üle.

Müra – välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu

või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §

55 lg 2). Kehtivas õigusruumis ei ole mainitud motospordi ürituste müra normeerimise aluseid,

kuid kohalikud omavalitsused on müra võrdlustasemetena kasutanud tööstusmüra

regulatsiooni. Tööstusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“, mille kohaselt rakendub vaadeldava alal lähimate elamute juures II mürakategooria

ala (ÜP-dega sätestatud elamualad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB. DP kava

motokompleksis ei kavandata öist tegevust, seega pole öine müranorm asjakohane.

Kavandatava kardi- ehk motokompleksi mürast on ptk 2.1 alusel enim ja tõenäoliselt mõjutatud

eluhoonete alad, mis jäävad Sauga jõe teisele kaldale. Müralevi võimaliku kumuleerumise oht

pigem Audru ringrajaga ning Nurme tee 43 ja Nurme tee 39 kinnistutel toimuv võimalik

rekreatiivne tegevus (motosport). Kui kohalik omavalitsus otsustab algatada DP menetluse, siis

vastava menetluse raames tuleb läbi viia müralevi modelleerimise töö, mis määratleb

maksimaalsed halvimad müraolukorrad vähemalt kardi- ehk motokompleksist, Audru

ringrajast ning Nurme tee 43 ja Nurme tee 39 kinnistutel toimuvast. Halvimate olukordade

modelleerimise tulemusel sätestatakse ka tingimused, mille alusel on võimalik kardi- ehk

motokompleksi arendamist jätkata, ilma, et lisanduks täiendavaid negatiivseid mõjutusi

ümbruskonna elamualadele. Vastav tingimus tuuakse välja ka käesoleva ptk lõpus.

Lisaks motokeskuse kasutusperioodile on teemaks ka ehitusperiood. Ehitusaeg võib esile

kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (üle Sauga jõe) juures, kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45

dB(A)/50 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui

tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või

olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas

23 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Avalikult kasutatavate veekogude (mh Sauga jõgi) kallasradasid mööda peab saama

vabalt ja takistamatult liikuda. Juurdepääs kallasrajale tagada iga avaliku veekogu

kaldale planeeritava detailplaneeringu koostamisel.

 Kui kohalik omavalitsus otsustab algatada DP menetluse, siis vastava menetluse raames

tuleb läbi viia müralevi modelleerimise töö, mis määratleb maksimaalsed halvimad

müraolukorrad vähemalt kardi- ehk motokompleksist, Audru ringrajast ning Nurme tee

43 ja Nurme tee 39 kinnistutel toimuvast. Halvimate olukordade modelleerimise

tulemusel sätestatakse ka tingimused, mille alusel on võimalik kardi- ehk

motokompleksi arendamist jätkata, ilma, et lisanduks täiendavaid negatiivseid mõjutusi

ümbruskonna elamualadele.

 Motokompleksi ehitamise võimaldamisel - mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), minimeerimaks häiringu võimalusi elamualadel (üle

Sauga jõe). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda,

kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele

vajalikud meetmed.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (vt ka ptk 3.5.1 - 3.5.2), kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks, arvestades ka ptk 3.1 esitatud hinnanguid ja suuniseid. Mh

puuduvad teadaolevad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, mida seega ka negatiivselt

mõjutada ei ole võimalik. Samas on ptk 2.1 järgselt piirkond märgitud kui arheoloogiatundlik

ala, mistõttu käesoleva ptk lõpus toonitatakse Muinsuskaitseameti kaasamise olulisust

võimalikesse tulevastesse menetlustesse.

DP kava alal asub kõrghaljastust ehk metsa, mida tegevusega ka osaliselt ümber kujundatakse.

Metsa raie puhul rakendada linnustikust tulenevaid pesitsusrahu sätteid/põhimõtteid ning

pesitsusperioodi välisel ajal jälgida samaväärselt lindudele tekitavate kahjude vältimise

printsiipe. Vastavat temaatikat on avatud ka ptk lõpus.

DP kava elluviimine võib eeldatavasti vajada veekogumi kalda ehituskeeluvööndi (EKV)

vähendamise (ehituskeeluvöönd laieneb ka kalda piiranguvööndi alasse, metsamaal)

erimenetlust. Sauga jõe kalda vöönditega seonduvaid nüansse on puudutatud ka juba ptk 3.5.1

– 3.5.2. Hetkel käsitletakse siis looduskaitseseaduse § 40 valdkonna temaatikat.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada arvestades

kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34

kohaselt on kalda kaitse eesmärgiks veekogumi kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine

ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad motokompleksi rajad

(asfaltkattega välikardirada ca 1450 m võistluskardirada) asuksid osaliselt veekogu

24 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida

ehituskeeluvööndi (metsamaal piiranguvööndi ala; joonis 3.1) vähendamist ca 1,2 ha ulatuses.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (kalda kaitse eesmärkide

suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku

mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka

koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Joonis 3.1. Jõeveere (73001:003:0067) kinnistule kavandatava hoone ning välirajad ning

ehituskeeluvööndisse jääv ca 1,2 ha ala. Allikas: PKK Kardikeskus OÜ, 2025 ning Maa- ja Ruumiamet,

2025.

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine – kinnistule kavandatakse motoradade ehitamist,

vt ka joonis 1.2. Metsamaale ei ole EELIS andmetel registreeritud looduskaitsealuseid

kooslusi. Hetkel oleks tegemist raadatava (piiranguvööndis ca 1,2 ha) alaga (st muutub ka

metsamaa funktsioon), kuid siiski tuuakse välja võrdlus, et kalda piiranguvööndis ei tohi

lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit (looduskaitseseaduse § 37 lg 2), mis siis ka

tagatud. Kalda piiranguvööndis (katab ka ehituskeeluvööndit) asuvate metsade kaitse eesmärk

on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kavandatav tegevus ei lähe

vastuollu ka nimetatud aspektidega (vt ka ptk 3.5.1 ja 3.5.2 – mh suunised kallaste püsivuseks,

üleujutusega arvestamiseks ja reostusohu minimeerimiseks). DP kava ala ei paikne rohelises

võrgustikuks ega väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja

tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)

Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.

25 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Jõeveere kinnistu 0,5-7,5 m kõrgusel

merepinnast, ala on jõe poolt alates kergelt tõusev. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis

seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite

esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade

mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse

poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa

kõlvikud, seejuures kavandatavad rajad (ca 1,2 ha) on plaanis rajada piiranguvööndis

olemasolevale metsamaale (muutes sellisel juhul ka vastavat kõlvikut). Kinnisasjade piirid ei

ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks ja ei muutuks.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja

tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)

Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud

aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Jõeveere kinnistule saab mööda Lennuvälja tee (nr.

19125) pidi, st teede võrgustikku ei pea juurde kavandama (ligipääsuks). Maaüksuse kõrval on

tee koridoris juba elektrimaakaabelliin ning veevarustus kavandatakse ka mööda teemaad,

kasutades naabruses olemasolevat vee- ja reoveetorustiku. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse

esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Väljakujunenud asustus – kavandatava tegevuse alale ühest juhtotstarvet kavandatud pole

ning ümbruskonna maakasutus pigem kehtivate / tulevaste strateegiliste dokumentide kohaselt,

tegevust ei piiraks (toimuks maakasutuse sotsiaal-majanduslik efektiivistumine).

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille

alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil

võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste

asjakohasust.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt

EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused, koos

ptk 3.5.2 (ligipääsetavuse tagamiseks kallasrajale) esitatud suunisega (jõele ligipääsude mitte

takistamisele). Vastava suunise järgmisel ei piirata vaba liikumist kalda ega takistata kaldale

juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi

algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel

(kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei

andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise

taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt

(LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse

korral). Kardi radade asukohta ei ole hetkel võimalik muuta viisil, arvestades kinnistut, et need

jääksid kalda ehituskeeluvööndist (metsamaal) väljapoole. 2025. a juuni kuus kehtiva

õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha

planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus

(EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

26 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult

hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.

Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond; koos kalda EKV temaatika eraldi

käsitlemisega DP menetluses) ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP kava ala asub Sauga jõe kaldavööndis, kus esineb ka arheoloogiatundlik ala. Seal

tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida

Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala

sisse jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul

omavalitsusel teha päring Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta).

 Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja

(rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv osa) ptk-sse), et raiete

(motokompleksi ehitus) puhul kinni pidada raierahu perioodist ning

looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada,

et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (mh raierahuperiood 15.04

kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistust ca 0,5 km raadiuses ei ole Natura 2000 alasid ega

siseriiklike looduskaitsealasid, seega puudub eeldatav seos ja negatiivse mõju eeldus

vastavatele aladele. EELIS (19.05.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ja selle ümbrusest (kuni

ca 500 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused looma, taime, seene ja sambliku

liigid. DP kava ümbruskonnas (> 500 m) asuvad ka kanakulli ja hiireviu leiualad (vt ptk 2.1 -

2.2). Vastavalt ptk-le 2.2 ehk selle alusel esile toodud ohutegurid vastavate liikide osas ei ole

seostatavad ptk 1 kavandatava tegevusega viisil, mis võiks kaasa tuua liikide soodsuse sisulist

mõjutamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

27 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk-des 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk-des 3.5.1 - 3.5.3

seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ̶ temaatikat on avatud juba ptk-des 1, 2,

3.1, 3.5.1 - 3.5.3. Otsesed seosed on Sauga jõega. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk-des 3.5.1-3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid,

mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ̶ veestikuga

seonduvat on käsitletud peamiselt ptk-des 1, 2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.3, mh merekeskkonnaga seosed

puuduvad. Kogutud teabe põhjal puudub olulise negatiivse mõju eeldus veestiku osas. Siiski

järgida ptk-des 3.5.1-3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud

meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

28 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1, 3.2 ja

3.5.1 – 3.5.3). Siiski järgida ptk-des 3.5.1 - 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ̶ vastavat teemat on põhjalikult kajastatud

juba nt ptk-des 2.2, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk-des 3.5.1 ja 3.5.3 seatud

meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – kajastatud ptk-

des 1-2, ning 3.1 – 3.5. Kogutud teabe põhjal ei esine olulisi negatiivseid mõjusid

elanikkonnale, mh vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna kontekstis. Järgida ptk-des

3.5.1 kuni 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, kvaliteetse sotsiaal-majandusliku keskkonna

arengu tagamiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse planeerimisel/elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-des 3.5.1-3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.6 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

29 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

30 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva töö objektiks oli Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas, Jõeveere

(73001:003:0067) kinnistul detailplaneeringu kava. DP kava eesmärgiks on kardikeskuse

rajamine, kus paikneks hoone siserajaga, välikardirada ning rallikrossi/drifti rada ja

kruusakattega rallikrossirada. Tegevuse arendaja on PKK Kardikeskus OÜ.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Lähtuvalt ptk-s 3.7 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse planeerimisel/elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-des 3.5.1-3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

31 Jõeveere kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Arengustrateegia “Pärnumaa 2035+”. Pärnumaa Arenduskeskuses ja Pärnumaa

Omavalitsuste Liit, 2022.

 Audru ringraja mürahinnang. Hendrikson & Ko OÜ, 2020.

 Audru valla üldplaneering. AS Pöyry Entec, 2010.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (19.05.2025).

 Hiireviu. Eesti Ornitoloogiaühingu MTÜ, https://www.eoy.ee/viu/viud/hiireviu, 2025.

 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2022.

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 02.05.2025.

 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas. Inventuur. RESTKLUBI OÜ, 2022.

 Linnu atlas. Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2018.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee), 2025.

 Pärnu arengukava aastani 2035. Pärnu Linnavalitsus, 2018 ja 2024.

 Pärnu linna koduleht, https://parnu.ee/audru-osavald/audru-yldinfo/kuelad-ja-elanikud

05.05.2025.

 Pärnu linna välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ, 2020.

 Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti

OÜ, 2020.

 Pärnu maakonna planeering. Pärnu Maavalitsus, 2018.

 Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Pärnu Maavalitsus, 2018.

 Sauga valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, 2016.

 Tori valla arengukava aastani 2030. Tori vald, 2024.

 Tori valla kodulehekülg (https://www.torivald.ee/uldinfo), 02.05.2025.

 Tori valla müra vähendamise tegevuskava. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021.

 Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike

tingimuste määramine. Consultare OÜ, 2023.

 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel

jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete

väljatöötamine. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022.

 Tori valla välisõhu mürakaart. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021.

 Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032.

Europolis OÜ, 2020.

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 15.08.2025 nr 6-2.1/2417

Maa- ja Ruumiamet

Transpordiamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Jõeveere kinnistu detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Jõeveere kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Jõeveere kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 15. septembriks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helle-Triin Hansumäe

vallaarhitekt abivallavanema ülesannetes

Lisa: Jõeveere kinnistu detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH

eelhinnang, otsuse eelnõu

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

LÄHTESEISUKOHAD

Eametsa külas Jõeveere kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärk on leida lahendus ja võimalused Jõeveere kinnistule kardikeskuse

rajamiseks. Kinnistule kavandatakse rajada ca 5000 m2 suurune hoone, mis sisaldab sisekardirada,

lao/rendibokse ning teenindav hooneosa koos 16 ööbimisvõimalusega toaga ja söögikohaga.

Lisaks on planeeritud rajada 2 asfaltkattega välikardirada (ca 750 m hobikardirada ja ca 1450 m

võistluskardirada) ning ca 800 m rallikrossi/drifti rada. Lisaks veel kruusakattega ca 1400 m

rallikrossirada. Kruusakattega rallikrossirada ja asfalteeritud võistlusrada kartidele ulatuvad

osaliselt ka Sauga jõe kaldavöönditesse. Detailplaneeringuga kavandatu võib eeldatavasti vajada

Sauga jõe ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist (ehituskeeluvöönd laieneb kalda piiranguvööndi

alasse metsamaal). Juurdepääs lahendatakse Lennujaama tee kaudu.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Jõeveere kinnistu sihtotstarbega maatulundusmaa pindala on 198903,0 m², millest moodustab

looduslik rohumaa 66380,0 m², metsamaa 103538,0 m² ja muu maa 28985,0 m².

Kinnistu piirneb põhjast maatulundus- ja tootmismaaga, idast transpordimaaga, läänest Sauga

jõega ja lõunast maatulundusmaaga. Teisel pool jõge on maatulundus-, elamu- ja ärimaad, kus on

ka hooneid (elu- või ühiskondlikud hooned).

Ca 170 kaugusel lääne suunal, teisel pool jõge, on Ralliserva jäätmekäitluskoht; ca 250 m kaugusel

edela suunas, teisel pool jõge, on Audru ringrada; ca 240 m kaugusel kirde suunas on bussipeatus

„Tsentraali“ (mõlema suunaline) ning lennujaam; ca 250 m kaugusel lääne suunal (üle Sauga jõe)

on Kambi karjamõis (Sauga-Kambi karjamõisa valitsejamaja - Kinnismälestis).

Planeeringualaga piirnevad katastriüksused (teega või veega piirnevatel juhtudel esitatud ka

järgnev kinnistu): Jõepera 80901:001:0978 maatulundusmaa 100%, Lennujaama tee L1

80901:001:0317 transpordimaa 100%, Pärnu lennujaam 80901:001:0983 transpordimaa 100%,

Lennujaama tee 80901:001:1209 transpordimaa 100%, Suhkru 80901:001:1208 tootmismaa

100%, Väike-Tähe 80901:001:0096 tootmismaa 100%, Tähe 80901:001:0095 tootmismaa 100%,

Tuleviku 80901:001:1325 tootmismaa 100%, Väike-Tiidu 80901:001:1326 tootmismaa 100%,

Tiidu 73001:003:0050 tootmismaa 100%, Jahu 80901:001:0075 maatulundusmaa 100%,

Tammekalda 15904:003:0261 maatulundusmaa 100%, Kambimõisa tee 2 62401:001:3199

maatulundusmaa 100%, Kambimõisa tee 4 62401:001:3198 maatulundusmaa 100%, Kambimõisa

tee 18 16001:001:0410 elamumaa 100%, Kambimõisa tee 20 16001:001:0411 elamumaa 100%,

Kaldatamme tee 2 16001:001:0231 elamumaa 55%; ärimaa 45%, Kaldatamme tee 4

16001:001:0232 elamumaa 55%; ärimaa 45%, Kaldatamme tee 6 16001:001:0233 elamumaa

55%; ärimaa 45%, Kaldatamme tee 8 16001:001:0234 elamumaa 55%; ärimaa 45%, Kaldatamme

tee 10 16001:001:0235 elamumaa 55%; ärimaa 45%, Nurme tee 43 16001:001:0087 üldkasutatav

maa 100%.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Pärnu maakonna planeeringu (2018) eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja

kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused. DP kava ala ei paikne rohelises

võrgustikuks ega väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul. Samas nimetatakse

Pärnu lennuvälja, mis on riikliku tähtsusega ning jääb ca 4 km kaugusele Pärnu kesklinnast.

Tingimus: lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja

projektid kooskõlastada Transpordiametiga.

Pärnumaa Arenduskeskus SA valmis Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL MTÜ) algatatud

arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” (2022). Arengustrateegias väljendub omavalitsuste ja nende

kaudu kogu ühiskonna tahe tagada tulevikus maakonna parem konkurentsivõime nutika ja targa

töö ning kiire, tasakaalustatud ja kestliku arengu abil. Strateegias püütakse leida mh viise

rahvaarvu suurendamiseks ja hea elukeskkonna tagamiseks.

Tegevused on jaotunud nelja tuumvaldkonda:

• Inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond.

• Teadmuspõhine majandus.

• Turism ja maakonna turundus

• Tehniline taristu, liikuvus ja kliimamuutustega kohanemine.

Sauga valla üldplaneering (ÜP kehtib kuni Tori valla ÜP kehtestamiseni; 2016) – eesmärgiks valla

ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate

majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning

maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe

ning muude tingimuste määramine.

ÜP-ga on mh ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa juhtotstarbega maa-

alad, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust. Teiste hulgas asub selline maa-ala Eametsa külas

Pärnu lennuvälja juures. Samas ÜP-ga ühest juhtotstarvet kavandatud tegevuse alal pole ning pole

sätestatud ka ühest kohustust haljasalade säilitamisele. Kavandatud tegevuse ala piirneb (joonis

2.2) seega olemasoleva ja perspektiivse tootmismaaga ja rohealaga ning lennuväljaga. Lennuvälja

tõusu- ja maandumiskoridor ning lähiümbruse takistuste piirangupinna ala on kantud joonisele

kuni 2480 m pikkuse lennuraja jaoks. Lennuvälja lähistel asetseb ka kanakulli püsielupaik ehk

häiringute suhtes küllaltki tolerantse liigi jaoks ei ole lennuvälja ja tööstusalade ning maanteede

lähedus olnud takistuseks pesitsuspaiga valimisel.

ÜP järgi jäävad kavandatava tegevuse piirkonda perspektiivsed veetorustikud,

survekanalisatsioonitorustik ja kanalisatsioonitorustikud. Tori valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021) alusel on tegemist ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni piirkonnaga ning Tori valla teostusjooniste

(https://tvv.maps.arcgis.com/apps/instant/nearby/index.html?appid=e2d9b62bc13742c3a84da

99f081b1b81, 2025) rakenduse alusel oli vee- ja reoveetorustik Lennujaama teel olemas juba 2023

a. Piirkonnas on elektriliin olemas. Kaugkütte piirkonda kavandatava tegevuse ala ei jää.

Lähtuvalt tööst „Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas“ (RESTKLUBI OÜ, 2022) on

Sauga jõe ümbruses arheoloogiatundlik ala. Seal tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500

m2 ) konsulteerida Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel.

Sama ala sisse jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel

teha päring Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta).

Jõeveere (73001:003:0067) kinnistu jääb enamuses maalihete seisukohast ohutusse tsooni, aga

osaliselt on ala potentsiaalselt savilihete ohtlik tsoon (kinnistu loode osas ca 230 m kinnistu piirist

sissepoole, vöönd Sauga jõest kuni 75 m). Ehitustegevus kaldal on lubatud vaid siis, kui on tehtud

pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võetud

kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et tagada lahenduse stabiilsus (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022; Lihkeohtlikkuse Pärnu jõe kallastel, 2025).

Kavandatav kardikeskus paikneb piirkonnas, kus lähim olulise müramõjuga objekt on Pärnu

lennujaam. Lennujaamast lähtuv eeldatav müratase detailplaneeringu alal on madal (< 45 dB) ning

kumulatiivne mõju on võimalik vaid kagu suunaliselt, arvestades ümbruse maakasutuse

müratundlikkust.

Olulisem potentsiaalne mürakumuleerumise allikas on Audru ringrada, mille päevane tegevus võib

tekitada kuni 55–59 dB mürataset lähimate elamute juures. Kavandatav kardikeskus plaanib

tegevust ainult päevasel ajal, mistõttu on asjakohane võrrelda müra II mürakategooria (päevane

piirväärtus 60 dB) normtasemega. Öine tegevus ei ole kavandatud.

Kõige tõenäolisemalt mõjutavad kardikeskuse tegevus ja sellest tulenev müra üle Sauga jõe

asuvaid elamualasid. Võimalik on ka kumuleeruv mõju koos Audru ringraja ja Nurme tee 43 ning

Nurme tee 39 kinnistutel toimuvaga. Seetõttu tuleb detailplaneeringu menetluse käigus läbi viia

müralevi modelleerimine, hõlmates kõiki nimetatud allikaid, et määratleda halvimad võimalikud

müraolukorrad ning vajadusel kehtestada leevendusmeetmed.

„Tori valla välisõhu mürakaart“ ja „Tori valla müra vähendamise tegevuskava“ (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, 2021)

„Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava“ ja „Pärnu linna välisõhu

mürakaart“ (Akukon Eesti OÜ, 2020)

„Audru ringraja mürahinnang“ (Hendrikson & Ko OÜ, 2020).

Kavandatav kardikeskus koos sisekardiraja, väliradade, majutuse ja toitlustusvõimalustega

planeeritakse alale, mis ei kuulu rohevõrgustikku, väärtuslikule põllumajandusmaale ega

väärtuslikule maastikule. Ala kõrval paiknevad olemasolevad ja perspektiivsed tootmismaa ning

roheala, mistõttu kavandatav tegevus ei põhjusta olulist ruumilist ega keskkondlikku konflikti.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas ette nähtud äri- ja tootmismaa

juhtotstarbega alad, millel on lubatud mitmekülgne ettevõtlus- ja teenindustegevus. Olemasolev

taristu (ühisveevärk, kanalisatsioon, elektriühendus) tagab kavandatava objekti tehnilise

teostatavuse ilma olulise lisakoormuseta avalikele süsteemidele.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnumaa ja Tori valla arengudokumentides seatud

eesmärkidega, sealhulgas turismi- ja sporditaristu arendamise ning ettevõtluse

mitmekesistamisega. Projekt toetab piirkonna majandusarengut, luues uusi töökohti ning

suurendades külastajate arvu. Majutus- ja toitlustusvõimaluste lisamine soodustab pikemaajalist

viibimist piirkonnas, tuues kasu ka teistele kohalikku teenust pakkuvatele ettevõtetele.

Asukoht on logistiliselt soodne – Pärnu linn ja lennuväli asuvad vahetus läheduses, tagades hea

ligipääsetavuse nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt saabuvatele külastajatele. Lähedus

teistele spordi- ja vabaajakeskustele (nt Audru ringrada) võimaldab kujundada piirkonnast

atraktiivse motospordi- ja elamusturismi sihtkoha.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kardikeskus sobib antud alale. Kardikeskuse rajamine loob

mitmekesise motospordikeskuse, mis pakub tegevusi nii hobiharrastajatele kui ka

võistlussportlastele. Projekt ühendab sisekardiraja, välirajad (asfalt ja kruus) ning täiendavad

teenused, nagu majutus ja toitlustus, mis võimaldaks külastajatel piirkonnas kauem viibida. Selline

kompleks võiks suurendada piirkonna turismi- ja majanduspotentsiaali, tuua juurde uusi töökohti

ning mitmekesistada kohaliku vaba aja veetmise võimalusi. Sauga jõe lähedus annaks rajale

visuaalset ja ruumilist atraktiivsust, muutes selle külastajatele meeldejäävaks sihtkohaks.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• KSH eelhinnang

• Pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võtta

kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et tagada lahenduse stabiilsus.

• Arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse väljaselgitamine

• Müralevi modelleerimine

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ, (reg nr 10607878).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.

Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu

koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.

• Kinnistu loode osas, ca 230 m vöönd Sauga jõest kuni 75 m, ehitustegevus lubatud vaid

siis, kui on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse ehituslahenduse

kohta ning vajadusel võetud kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et

tagada lahenduste stabiilsus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Ohutuse suurendamiseks

on soovituslik uuringualana määratleda kogu kinnistu kaldajoon.

• Motospordi radade kavandamisel (sh maastiku verikaalplaneerimisel) ja haldustingimuste

määramisel arvestada, et paikkonnas on üleujutusriskiga alade määratlus 1 x 100 a jooksul

jõe puhul abs kõrgusel 3,07 m (ranniku üleujutusohu hinnang kuni 4,91 m).

• Motokompleksi parklatesse kaaluda DP menetluse puhul õlipüüdureid (tagamaks VeeS §

129 lg 4 ja 5 nõudeid). Parkalaalade vahele või servadesse kaaluda DP edasises menetluses

biopuhvrite (vt Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju strateegiline hindamine

(biopuhvri käsitlus ptk 3.5.2; Alkranel OÜ, 2020)) rajamist. Samuti kaaluda võimalikele

kraavidele (enne suubumist jõkke) lõiguti laiendusi (haljastatud), koos loogete ja

killustikupadjanditega (aeglustamaks veevoolu ja soodustamaks heljumi settimist).

• Radadel mitte hooldada ega tankida sõidukeid. Keelata kütuse, õlide ja kemikaalide

hoidmine rajal. Motokompleksi juures, kasutusperioodil, tagada reostustõrjevahendite

olemasolu ja perioodiline (vastavalt kehtivale korrale või kord kvartalis) kontroll.

• Motokeskuse juurde ette näha jäätmekäitluskorraldus, nii ehitus- kui ka kasutusajaks

(esmased põhimõtted sätestada DP menetluses, kui see algatatakse). Ehitusala tööde

piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust

konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta (≥ 50

m jõe põhikaardi veepiirist). Materjalid, mida tööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses

kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ toodud nõuete järgimine. Motokeskusesse paigaldada prügikastid (mh külastajate

ja sõitjate segaolmejäätmete kogumiseks) ning korraldada nende tühjendamine vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

• Soojuspuuraukude kavandamise puhul järgida DP kava alale kehtiva Sauga valla ÜP alast

tingimust - Pärnu linna lähiümbrusesesse (1 km linna piirist) kavandatud puurkaevude

rajamine tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsusega.

• Tolmu vähendamiseks, kuivadel perioodidel, rakendada (tolmu jõudmisel kinnistu piirini)

kastmissüsteeme (asjakohase ajahetke järgselt keskmisest efektiivsema veekasutusega),

kruusakattega raja tolmamise ja sellega seotud häiringute minimeerimiseks.

Kastmissüsteemide rikke korral vms juhtumil piirata vastava raja kasutust.

• DP menetluse algatamisel – kaaluda soovitusliku meetmena tolmuvabade radade katteid,

mis võiksid olla võimalusel tavapärasest heledamad ning kinnistu arendamisel rakendataks

ka roheväärtuse indeksi arvutamist (minimeerimaks ka soojasaarte esinemise riski).

Meetodit piloteerinud uuringu ehk vastava töö materjalid on alla laetavad siit -

https://tartu.ee/et/uurimused/jaamamoisa-linnaosa-

keskkonnasaastlikuplaneerimislahenduse-ja-selle-alusel-sademevee (2020. a). Krundi

roheväärtuse (KRV) taotlustaseme indeksiks logistikaaladel jms soovitati vastavas töös

0,5.

• Avalikult kasutatavate veekogude (mh Sauga jõgi) kallasradasid mööda peab saama vabalt

ja takistamatult liikuda. Juurdepääs kallasrajale tagada iga avaliku veekogu kaldale

planeeritava detailplaneeringu koostamisel.

• Kui kohalik omavalitsus otsustab algatada DP menetluse, siis vastava menetluse raames

tuleb läbi viia müralevi modelleerimise töö, mis määratleb maksimaalsed halvimad

müraolukorrad vähemalt kardi- ehk motokompleksist, Audru ringrajast ning Nurme tee 43

ja Nurme tee 39 kinnistutel toimuvast. Halvimate olukordade modelleerimise tulemusel

sätestatakse ka tingimused, mille alusel on võimalik kardi- ehk motokompleksi arendamist

jätkata, ilma, et lisanduks täiendavaid negatiivseid mõjutusi ümbruskonna elamualadele.

• Motokompleksi ehitamise võimaldamisel - mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), minimeerimaks häiringu võimalusi elamualadel (üle

Sauga jõe). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi

23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille

alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik

ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

• DP kava ala asub Sauga jõe kaldavööndis, kus esineb ka arheoloogiatundlik ala. Seal tuleb

suuremate kaevetööde kavandamisel (≥500m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga

arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala sisse jäävatel aladel

planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel teha päring

Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta).

• Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja

(rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv osa) ptk-sse), et raiete (motokompleksi

ehitus) puhul kinni pidada raierahu perioodist ning looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2

alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool

pesitsusperioodi (mh raierahuperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda

häirida.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Leida lahendus ja võimalused Jõeveere kinnistule kardikeskuse rajamiseks. Määrata

ehitusõigus ja hoonestusala hoone(te) ehitamiseks.

• Kõrghaljastuse raiete (motokompleksi ehitus) puhul kinni pidada raierahu perioodist ning

looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et

kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (mh raierahuperiood 15.04 kuni

15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

• Koostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse ehituslahenduse kohta ning

vajadusel võtta kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et tagada lahenduste

stabiilsus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Ohutuse suurendamiseks on soovituslik

uuringualana määratleda kogu kinnistu kaldajoon.

• Kaaluda vajalikkust ja põhjendada võimalik jõe EKV ettepanek.

• Sademe- ja pinnavete ärajuhtimisel kasutada looduslähedasi, innovatiivseid lahendusi.

• Vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumiseks küsida tingimused Pärnu Vesi AS-lt.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Planeeringuga tagada juurdepääs kallasrajale.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

• Võtta arvesse KSH eelhinnangus väljatoodud tingimused ja ettepanekud.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes

eksemplaris digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Transpordiamet

• Keskkonnaamet

• Muinsuskaitseamet

• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

• Terviseamet

KAASAMINE

• Elektrilevi OÜ

• Telia Eesti AS

• Pärnu Vesi AS

• Pärnu Linnavalitsus

• Maa- ja Ruumiamet

• Piirinaabrid: Jõepera, Pärnu lennujaam, Suhkru, Väike-Tähe, Tähe, Tuleviku, Väike-Tiidu,

Tiidu, Jahu, Tammekalda, Kambimõisa tee 2, Kambimõisa tee 4, Kambimõisa tee 18,

Kambimõisa tee 20, Kaldatamme tee 2, Kaldatamme tee 4, Kaldatamme tee 6, Kaldatamme

tee 8, Kaldatamme tee 10, Nurme tee 43

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel

täiendamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele seisukohtade küsimine, täiendamine:

kaks kuud

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, heakskiitmine: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist