Sissetulev kiri

EELNÕU
08.08.2025
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „põhimõtet“ tekstiosaga „, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, konkurentsivõimelise lõpphinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus“;

2) paragrahvi 3 punktis 14 asendatakse tekstiosa „tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul“ tekstiosaga „toodab, tarbib, salvestab, jagab või müüb elektrienergiat“;

3) paragrahvi 39 lõiget 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Süsteemihaldur koostab käesoleva seaduse paragrahvi 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasu alusel liituja suhtes kohalduva tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile.“;

4) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Avatud tarnija tagab  tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu. Riskimaandusstrateegiad on meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada või kontrollida hinnakõikumistest, tururiskidest, regulatiivsetest muudatustest või muudest ebakindlustest tulenevaid finantsriske, mis võivad mõjutada elektri ostjaid või müüjaid.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud riskimaandusstrateegias võetakse arvesse turu struktuuri, tarnija suurust, juurdepääsu oma toodangule, kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest.“;

5) paragrahvi 44 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustel konkurssi, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjat.“;

6) paragrahvi 583 lõikes 4 asendatakse sõnad „tarbija elektripaigaldise siseselt“ sõnadega „tarbijate elektripaigaldiste piires, tingimusel, et jagatud taastuvenergia tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunktiga seotud kodutarbijate või korteriühistu elektripaigaldise piires“;

7) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist üldjuhul tähtajaliselt, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine). Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.

(14) Jaotusvõrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas planeeritud võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsivaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist, välja arvatud juhul, kui paindlik liitumine on tagatud tähtajatult.“;

8) paragrahvi 65 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „edastamisvõimsus“ sõnadega „ja paindliku liitumise kokkulepet ei saavutatud“;

9) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Nõuded elektripaigaldistele riigi julgeoleku tagamiseks

(1) Võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.

(2) Riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist.

(3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 3 loetletud teavet.

(4) Tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest.“;

10) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva seaduse paragrahvi 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergiat jagades saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate vahel käesoleva seaduse § 1113 lõikes 28 nimetatud andmevahetusplatvormil vastavalt samas lõikes nimetatud arvelduspõhimõtteid kasutades.“;

11) paragrahvi 70 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel teavet, mida on vaja tõhusaks juurdepääsuks võrgule ja võrgu kasutamiseks, sealhulgas teavet paindliku liitumise võimaluse kohta.“;

12) paragrahvi 72 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „sätestatut“ tekstiosaga “ja looma võrguettevõtjale stiimulid võtta elektrisüsteemi kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks kasutusele paindlikkusteenused, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise hankimiseks järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklit 18“;

13) paragrahvi 751 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 761 lõigetes 2, 21 ja 22 ning § 762 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „riigihange“ sõnaga „konkurss“ vastavas käändes;

15) paragrahvi 761 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„(24) Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamisest teavitab võrguettevõtja oma veebilehel.

(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel antud elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

16) paragrahvi 762 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud uuele üldteenuse osutajale edastama üldteenuse osutamisega seotud kliendiandmed ja  arveldusinfo tagamaks teenuse osutamise ülemineku ilma kliendipoolsete täiendavate tegevusteta.

(4) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud esitama teenuse lõppemise järgselt korrigeerivad arved kuni 12 kuu ulatuses nende arveldusperioodide eest, mille osas on võrguettevõtja mõõteandmeid korrigeerinud ning korrigeerimisperiood ulatus üldteenuse osutamise perioodi.”;

17) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi võib käesoleva paragrahvi lõikes 53 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmise tehnoloogia muutmise taotlemise korral pikendada ühekordselt vastavalt uuele taotluses toodud tehnoloogiale samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodile.“;

18) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta liitumistaotlustes, mis on sõlmitud pärast 2025. aasta 13. juunit.“;

19) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses:
„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“;

20) paragrahvi 871 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse 95-protsendilise võimsuse ulatuses tasu, mida arvutatakse lepingujärgse tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahena, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvutamise põhimõttest. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 425 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“;

21) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:
„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“;

22) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7–9 sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata.

(15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesolevas paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7–9 sätestatud korras. Võrguettevõtjal on õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“;

23) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui füüsilisest isikust tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või müüja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu elektrilepingut üles öelda. Müüja võib elektrilepingu üles öelda käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata.“;

24) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud nõuete üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;

25) paragrahvi 93 lõike 6 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „1227/2011“ tekstiosaga „, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, “;

26) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 11 nimetatud riskimaandusstrateegia on kasutusele võetud;“;

27) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 221 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele, hajutatud energiatootmisele ja selle võrguga ühendamisele, energiajagamisele, taastuvenergia- ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;“;



28) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikustada nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava informatsiooni oma veebilehel määruse artikli 18 punktis 6 sätestatu kohaselt.“;

29) paragrahvi 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 95 täiendatakse lõigetega 41-43 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot.

(42) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise korral on põhivõrguettevõtja suhtes üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.“;

31) paragrahvi 1011 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

32) paragrahv 1014 tunnistatakse kehtetuks;

33) seadust täiendatakse §-dega 1016–10110 järgmises sõnastuses:
„§ 1016. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 1017. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 1018. Elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 1019. Registreerimise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 10110. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.“;

34) paragrahvi 103 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“;

35) paragrahvi 103 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „400 000“;

36) seadust täiendataks e§-ga 1031 järgmises sõnastuses:
„§ 1031. Andmete kogumise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.“;

37) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

38) paragrahvi 106 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat.“;

39) paragrahvi 1113 lõige 171 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(171) Käesoleva seaduse § 871 lõike 6 esimest, kolmandat ja viiendat lauset, sama paragrahvi lõike 7 esimest lauset ning lõikeid 64 ja 73 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.“;

40) paragrahvi 1113 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas 2023. aasta 17. märtsi seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes alates 2025. aasta 1. jaanuarist, kui § 871 lõikes 4 nimetatud periood on möödunud ning piirangud on kõrvaldatud. Eelmises lauses nimetatud tasu rakendatakse 2023. aasta 17. märtsi seisuga rajatud ja võrguga ühendatud tootmisseadme või sellise tootmisseadme suhtes, mille rajamist ei takista riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirang.“;

41) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:
„(28) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile liidese ja valiku arvelduspõhimõtteid, mis võimaldab käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergia jagamises osaleda.

42) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 29 järgmises sõnastuses :
(29) Käesoleva seaduse § 761 lõikes 2 nimetatud konkursi peab võrguettevõtja korraldama alates 2027. aasta 1. juunist.

43) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 30 järgmises sõnastuses:
„(30) Enne 2026. aasta 1. mai alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“;

44) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024).“.

§ 2. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 372 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikustada nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava informatsiooni oma veebilehel määruse artiklis 18 lõike 6 kohaselt.“;

2) paragrahvi 382 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 382 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot.

(3) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.“;

4) paragrahv 442 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-dega 448–4413 järgmises sõnastuses:
„§ 448. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 449. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 4410. Gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 4411. Registreerimise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 4412. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

§ 4413. Andmete kogumise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest, kui selle teo on pannud toime füüsiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.“;

6) paragrahvi 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat.“;

7) seadust täiendatakse paragrahviga 487 järgmises sõnastuses:
„§ 487. Enne 2026. aasta 1. maid alustatud väärtegude menetlemine
Enne 2026. aasta 1. maid alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“.

§ 3. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse paragrahvi 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevuse otsene kokkupuude konkurentsiga määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 sätetele Rahandusministeeriumi või vastava hankija taotluse alusel.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 25, 28 – 38, 43 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail ning § 1 punktid 6, 10 ja 41 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)

08.08.2025

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korrastamise parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1711/oj) (edaspidi ka direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1106, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (ELT L, 2024/1106, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj) (edaspidi ka määrus).

Eelnõukohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust ja riigihangete seadust.

Elektrituruseadusesse lisatakse:
1) paindliku elektrivõrguga liitumise võimalus piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud;
2) tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keeld kohtuvälise menetluse lahendamise ajal;
3) avatud tarnijatele kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid fikseeritud hinnaga lepingute puhul;
4) võrgutasude metoodikale esitatavate nõuete täpsustus, mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks
5) õiguslik alus selleks, et tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saaksid osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise piires;
6) tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmetele;
7) riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides;
8) üldteenuse hankimise regulatsiooni muudatus, kus riigihanke korraldamise kohustus asendatakse konkurssi korraldamise kohustusega;
9) Elektri ja gaasi hulgituru manipuleerimise eest kaitsmise määrusega (EL) 2024/11061 (REMIT) sätestatud trahvimäärade uuendamine.

Trahvimäärade tõstmine tuleneb REMIT määrusest, mille artikkel 18a sätestab maksimaalsed trahvimäärad, mida elektri- ja gaasituru regulaator (Eestis Konkurentsiamet) saab rikkumiste korral rakendada. Harmoniseeritud trahvimäärad on Euroopa Liidus (EL) kehtestatud selleks, et tagada REMIT määruse rikkumise korral kõigis liikmesriikides trahvide järjepidev kohaldamine. Selleks on REMIT määruses kehtestatud loetelu trahvidest ja teistest meetmetest, mida riiklikud elektri- ja gaasituru regulaatorid peaksid saama rakendada. Maksimaalsed trahvimäärad ei piira siiski Konkurentsiameti võimalust kehtestada juhtumipõhiselt väiksemaid trahve. Karistused REMIT määruse rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed, mõjusad ja heidutavad ning kajastama rikkumise liiki, võttes arvesse ne bis in idem (mitte kaks korda sama asja eest) karistamise põhimõtet.

Maagaasiseaduses tehtavate muudatustega antakse Konkurentsiametile selgemad volitused järelevalve teostamiseks ja sätestatakse karistusmäärad REMIT määruses sätestatud kohustuste rikkumiste korral.

Riigihangete seaduses sätestatakse muudatus, mille eesmärk on vabastada Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikele 1.

Muudatused on vajalikud, et võtta üle direktiiv (EL) 2024/1711 ja lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud kitsaskohti seoses üldteenuse hankimisega, riigi julgeoleku tagamisega võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks elektrivõrgus kasutatavat riist- või tarkvara hankimisel, võrgutasude metoodikale esitatavate nõuetega ja REMIT määrusest tulenevate nõuete tõhus kohaldamine Eestis. Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid ja võimaldada tarbijatel energiat jagada. Muudatusel on tarbijatele positiivne mõju, kuna paraneb nende kaitse ja tekivad lisavõimalused elektriturul osaleda.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu.

Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes vähesel määral kasvavad. Võrguettevõtjad peavad võimaldama paindlikke liitumisi piirkondades, kuhu planeeritud võrguarendustöödega ei ole veel jõutud, et oma võrku tõhusalt käitada ja vältida võrgu kulukat laiendamist. Seoses sellega peab võrguettevõtja vabade võimsuste kaardirakendust täiendama saadaolevate paindlike liitumiste võimalustega. Liitumistingimuste väljatöötamine on võrguettevõtjale juba olemasolevast seadusest tulenev kohustus.

Muudatuste tulemusel suureneb ka Konkurentsiameti halduskoormus. Põhiline halduskoormuse kasv tuleneb REMIT-määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri hulgituru (sh nii päev-ette, päevasisene kui ka reguleerimisturg) järelevalvet.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja sama osakonna taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostasid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Anna-Liisa Kotsjuba (teenistussuhe lõppenud) ja Käthlin Oeselg ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks ning muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) 18. juuli 2025. a redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 41), elektroonilise side seaduse 28. juuni 2025. a. redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 10), maagaasiseaduse 18. oktoobri 2024. a. redaktsiooni (RT I 08.10.2024, 12) ja riigihangete seaduse 18. juuli 2025. a redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 52).

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ja 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on kiireloomuline ja käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk

Kavandatud seaduseelnõu peamine eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711 tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik liitumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks, tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine. Paindlikke liitumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad.

Tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunkti piires.

Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1.

Elektrituru korralduse parandamiseks täpsustatakse seaduses võrgutasude metoodikale esitatavate nõudeid, mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks, riigi julgeoleku põhimõtteid elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides ja üldteenuse hankimise regulatsiooni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse elektrituruseadust, teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse maagaasiseadust, kolmandas paragrahvis muudetakse riigihangete seadust ja neljandas paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aega.
3.1. Elektrituruseaduse muutmine

ELTS § 1 lg 2
Täiendatakse § 1 lõike 2 lause sõnastust eesmärgiga anda selge sõnum, et elektrituruseadusega sätestatava regulatsiooni eesmärgiks on lisaks varustuskindluse tagamisele ka konkurentsivõimeline elektri lõpphind.

ELTS § 3 p 14
Muudetakse § 3 punkti 14 mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja sõnastust, lisades aktiivse võrguteenuse kasutaja tegevuste nimistusse energiajagamine, ning eemaldatakse nõue toota energiat tema omandis oleval kinnistul. Aktiivsed võrguteenuse kasutajad saavad võimaluse parandada oma tootmisvõimet ning osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul. Aktiivse võrguteenuse kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ja salvestatud elekter ei pea enam olema toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Direktiiv annab võimaluse aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel tegeleda elektritootmise ja salvestamisega ka neile otseselt mitte kuuluval kinnistul, maaüksusel või hoones. Endiselt jääb tingimuseks, et selline tegevus ei kujuta endast aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootjale. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ülejääva energia jagamine leevendab kõrgete energiahindade mõju ning võimestab suuremat rühma tarbijaid, nagu kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad, kel muidu ei ole rahaliste või ruumiliste piirangute tõttu võimalust saada aktiivseks tarbijaks. Ühtlasi aitab energiajagamine suurendada uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamist. Asjakohaseid hinnasignaale ja salvestusüksusi lõimides võib elektrijagamine aidata luua aluse selleks, et ära kasutada väiksemate tarbijate paindlikkust.

ELTS § 39 lg 22
Seaduse täpsustamine on vajalik selgitamaks asjaolu, et tootmissuunalise võimsuse piiramise rakendamist ja käesoleva seaduse § 39 lg 22 nimetatud metoodika alusel piiramise eest hüvitise maksmist kohaldatakse ainult sellise põhivõrguga liitunud tootja suhtes, kes on liitunud 2025. aasta 13. juunil jõustunud elektrituruseaduse muudatusega kehtestatud niinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel ehk pärast käesoleva seaduse § 72 lõike 63 jõustumist. Nii on tagatud võrdne kohtlemine tootjate vahel, kes on liitunud enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist ja pärast selle jõustumist, kuna enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist liitunud tootjad on oma liitumislepingu raames juba tasunud ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamise investeeringute kulud kogu ulatuses. Seevastu uue liitumistasu süsteemi alusel liituvate tootjate jaoks vajalikud võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulud sotsialiseeritakse osaliselt üldises võrgutasus.

ELTS § 44 p 11 ja p 12
Seadust täiendatakse § 44 lõigetega 11 ja 12. Avatud tarnija peab tagama tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel avatud tarne lepinguga riskimaandusstrateegiad, et vähendada tarnehäirete ohtu, ehk et fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind kuni lepingu tähtaja lõpuni ka energiahinnakriiside ajal. Kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli tõrkeid. Kulud võivad sel juhul kanduda üle tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt maandatud. Asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente2, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.

ELTS § 44 lg 41
Seoses üldteenuse osutamist puudutavatele sätete muutmisega tuleb riigihanke korraldamise kohustus asendada konkurssi korraldamise kohustusega ka § 44 lõikes 41, mis reguleerib elektrienergia müüki avatud tarne katkemise korral.

ELTS § 583 lg 4
Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus selleks, et kodutarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunkti piires. Kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas täpsemalt tarbija saab elektrijagamises osaleda ja millised kulud talle rakenduvad. Elektri jagamist tarbijapaigaldise piires visualiseerivad allolevad skeemid.






Eesmärk on soodustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia kasutamist ning lihtsustada energia jagamist tarbijate vahel hoone või kinnistu sees. Tehniliselt on praegu võimalik liitumispunkti piires energiat jagada, kui kõik tarbijad on nõus ühiselt elektrit soetama. Elektri ühisost tähendab, et tarbija loobub oma õigusest ise endale sobiv elektrimüüja valida ja elektrileping sõlmida, samuti vähendab elektri ühisost tarbija huvi oma tarbimist juhtida. Ühise liitumispunkti kaudu elektrienergia jagamine võimaldab elanikel ühiselt hoones toodetud taastuvenergiaga oma arveid vähendada.

ELTS § 65 lg 13 ja 14
Seaduse paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14, millega kehtestatakse jaotusvõrguettevõtjale nõue pakkuda oma teeninduspiirkonnas võimalust sõlmida paindliku liitumist. Piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus on piiratud, peab võrguühendust taotleval võrgukasutajal olema võimalik sõlmida ilma püsikindluseta, paindlik liitumisleping. Kõnealune leping on üldjuhul tähtajaline ning peaks näiteks arvesse võtma energia salvestamist või piirama aega, mil elektrijaam saab võrku suunata elektrienergiat või -võimsust, mida on võimalik turule viia, võimaldades selle osalist kättesaadavaks tegemist.

Jaotusvõrguettevõtjal ei pruugi olla võimalik paindlikkus liitumislepingus märkida lepingu tähtaega, kuivõrd see on seotud võrguinvesteeringu realiseerimisega. Kuigi investeeringute valmimisel on hinnangulised tähtajad, siis sõltub võrgu arendamine mitmetest asjaoludest – võrguettevõtja eelarvelistest vahenditest (võrgutasu ei kata investeeringute vajadusi täies ulatuses), planeerimise ja ehitamise käigus ilmnenud takistustest (keelualad, vaidlused maaomanikega) jne. Seega saab paindlik liitumine olla piiratud võrgu ehitustööde valmimisega, mis ei pruugi võrguettevõtjale kuupäevaliselt teada olla.

Paindliku liitumise lepingud võimaldavad võrguettevõtjal tavapäraselt võrgu tugevdamise plaanidega edasi liikuda. Paindlikud liitumised muudetakse püsikindlaks niipea, kui võrk on valmis. Samuti on võimalus pakkuda paindlikku liitumist püsiva lahendusena olukorras, kus võrgu arendamine antud piirkonnas ei ole optimaalne või kui turuosaline ise on püsiva paindlikku liitumisega nõus (nt salvestid).

Taotlevale võrgukasutajale antakse võimalikult selget teavet, mida kujutavad endast eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad.

Põhjendatud juhul võib jaotusvõrguettevõtja paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus.

Liitumise tüüptingimused koostab võrguettevõtja ning avaldab need oma veebilehel.

ELTS § 65 lg 3 p 4
Muudetakse § 65 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui tema võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Paindliku liitumise nõude valguses tuleb kõnealuse punkti sõnastust täiendada ning lisada peale edastamisvõimsuse puudumise ka paindliku liitumise kokkuleppeni mittejõudmine. Vajaliku edastamisevõimsuse puudumine võib tähendada muuhulgas ka seda, et vastavas piirkonnas ei ole võimalik uusi liitujaid püsikindlalt võrguga ühendada, mis tõttu on asjakohane kõnealuses piirkonnas paindliku liitumise võimaluse loomine.

ELTS § 651 lg 1-4
Seadust täiendatakse §-ga 651. Lõike 1 kohaselt ei tohi võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut.
Mõistet „riigi julgeolek“ on seletatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes (edaspidi JPA)3 ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukavas 2022–2031 (edaspidi RKAK)4. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna toimimise mis tahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Elektri võrguteenus kuulub elutähtsate teenuste hulka.

Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist tagavate teenuste kasutatavus ei satuks ohtu võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või võrguseadmete vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja manipulatsioonide tõttu5. Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse sellest tootjast ning võimendab temaga seotud riske6.
Lõige 2 sätestab asjaolud, mille ilmnemise korral võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut. Säte viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõikele 2, kus on loetletud, et kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut järgmiste asjaolude tõttu:
1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure riskiga riist- või tarkvara) või
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
Esimeses punktis nimetatud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtuvad konkreetsest ettevõtjast. Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara tootja või tegevusloaga võrguettevõtjale hooldus- või tugiteenust pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet pealt kuulata.
Lõike 3 kohaselt tuleb suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestada muu hulgas ESS-i § 873 lõikes 3 loetletud teabega. ESS-i § 873 on kehtestatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE)7. 437 SE seletuskirjas põhjendatakse loetelu järgmiselt:
ESS § 873 lõikes 3 esitatakse näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile. Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga, tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt põhjendatud ja kaalukas.
Võrguteenuse puhul on analoogselt sideteenusega tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu on riskihindamine riist- või tarkvara hankides põhjendatud. Samuti on võrguteenuse osutajatel asjakohane arvestada riskihindamise käigus ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabega. 437 SE seletuskiri loetleb lisaselgitused ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabe kohta:
Punktid, mida tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kohta riskianalüüsis muu hulgas hinnatakse on järgnevad:
1) tema asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu (edaspidi EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ega Majandusliku Koostöö või Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) tema asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) tema asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) tema asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on EL-i, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
6) ta allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
7) tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
8) tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
9) tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) tema rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
12) ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.
Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.
Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust.
Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus.
Riik, kus kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust, on vähem tõenäoline sekkuma enda riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga teise riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust rikkuda. Kuna sidevõrke läbib suur hulk andmeid, millest osa on tundlikud andmed, peab olema kindlus, et sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kaudu nendele andmetele kolmandatel isikutel ja riikidel õigusvastaselt juurdepääsu pole.
Teave, et asukohariik käitub küberruumis agressiivselt või EL, NATO või OECD liikmesriigid on asukohariigile omistanud küberrünnakuid, indikeerib, et asukohariik võib taolisi küberrünnakuid korraldada sidevõrkude tehnoloogia kaudu ka Eesti vastu.
Punktid selle kohta, kas ettevõtja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusel ning kas tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil, baseeruvad eelkõige teise riigi õigusruumi hindamisel. Kui näiteks asukohariigi õigusaktid võimaldavad kohtuliku kontrollita anda ettevõtjale korraldusi luure või riigikaitse huvides teise riigi järele luurata, on see ohumärk Eesti riigi julgeoleku aspektist.
Punktid 8-10 (kas tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; tema rahastamine ei ole läbipaistev) indikeerivad eelkõige seda, et ettevõtjal võib olla varjatud sidemeid välisriigi valitsusega, mis panevad teda sõltuma selle välisriigi valitsuse tahtest ning luure ja agressiivse teiste riikide mõjutamise kaalutlustest.
Punktid 11-12 (tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu) keskenduvad eelkõige sellele, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja ise tähtsustab küberturvalisust ning on suuteline tarneid tagama. Kui ettevõtja ise küberturvalisust ei tähtsusta, on suurem risk, et tema riist- ja tarkvara sisaldab ohtlikke turvanõrkusi. Kui ettevõtja järjepidevalt, ka pahatahtlikult, tarneid ei taga, seab see ohtu sidevõrgu toimimise ja turvalisuse, sest sidevõrk vajab uuendamist nii riist- kui ka tarkvara puhul.
2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne.
Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.
Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab, et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata8.
Lõikes 4 täpsustatakse, et tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides nõudest hinnata ohtu julgeolekule ja võtta seda hankimise käigus arvesse. Piirdutakse üksnes tegevusloaga võrguettevõtjatega, kuna nemad osutavad avalikku võrguteenust.

ELTS § 67 lg 9
Seaduse § 67 lõikes 9 täpsustatakse, et § 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrit jagades toimub kauplemisperioodil tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine. Saldeerimine pikema ajavälba puhul ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise ja mõju elektribörsi hinnale. Näiteks aasta jooksul saldeeritav elektrienergia toob kaasa olukorra mil suvel toodetud elektrit kasutavad tarbijad talvel, kuigi talveperioodil toodetud elekter on kallim – see on mõnes EL riigis toonud kaasa olukorra, kus suvel on sadadesse eurodesse küündivad negatiivsed elektrihinnad ja talvel tuleb elektrimüüjal soetada tarbijale müügiks kallimat elektrienergiat, mille eest tarbija ei tasu kuna ta saldeerib suvel toodetud elektrit oma talvisest tarbimisest. Elektri börsihinnad, mis ei peegelda elektrituru tegelikku olukorda, võivad tuua kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimise ja ohud varustuskindlusele. Tarbijatevahelise kokkuleppe all on mõeldud seda, et tarbijad, nt korteriühistu liikmed, lepivad kokku, millised korterid osalevad elektri jagamises ja millistel alustel elektrit jagatakse. Näiteks võivad korteriühistu liikmed leppida kokku, et jagamise aluseks võetakse korterite põrandapind, või otsustada jätta elektri jagamisest kõrvale korterid, kes ei ole taastuvelektri tootmisseadme rajamisse panustanud.

ELTS § 70 lg 8
Muudetakse § 70 lõike 8 sõnastust, mida täiendatakse nõudega anda teavet muu hulgas ka paindliku liitumise võimaluste kohta. Direktiivist lisanduv nõue loob kohustuse võrguettevõtjale anda muuhulgas infot ka paindliku ühenduse loomise võimalikkuse kohta ülekoormatud piirkondades, seda muidugi konfidentsiaalsuse nõuet silmas pidades.

ELTS § 72 lg 4
Seadust täiendatakse § 72 lõike 4 teist lauset Konkurentsiameti kasutatava võrgutasude metoodika asjus. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peaks arvestama, et võrgutasud peavad pakkuma võrguettevõtjatele stiimuleid kasutada paindlikkusteenuseid, eelkõige tarbimiskaja ja energia salvestamist. Võrguettevõtjal puudub muidu võimalus arendada uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. Võrgutariifid tuleb kavandada nii, et neis võetaks arvesse võrguettevõtjate tegevus- ja kapitalikulusid või mõlema tõhusat kombinatsiooni, et elektrisüsteemi kulutõhusalt käitada. Kulude kajastamise nõue ei tohiks piirata võimalust jaotada kulud tõhusalt ümber, kui kohaldatakse ajapõhiseid võrgutasusid. See aitab taastuvatest energiaallikatest saadud energiat võimalikult väheste kuludega rohkem elektrisüsteemi lõimida ja võimaldaks lõpptarbijatel oma paindlikkuslahendusi väärtustada. Konkurentsiametil on keskne roll piisavate investeeringute tagamisel võrgu vajalikuks arendamiseks, laiendamiseks ja tugevdamiseks. Konkurentsiamet peab edendama selle investeeringu kasutamist, ergutades võrgu arendamist, et tulla toime taastuvenergia tootmisega, sealhulgas vajaduse korral taastuvenergia eelisarendusaladel.

ELTS § 751 lg 4
Punktiga tunnistatakse § 751 lõige 4 kehtetuks bürokraatia vähendamiseks. Elektrituruseaduses ei ole vaja sätestada eraldi audiitori kontrolli reklaami ja arvete info osas, kuna see on juba kaetud reklaamiseaduse, tarbijakaitseseaduse ja raamatupidamise seadusega. Reklaamiseadus (§ 3 ja § 4) sätestab, et reklaam peab olema tõene, selge ja mitteeksitav ning keelatud on reklaam, mis jätab tarbijale eksliku mulje. Tarbijakaitseseadus (§ 16 ja § 27) keelab ebaausa kaubandustava, sealhulgas eksitava info toote omaduste kohta ning nõuab, et esitatud teave (sh arvetel ja pakkumistes) oleks arusaadav ja täpne. Raamatupidamise seadus ja rahanduse järelevalve normid võimaldavad juba audiitoril hinnata ettevõtte aruandluse ning tegevuse usaldusväärsust, sealhulgas taastuvenergia väiteid.

ELTS § 761 lg 2 – 22
Paragrahvis 761 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks.

ELTS § 761 lg 24 ja 25
Seadust täiendatakse uute lõigetega, millega sätestatakse konkursi väljakuulutamise teavitus (§ 761 lg 24). Uue lõikega 25 sätestatakse, et üldteenuse osutamise konkursi kord kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

ELTS § 762 lg 1 ja 2
Paragrahvis 762 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks.

ELTS § 762 lg 3 ja 4
Seaduse § 762 täiendatakse uute lõigetega 3 ja 4 tagamaks üldteenuse osutamise jätkuvus ja tarbijate jaoks üleminek ühelt müüjalt teisele võimalikult sujuvalt.

ELTS § 871 lg 43
Seadust täiendatakse § 871 lõike 43-ga, mis loob võimaluse alates 2025. aasta 13. juunist sõlmitud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta ning erinevatele tootmise tehnoloogiatele on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 4 tootmise alustamiseks erinev aeg. Käesoleva muudatusega nähakse ette võimalus pikendada liitumistaotluses toodud tootmise tehnoloogia muutmise taotluse korral ühekordselt tootmise alustamiseks ette nähtud aega vastavalt sellele tehnoloogiale kehtivale tootmise alustamiseks ette nähtud ajale. Näiteks ei ole realistlik, et kui esmane liitumistaotlus pärast 2025. aasta 13. juunit ehk lähtudes uuest, fikseeritud liitumistasude kontseptsioonist tehti päikesepaneelide rajamiseks (millele kehtib tootmise alustamiseks ette nähtud üheaastane periood) ning seejärel esitati taotlus toomise tehnoloogia muutmiseks näiteks tuulepargi rajamiseks maismaale, oleks võimalik esialgsele tehnoloogiale kehtinud ühe aasta jooksul selle maismaatuulepark valmis saada. Seega nähakse seaduses ette võimalus ühekordselt seda perioodi pikendada. Võimalik, et näiteks maismaatuulepargi tehnoloogia muutmisel liitumistaotluses päikesepaneelideks ei lähegi ajapikendust enam tarvis, kuid see võimalus käesoleva seadusemuudatusega siiski luuakse.

ELTS § 871 lg 53
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 53, mis loob võimaluse alates 2025. aasta 13. juunist sõlmitud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta. Seadusemuudatus kehtib vaid uutele liitumistaotlustele ning senistele taotlustele jääb kehtima võimalus muuta tootmistehnoloogiat vaid kütuse põletamisel, vesinikul või salvestamisel põhinevaks elektritootmiseks. Samuti jääb kehtima võimalus lisada liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid kuni ei suurendata liitumislepingus sätestatud tootmissuunalist võimsust. Seoses 2025. aasta 13. juunil rakendunud uue ülekandevõrguga liitumise kontseptsiooniga on kadunud ära vajadus võrguvõimsust mõnes ülekandevõrgu osas mõne vähem eeltööd vajava tootmistehnoloogiaga broneerida, kuna üle Eesti kehtivad uue kontseptsiooni järgi olemasolevas ülekandevõrgus võrgutugevdustele ja võrguühenduse rajamisele ülekandevõrguhalduri veebilehel avalikustatud ning Konkurentsiameti kinnitatud metoodikale tuginevad fikseeritud hinnad.

ELTS § 871 lg 64
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 64, millega nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise erisus kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmetele (s.o mikrotootjatele) ehk kui ülejäänud tootjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel vähemalt ühe kauplemisperioodi jooksul mõõdetult kasutama oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses, siis kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmed on tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust täielikult vabastatud. Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu norm kehtestati 17. märtsil 2023 ning erisus mikrotootjatele kehtestatakse tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast.
Seega edaspidi rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu üle 15 kW tootmisseadmetele, kuid mitte enam tootmisseadmetele võimsusega kuni 15 kW (kaasa arvatud)

ELTS § 871 lg 7
Muudatusega laiendatakse tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise aluseid saartalitlusvõime tagamise teenuses osutamise juhul. Samuti nähakse seadusemuudatusega ette võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse kasutamise kohustus 95 protsendi ulatuses (sarnaselt juba kehtivale liitumislepingujärgse tootmissuunalise võimsuse 95 protsendi ulatuses kasutamise kohustusele). Kui seadusemuudatuse algse eelnõu alusel eksisteeriks tootjaliitumine võimsusega 100 MVA ja kui tootja toodab alakasutustasu arvestusperioodil 94% lepingulisest võimusest, siis peab võrguettevõtja talle esitama alakasutustasu nõude algse eelnõu teksti alusel 6% ulatuses. Seaduse täpsustuse järel tuleks aga arvesse võtta, et tootmiskohustus ise ei ole enam 100%, vaid on 95% lepingulisest võimusest ning sel juhul tuleb tootjale esitada alakasutustasu nõue 1% tootmisvõimuse ulatuses.

Selline veidi suurem paindlikkus on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100% lepingulise võimsuse saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski oma lepingulise tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks ainult jäiga 100% võimsuse tootmisnõude tõttu. Täpsustus täidab jätkuvalt seaduse mõtet ja eeldab, et liitumislepinguga tootmisseade on lubatud ulatuses valminud või olemasolevat, võrgulepinguga tootmisseadet kasutatakse pea maksimaalses ulatuses.

ELTS § 871 lg 73
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 73 sarnaselt liitumislepingutele kehtiva erisusega sama seaduse lõikes 64 ka kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmissuunalistele võrgulepingutele selliselt, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu, mida on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 ei kohaldata kuni 15 kW tootmissuunalise võimsusega turuosalistele.

ELTS § 90 lg 14–15
Seaduse paragrahvi § 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15. Tarbijatel on õigus kasutada oma võrguettevõtja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda võrguettevõtjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks võrguettevõtjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.

Võrgust lahtiühendamise keeld kehtib üksnes vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude suhtes ja kohtuvälise menetluse kuritarvitamist (sh menetluse ajal edasiste arvete tasumata jätmist) tuleb vältida.

Võrguettevõtjad ja tarbijad peavad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergiat tarnima ja selle eest maksma, ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest.

Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus toimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud.

Ühtlasi kehtib võrguühenduse katkestamise tähtajaline keeld ainult juhul, kui kaebus on esitatud võrguettevõtja vastu. ELTS § 90 lg 1 kohaselt on võrguühenduse katkestamise õigus üksnes võrguettevõtjal ja üksnes juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrgutasu või üldteenuse/avatud tarne katkemise eest makstava tasu. Seega ei tohiks kaebuse esitamine elektrimüüja vastu takistada võrguettevõtjal võrguühendust katkestada, kui võrguühenduse katkestamise põhjuseks on võrguettevõtjale võrguteenuse tasu maksmata jätmine.

Müüja poolt võrguettevõtjale tehtava taotlusega tarbija võrguühenduse katkestamiseks saab toimuda juhul, kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu nõuded elektrimüüjale, kes on sõlminud võrguettevõtjaga lepingu ühisarve esitamiseks. Need elektrimüüjad saavad võrguettevõtjalt tellida võrguühenduse katkestuse, kui tarbija on elektrimüüjale jätnud võrguteenuse eest tasu maksmata. Samas on võrguettevõtjal soov või vajadus teatud olukorras võrguühenduse katkestamisest keelduda või seda edasi lükata. Näiteks, kui võlgnevuses olev tarbija on elutähtsa teenuse osutaja, samuti kui katkestada soovitakse eratarbija võrguühendust pühade ajal ja nädalavahetustel.

ELTS § 92 lg 42
Seaduse §-i 92 täiendatakse lõikega 42. Tarbijatel on õigus kasutada oma elektrimüüja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda elektrimüüjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks elektrimüüjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.

Elektrimüüjad ja tarbijad peavad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergiat tarnima ja selle eest maksma, ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest.

Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus toimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud.
ELTS § 93 lg 42
Seaduse § 93 täiendatakse lõikega 42, mille kohaselt teostab käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud nõuete üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet (TTJA). TTJA teostab järelevalvet ka ESS analoogsetele sätetele, mistõttu on mõistlik ka ELTS alusel kehtestatud nõuetele järelevalve teostamisel analoogselt jätkata.

ELTS § 93 lg 6 p 11
Seaduse § 93 lõike 6 punkti 11 muudetakse ja lisatakse REMIT määruse esimesel viitamisel määruse täispikk pealkiri.

ELTS § 93 lg 6 p 81
Seaduse § 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81. Konkurentsiamet kontrollib, kas avatud tarnija on fikseeritud lepingute pakkumisel riskimaandusstrateegiad kasutusele võtnud, ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente9, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.

ELTS § 93 lg 6 p 221
Seaduse § 93 lõiget 6 punkti 221 muudetakse ja täpsustatakse direktiivist tulenevalt Konkurentsiameti ülesannet jälgida, et turuosalised ei seaks takistusi ega piiranguid omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele. Nimistut täiendatakse hajutatud energiatootmise ja võrguga ühendamise, energiajagamise ning taastuvenergiakogukondade arendamisega.

ELTS § 93 lg 12
Seadust täiendatakse §-i 93 lõikega 12, millega tuuakse elektrituruseaduses välja, et Konkurentsiametil on alates 11. aprillist 2024 kehtima hakanud REMIT määruse kohased pädevused teostada järelevalvet ja määrata karistusi. Kuigi määrus on otsekohalduv ja siseriiklikku õigusesse määruseid üle ei võeta, võib määruse rakendamise tõhustamiseks olla vajalik teatud sätteid siseriiklikus õiguses viidata või vastavalt määruses sätestatule täpsustada (nt trahvimäärade osas). Näiteks on Konkurentsiametil õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle või uurimisi ning nõuda REMIT määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete võtmist. Täpsemalt on REMIT artikkel 13 punkt 2 kohaselt Konkurentsiametil õigus minimaalselt järgmistele uurimis- ja jõustamisvolitustele:
a) omada juurdepääsu kõigile vajalikele dokumentidele hoolimata nende vormist ja saada nende dokumentide koopiad;
b) nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid või volitavaid isikuid selgitusi andma;
c) korraldada kohapeal kontrolle;
d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta;
e) nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse või selle kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega;
f) taotleda kohtult vara külmutamist või arestimist;
g) taotleda, et kohus või pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu.


Eelnevalt nimetatud volitusi tuleb täita kooskõlas siseriikliku õigusega. REMIT artikkel 13 lõike 1 kohaselt tagab liikmesriik, et Konkurentsiametil oleks kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud volitused olemas. Käesolev muudatus tagab, et Konkurentsiametil oleks sõnaselge järelevalvevolitus kõigi REMIT nõuete üle. Analoogselt on lahendatud väärtpaberituruseaduse (VPTS) kohaselt Finantsintspektsiooni õigused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalvet teostada (VPTS § 230 lõige 7).

Kehtiva ELTS § 93 lõige 6 punkti 11 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet REMIT nõuete täitmist ja ELTS § 1014 kohaselt saab Konkurentsiamet karistada rahatrahviga enne 2024. a 11. aprilli kehtinud REMIT määruse artiklites 3-5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest (täpsemalt siseteabel põhineva kauplemise keelu, siseteabe avaldamise kohustuse ja turuga manipuleerimise keelu rikkumise eest). Alates 11. aprillist 2024 klehtima hakanud REMIT määruse kohaselt laieneb Konkurentsiameti pädevus teostada järelevalvet ja määrata karistusi lisaks eelnevalt mainitud valdkondades ka algoritmkauplemise, andmete kogumise, turuosaliste registreerimise, turu kuritarvitamise keelu, teabe andmise ja ametialaste tehingute vahendamise nõuete rikkumise eest. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punkti 6 alusel, et Konkurentsiametil on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. Muudatusettepaneku tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada turuosaliste teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi.

Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri hulgiturule või lõpptarbijatele.

Turuosalisteks on antud juhul elektri süsteemihaldur Elering ning elektri hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad.

ELTS § 95 lg 4
Seaduse § 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Sunniraha määrad on ajale jalgu jäänud ning neid tuleb uuendada.

ELTS § 95 lg 41–43
Seaduse §-i 95 täiendatakse lõigetega 41–43, mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendatavat sunniraha. Näiteks võib amet nõuda ELTS § 58 lõike 4 alusel tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva ELTS § 58 lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. Amet saab teha ettekirjutuse, et isik esitaks nõutud teabe. Teave ja selgitused erinevad andmed turuosalise osas, mis on vajalikud järelevalvetegemiseks. Nõutud teave võib olla vastavalt vajadusele nt isiku kauplemisandmed või selgitused tema kauplemisstrateegia kohta. Juhul kui isik nõutud teavet ei esita, saab Konkurentsiamet määrata sunniraha ja selle sisse nõuda ning seda seni kuni isik ametile teabe esitab.

§ 95 lõigetes 41 ning 42 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides10 sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses kehtib alates 2013. aastast sunniraha määr 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisest ning juriidilisest isiku elektriettevõtjale määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju.

§ 95 lõikes 43 nähakse ette põhivõrguettevõtjale määratav sunniraha maksimummäär käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise korral, milleks on üheksa miljonit eurot.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Näiteks ELTS §‑s 73 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasud ning §-s 74 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrgutasud avaldada. Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks Elektrilevi OÜ-l on üle 533 000 võrguteenuse kliendi11, kellelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

ELTS § 1011 lg 2
Muudetakse § 1011 lõiget 2, senine trahvimäär 3200 eurot juriidilise isiku puhul asendatakse trahvimääraga 400 000 eurot. Muudatus on vajalik, et tagada rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide tõhusus. Kehtiv trahvimäär 3200 eurot kehtivad aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumisi ennetavat mõju. Trahvimäär on kooskõlas karistusseadustiku (KarS) § 47 lõikega 2, mille kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot.

ELTS § 1014
Tunnistatakse kehtetuks § 1014, kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 1016–10110 ja muudetakse §-i 1031.

Konkurentsiamet on seni ELTS § 1014 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. Amet määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.12

ELTS § 1016
Seadust täiendatakse §-ga 1016. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1016 alusel kehtestatakse trahvid sisteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest. Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale.13 Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud.

Siseteavet valdavatel isikutel on keelatud:
a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt14 omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;
b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;
c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud.
Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised:
a) hulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
d) turuosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
e) siseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele.
Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist.

ELTS § 1017
Seadust täiendatakse §-ga 1017. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.
Seaduse § 1017 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest.
Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab.
Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist.

ELTS § 1018
Seadust täiendatakse §-ga 1018. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1018 alusel kehtestatakse trahvid elektri hulgimüügiturul manipuleerimise eest.

Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

Turuga manipuleerimise alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,
i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta.
b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui
i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või
ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas.
c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.
Turuga manipuleerimise katse alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et:
i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,
ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või
b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid.
Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks.

ELTS § 1019
Seadust täiendatakse §-ga 1019. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1019 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER-ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori (Eestis Konkurentsiamet) juures, kus on nende asu- või elukoht.
Turuosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.15

Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER-ile, ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv.

ELTS § 10110
Seadust täiendatakse §-ga 10110. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 10110 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest.

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“), kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda REMIT määruse artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER‑ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata.

Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustusi rikutakse.

ELTS § 103 lg 1 ja 2
Seaduse §-s 103 muudetakse kehtestatud trahvimäärasid Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest. Füüsilise isiku poolt toime pandud rikkumise puhul suurendatakse trahvimäära 100 trahviühikult 300 trahviühikule ja juriidilise isiku trahvimäära piiri 1300 eurolt 1 000 000 eurole. Kehtiv trahvimäär 1300 eurot kehtib aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumisi ennetavat mõju. Uus trahvimäär on ühtlustatud maksimaalsete trahvimääradega ELTS § 1011 lõikes 2, §-s 1013 ja § 1014 lõikes 2. Trahvimäärad on kooskõlas KarS § 47 lõikega 1, mille kohaselt on maksimaalne trahviühikute arv 300 ja trahviühiku suurus on 8 eurot ning KarS § 47 lõikega 4, mille kohaselt võib juriidilise isikule võib muu seadus ette näha rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.



ELTS § 1031
Seadust täiendatakse §-ga 1031 ja kehtestatakse andmete kogumise nõude rikkumisele kehtivad trahvimäärad. Andmete kogumise nõuded on sätestatud REMIT määruse artiklis 8.

ELTS § 105 lg 2
Paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“ ehk suurendatakse juriidiliste isikule määratavat maksimaalset trahvimäära teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral.

ELTS § 106
Muudatusega kehtestatakse väärtegude aegumistähtaeg 5 aastat. Kehtiv karistusseadustiku (KarS) § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viieaastase aegumistähtaja. Võttes arvesse elektri hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud.

ELTS § 1113 lg 171
Seaduse § 1113 lõike 171 sõnastust muudetakse selliselt, et alla 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võimsuse liitumis- ja võrgulepingu omanikele rakendub käesoleva seadusega loodud leevendus tagasiulatuvalt alates tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu esmakordsest rakendamisest alates 2023. aasta 17. märtsist.

ELTS § 1113 lg 18
Seaduse täiendamise vajadus on tingitud asjaolust, et praktikas esines sätte väära tõlgendust ning puudus sätte sisu üheselt mõistetavus. Eksitava tõlgenduse kohaselt võis muudetavat lõiget mõista viisil, et alakasutustasu rakendamise erisus kohaldub automaatselt igale tootmisseadmele, mis asub riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal sõltumata asjaolust, kas riigikaitseline piirang on selle tootmisseadme rajamist ning sellega elektrienergia tootmist takistanud või takistab seda tulevikus. Samuti vajab selgitamist, et kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse alakasutustasu vabastust muuhulgas ka võrgulepingu suhtes, kuna põhivõrgus liitunud võimsus, mille puhul on tootmisseade rajamata, on fikseeritud ka võrgulepingus. Kuigi muudetavat sätet tuli mõista juba alates selle lisamisest seadusesse 2023. aastal vastavalt järgnevale selgitusele, siis muudatuse kohaselt rõhutatakse asjaolu, et alakasutustasust ei ole vabastatud riigikaitselise piiranguga alal selline juba rajatud tootmisseade, mille puhul piiranguala olemasolu sisuliselt ei takista elektrienergia tootmist ega sellega jätkamist. Alakasutustasu rakendamise erisus ei laiene automaatselt kõikidele tootmisseadmetele, mis asuvad osaliselt või täielikult riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal, vaid sõltub reaalsest rajamise ja elektrienergia tootmise takistamisest.

Seega olukorras, kus tootja on sõlminud tootmissuunalise ajutise võrgulepingu või alalise võrgulepingu tootmisvõimsuse kasutamiseks 70 MVA ulatuses ning lepingulist võimsust on riigikaitselise piiranguga alal juba rajatud tuulikutega 40 MVA ulatuses kasutatud (toodetud elektrienergiat), siis ei ole nimetatud 40 MVA puhul tegemist elektrienergia tootmist või tootmisega jätkamist takistava sisulise takistusega ELTS § 1113 lg 18 tähenduses.

Samuti ei ole alakasutustasust vabastatud rajatavad tootmisseadmed, mis planeeritakse ja rajatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonda, kuid mille puhul piiranguala ei takista sisuliselt nende rajamist. Ehk juhul kui riigikaitselise piiranguga alal kehtib rajatavale tuulepargile kõrguspiirang, siis madalama tuulepargi saab siiski rajada ning olemasolevate tuuleparkidega, millel on kehtiv võrguleping, tuleb tootmissuunaline võimsus kasutusele võtta, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. . Seega olukorras, kus tootjal ei ole lubatud piirangualal püstitada tuulikuid maksimaalse tipukõrgusega 240 meetrit, kuid lubatud on püstitada tuulikuid maksimaalse kõrgusega 100 meetrit, siis sellisel juhul ei ole tegemist riigikaitseliste piirangutest tuleneva sisulise takistusega, mis takistab lepingulise tootmisvõimsuse kasutamist. Sarnaselt juhul kui põlevkivielektrijaamad on riigikaitselise piiranguga alal võrguga ühendatud ja sisulisi takistusi nende tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmiseks ei ole, tuleb tootmissuunalist võimsust kasutada, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. Seega juhul, kui riigikaitselise piiranguga alal on juba rajatud põlevkivielektrijaam, mis on võrguga ühendatud, siis puudub sisuline taksitus sellega elektrienergia tootmiseks. Samuti olukorras, kus riigikaitselise piiranguga alal paikneb juba rajatud põlevkivielektrijaam või sinna planeeritakse uue põlevkivielektrijaama rajamist (või muul tehnoloogial põhinev elektrijaam), kuid piirangualal on keelatud uute tuuleelektrijaama rajamine ning alternatiivina ei ole lubatud ka väiksema kõrgusega tuulikute rajamist, siis on tegemist sisulise piiranguga ainult uue tuuleelektrijaama rajamisel.

Sätte sõnastuse täiendamine ei muuda seni kehtinud lõiget sisuliselt, kuna 2023. aasta 17. märtsist kehtestatud normi tuli juba algselt eelnevalt kirjeldatud viisil mõista, seda on sellisel viisil rakendatud ja sellest lähtuvalt on ka käesoleva selgituse mõju sätte tõlgendamisel tagasiulatuv.

ELTS § 1113 lg 28–30
Seadust täiendatakse § 1113 lõikega 28. Lisatava lõike 28 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab näiteks korteriühistul platvormil elektrijagamises osalemiseks end registreerida ja määratleda põhimõtted, mille alusel korterielanike vahel elektrit jagatakse. Liides koondab endas kauplemisperioodide kaupa saldeeritud mõõteandmed ja edastab need võrguettevõtjale, kes vastutab osutatud võrguteenuse eest arveldamise ja mõõteandmete elektrimüüjale edastamise eest.

Lisaks täiendatakse § 1113 lõikega 29, mis sätestab võrguettevõtjale kohustuse korraldada üldteenuse osutaja leidmise konkurss alates 2027. aasta 1. juunist, kuid mille kohaselt ei muuda konkursi korraldamise kohustus kehtetuks enne eelnõu jõustumist sõlmitud lepinguid üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral.

Sama paragrahvi lisatav lõige 30 sätestab, et enne käesoleva seaduse muudatuste jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 30. aprillil 2026, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid.

ELTS-i täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024)“.

3.2. Maagaasiseaduse muutmine

MGS § 372 lg 21
Seadust täiendatakse MGS §-i 372 lõikega 21. Muudatusega antakse Konkurentsiametile selgesõnaline õigus kasutada kõiki REMIT määruses sätestatud järelevalvevolitusi. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punktist 6 lähtuvalt, et Konkurentsiametil on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. Muudatusettepaneku tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada turuosaliste teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi.

Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri või gaasi hulgiturule või lõpptarbijatele.

Turuosalisteks on antud juhul gaasi süsteemihaldur Elering ning gaasi hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad.

MGS § 382
Seaduse §-i 382 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

Seaduse §-i 382 lisatakse lõiked 2 ja 3, mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendatavat sunniraha.

Lõigetes 2 ning 3 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides16 sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata esimesel korral kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisele ning juriidilisele isikule määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Näiteks MGS § 23 lg-s 4 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrguteenuste ning § 23 lg-s 6 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrguteenuste hinnad avaldada. Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks AS-il Gaasivõrk jaotusvõrguga on ühendatud ligi 45 000 tarbimispunkti17, millega seotud tarbijatelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

MGS § 442
Tunnistatakse kehtetuks § 442, kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 448–4413.

Konkurentsiamet on seni MGS § 442 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.18

MGS § 448
Seadust täiendatakse §-ga 448. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 448 alusel kehtestatakse trahvid sisteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest.

Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale.19 Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud.

Siseteavet valdavatel isikutel on keelatud:
a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt20 omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;
b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;
c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud.
Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.
Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised:
a) hulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
d) turuosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
e) siseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele.
Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist.

MGS § 449
Seadust täiendatakse §-ga 449. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 449 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab.

Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist.

MGS § 4410
Seadust täiendatakse §-ga 4410. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4410 alusel kehtestatakse trahvid gaasi hulgimüügiturul manipuleerimise eest.

Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

Turuga manipuleerimine alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,
i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui
i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või
ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas; või c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.
Turuga manipuleerimise katse alla liigituvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et:
i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,
ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või
b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid.
Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks.

MGS § 4411
Seadust täiendatakse §-ga 4411. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4411 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER-ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori juures, kus on nende asu- või elukoht.

Turuosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.21

Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER-ile, ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv.

MGS § 4412
Seadust täiendatakse §-ga 4412. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4412 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest.

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“), kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER-ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata.

Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustusi rikutakse.

MGS § 4413
Seadust täiendatakse §-ga 4413. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Paragrahvi 4413 alusel kehtestatakse trahvid andmete kogumise nõude rikkumise eest. Andmete kogumise nõuded on sätestatud REMIT artiklis 8.

MGS § 45
Seaduse § 45 täiendamisega kehtestatakse väärtegude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiv KarS‑i § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viieaastase aegumistähtaja. Võttes arvesse gaasi hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud.

MGS § 487
Seadust täiendatakse § 487, millega sätestatakse, et enne käesoleva seaduse muudatuse jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 30. aprillil 2026, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid.

3.3. Riigihangete seaduse muutmine

Muudetakse seaduse § 154 lõike 2 sõnastust. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/25/EL (edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi gaasi, soojuse, elektri, vee, transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest, kui need tegevused on liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus vabastatakse konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon (RHS § 154 lg 1). Teadaolevalt on Euroopa Komisjon heaks kiitnud elektri sektoris riigihangete tegemisest vabastamise vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Rootsi, Holland ja Soome22.

Eelnõu koostaja hinnangul vastavad eelnimetatud tegevused erandi taotlemise tingimustele ka Eestis, ehk täpsemalt, tegu on Eestis konkurentsile avatud valdkondadega.

Erandi saamine tooks märgatavat kasu energia tootmise turule tervikuna. Erandi saamine vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke. Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada hangete läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine.

Seaduse muudatuse eesmärk on vabastada ka Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste riikide õigusruumile vastav võimalus ka sektori tegutsevale turuosalisele.

Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et riigihangete seadus ei anna hetkel õigust hankijatel endil esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või hankijad, kuid seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad. Riigihangete seadus viitab hetkel üksnes erandile §-s 154, sätestades, et erandi andmise otsus tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab, et kõnealuse erandi taotluse saab vastavalt direktiivi artikli 35(1) kohaselt esitada Euroopa Komisjonile üksnes liikmesriik ise. Eelnõu koostaja juhib tähelepanu sellele, et paljudes teistes liikmesriikides nagu näiteks Leedus, Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis, Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile muutuks riigihangete regulatsioon paindlikumaks, ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessi osas kontrolli. Seda põhjusel, et Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi hinnangu saamiseks turu olukorra kohta.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei lisata elektrituruseadusesse uusi termineid, kuid võetakse kasutusele uus lühend „paindlik liitumine“. Paindlik liitumine kujutab endast paindlikku võrguga ühendamist, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Üldjuhul võimaldatakse paindlikku liitumist tähtajaliselt kuid tähtajatult saab liituda piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944. Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa 1).
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemasid:
• avatud tarnija riskimaandusstrateegia tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel;
• võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus;
• tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest;
• elektri jagamine hoone piires;
• riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides;
• Eestis energia tootmise ja müümisega seonduvate tegevuste vabastamine riigihangete reeglitest;
• elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine;
• liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine;
• elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused;
• REMIT-määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks.

Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2023. a turuosa 3%). 2021. aastal omandas Elektrilevi OÜ Imatra Elektri AS-i ning Elektrilevi turuosa suurenes sellega 91%-ni.

Eestis tegutseb praegu 16 sõltumatut elektrimüüjat, kes pakuvad elektrienergiat lõpptarbijatele. Suurim neist on Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50%, kuid turul on ka mitmeid teisi aktiivseid pakkujaid, nagu Elektrum Eesti OÜ, Ignitis Eesti OÜ, 220 Energia OÜ ja Alexela Energia Teenused AS.​

80% tarbijatest omavad elektrilepingut ja 20% tarbijatest kasutavad üldteenust.

Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut; ettevõtjad – 2023. aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut.

Elektrilevi võrgus on mikrotootja kuni 15 kW maksimaalse võimsusega tootmisseade, mikrotootjaid on Elektrilevi võrgus 2025. aasta juunikuu seisuga 13 700, tootmisvõimsusega 143 MW (võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW). Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel on erinev tootmisseadme võimsusest, sest võrguettevõtjal võib olla elektritootjatega võrku antav võimsus kokku lepitud väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokkulepe, et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud.

6.1. Avatud tarnija riskimaandusstrateegiad
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Seepärast seatakse tarnijatele kohustuseks kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumisel riskid asjakohaselt maandada.
Riskimaandusstrateegia on meetmete kogum, mille eesmärk on vähendada võimalike kahjulike sündmuste mõju – antud juhul elektrimüüja jaoks. Elektriturg on hinnakõikumistele väga tundlik ning seetõttu on oluline kaitsta ettevõtte tulusid ja tegevust ootamatute hinnatõusude või -languste, tarbimisvigade ja muude riskide eest.
Eestis tegutsevad elektrimüüjad juba kasutavad erinevaid riskide maandamise strateegiaid, et kaitsta end elektrihinna volatiilsuse, tururiski ja portfellihalduse probleemide eest. Seega seadusemuudatus elektrimüüjatele olulist muutust kaasa ei too, kuid riskide maandamise positiivsed mõjud elektrimüüjatele ja laiemalt turule on märkimisväärsed.
Suurim elektrimüüja Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50% ning kellel on oma tootmisportfell, maandab riske ka vertikaalse integratsiooni kaudu – neil on nii tootmine kui jaemüük, mis võimaldab siseselt hinnakõikumisi tasakaalustada23.
Eesti Energia riskide maandamise strateegia, mis põhineb vertikaalsel integratsioonil, tähendab, et ettevõte omab ja kontrollib kogu väärtusahelat alates elektri tootmisest kuni selle jaemüügini. See võimaldab neil tasakaalustada hinnakõikumisi ja vähendada tururiski.​
Eesti Energia kontserni kuuluvad erinevad tootmisüksused, sealhulgas Enefit Power, mis toodab elektrit põlevkivist, ning Enefit Green, mis keskendub taastuvenergia tootmisele. Lisaks tegeleb kontsern elektri jaemüügiga. See struktuur võimaldab ettevõttel hallata riske, mis on seotud elektri hinna kõikumisega turul, kuna nad saavad oma tootmis- ja müügitegevusi koordineerida.​24
Eesti Energia kasutab ka finantsinstrumente, näiteks tuletistehinguid, et maandada elektri, CO₂ kvootide ja naftaga seotud hinnariske. 2023. aastaks oli kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon 4,0 TWh keskmise hinnaga 103,3 EUR/MWh ning 2024. aastaks 3,1 TWh keskmise hinnaga 67,7 EUR/MWh.25
Kontserni juhtkond on rõhutanud, et mitmekesine varade struktuur ja vertikaalne integratsioon aitavad neil paremini toime tulla muutliku turuolukorraga.
Väiksemad müüjad, kes ise ei tooda, st. kelle portfellis ei ole elektritootmist, võivad kasutada börsipõhiste pakettide kõrval maandatud riskiga (hedge) fikseeritud pakette, ostes varakult endale elektrienergiat turult ette või kasutades sobivaid finantsinstrumente.

Fikseeritud hinnaga elektrilepingute mõju on oluline nii elektrimüüja kui tarbija (ja kogu elektrituru) seisukohast.
Positiivse mõjuna elektrimüüjale saab välja tuua rahavoo prognoositavuse (müüja teab ette millise hinnaga müüb), kliendisuhete tugevnemise (fikseeritud pakett annab kliendile turvatunde ehk pikemad lepingud ning väiksem portfellist lahkumise risk) ja konkurentsieelise (fikseeritud hinda pakkuv müüja mõjub kui stabiilne ja usaldusväärne partner).

Positiivsete mõjudena tarbijale saab välja tuua eelarve planeerimise lihtsuse (elektriarve on paremini ette teada) ning asjaolu, et klient on kaitstud turuhindade järsu tõusu eest (nt võimalikud talvised hinnahüpped).
Negatiivsete mõjudena saab välja tuua, et tarbija ei saa kasu hinnalangusest, kui börsihind langeb, sest klient maksab siis endiselt fikseeritud kõrgemat hinda ning lepingulist jäikust, sest tavaliselt on fikseeritud pakettidega seotud trahvid või piirangud lepingust ennetähtaegsel lahkumisel.

Mõjudena elektriturule üldiselt võib välja tuua turustabiilsuse suurenemise – vähem ebakindlust ja hinnavolatiilsuse mõju lõpptarbijatele. Samas kaotavad hinnasignaalid oma mõjus juhul kui suur osa tarbijad on fikseeritud hinna valinud ning ei reageeri seega turuhindadele (nt ei vähenda tarbimist kõrge hinnaga tundidel).

Konkurentsiametile lisandub muudatusega ülesanne kontrollida elektrimüüjate riskimaandusstrateegiate kasutuselevõttu, kuid kuna järelevalve toimub ilma üksikute strateegiate ja riskipositsioonide sisulise analüüsita, on halduskoormuse mõistes muudatus ebaoluline.
6.2. Võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus

Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus võimaldada paindlikku elektrivõrguga liitumist piirkondades, kus elektrivõrkude vaba läbilaskevõimsus on piiratud või puudub. Nõudlus paindliku liitumise võimaluse järele elektrivõrgus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, eriti seoses taastuvenergia (s.o eelkõige päikese- ja tuuleenergia) laialdasema kasutuselevõtuga, energiasalvestite levikuga ning vajadusega paremini hallata koormusi ja võrguressursse.

Eestis on elektrivõrgu piiratud võimsus muutumas üha tõsisemaks probleemiks, eriti seoses taastuvenergia tootmise kiire kasvuga. Mitmed piirkonnad seisavad silmitsi väljakutsetega, kus võrgu läbilaskevõime on ammendumas või piir juba saavutatud. Saarte piirkonnas on elektrivõrkude töökindlus olnud probleemiks, eriti tormide ja lumesadude ajal. Valitsus on eraldanud täiendavaid vahendeid võrgu tugevdamiseks, kuid tööde lõplik valmimine võtab aega. Lääne- ja Kesk-Eestis on elektrivõrgu läbilaskevõime ammendumas. Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ on tõstnud liitumistasusid, et rahastada võrgu laiendamist ja parandada liitumisvõimalusi. Tallinna magalarajoonides (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe) kuna võib tekkida vajadus elektritarbimise roteerimiseks elektrinappuse korral. See tähendab, et elektrivarustust võidakse ajutiselt katkestada, et tagada võrgu stabiilsus. Järvamaal on Elektrilevi võrgus 696 elektritootjat, mis viitab aktiivsele taastuvenergia tootmisele piirkonnas. Kuigi otseseid võimsuspiiranguid ei mainita, võib suur tootjate arv viidata vajadusele võrgu tugevdamiseks.

Eestis on Elering AS ja Elektrilevi OÜ alustanud paindlike lahenduste piloteerimist, et võimaldada tootjatel liituda tingimuslikult (nt tootmise katkestus teatud pingeoludes või muu mitteturupõhine koormuse ümberjaotamine võrgus).

Võrguettevõtja halduskoormus suureneb oluliselt, sest paindliku liitumise võimaldamine eeldab uute liitumistingimuste väljatöötamist, paindlike liitumiste tasude arvestamise põhimõtete loomist, uute lepingutingimuste väljatöötamist ja tüüptingimuste muutmist, paindlike liitumise kokkulepete haldamise ja paindlike liitujate kaugjuhtimise tehnilise võimekuse loomist, juhtimiskeskusele paindlike liitumispunktide kohta uue infokanali loomist jne.
Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale kulu, millest olulisim on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM ehk Dynamic Capacity Management, dünaamiline võimsuste halduse süsteem) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada.

Elektrilevi on töötab välja paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimesed paindlikud liitujad (tootjad), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse sisuliselt käsitööna. Tarbimistingimustega paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub, kuivõrd tegemist on ka kogu maailmas veel võrdlemisi uudse kontseptsiooniga. Kui alates 500 kW tootmisseadmetel on kaugjuhtimise võimekus välja ehitatud, siis väiksema tootmisvõimsusega tootmisseadmete ning tarbijate kaugjuhtimiseks tuleb luua eraldi võimekus. Täpsemad lahendused on hetkel välja töötamisel ning eeldavad esmalt pilootprojektide etapi läbimist.

Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui arendatakse välja kaugjuhtimiseks vajalik IT süsteem. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata.
Samuti tuleb arvestada asjaolu, et seaduseelnõu koostamise ajal kehtivatest liitumistingimustest lähtudes on valdav osa liitumisega kaasnevatest investeeringutest liitujate endi kanda.

Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järgult laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgus. Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses.

Paindlike liitumiste kasutuselevõtt pakub mitmeid positiivseid mõjusid nii võrguettevõtjale, tootjatele kui ka tarbijatele.
Positiivsete mõjudena võrguettevõtjatele saab välja tuua efektiivsema võrguressursside kasutamise - paindlikud liitumised võimaldavad uusi tootjaid ja/või tarbijaid võrku ühendada ilma kohese vajaduseta võrguinvesteeringute järele. Võrk kasutatakse ära maksimaalse efektiivsusega, sh ööpäeva vältel dünaamiliselt.
Võimalus investeeringuid ajas hajutada – püsiva ja kuluka võrguarenduse saab teha alles siis, kui tootmisvõimsused on reaalselt realiseerunud. Parem saab olema ka süsteemi paindlikkus ja koormuse juhtimine. Võrk saab reageerida reaalajas muutuvatele koormustele ja tootmisele, tasakaalustades süsteemi paremini.

Elektritootjad (eriti taastuvenergia tootjad) saavad positiivse mõjuna arvestada kiirema võrku liitumisega. Paljud tootjad ei ole saanud liituda vaba võrguvõimsuse puudumise ja liitumisega kaasnevate suurte investeeringukulude tõttu. Paindlik liitumine võimaldab neil alustada tootmist, kuigi teatud tingimustega (nt katkestusvõimalus pinge- või koormusepiirangul). Paindlik liitumine toetab rohepöörde eesmärke, võimaldades päikese- ja tuuleenergia tootmise kiiremat laienemist ning motiveerib energiasalvestuse kasutuselevõttu. Tootjad saavad kombineerida tootmist salvestustehnoloogiatega, et paremini sobituda võrgu tingimustega (nt toota ja salvestada siis, kui võrguvõimsust on, ja müüa hiljem).

Tarbijatele loob paindlik liitumine rohkem valikuvõimalusi.
Suurtarbijad nagu ettevõtted ja tööstused saavad kasutada dünaamilisi võrguühendusi, kus nad tarbivad rohkem siis, kui võrgus on vaba võimsust – see võib vähendada nende elektrikulu.
Võimalik kasu võib tekkida ka hinnakujunduses. Tarbijad, kes nõustuvad paindlikkusega, võivad maksta vähem võrgu kasutamise eest, kuna nende võrguühendus on võrgu jaoks vähem koormav kui nende tarbijate võrguühendus, kes vajavad pidevalt vaba võrgu läbilaskevõime olemasolu.

Paindlikud liitumised pakuvad küll olulisi eeliseid, kuid nende rakendamisel tuleb arvestada ka võimalike negatiivsete mõjudega. Need riskid ja piirangud tulenevad tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest.
Vähem prognoositav süsteemikäitumine - kui paljud liitujad on tingimuslikud, muutub võrgu töö raskemini ennustatavaks ja tipukoormuste ajal võib olla keerulisem tagada stabiilsust.
Tootmise katkestused - paindlike liitumiste puhul peab tootja arvestama ootamatute katkestustega, kui võrk ei suuda toodangut vastu võtta (nt võrgu ülekoormus, pingepiirang).
See võib vähendada investeeringu tasuvust ja tekitada rahalist ebastabiilsust.
Vajadus lisaseadmete ja juhtimissüsteemide järele - paindlik liitumine nõuab sageli nutikaid mõõteseadmeid, reaalajas juhtimist ja kaugloetavaid süsteeme, mis võivad olla kallid.
Vähenenud turu konkurentsivõime - tootjad, kelle liitumine on piiratud või katkestatavate tingimustega, võivad saada ebavõrdse kohtlemise võrreldes „püsiliitujatega“.
Ebavõrdsus piirkondade vahel - paindlikke liitumisi pakutakse sageli just seal, kus püsiliitumine ei ole võimalik, mis võib jätta teatud piirkonnad „teisejärguliseks“ võrreldes teistega.

6.3. Tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest

Elektritarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju tarbijate elukvaliteedile, sotsiaalsele turvalisusele ja üldisele heaolule.

Tarbijavaidluste komisjoni poole on pöördunud 2022. aastal – 50 tarbijat, 2023. aastal – 57 tarbijat, 2024. aastal – 26 tarbijat ning 2025. aasta viie kuu jooksul – 6 tarbijat. Tarbijavaidlustes on poolteks füüsilisest isikust tarbija (ehk mittemajandustegevuses olev eraisik) ja kaupleja (ettevõte) ning poolte vahel peab olema lepinguline suhe ning vaidluses kaitstav võlaõiguslik nõue.

Pöördumistes on probleemina üldjuhul väljatoodud liitumise keerukust või kõrget hinnastamist, kuid kuna seal ei ole üldjuhul lepingulisi suhteid tekkinud, siis neid ei saa lahendada tarbijavaidlusena. Samuti on paljudel juhtudel probleemina toodud nö monopolistlikku ja tarbijavaenulikku käitumist, liiga kõrgeid hindu, pakettide sobimatust jms mis ei ole võlaõiguslikult kaitstavad nõuded. Juhul, kui vaidlus on kehtestatud tüüptingimuste pinnalt oleme isikuid suunanud Konkurentsiameti poole, kelle pädevuses on hinnata tüüptingimuste/hinnastamise korrektsust ja teostada vastavat järelevalvet.

Muudel juhtudel on probleemina toodud kahju tekkimine (näiteks ülepinge või võrguettevõtja poolsete tööde tagajärjel), tüüptingimuste sobimatus ning tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi olemus ja selle suurus.

Konkurentsiamet on lahendanud 2020. aastal – 42, 2021. aastal – 67, 2022. aastal – 165, 2023. aastal – 183 ja 2024. aastal – 145 pöördumist, millest kokkuvõtvalt füüsiliste isikute pöördumised hõlmavad ca 2/3, juriidilised isikud 1/3. Lisaselgitusena toodi välja, et pöördumiste arvu alates 2022. aastast tõstis järsult energiakriis ning sellega seonduv Universaalteenus.

Positiivse mõjuna saab välja tuua, et tarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal tagab neile stabiilsuse ja kindlustunde, vältides igapäevaelu ja majandustegevuse häirimist. Samuti aitab see kaitsta haavatavamaid gruppe, nagu madala sissetulekuga pered ja vanemad inimesed, et nad ei jääks kohtuvälise vaidluse ajal elutähtsate teenusteta. See tugevdab tarbijate usaldust teenusepakkujate vastu ning soodustab vaidluste rahumeelset ja õiglast lahendamist.

Negatiivse mõjuna tarbijate kaitsmisel elektriühenduse katkestamise eest kohtuvälise menetluse ajal võib põhjustada tarbija võlgade kuhjumist ning teenusepakkujate finantsraskusi, mis omakorda võib mõjutada teenuse kvaliteeti ja võrgu toimimist. Kaitse võib soodustada ebavõrdset kohtlemist vastutustundlike ja makseraskustega tarbijate vahel.

6.4. Elektri jagamine hoone piires
Mõjutatud osapooled:
1. Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat26, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2023. a turuosa 3%). 2021. aastal omandas Elektrilevi OÜ Imatra Elektri AS-i ning Elektrilevi turuosa suurenes sellega 91%-ni.
2. Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut; ettevõtjad – 2023. aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut27.
Praegu on tarbijatel, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, võimalus sõlmida võrgu- ja elektrilepinguid järgmiselt (vaatleme näitena korteriühistut):
• Iga eluruumi jaoks sõlmitakse eraldi võrgu- ja elektriostuleping. Korteriühistu (KÜ) sõlmib üldelektri jaoks võrgu- ja elektriostulepingu, tarbitud elektrikoguseid mõõdetakse peaarvestiga. Päikesepaneelide toodang liigub läbi KÜ peaarvesti KÜ elanikele või elektrivõrku. Probleemkohad: KÜ elanik maksab KÜ katusel toodetud elektri eest võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergiatasu ja soetab selle elektri elektrimüüjalt. Skeem:

• KÜ ja elanikud sõlmivad ühisostulepingu. Sellisel juhul arvestatakse elanike elektrienergia kasutamise kulu kokkuleppe järgi: kas eluruumi on paigaldatud väiksema täpsusega arvestid või jagatakse elektri kogus eluruumi ruutmeetrite järgi. Tarbijal (eluruumi elanikul/omanikul) puudub võimalus ise valida võrgupaketti ja elektrilepingut (dünaamilise või fikseeritud hinnaga leping) ning tal pole ka huvi oma tarbimist elektrihinna järgi juhtida (kui KÜ valib fikseeritud paketi või kui elektrikulu ei jaotata mõõdetud koguste alusel). Kuna KÜ ei hakka börsipaketi puhul iga 15 minuti järel muutuvat elektrihinda kokku arvutama ja paigaldatavad arvestid ei pruugi seda piisava täpsusega mõõta, jagatakse kuu kogukulu tõenäoliselt mõõdetud elektrienergia kogusega ehk tarbijal ei ole põhjust oma elektritarbimist soodsamale ajale nihutada. Skeem:

Muudatuse järel on korteriühistul ja elanikel jätkuvalt võimalik sõlmida ühisostulepinguid, kuid see ei ole enam vajalik selleks, et elanik saaks otsest kasu hoone katusel toodetud taastuvelektrist. Muudatuse tulemusel paraneb tarbija valikuvabadus otsustada, millist võrgupaketti ja elektrimüügilepingut ta soovib sõlmida.
Seadusemuudatus on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/171128 artikliga 15a ja direktiivi (EL) 2018/200129 artikli 21 lõikega 4. Samuti on muudatus kooskõlas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 24 lõikega 63, mille kohaselt kuni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergiat tarbimiseks kasutusele võttes ega edastades kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale. Praegu, kui korteriühistu ei sõlmi elektri ühisostulepingut, maksavad tarbijad omatoodetud elektri eest aktsiisi.
Muudatus näeb ette, et Elering loob andmevahetusplatvormile (AVP) energiajagamise mooduli. Sarnaselt on lähenenud Soome, kus süsteemihaldur Fingrid on loonud mooduli nende andmevahetusplatvormile, kus hoone sees energia jagamiseks tuleb end registreerida ja määratleda elektri jagamise põhimõtted osapoolte vahel.

6.5. Riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides
Mõjutatud osapooled:
1. Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat30, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 91%) ja Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%).
Võrguettevõtja arvestab võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks vajalikku riist- või tarkvara hankides riigi julgeoleku põhimõtetega. Muudatus võib suurendada võrguettevõtjate halduskoormust hangete tegemisel ja teenusepakkujate valimisel. Kui võrguettevõtja valib sideteenuse osutaja, kes täidab ESS-i §-s 873 nimetatud nõudeid, siis ei ole tarvis võrguettevõtjal lisakontrolli teha. Teadaolevalt alustab Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ lähiaastail arvestite väljavahetamist. On oluline tagada, et arvesteid hankides hindaks võrguettevõtja hanke koostamise käigus, kuidas välistada seadmete hankimist riigi julgeolekut ohustavatelt pakkujatelt. Elektrilevi OÜ turuosa on Eestis väga suur, mistõttu mõjutaks see oluliselt ka riigi julgeolekut, kui sajad tuhanded arvestid hangitaks suure riskiga pakkujalt. Riskide hindamine on võrguettevõtjatele siiski vähem koormav kui ESS-i alusel kehtestatud riskihindamine sideettevõtjatele. ESS-i kohaselt peavad sideettevõtjad saama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale pole kasutusloa taotlemist plaanitud, kuid üldist järelevalvet teostab sarnaselt ESS-le ELTS-s sätestatud kohustustele TTJA.

6.6. Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvate tegevuste vabastamine riigihangete reeglitest

Eelnõuga kaasnevad mõjud on pigem positiivsed:
 Riigi halduskoormus väheneb, sest riik ei pea ise tegema põhjalikke turu- ja konkurentsiuuringuid, koostama mahukat erandi taotlust, ega aktiivselt osalema erandi taotluse menetluses.
 Erandi taotlemise kulud kannab taotleja. Kui hankijatel on õigus ise erandit taotleda, kannavad ka hankijad ise kõik erandi taotlemisega seonduvad kulud, koormamata seejuures riigieelarvet.  Riigil endal säilib erandi taotlemise õigus, ehk soovi korral saab riik ise vastavas sektoris erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada.
 Majanduskeskkond paraneb, sest turuosalised saavad ise algatada turu tõhusamale konkurentsile avamise protsessi.

Muudatusettepanek viib riigihangete protsessi vastavusse Euroopa Liidus eksisteerivate parimate tavadega, soodustades konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat turukeskkonda, sealjuures vähendades riigi halduskoormust.

6.7. Elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju eelkõige kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu. Elektrilevi võrgus on 2025. aasta keskpaiga seisuga mikrotootjaid (s.o kuni 15 kW maksimaalne võimsus) 13 700 kokku tootmisvõimsusega 143 MW ja võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW. Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel ongi erinev tootmisseadme võimsusest. Ka paljude elektritootjatega on võrku antav võimsus kokku lepitud 15 kW või väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokku lepitud, et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud. Kohustus tõendada tootmissuunalise võrgu läbilaskevõime kasutust rakendub vaid üle 15 kW tootmissuunalise võimsuse võrgu- või liitumislepingu omanikele. Muudatus kavandatakse jõustada tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist – st alakasutustasu esmakordsest jõustumisest.

Lisandub täiendav halduskoormus võrguettevõtjatele, kelle võrguga on ühendatud kuni 15‑kilovatiseid tootmisvõimsusi, kuna IT-süsteemides tuleb luua erinevad kontrollimehhanismid võrgu- või liitumislepingu tootmissuunalisest võimsusest lähtudes.

6.8. Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju põhivõrgus pärast 2025. aasta 13. juunit tehtud liitumistaotlustele, millele lubatakse esialgse taotluses toodud tehnoloogia piiramatut muutmist. Senistele liitumistaotlustele jääb kehtima võimalus muuta tehnoloogiat kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinevaks ning lisada oma liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid juhul kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse hüvitamine (soodustamaks hübriidparkide rajamist ehk tootmisseadmetele salvestusseadmete lisamist või vastupidi). Samuti kaasneb positiivne mõju arendajatele seeläbi, et tehnoloogia muutmisel võimaldatakse ajapikendus tootmisega alustamiseks enne kui rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu.

6.9. Elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju olemasolevatele, juba arenduses olevatele elektrivõrguga liitujatele, kuna otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral hüvitise maksmine rakendub vaid uutele, niinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel liitujatele (see tähendab alates 2025. aasta 13. juunist). Eelnevalt oli liitumistasu igas põhivõrgu osas kulupõhine ning sisaldas endas liituja elektrivõrguga liitumisega seotud vajalikke võrgutugevdusi, mille läbi liituja endale oma vajaminevas võimsuses täies mahus liitumise garanteeris. Uue kontseptsiooni järgi on osa liitumiskulust olemasolevas võrgus juba sotsialiseeritud ning uued liitumised loetakse seega sisuliselt paindlikeks liitumisteks kuni vajaminevate võrgutugevduste valmimiseni.



6.10. REMIT-määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks.

REMIT-määrusega kehtestatud reeglid on suunatud elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamisele, milleks tõstetakse elektri ja gaasi hulgituru reeglite rikkumiste eest määratud trahve. Turuosalisi keda muudatus eelkõige mõjutab on ettevõtted, kes kauplevad elektri- ja gaasihulgiturul, samuti ka põhivõrguettevõtja või suurema tarbimismahuga lõpptarbijad. Teisisõnu isikud, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Täpsemalt on muudatuse poolt mõjutatud osapooled elektri ja gaasi hulgiturgudel osalevad turuosalised, kelleks on:
• Elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering;
• Elektri hulgituru osalised: Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 40 avatud tarnijat31;
• Gaasi hulgituru osalised: Eesti ja Läti ühises bilansitsoonis on 2023. aasta seisuga registreeritud 76 hulgimüügiettevõtet, neist 12 turuosalist on lepingu sõlminud Elering AS-iga (Eesti) ja 64 turuosalist Conexus Baltic Gridiga (Läti). Gaasi hulgimüügiturul on Eestis suurima tarnemahuga ettevõte Eesti Gaas AS, kelle osakaal 2023. aastal oli 73,26%32. Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 28 avatud tarnijat33.

Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu jõustumise järel REMIT nõuete rikkumise korral elektriettevõtjatele majanduslikud mõjud. Seni on Eestis rikkumisi Konkurentsiameti poolt tuvastatud vähesel määral. Sellegipoolest omavad kõrgemad trahvimäärad heidutavat ja rikkumisi ennetavat mõju. Potentsiaalsed rikkumised võivad elektri- ja gaasituru osalistele sh tarbijatele tuua kaasa suurel määral varalist kahju, kuna potentsiaalne turuga manipuleerimine võib omada mõju elektrihindadele.

Senised menetlused:
Konkurentsiamet on seni ELTS § 1014 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. Amet määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.34
Konkurentsiamet on seni MGS § 442 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.35

Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi ega kohalike omavalitsuste tuludele ja kuludele.

Seadusemuudatusega kaasneb Konkurentsiametile töökoormuse kasv. Põhiline töökoormuse kasv tuleneb REMIT-määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri ja gaasi hulgituru järelevalvet. Sellegipoolest suurendab ka käesolev eelnõu Konkurentsiameti vajadust täiendava ressursi järele, kuna karistusmäärade määramise täiendava keerukuse tõttu halduskoormus kasvab. Eelnõust tulenevalt vajab Konkurentsiamet üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks.

7. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seaduse rakendamise korral

Konkurentsiamet vajab üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks. REMITi järelevalvega seotud kulud kaetakse järelevalvetasudest vastavalt konkurentsiseadusele.

8. Rakendusaktid

Muudetakse majandus- ja taristuministri 05.02.2019. a määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ (lisa 3), milles sätestatakse üldteenuse osutamise konkursi algatamise kord.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 25, 28 – 38, 42 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail ning § 1 punktid 6, 10 ja 40 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil. Need punktid jõustuvad hiljem, et anda Konkurentsiametile ja võrguettevõtjatele pikem aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Jõustumisel ei nähta ette pikemat aega rikkumismenetluse vältimiseks, kuna nende sätetega seotud direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. jaanuar 2025.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2 kajastatud ettepanekute tabelis.

Eelnõud on täiendatud tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise alustega ning elektri ja gaasi hulgituru manipuleerimise eest kaitsmise määruse (EL) 2024/1106 (REMIT) rakendamiseks vajalike sätetega ning vastutusnormidega ning see on eraldi kooskõlastatud sihtrühmadega. Eelnõu saadetakse sihtrühmadele teadmiseks.

Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Ettepanekute tabel
Lisa 3. Määruse kavand

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI MUUTMINE elektrituru korralduse parandamiseks

EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks riigis kehtestatavad õigusaktid
Kommentaarid

Artikkel,
lõige, punkt
Jah, ei,
valikuline

Paragrahv,
lõige, punkt
Pealkiri

Artikkel 1
Direktiivi
(EL) 2018/2001 muutmine




Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse
Jah
ELTS-i § 584
Taastuvenergia toetuste kavandamine

Artikkel 2
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine




Artikkel 2 punkt 8
Jah


ELTS-i § 3 punkt 14 definitsiooni muudetakse
Artikkel 2 punkt 10a
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 2 punkt 15a
Jah
ELTS § 3 p 265
Terminid


Artikkel 2 punkt 24a
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 29 lg 81
Avatud tarnija vahetamine

Artikkel 2 punkt 24b
Jah
EnKS-i § 2 p 71 ja 72 2
Terminid

Artikkel 2 punkt 24c
Jah


Täiendame ELTS-i § 65 uue lõikega 13
Artikkel 2 punkt 31
Jah
ELTS-i § 573
Taastuvad energiaallikad

Artikkel 4
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 6a lõige 1
Jah
ELTS § 39 lg 21 ja 22

ELTS-i
§ 65 lg 13 - 15
§ 65 lg 3 p 4
§ 70 lg 8

Artikkel 6a lõige 2
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 11 lõige 1
Jah
ETVE § 28 lg 14
ELTS-i § 761 5
ETVE § 28 lg 1 Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine
ELTS-i § 761 Üldteenus

Artikkel 11 lõige 1a
Jah
ELTS-i § 85 lg 1 6
ELTS-i § 87 lg-d 1–3 7
VÕS-i § 141 lg-d 1–3 8
ELTS-i § 85 lg 1 Andmete esitamine
ELTS-i § 87 lg-d 1–3 Lepingutingimused
VÕS-i § 141 lg 1–3 Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul

Artikkel 11 lõige 1b
Jah
ELTS-i § 1219
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 11 lõige 2
Jah
ELTS-i § 93 lg 6 p 18


Artikkel 15a
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 18a lõige 1
Jah



ELTS-i § 44 täiendatud lõigetega 11 ja 12 ning § 93 lg 6 täiendatud punktiga 81
Artikkel 18a lõige 2
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 18a lõige 3
Jah
ELTS-i § 122 lg 1 p 410


Artikkel 27 lõige 1
Jah
ELTS-i § 6511, § 7012, § 7413, § 761 – 76314 15 16, § 90 lg-d 4–717
Võrguteenuse osutamine
Teabe andmise kohustus
Teabe andmine ja avaldamine
Üldteenus
Üldteenuse tüüptingimused
Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind
Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

Artikkel 27a lõige 1
Jah
ELTS-i § 76118
Üldteenus

Artikkel 27a lõige 2
Jah
ELTS-i § 12 19
Tarbija

Artikkel 27a lõige 3
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri
§ 33 20
Elektrienergia müük avatud tarne lepingu katkemise korral

Artikkel 27a lõige 4
Jah
ELTS-i § 821
lg-d 1–4 21
Võrdlemisvahend

Artikkel 27a lõige 5
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 28a lõige 1
Jah
ELTS-i § 90 22
ENKS-i § 2 p 71 ja 7223,
SHS-i § 13324

Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel
Terminid – energiaostu riskirühm ja energiaostuvõimetu isik
Toimetulekutoetuse arvestamise alused
Eestis aidatakse energiaostuvõimetuid tarbijaid sotsiaalhoolekande seaduse kaudu (SHS). Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on arvestatud ka elektrienergia eest tasumine.
Artikkel 28a lõige 2
Jah


ELTS-i § 90 täiendame lõigetega 14 ja 15 ning § 92 täiendame lõikega 42
Artikkel 28a lõige 3
Jah
TKS-i § 1925 ja § 20 26
Tarbijakaitse seadus (TKS) 4. peatükk
Tarbijakaitse korraldus
1. jagu. Valitsusvälised tarbijaühendused ja 2. jagu
Tarbijakaitse kohaliku omavalitsuse tasandil
§ 20. Kohaliku omavalitsuse tarbijakaitsetegevus

Artikkel 31 lõige 2
Jah
ELTS-i § 65 lg 227
Võrguteenuse osutamine

Artikkel 31 lõige 3
Jah
ELTS-i § 65 lg 728,
§ 6929, § 70 lg 830
Jaotusvõrguettevõtja vabade võimsuste kaart31
Võrguteenuse osutamine
Konfidentsiaalsusnõue
Teabe andmise kohustus
Täiendame ELTS-i § 70 lg 8 sõnastust
Artikkel 31 lõige 3a
Jah
ELTS-i § 84 lg 232
Lepingu vorm

Artikkel 31 lõige 3b
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 33 lõige 1
Jah
ELTS-i § 4633,
§ 66 lg 9 p 334,
§ 67 lg 135 ja
§ 7415 lg 136
Bilansi selgitamine, Võrgu arenduskohustus Mõõtmine Elektrisõidukite laadimispunkt

Artikkel 59 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 1)37 ja § 1001 38

Riiklik järelevalve Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine


Artikkel 59 lõige 1 punkt z
Jah


ELTS-i § 93 lg 6 p 221 sõnastust täiendatud
Artikkel 59 lõige 4
Jah
ELTS-i § 1002 39
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimis- keskusega

Artikkel 66 lõige 6
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 66 lõige 7
Ei
Ei kohalda


Artikkel 66a lõige 1
Ei


Kriisi leevendamise meede kriisi ajal – suunised tulevad komisjonilt
Artikkel 66a lõige 2
Ei



Artikkel 66a lõige 3
Ei



Artikkel 66a lõige 4
Ei



Artikkel 66a lõige 5
Ei



Artikkel 66a lõige 6
Ei



Artikkel 66a lõige 7
Ei



Artikkel 66a lõige 8
Ei



Artikkel 69 lõige 2
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 3
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Ülevõtmine
Artikkel 4
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Jõustumine
Artikkel 5
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Adressaadid

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 2

Ettepanekute tabel





Konkurentsiamet

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Eelnõu punkti 2 järgi paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Avatud tarnija tagab asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu.“
Eelnõu seletuskirja lk 2 esitatud selgituste järgi asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri.
Kuna konkreetsed kohustused saavad tulla vaid seadusest ning seletuskiri siinkohal otseselt siduv ei ole, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada lõiget 11 vastavasisuliselt.
Arvestatud
Eelnõud täiendatud

2.
Eelnõu punktiga 5 paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsikindlaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist.“;
Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas sellega seonduvad kulud kaetakse võrgutasudest või sisaldab paindliku liitumise püsikindlaks muutmine veel ka muid tasusid, mida tarbija peab hüvitama (hetkel ka seletuskirjast seda ei tulene).
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud
3.
Eelnõu punkti 10 järgi täiendatakse paragrahvi 71 lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“;
ELTS § 72 lõike 4 järgi Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab ELTS § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel.
Lähtudes eeltoodust teeb amet parema selguse eesmärgil ettepaneku lõike 91 täpsustamiseks järgnevalt: „ELTS § 72 lõike 4 alusel Konkurentsiameti poolt väljatöötatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“
Mitte arvestatud
Otsekohalduv määrus näeb ette laiemat lähenemist, seega ei saa olla ainult keskmisel kapitalikulul põhinev.









4.
Eelnõu punktist 11 tulenevalt asendatakse paragrahvi 761 (Üldteenus) lõigetes 2, 21 ja 22 ning paragrahvi 762 (Üldteenuse tüüptingimused) lõigetes 1 ja 2 toodud sõna „riigihange“ sõnaga „konkurss“ vastavas käändes.
Hetkel kehtiva ELTS §-st 761, tulenevalt riigihangete seaduse alusel läbiviidud riigihanke võitis Elektrum OÜ, kellega Elektrilevi OÜ sõlmis lepingu 12.12.2023. Leping kehib kuni 31.05.2027 (avaldatud riigihangete registris viitenumbriga 269744). Seda arvestades tuleks Konkurentsiameti hinnangul eelnõus sätestada rakendussäte, et üldteenuse riigihange asendatakse konnkurssiga alates hetkest kui on nimetatud riigihanke lepingu tähtaeg möödunud. Ameti hinnangul ei saa ELTS-i muutmisega luua olukorda, kus eelnevalt riigihangete seaduse alusel sõlmitud riigihanke leping muutuks enne selle täitmist kehtetuks. Rakendussäte puudutaks lisaks §-le 761 ka §-i 762 .
Arvestatud
Eelnõusse lisatud rakendussäte.

5.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.
(15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Võrguettevõtjal on põhjendatud juhul õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“; Konkurentsiameti hinnangul tuleks siinkohal siiski eristada äri- ja füüsilisest isikust tarbijaid. Kui väga mahuka energiatarbimisega ettevõtjate puhul peab võrguettevõtja 60 päeva ootama, kuni selgub, kas ettevõtja kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud, võib see olla liialt koormav nii võrguettevõtjale kui ka äritarbijale. Eeltoodus tulenevalt teeb amet ettepaneku lühendada äritarbijate puhul eelnõus toodud 60 päeva pikkust perioodi 30 päevale.
Arvestatud

6.
Eelnõu punktist 14 tulenevalt paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Müüja ei või elektrilepingut üles öelda, kui tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse
kohtuvälise lahendamise menetluse, kuni see menetlus on lõpetatud.“
Jääb arusaamatuks, miks ei ole erinevalt eelnõu punktile 13 (ELTS paragrahvi 90 lõigetega 14
ja 15 täiendamine) siinkohal väljatoodud kohtuvälise menetluse aegkriteeriumeid. Amet teeb ettepaneku need ka siinkohal lisada.
Arvestatud







Eesti Energia AS




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Asjakohaste riskimaandusstrateegiate rakendamine avatud tarnijate poolt
Eelnõu §1 punktiga 2 pannakse avatud tarnijatele kohustus tagada asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamine, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu. Eelnõu §1 punktiga 15 tehakse Konkurentsiametile ülesandeks kontrollida kas avatud tarnijad on eelnevalt nimetatud riskimaandusstrateegia kasutusele võtnud.

Eelnõu seletuskiri selgitab (lk 2-3), et kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli „tõrkeid“. Kulud võivad sel juhul „kanduda üle“ tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt maandatud. Ministeeriumi hinnangul tuleks asjakohases riskimaandusstrateegias arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Nimetatud regulatsiooni muudatus peaks tagama, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest.

Lisaks on eelnõu seletuskirja lk 11-14 esitatud kirjeldatud muudatuse valdkondlik mõjuanalüüs.

Eesti Energia kommentaarid:

- Tänasest olukorrast Eesti elektriturul
Ministeeriumi hinnangul tuleks asjakohases riskimaandusstrateegias arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Ministeeriumi nimetatud kommentaarist jääb mulje, et mainitud asjaolude „arvesse võtmise“ korral peakski olema asjakohane riskimaandusstrateegia rakendatud ja seadusest tulenev kohustus täidetud. Paraku ei vasta see tõele. Vähemasti ei võimalda nimetatud asjaolude „arvesse võtmine“ mitte kuidagi maandada avatud elektriturul hinnakõikumistest tulenevat riski.
Selgitame järgnevalt Eesti elektriturul tegelikult valitsevat olukorda. Esiteks ei ole mitte ühelgi Eesti tarnijal endal olemas piisavas mahus ja avatud elektriturul konkurentsivõimelist elektrihinda võimaldavat tootmisvõimsust (see tähendab oma toodangut). Seega puudub neil ka iseseisvalt võimekus pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Viimane omakorda tähendab, et kõik Eesti tarnijad on otseselt sõltuvuses elektri hulgiturul müüdavast elektrist ja selle hinna kõikumistest. Kuigi tarnija piisav suurus ja kapitalisatsioon võimaldaks mingi ajaperioodi jooksul elektri hulgiturul toimuvatele hinnakõikumistele vastu seista, ei saa ükski vastutustundlik tarnija lubada endale konkurentsivõimeliste elektritootmisvõimsuste puudumisel nö. avatud riskiga positsioonide võtmist mida tasakaalustab üksnes tarnija enda kapital. Elektri hinna kõikumised on avatud elektriturul nii suured, et juhul, kui selline tarnija soovib pakkuda fikseeritud hinnaga tähtajalisi müügilepinguid, siis on oht tarnija maksejõuetuse tekkeks väga suur. Maksejõuetuse tekke riski vältimiseks kasutavad tarnijad erinevaid riskihaldusinstrumente, millega on võimalik elektri tulevikuhindu tarnija (ja kliendi) jaoks fikseerida.

Eestis avalikult kaubeldav nn finants elektriturg (inglise keeles financial electricity market) puudub. Selle peamisteks põhjusteks on Eesti turupiirkonna väiksus ja avatud elektriturul konkurentsivõimelise elektritootmise puudus. Ainsad hinnafikseerimist võimaldavad instrumendid on Soome-Eesti hinnapiirkondade ja Eesti-Läti hinnapiirkondade piiridel kaubeldavad FTR-id (inglise keeles financial transmission rights). Oluline on seejuures aga märkida, et just samal ajal, kui Kliimaministeerium on esitanud kooskõlastamisele elektrituruseaduse eelnõu, millega kavatsetakse seada tarnijatele asjakohaste riskimaandusstrateegiate rakendamise kohustus on Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluv süsteemihaldur Elering teinud Konkurentsiametile ettepanekud nimetatud FTR-ide mahtude vähendamiseks, mis kahtlemata piiravad turuosaliste võimekust pakkuda tarbijatele fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ja enda hinnariske maandada.

- Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsist
Seaduse muudatusettepanek seisneb tarnijatele kohustuse panemises rakendada asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid. Paraku eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsis (lk 11-14) puudub igasugune analüüs selle kohta mil viisil peaksid tarnijad seda kohustust täitma ja millised on tarnijate võimalused seda kohustust täita. Selle asemel keskendub mõjuanalüüs tarnijate poolt asjakohase riskimaandusstrateegia rakendamisest tuleneva sotsiaalse kasu kirjeldamisele, positiivsele mõjule majandusele jms., millel pole reaalsuse ja tarnijatele pandava kohustusega mingit pistmist.

Soovime siinkohal viidata ühele kõige olulisemale eksiarvamusele või ebatäpsele mõjukirjeldusele (ei tea kumb on õige), mis on mõjuanalüüsis esitatud. Nimelt on mõjuanalüüsis korduvalt välja toodud, et riskimaandusstrateegiad avaldavad otsest mõju tarbijate elektrihindadele (sh maandavad elektrihindade kõikumist, kasvab hindade stabiilsus ja prognoositavus). Kinnitame siinkohal, et tarnijate rakendatavad riskimaandusstrateegiad turuhindade kõikumist mitte kuidagi ei mõjuta. Turuhindade kõikumist mõjutavad ilmastikutingimused, elektri nõudluse ja pakkumise tasakaal jms, aga mitte tarnijate riskimaandusstrateegia. Riskimaandusstrateegia rakendamise peamiseks eesmärgiks on maandada elektrihinna kõikumisest tulenevat riski tarnijale, mitte vähendada elektrihindade kõikumist turul.

Seega, selleks, et tarbijale tagada stabiilne elektri hind ja kaitse energiahinna kriiside eest peab tarbija sõlmima tarnijaga fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingu. Kui tarbija seda ei tee, siis jääb elektri hind talle ka edaspidi kõikuvaks. Seda lihtsat, kuid tarnijate jaoks iseenesest mõistetavat tõsiasja eelnõu mõjuanalüüs ei sisalda.

- Kokkuvõtteks
Antud muudatusettepaneku kirjeldus ja mõjuanalüüs on eelnõu seletuskirjas ebaõnnestunud. Seletuskirjast puudub täielikult nende instrumentide kirjeldus, mis peaksid turuosalistel võimaldama elektrihindade kõikumisega seonduvaid riske maandada. Puudub hinnang kas vajalikud instrumendid on seadusega sätestatava kohustuse täitmiseks tarnijatele täna ja edaspidi piisavalt kättesaadavad. Eelnevast tulenevalt ei ole ministeerium tõendanud kas tarnijad suudavad neile kavandatavat kohustust ka tegelikult täita. Viimasest tulenevalt võib aga kahtluse alla seada pakutud muudatusettepaneku vastavuse Eesti põhiseadusele.

Kui tarnijatele kehtestatakse asjakohase riskimaandusstrateegia rakendamise kohustus ilma, et selle kohustuse täitmiseks pakutaks piisavas mahus likviidseid riskimaandusinstrumente, siis päädib see üheltpoolt fikseeritud hinnaga lepingute pakkumise vähenemisega ja teisalt ka pakutavate hindade tõusuga, millega kaasneb ühtlasi ka tarbijakulude tõus.

Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuhinnang ei selgita kuidagi mida peaksid tarbijad tegema, et saada kasu stabiilsetest elektrihindadest. Mõjuanalüüsist jääb mulje, et kui tarnijad rakendavad asjakohast riskimaandusstrateegiat, siis sellega kaasnev positiivne mõju jõuab stabiilsemate energiahindade näol iseenesest tarbijateni. See ei vasta aga paraku tõele.
Mitte arvestatud
Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.
2.
EL-i regulatsioonist tulenevate sätete vastuolulisusest
EL-i direktiivi 2024/1711 artikliga 2 sätestatakse EL-i direktiivi 2019/944 muutmine. Üks muudatus puudutab artiklit 4 (Tarnija vaba valimine), mis sõnastatakse järgmiselt:

„Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijatelt. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt sõlmida korraga rohkem kui ühe elektrivarustuslepingu või energiajagamise kokkuleppe ning et sel eesmärgil on tarbijatel õigus omada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga. Kui see on tehniliselt teostatav, võib vastavalt artiklile 19 kasutusele võetud nutiarvestisüsteeme kasutada selleks, et võimaldada tarbijatel sõlmida korraga mitu elektrivarustuslepingut või mitu energiajagamislepingut.“

Kuigi selle sätte ülevõtmise tähtaeg on alles 17.07.2026 tuleb seda sätet vaadata koosmõjus praeguse eelnõuga tarnijatele pandava kohustusega rakendada asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid. Nimelt, kui tarbijatele antakse õigus omada ühe ühenduspunkti taga rohkem, kui üht mõõtmispunkti ja sõlmida korraga rohkem, kui ühe elektrivarustuslepingu, siis see põhimõtteliselt võimaldab tarbijal „reguleerida“ enda tarbimist vastavalt elektrituru kauplemisperioodi hinnale. See tähendab, et kui kauplemisperioodi hind on soodne, siis tarbida elektrit börsihinnaga sõlmitud lepingu alusel, samas, kui kauplemisperioodi hind on kallis, siis tarbida selle sama ühenduspunkti taga teist mõõtmispunkti kasutades elektrit fikseeritud hinnaga sõlmitud lepingu alusel. Viimane tähendab omakorda seda, et tarnijal ei ole võimalik prognoosida tarbija elektritarbimise kogust fikseeritud hinnaga müügilepingu raames ega seetõttu rakendada ka asjakohast riskimaandusstrateegiat, sest riskimaandusstrateegia efektiivseks rakendamiseks on vaja teada tarbitava elektri kogust.

Selline elektritarbimise korraldus muudab küsitavaks ka senise bilansihalduse korraldusega jätkamise. Kui ühe ühenduspunkti taga olevat mitut mõõtmispunkti haldavad mitu erinevat bilansihaldurit, siis muutub efektiivne bilansihaldus sisuliselt võimatuks kuna bilansihalduritel ei ole võimalik prognoosida millisest „alam-mõõtepunktist“ otsustab tarbija parasjagu elektrit tarbida.

Kuna fikseeritud hinnaga müügilepinguid tehakse reeglina vähemalt aastaks ja sellest pikemaks perioodiks, siis ootame Kliimaministeeriumi selgitust kuidas on ministeeriumil kavas kirjeldatud kahte direktiivi muudatust Eesti õigusesse üle võtta juba praegu. Praegusest sõnastusest tuleneb igal juhul otsene oht, et tarnijaid on sunnitud fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingute pakkumisest loobuma, sest kahe nimetatud muudatuse koosmõjus pole asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid enam võimalik rakendada.
Teadmiseks võetud
Kuna viidatud direktiivi sätete ülevõtmise tähtaeg on hilisem, siis ei võeta neid üle käesoleva eelnõuga. Lahendust välja töötades arvestame võimalike riskidega, mis võivad mitme elektrivarustuslepinguga kaasneda.
3.
Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused
Eelnõu §1 punktiga 10 sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt peab Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.

Eesti Energia kommentaar: kuigi eelnõu seletuskirjas viidatakse, et muudatuse eesmärgiks on suurema kulutõhususe saavutamine elektrisüsteemi käitamisel ja kulude tõhusam ümberjaotamine, siis seadusemuudatuse sõnastuses viide suurema kulutõhususe saavutamise eesmärgile puudub. Lisaks ei selgita eelnõu seletuskiri seadusemuudatuse tegelikku eesmärki. Selgitame, et paindlikkusteenuste kasutuselevõtt ei saa olla omaette eesmärgiks. Paindlikkusteenused tuleks kasutusele võtta üksnes siis, kui see võimaldab vähendada investeeringuid elektriliinidesse, võrguseadmetesse jms. kulutõhusal viisil.

Seadusemuudatuse sõnastusettepanek:
„(91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta elektrisüsteemi kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks kasutusele paindlikkusteenused, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise.“

Soovitame ministeeriumil täiendada eelnõu seletuskirja selgitamaks selle seadusemuudatuse ettepaneku tegelikku otstarvet.
Arvestatud







Elektrilevi OÜ




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
1) paragrahvi 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab, jagab või müüb omatoodetud elektrienergiat, osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud
elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“;

Eelnõuga muudetakse aktiivse võrguteenuse kasutaja mõistet selliselt, et edaspidi on lubatav tarbijate ja tarbijate rühma vahel jagada ka sellist elektrienergiat, mis ei ole toodetud tarbija või tarbijate rühma enda kinnistul. Sellest võib järeldada, et elektrienergia jagamine muudetakse liitumispunktide üleseks, samas, kui üldist elektrijagamise regulatsiooni eelnõuga ei kehtestata. Eelnõu punktiga 4 nähakse ette elektrienergia jagamise võimalus üksnes liitumispunkti piires, peaasjalikult korteriühistutele. Seega ei ole täielikult korrektne eelnõu seletuskirjas toodu, et eelnõuga saavad aktiivsed võrguteenuse kasutajad võimaluse osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul – seda saab teha üksnes ühe liitumispunkti piires. Liitumispunktide ülene elektrijagamine vajab kindlasti täiendavat regulatsiooni ning sisukaid arutelusid asjaomaste turuosalistega, st kuidas see toimuma hakkab ning millist täiendavat ressurssi elektrijagamine turuosalistelt, eelkõige võrguettevõtjatelt ja elektrimüüjatelt nõuab ning millised on elektrienergia jagamisega kaasnevad mõjud.
Omatoodetud elektrienergia osas on Elektrilevi jätkuvalt seisukohal, et selleks, et elektrienergiat pidada omatoodetuks, peab elektrienergia tootmine toimuma konkreetsele tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval kinnistul. Eelnõuga plaanitakse muudatust, mille kohaselt ei pea enam omatoodetud elektrienergia olema toodetud ja salvestatud tarbija või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Selline muudatus läheb direktiiviga selgelt vastuollu, kuivõrd aktiivne võrguteenuse kasutaja ei või elektrienergiat jagada äri- või kutsetegevuses. Kui jagatakse kolmanda isiku kinnistul toodetud elektrienergiat, siis toimub see tasu eest, st äri- või kutsetegevuse raames ehk sisuliselt asub elektrienergia tootja või salvestaja elektrimüüja rolli. Sellest tulenevalt tuleb aktiivse võrguteenuse kasutaja mõistesse tagasi lisada täpsustus, et jagada saab üksnes konkreetse tarbija või tarbijate rühmale kuuluval kinnistul toodetud või salvestatud elektrienergiat.
Täiendavalt teeb Elektrilevi ettepaneku lisada mõistesse täpsustus, mille kohaselt toimub aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud elektrienergia tarbimine, salvestamine, jagamine ja müümine ilma võrguettevõtja võrku kasutamata, st see kõik saab toimuda üksnes tarbijate ühisel panusel ja ühistest vahenditest.
Teadmiseks võetud
Käesolev muudatus hõlmab üksnes tarbijate omatoodetud energia tootmise võimalusi.
(lahti seotud tarbija kinnistust)

Regionaalne energia jagamine ei ole selle eelnõu etapiga seotud ning käsitleme teises etapis.
2.
3) paragrahvi 583 lõikes 4 asendatakse sõna „siseselt“ tekstiosaga „piires, tingimusel, et jagatud taastuvenergia tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunktiga seotud tarbija elektripaigaldise piires“;
4) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergiat jagades saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi.“;

Esiteks, teeme ettepaneku viia mõlemad sätted §-i 67 (mõõtmine) juurde, kuna lisatavad muudatused reguleerivad mõõtmist. Seega võiks lisatavad lõiked olla § 67 uued lg-d 9 ja 10.
Teiseks, lg-s 5 vajab täpsustamist, kes mõõtmispunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia kogused saldeerib. Elektrilevi esmase hinnangu kohaselt võiks see toimuda selliselt, et võrguettevõtja teeb AVP-s kättesaadavaks mõõtmise andmed ning saldeerimine vastavalt tarbijate omavahelisele kokkuleppele toimub AVP-s:
Andmevahetusplatvorm saldeerib käesoleva seaduse paragrahvi 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti sisesel elektrijagamisel kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia kogused.
Selguse huvides täpsustame, et liitumispunkti sisest elektrienergia jagamist saab teostada nendes kortermajades, kus toimub elektrienergia edastamine üksikostul – ühisostu korral, kus kortermajal on üks liitumispunkt, korterite vahelist elektrienergia jagamist AVP kaudu teostada ei ole võimalik, kuivõrd puuduvad korteripõhised võrguettevõtja mõõtepunktid.
Osaliselt arvestatud.
Tõstetud lõige 5 mõõtmise peatükki ja täpsustatud sõnastust.
3.
5) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Võrguettevõtja peab võimaldama paindlikku võrguga ühendamist tähtajalise lepinguga, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine).
(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsikindlaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist.“;
Seletuskiri vajab täiendamist paindlikke liitumiste võimaldamisega kaasnevast mõjust võrguettevõtjale – tegemist on uue teenusega, mis eeldab uute liitumistingimuste väljatöötamist, paindlike liitumiste tasude arvestamise põhimõtete loomist, uute lepingutingimuste väljatöötamist ja tüüptingimuste muutmist, paindlike liitumise kokkulepete haldamise ja paindlike liitujate kaugjuhtimise tehnilise võimekuse loomist, juhtimiskeskusele paindlike liitumispunktide kohta uue infokanali loomist jne. Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale kulu, millest olulisem on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada.
Elektrilevi on hetkel paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi alles välja töötamas – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimesed paindlikud liitujad (tootjad), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse sisuliselt käsitööna. Tarbimistingimustega paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub, kuivõrd tegemist on ka kogu maailmas veel võrdlemisi uudse konseptsiooniga. Kui alates 500 kW tootmisseadmetel on kaugjuhtimise võimekus välja ehitatud, siis väiksema tootmisvõimsusega tootmisseadmete ning tarbijate kaugeltjuhtimiseks tuleb luua eraldi võimekus. Täpsemad lahendused on hetkel välja töötamisel ning eeldavad samuti pilootprojektide läbimist.
Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui välja saab arendatud kaugjuhtimiseks vajalik IT süsteem. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi ka vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata.
Samuti tuleb arvestada ka asjaolu, et täna kehtivatest liitumistingimustest tulenevalt on valdav osa liitumisega kaasnevatest investeeringutest liituja endi kanda, mistõttu vajaks täiendavat sisustamist ka, mida täpsemalt kohalikus kontekstis täiendab olukord, kus “võrgu võimsus on uute ühenduste jaoks on piiratud”.
Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järguliselt laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgu üleselt. Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses.
Täiendavalt märgime, et Elektrilevil ei pruugi olla võimalik paindlikkus liitumislepingus märkida lepingu tähtaega, kuivõrd see on seotud võrguinvesteeringu realiseerimisega. Kuigi investeeringute valmimisel on hinnangulised tähtajad, siis sõltub võrgu arendamine mitmetest asjaoludest – võrguettevõtja eelarvelistest vahenditest (võrgutasu ei kata investeeringute vajadusi täies ulatuses), planeerimise ja ehitamise käigus ilmnenud takistustest (keelualad, vaidlused maaomanikega) jne. Seega saab paindlik liitumine olla piiratud võrgu ehitustööde valmimisega, mis ei pruugi võrguettevõtjale kuupäevaliselt teada olla.
Samuti, kuigi eelnõu seletuskiri ja direktiiv näevad seda ette, siis eelnõus puudub võimalus pakkuda paindlikku liitumist püsiva lahendusena olukorras, kus võrgu arendamine antud piirkonnas ei ole optimaalne või kui turuosaline ise on püsiva paindlikku liitumisega nõus (nt salvestid).
Sellest tulenevalt teeb Elektrilevi ettepaneku täiendada eelnõu sõnastusi järgnevalt:
„(13) Võrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist üldjuhul tähtajaliselt, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine). Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.“
(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsivaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist, välja arvatud, kui paindlik liitumine on tagatud tähtajatult.“;
Kuivõrd Elektrilevil puudub hetkel võimekus kõikidele turuosaliste gruppidele paindlikku liitumist võimaldada, siis tuleb seadust täiendada võrguettevõtja õigusega paindliku liitumise võimaldamisest keeldumisega juhul, kui võrguettevõtjal puudub selleks vajalik tehniline võimekus.
„(15) Võrguettevõtja võib põhjendatud juhul paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui võrguettevõtjal puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus.“
Arvestatud

4.
7) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Nõuded elektrivõrkudele ja võrguteenusele riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
(2) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude tõttu.
(3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 3 loetletud teavet.
(4) Tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest.“;

Sellises sõnastuses sätted jätavad riigi julgeoleku riskide hindamise võrguettevõtjale, kellel vastav pädevus puudub. Plaanitavatele sätetele peaks lisanduma täiendav regulatsioon (nt elektrituru toimimise võrgueeskirjas), mis sätestaks, millise riist- ja tarkvara puhul on elektroonilise side seaduses nimetatud asjaoludega arvestamine kohustuslik, millised on täiendavad kaalutlused, millega peaks võrguettevõtja arvestama jne. Elektrilevi teeb ettepaneku kõnealust paragrahvi Kliimaministeeriumiga eraldi arutada.
Teadmiseks võetud.

Võrguettevõtja peab enda toimepidevusplaanides ning teostatavatel hangetel hindama küberriske. Eraldi nimekiri, mis tooks välja kõik tark-ja riistvara, on ebavajalik. Lähtuda tuleb loogikast, ehk kas ja kuidas on seotud riist- ja tarkvara seotud terviksüsteemiga ja milline võib olla mõju teenuse toimepidevusele.

Lisaks on võimalik võrguettevõtjal läbi ETKA saada ka suuniseid ja vastavaid kontakte, kes aitavad riski täpsemalt hinnata ja lahti mõtestada.

Eraldi arutelu pidamine on vajalik, sh tuleb kaasata ka teised puudutatud osapooled.
5.
8) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Võrguettevõtja teavitab võrguteenuse kasutajat kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest ning nende alusel osutatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Samuti teavitab võrguettevõtja elektrienergia müüjat kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate puhul, kellele see müüja elektrienergiat müüb.“;

Võrguettevõtja edastab mõõteandmed andmevahetusplatvormile ning mõõteandmetest tarbijat ja elektrimüüjat eraldi ei teavitata. Seega on mõõteandmetest teavitamise kohustus ajale jalgu jäänud ning tuleks viia vastavusse tegelikku olukorraga:
„(5) Võrguteenuse kasutajale tehakse andmevahetusplatvormil kättesaadavaks kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemused ning nende alusel osutatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestus kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Samuti tehakse andmevahetusplatvormil kättesaadavaks kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemused elektrienergia müüjale nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.“;
Ka juhib Elektrilevi tähelepanu, et Kliimaministeeriumi ette valmistatud erinevate eelnõude tulemusena tekivad tulevikus ühe võrguühenduse suhtes mitmed erinevad mõõteandmed: tegelikud mõõteandmed, netomõõdetud andmed ja jagatud elektrienergia kogused. Kui võrguettevõtja saab võrguteenuse kasutajale selgitusi jagada tegelike mõõteandmete ja netomõõdetud andmete kohta, siis jagatud elektrienergia koguste arvestust võrguettevõtja selgitama ei peaks, kuna tehingud toimuvad AVP-s. Seega vajab läbi mõtlemist, kes edaspidi hakkab võrguteenuse kasutajatele jagatud elektrienergia koguste kohta selgitusi jagama ning lahendama ka nendega kaasnevaid vaidlusi.
Ka mainime ära, et Elektrilevi seisukoht netomõõtmise osas ei ole muutunud – riik ei ole hinnanud netomõõtmisega kaasnevat negatiivset mõju võrguettevõtjatele ega hinnanud, millisel määral suurendab netomõõtmine võrguteenuse hinda.
Teadmiseks võetud
SE555 eelnõuga tunnistame kõnealuse paragrahvi lõike kehtetuks. (läheb eelnõust välja)
6.
12) paragrahvi 761 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„(24) Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamisest teavitab võrguettevõtja oma veebilehel.
(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

Teeme ettepaneku lisada paragrahvi 761 lõige 26, mille kohaselt kooskõlastab üldteenuse osutamise tüüptingimused Konkurentsiamet:
(25) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse osutamise konkursi tingimused enne konkursi väljakuulutamist Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet teeb konkursi tingimuste osas kooskõlastamisotsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
Mitte arvestatud
Kuna määrusega kehtestatakse konkursi läbiviimise kord, puudub vajadus tingimuste kooskõlastamiseks Konkurentsiametiga.
7.
Tagamaks üldteenuse osutamise jätkuvus ja tarbijate jaoks üleminek ühelt müüjalt teisele   võimalikult sujuvalt, teeme ettepanku lisada § 762 juurde lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses: 
(3) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud uuele üldteenuse osutajale edastama üldteenuse osutamisega seotud kliendiandmed ja  arveldusinfo tagamaks teenuse osutamise ülemineku ilma kliendipoolsete täiendavate tegevusteta. 
(4) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud esitama teenuse lõppemise järgselt korrigeerivad arved kuni 12 kuu ulatuses nende arveldusperioodide eest, mille osas on võrguettevõtja mõõteandmeid korrigeerinud ning korrigeerimisperiood ulatus üldteenuse osutamise perioodi
Arvestatud
Eelnõud täiendatud
8.
Kuivõrd Elektrilevi on hetkel sõlminud hankelepingu üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral kehtivusega kuni 31.05.2027, siis tuleks eelnõud täpsustada rakendussättega, mille kohaselt ei muuda konkurssi korraldamise kohustus kehtetuks enne eelnõu jõustumist sõlmitud lepinguid üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral.
Arvestatud
Eelnõusse lisatud rakendussäte
9.
Sarnaselt üldteenuse osutamist puudutavatele sätetele tuleb riigihange korraldamise kohustus asendada konkurssi korraldamise kohustusega ka § 44 lõikes 41, mis reguleerib elektrienergia müüki avatud tarne katkemise korral:  
 
(41) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimusel konkurssi, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. 
Arvestatud
10.
10) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
 (91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“;
Võrgutasude metoodika ise ei kajasta stiimuleid, vaid reguleerib kulude kuulumist võrgutasude hulka. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisatud lõiget täpsustada, et oleks üheselt see põhimõte arusaadav: 
(91) Võrgutasude metoodika peab kajastama võrguettevõtjale paindlikkusteenuste kasutamisega seotud tekkinud põhjendatud kulusid, muuhulgas luues võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutusele võtuks, arendades selleks uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. 
Arvestatud
11.
13) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.
Lõikes 14 toodud tähtaeg 60 päeva on liialt pikk – selle aja jooksul võib suurema tarbimisega klientide võlgnevus kujuneda selliseks, mida tarbija ei ole enam võimeline tasuma. Selle vältimiseks teeme ettepaneku vähendada 60 päeva 30 päevani:

„(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“
Arvestatud
12.
17) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergia jagamises osaleda ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi mõõtepunktide vahelist saldot arvutada.“;

Selguse huvides oleks mõistlik panna süsteemihaldurile kohustus AVP-s luua ka võimalused tüüpseteks arvelduspõhimõteteks, et vähendada erisisuliste kokkulepete haldamise ja täitmisega kaasnevat halduskoormust. Teeme ettepaneku lg 5 lõppu lisada uus lause järgmises sõnastuses:
/--/ Süsteemihaldur tagab andmevahetusplatvormi kaudu valiku arvelduspõhimõtteid, mida kasutada selliseks saldeerimiseks.
Arvestatud


Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

13.
Kuna võrguettevõtja peab konkurssi korraldama nii üldteenuse osutaja kui ka elektrimüüja leidmiseks avatud tarne katkemise korral, siis on mõistlik, et vastav teenuse osutaja leitakse ühe konkurssi raames. Ka praegu osutab Elektrilevi nimel mõlemal juhul teenust üks riigihanke teel leitud elektrimüüja.
Elektrilevi teeb ettepaneku muuta määruse eelnõu § 338 järgnevalt:
(1) Võrguettevõtja korraldab ühise konkurssi müüja leidmiseks üldteenuse osutamiseks ja teenuse osutamiseks avatud tarne katkemise korral.
(2) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursi teade) edastab võrguettevõtja 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.
(3) Konkursi teade sisaldab järgmist teavet:
1) pakkumise korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
2) konkursi objekti kirjeldus;
3) konkursi muud olulised tingimused.
Teadmiseks võetud
Kavandit täiendatud
14.
§ 339. Konkursist osavõtmine
(1) Konkursil osaleja esitab võrguettevõtjale konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjalikult pakkumuse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks.
(2) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress, isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja juriidilise isiku korral asukohariigi registrikood või muu identifitseeritav tunnus;
2) kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi tingimustega;
3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui pädeval asutusel ei ole võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikiri;
4) konkursiteates nõutud teave.
(3) Võrguettevõtja võib konkursil osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist.
Esiteks, saatmise kuupäeval postitamine tekitaks ebavõrdset kohtlemist teiste pakkujate suhtes, kes saadavad pakkumise meili teel, kuna ei ole teada, millal sellisel juhul pakkumine kohale jõuab ehk millal on võimalik pakkumisi avada ja hinnata. Tekib ebamäärasuse faktor konkursile. Sellisel juhul ei oleks võimalik täita ka määruse § 3310 lõikes 6 sätestatud nõuet, kuna postitatud pakkumine ei pruugi võrguettevõtjani 3 tööpäeva jooksul jõuda ning sellisel juhul ei jääks võrguettevõtjale aega ka pakkumisi hinnata.
Meie ettepanek on § 339 lg 1 viimane lause välja jätta eelnõust. Iga pakkuja peab ise seisma hea selle eest, et tema pakkumine saab õigeaegselt tähtajaks esitatud. Selline saatmise erandi tegemine ei ole tavapärases majanduskäitumises kasutusel, samuti ei ole levinud ka posti teel pakkumise esitamine.
Teiseks, selleks, et riigil ja ka võrguettevõtjal oleks kindlus, et üldteenust osutab aus ja usaldusväärne müüja, tuleks lg-s 2 sätestada täiendavad nõuded müüjale, sh tingimused, mille alusel on võimalik saada esmane indikatsioon, kas müüja on võimeline üldteenust osutama (arvestades, et üldteenuse klientide arv on küllaltki suur). Teeme ettepaneku lisada lõikesse 2 alljärgnevad täiendavad tingimused, mida Elektrilevi kasutas ka üldteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke läbiviimisel:
4) pakkuja kinnitust, et pakkujat või pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ei ole karistatud avaliku julgeoleku vastase või riigivõimu vastu suunatud süüteo eest, samuti aususe kohustuse rikkumise, kelmuse või korruptsiooni süüteo eest;
5) pakkuja kinnitust, et pakkujal ei ole riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
6) pakkuja kinnitust, et pakkujal on konkursi alguse kuupäeva seisule eelneva 36 kuu jooksul igal aastal vähemalt ühel kalendripäeval elektrienergia müügi lepinguid vähemalt 10 000 mõõtepunktiga;
7) pakkuja kinnitust, et pakkujal omab kõnekeskust tarbijate teenindamiseks ja infovahetuse korraldamiseks ning kasutab selleks ka teisi sidevahendeid, sh elektroonilisi sidevahendeid;
8) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus tagada võrguettevõtjale üldteenuse osutamise perioodiks tagatis, mille summa ei või olla väiksem arveldusperioodi kohta võrguettevõtja poolt prognoositavast võrguteenuse summast;
9) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus kahesuunaliseks teabevahetuseks AVP kaudu;
10) muud konkursi teates nõutud teavet.
Teadmiseks võetud
Kavandit täiendatud
15.
§ 3310. Konkursi korraldamine
(1) Kirjalik konkurss korraldatakse konkursiteates märgitud ajal ja tingimustel.
(2) Võrguettevõtja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja arvestusega, et see jääb tööpäeval
ajavahemikku 8.00–16.30.
(3) Pakkumuses esitatud hind peab olema vähemalt konkursiteates nimetatud alghind (kui see on määratud).
(4) Pakkumus esitatakse täiseurodes.
(5) Võrguettevõtja väljastab kohe pärast pakkumuse kättesaamist selle kohta kinnituse.
(6) Võrguettevõtja teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel vähempakkumise tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega.
(7) Madalaima hinnaga pakkumuse teinud osaleja tunnistatakse võrguettevõtja otsusega konkursi võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates ja see edastatakse vähempakkumisel osalenutele

Lõikes 2 toodud kellaajaline piirang on ebavajalik, kuna menetluslikult on mõistlik anda pakkujatele aega kuni tähtaja lõpuni, st kuni 23:59, nagu ka TSÜS § 137 üldine põhimõte ette näeb. Selline tööpäeva ajaliselt piiratud tähtaeg on iganenud lähenemine ega toeta tavapärast majanduskäitumist. Pakkujatel on sellisel juhul jätkuvalt võimalik oma pakkumine tööpäeva lõpus ära esitada, kuna ennetähtaegne pakkumise esitamine ei ole keelatud. Seega teeme ettepaneku lg 2 sõnastada järgmiselt:
(2) Võrguettevõtja määrab pakkumise esitamiseks tähtaja kuupäevalise täpsusega.
Lõike 4 sõnastus on eksitav ja võib tekitada olulisi kuluerinevusi, kuna müügimarginaalid on komakohtadega ja % arvutuses. Näiteks Elektrilevi palus viimasel üldteenuse hankel esitada pakkumused elektribörsi elektrihinnale lisatava marginaalis osas 2 komakohalise täpsusega. Teeme ettepaneku lõikes 4 täpsustada maksumuse ja selle kontrolli aluseid järgnevalt:
(4) Võrguettevõtja valib edukaks müüja, kes vastab kõikidele konkurssi tingimustele ning kelle põhjendatud kulutused tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta on kõige madalamad. Pakkumine esitatakse kahe komakohalise täpsusega. Müüjal on õigus teenuse osutamise perioodil teenuse hinda tõsta üksnes Konkurentsiameti nõusolekul.
Teadmiseks võetud
Kavandit täiendatud







EVEA




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Energia jagamise piiratus – kas võimalusi võiks laiendada?
EL direktiiv soodustab laiemat energiavahetust, sealhulgas sama alajaama piires toimuvat energiajagamist. Eesti eelnõus on see hetkel piiritletud peamiselt hoonete sisese jagamisega.
Võimalik täiendus: kaaluda energia jagamise võimaluste laiendamist, sealhulgas naaberhoonete ja ettevõtete koostöö võimaldamist sama alajaama piires. See toetaks taastuvenergia paremat kasutust ja aitaks tarbijatel vähendada energiakulusid
Teadmiseks võetud
Regionaalset energiajagamist lahendame eelnõu II etapis
2.
Tarbijate õigused ja hinnastabiilsus
EL direktiiv rõhutab vajadust tagada elektritarbijatele valikuvõimalused, sealhulgas pikaajalised fikseeritud hinnaga lepingud, mis kaitsevad hinnakõikumiste eest.
Võimalik täiendus: lisada täiendavaid regulatsioone, mis tagaksid, et tarbijatel oleks võimalus valida fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ka turukriiside ajal ning saada paremat infot hinnakujunduse kohta.
Lahendatud SE555 raames.
3.
Paindlikud ühendused ja salvestuslahendused Direktiiv soosib paindlikke võrguühendusi ja energiavarustuse juhtimist, et toetada taastuvenergia ja energiasalvestuse laiemat kasutust. Eesti eelnõus on paindliku liitumise põhimõtted välja toodud, kuid salvestusvõimaluste ja paindlike lahenduste rakendamine pole piisavalt selge. Näiteks ei ole üheselt arusaadav, kas tähtajaline paindliku liitumise leping saab kehtida samal ajal liitumislepingu või võrgulepinguga ja millist liitumistasu ning võrgutasu tuleb maksta. Võimalik täiendus: töötada välja täpsemad reeglid, millistel tingimustel paindlikud liitumised on võimalikud ja kuidas need saaksid muutuda püsivaks lahenduseks ning kuidas energiasalvestust (nt akupangad) saaks paremini kasutada elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja täiendatud
4.
Energiaühistud ja taastuvenergia toetusmehhanismid
Direktiiv toetab energiaühistuid ja kogukondlikke energialahendusi, mis võimaldavad kohalikul tasandil toodetud taastuvenergiat tõhusamalt kasutada. Eesti eelnõus pole sellele selgelt viidatud. Võimalik täiendus: energiaühistutele ja kohalikele energialahendustele võiks pakkuda soodustusi või lihtsustatud regulatsioone, mis soodustaksid taastuvenergia koostööl põhinevat kasutust.
Mitte arvestatud
Ei ole direktiivi osa
5.
Börsivälise kauplemissüsteemi puudumine – takistus kodutarbijatele, väikeettevõtetele ja kohalikele tootjatele
EL direktiiv rõhutab, et tarbijatel peab olema võimalik osaleda energiaturul paindlikult, sealhulgas läbi kohalikul tasandil toimuvate otsekokkulepete ja energiaühistute. Eestis on tarbijatel juurdepääs oma andmetele, kuid puudub süsteem, mis võimaldaks väiksematel tootjatel ja tarbijatel omavahel kaubelda ilma elektribörsi vahenduseta.
• Praegu saavad tarbijad küll osta elektrit börsilt või otselepingutega suurtelt tootjatelt, kuid puudub mehhanism, mis võimaldaks väikestel tootjatel, kodutarbijatel ja väikeettevõtetel teha omavahel otselepinguid lokaalses võrgus.
• Energiaühistud ja kohalikud tootjad, kes tahaksid jagada või müüa üleliigset elektrit oma naabritele, on sunnitud tegutsema suuremate vahendajate kaudu või maksma täiendavaid võrgutasusid, kuigi energia ei liigu füüsiliselt läbi ülekandevõrgu. Võimalik täiendus: töötada välja kohalik energiakaubanduse platvorm või regulatsioon, mis võimaldaks börsiväliseid otsekokkuleppeid, kui elektri liikumine toimub lokaalselt (nt sama alajaama piires).
Mitte arvestatud
Ei ole selle eelnõu osa







Elering AS




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Juhime tähelepanu, et eelnõu peab põhivõrgu kontekstis arvestama käesoleval hetkel Riigikogu menetluses oleva eelnõu 556 SE-ga, mille kohaselt korraldatakse elektrituruseaduse (ELTS) ja määrusega „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ ümber põhivõrguga liitumise süsteem. Viidatud eelnõust lähtuvalt võimaldatakse tulevikus põhivõrguga tootmissuunalist liitumist alati kindla võimsusega (firm capacity) ja põhivõrguettevõtja kompenseerib vajadusel alles hilisemalt tootjale võrgupiirangute tekkimise korral elektrienergia Eesti hinnapiirkonna börsihinna ning hüvitab lisaks tootjale, kellel oli õigus neil tundidel saada taastuvenergia toetust, samas ulatuses saamata jäänud tulu. Seega on direktiivi (EL) 2024/1711 ja sellest lähtuva ELTS-i eelnõus sisalduvate paindlikku liitumise reeglid tagatud juba eelnõuga nr 556 SE-ga. Sellest lähtuvalt kommenteerime direktiiviga (EL) 2024/1711 seotud eelnõud järgmiselt:
1. direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud ELTS-i eelnõu on uue põhivõrguga liitumise kontseptsiooni tõttu vähemalt tootmissuunalise paindlikkuse pakkumise nõude vaatest vastuolus ELTS-i eelnõuga nr 556 SE, kuna viimase alusel peab iga tootmissuunaline liituja tasuma kohe liitumissuhte alguses fikseeritud liitumistasu komponendina fikseeritud ulatus ka võrgutugevdustasu ja liituja saab alati liitumisel taotletud soovitud kindla võimsuse. ELTS-i eelnõu 556 SE ei näe ette selle süsteemi osas ette ühtegi erandit. Sellest lähtuvalt ei saa tulevikus põhivõrgus tootjatele võimaldada kindla tootmisvõimsusega hinnakirjapõhise liitumistasu eest liitumist eelnõu § 65 lg 13 alusel paindlikult tähtajalise lepinguga. Seetõttu on eelnõu viidatud küsimuses omavahel vastuolus;
2. paindlik liitumine põhivõrgus on teoreetiliselt mõeldav ainult tarbimissuunalisel liitumisel, kuid selles peaks direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud eelnõu sätted seda eristama. Hetkel sellist eristamist eelnõus ei sisaldu;
3. direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud ELTS-i eelnõu § 65 lg 14 sisalduv reegel, mille kohaselt kõik võrgutugevdustöid ei tohi „edasi lükata“ ja need tuleb alati valmis ehitada, ei ole kooskõlas lähenemisega, mida hindab Konkurentsiamet Eleringi võrgu arengukava raames – st kõikide võrgutugevdustööde teostamine, mis tagaks alati 100% ajast võimuse kasutamise, ei ole alati ühiskonnale soodsaim lahendus. Täiendavalt peab võrguettevõtjal olema võimalik arengukavas võrguinvesteeringuid korrigeerida näiteks olukorras, kus piirkonnas täiendavalt lisandunud kindla võimsuse tagamiseks mitmele tootjale on kuluefektiivsem esialgse võrguinvesteeringu asemel teostada alternatiivne võrgutugevdustöö. Samuti võib mõistliku võrgutariifi hoidmise vaatest olla oluliselt otstarbekam jätta teatud võrgutugevdustööd tegemata või teha neid planeeritust hiljem ja hüvitada liitujale võrgust tulevad piirangud nagu on viidatud vastuse punktis 1. Eleringi hinnangul ei saa ei ole direktiiv (EL) 2024/1711 mõte sellistlähenemist keelata ja seega tuleks eelnõu § 65 lg 14 selles küsimuses täpsemaks sõnastada.

Kokkuvõttes ei arvesta Elering AS-i hinnangul direktiivi 2024/1711 ülevõtmise eelnõu paraku eelnõuga nr 556 SE seda tuleb põhivõrgu kontekstis kindlasti täpsustada. Ühtlasi oleme valmis oma ettepanekuid suuliselt ministeerimile selgitama ja vajadusel pakkuma konkreetseid sõnastusettepanekuid.
Arvestatud








AS Elenger Grupp




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Avatud tarnija kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid
Eelnõu § 1 punkt 2 näeb ette, et elektrituruseaduse (ELTS) §-i 44 täiendatakse lõikega 11 , mis seab avatud tarnijale kohustuse tagada asjakohaste riskimaandusstrateegiate abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamine. Sellise kohustuse täitmine on praktikas teostamatu, suurendab turuosalistele regulatiivset koormust, vähendab fikseeritud hinnaga pakkumisi ning tõstab elektrihinda tarbijatele.
Seetõttu palume Eelnõu § 1 p 2 Eelnõust välja jätta ja riskimaandusstrateegiate kasutamise kohustust mitte kehtestada.
Alljärgnevalt esitame ka oma detailsemad põhjendused.
Elektriturul puuduvad futuurid või muud avalikult kaubeldavad instrumendid ning ka OTC turul likviidsus puudub. Eesti turuosaliste jaoks on seega hetkel ainsad likviidsed, avalikult kaubeldavad ja Eestis hinnariski maandamiseks kättesaadavad riskimaandusinstrumendid FI-EE ja EE-LV piiridel jaotatavad finantsülekande õigused (financial transmission right, lühendatult FTR). Turuosalistele teadaolevalt on Elering esitanud Konkurentsiametile ettepanekud nimetatud FTR-ide jaotamise vähendamiseks, mis vähendab veelgi Eesti turuosaliste võimekust täita Eelnõus ettenähtud „asjakohaste riskimaandusstrateegiate“ rakendamise kohustust. Lisaks sellele, et FTR-ide kogus on piiratud, on ka nende ajaline kättesaadavus piiratud – FTR-e saab osta ainult korra aastas ning viimase aja praktikat arvestades ei anna ka need piisavat kindlust, kuna need võidakse ära võtta kui füüsilise ühendusega on probleeme. On olemas ka kuu-ette müüdavad FTRid, kuid fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingute riskimaandusstrateegiana neid kasutada ei saa, kuna üldjuhul soovitakse hinda fikseerida pikemaks ajaks kui 1 kuuks (pigem 6 kuud, 1 aasta või enam).
Eelnevat arvestades oleks planeeritaval sättel tegelikkuses tarbijat kahjustav mõju, vähendades fikseeritud hinna kättesaadavust ja suurendades fikseeritud hinnaga pakutava elektri hinda.
Tulenevalt sellest, et riskimaandamise instrumente ei ole igal ajal piisaval hulgal kättesaadav ning turuosalised ei pruugi olla valmis võtma regulatiivseid riske, on pigem tõenäoline, et väheneb nii fikseeritud hinna pakkujate arv kui ka fikseeritud hinnaga turule pakutava elektrienergia kogus. Samuti on tõenäoline, et praktikas suurendab sellise nõude kehtestamine fikseeritud hinnaga elektri hinda tarbijale, kuna regulatsioonist tuleneva kohustuse tõttu on elektrimüüja sunnitud riskimaandamis instrumente ostma nö iga hinna eest, makstes seeläbi paratamatult kõrgemat hinda. Kusjuures, sellise kohustuse kehtestamine iseenesest võib vastavate instrumentide turuhinda tõsta ja seeläbi tõsta ka tarbijatele pakutavat fikseeritud hinda. Sarnast regulatsioonide mõju näeme eeloleva suve maagaasihinnas, mis on tavapärasest kõrgem just nimelt õigusaktidest tuleneva mahutite täitmise kohustuse tõttu. Alternatiivina on elektrimüüjal võimalik hinnastada fikseeritud hinna sisse risk, et seadusest tuleneva kohuse mitte täitmisega võib kaasneda nii otsene varaline kahju (trahvid, sunniraha), kui ka kaudne varaline kahju (negatiivne mainekahju, mis omab negatiivset mõju müügimahtudele). Eelnevast tuleneb, et antud sätte kehtestamisel on pigem vastupidine mõju Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatavast mõjust. Eelnõu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et "elektrimüüjate kohustusel kasutada riskimaandusstrateegiaid on suur sotsiaalse kasu potentsiaal, nagu tarbijate kaitse hinnakõikumise eest, elukalliduse leevendamine.". Kui aga tegelikkuses fikseeritud hinnaga pakkumiste ja pakkujate hulk turul väheneb, väheneb ka tarbijate võimalus fikseeritud hinnaga elektrit osta ning seega tarbijate kaitstus hinnakõikumise eest pigem väheneb. Samuti ei ole antud regulatsioonil elukallidust leevendavat mõju, kuna see pigem tõstab fikseeritud hinnaga elektri hinda.
Mitte arvestatud
Riskimaandusstrateegiate rakendamine on vajalik direktiivist tulenevalt. Riskimaandusstrateegiate rakendamise nõue ei tähenda seda, et kõik võimalikud riskid peaksid olema avatud tarnijal maandatud, vaid seda, et avatud tarnija neid instrumente kasutab. Kui Konkurentsiamet järelevalvet teostab tuleb tal Eesti turu olukorra ja võimalustega arvestada. Ministeeriumile teadaolevalt on NordPool loomas Baltikumi piirkonda uued finantsinstrumendid, mis võimalusi hinnariske maandada parandavad.
Lisaks selgitame, et direktiivist ei ole üle võetud võimalusi kohustada avatud tarnijaid soetama teatud osa müüdavast elektrist PPA-dega ja konkreetne valik kuidas oma riske maandada ja millises ulatuses jääb avatud tarnijale.

2.
Elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keeld vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajal
Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 näevad ette, et ELTS § 90 ja 92 lisatakse absoluutne keeld katkestada tarbija võrguühendus või lõpetada elektrileping ajal mil toimub tarbija poolt algatatud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus. Välistatud on igasuguste tarbijate võrguühenduse katkestamine või elektrilepingu lõpetamine ning seda ka juhul, kui esinevad muud, vaidlusega mitteseotud alused võrguühenduse katkestamiseks või lepingu lõpetamiseks (nt tarbija ei maksa vaidlusega mitte seotud arveid). Elektrivõrgust lahtiühendamise keeld on ajaliselt piiratud, kuid elektrilepingu lõpetamise keeld kehtib sisuliselt piiramatult. Selline absoluutne, kõikide tarbijate suhtes kehtiv ja ajaliselt määramatu õiguskaitsevahendi kasutamise keeld ei ole sisuliselt põhjendatud ja on ka otseselt vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku:
1) muuta Eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada antud punktiga ELTS §-i 92 lisatav lõige 42 järgmiselt: „(42 ) Kui füüsilisest isikust tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või müüja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu elektrilepingut üles öelda. Müüja võib elektrilepingu üles öelda käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“;
2) muuta Eelnõu § 1 punkti 13 ja sõnastada antud punktiga ELTS §-i 90 lisatav lõige 14 järgmiselt:
„(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“.

Alljärgnevalt esitame ka oma detailsemad põhjendused alateemade kaupa:
a) Kaitsemeetme sisuline ulatus
Direktiiv 2019/944 artikkel 28a punkti 2 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada et tarnijad ei lõpeta lepinguid ega ühenda tarbijaid elektrivõrgust lahti põhjustel, mille tõttu tarbijad on esitanud kaebuse vastavalt artikli 10 lõikele 9 või mille suhtes kohaldatakse artikli 26 kohast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi. Direktiivist ei tulene, et elektrilepingu lõpetamise keeld peab olema absoluutne, st selline, et müüja ei või mitte mingil juhul vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajal elektrilepingut lõpetada, sh ka juhul kui tarbija menetluse ajal ei tasu arveid. Vastupidi, direktiivis on seda aspekti käsitletud ning on selgelt öeldud, et võrgust lahtiühendamise ja lepingu lõpetamise keeld peaks kehtima üksnes vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude suhtes ja kohtuvälise menetluse kuritarvitamist (sh menetluse ajal edasiste arvete tasumata jätmist) tuleb vältida (vt direktiivi 2024/1711 preambula punkti 271).

Siinkohal juhime ka tähelepanu, et Eelnõuga võetakse Direktiiv 2019/944 artikkel 28a üle vaid osaliselt. Antud artikkel näeb ette, et kaitsetute tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise eest kaitsemisel tuleks rakendada mitmeid asjakohaseid meetmeid, millest vaid üks on võrgust lahtiühendamise ja lepingu lõpetamise keelamine. Direktiivi artikkel 28a punktis 3 on ettenähtud ka rida muid meetmeid (tarbijate juhendamine, informeerimine, toetuste andmine), mida on võimalik täpsemalt vajalikule sihtgrupile suunata, mistõttu oleks nende mõju tõenäoliselt suurem. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, et ühtegi teist meedet oleks kavas kasutusele võtta. See tähendab, et riik ei tegele ühiskonnas esinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisega vaid paneb sellest tekkiva koormuse üksnes ettevõtjate kanda.

b) Kaitsemeetme ajaline kestus
Eelnõu kohaselt on võrguühenduse katkestamise keeld ajaliselt piiratud – võrguettevõtjal on õigus tarbija võrguühendus katkestada ka juhul, kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud. Sarnast ajalist piirangut ei ole aga ette nähtud elektrilepingu lõpetamise keelu kehtestavas sättes, jättes elektrilepingu lõpetamise keelu kehtima sisuliselt piiramatult („kuni see menetlus on lõpetatud“).

Juhime tähelepanu, et elektrilepingu lõpetamise tagajärjel ei katkestata tarbija elektrivarustust, mistõttu on elektrilepigu lõpetamise tagajärjed tarbijale selgelt leebemad, võrreldes elektrivõrgust lahtiühendmisega. Jääb arusaamatuks, miks soovitakse Eelnõuga tagada tarbijale pikaajalisem kaitse tarbijat vähem mõjutava tagajärje eest. Samuti on arusaamatu, miks kaitstakse üksnes võrguettevõtja majanduslikku huvi, andes talle 60 päeva möödudes siiski õiguse keelduda teenuse osutamisest, kui selle eest ei tasuta, pannes samal ajal elektrimüüja olukorda, kus ta on sunnitud määramatu aja jooksul andma kaupa üle tarbijale kes selle eest ei tasu. Selline ettevõtjate põhjendamatult erinev kohtlemine on lubamatu.

c) Kaitsemeetme subjektid
Eelnõu näeb ette kõnealuse kaitsemeetme rakendamise kõikidele tarbijatele, sh äritarbijatele. Direktiiv 2019/944 artikkel 28a punkti 1 kohaselt on liikmesriikidel aga kohustus tagada, et kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad on täielikult kaitstud elektrivõrgust lahtiühendamise eest, võttes selleks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas lahtiühendamise keelamine ja muud samaväärsed meetmed. Direktiivist ei tulene, et äritarbijaid tuleb lahtiühendamise eest kaitsta samal määral, mil kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad.

Eesti õiguskorra ja lepinguõiguse üheks aluspõhimõtteks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikega 2 sätestatud põhimõte, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Elektrivõrgust lahtiühendamine ja elektrilepingu lõpetamine on võlaõigusseaduse kohased õiguskaitsevahendid (VÕS § 110 ja § 116). Elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keeld piiravad otseselt nende õiguste kasutamist. Igasugune õiguste piiramine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. Kui füüsilisest isikust tarbijate, sh kaitsetute tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate puhul võib sellise keelu kehtestamist pidada proportsionaalseks ja vajalikuks, siis riigi sekkumine äriühingute vahelistesse lepingulistesse suhetesse nii ilmselgelt põhjendatud ei ole. Ka Eelnõu seletuskirjast nähtub, et antud katsemeetme eesmärk on eelkõige füüsiliste isikute kaitse.

Kehtiv ELTS § 90 lg 7 kaitseb elektrivõrgust lahtiühendamise eest üksnes füüsilisest isikust tarbijaid ning ka mitte kõiki, vaid üksnes neid, kes kasutavad elektrienergiat eluruumis, mida kasutatakse alalise elukohana. Sellest nähtub, et äriühingute vahelisse õigussuhtesse sekkumist ei ole peetud põhjendatuks. Seletuskirjast ei nähtu, mis kaalutlustel on nüüd jõutud järeldusele, et veelgi üldisema elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keelu rakendamine äriühingute vahelisest suhtes on põhjendatud.

Üldise märkusena peame vajalikuks ka selgitada, et eelnõu seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei ole kõnealuste sätete osas adekvaatne. Mõjuanalüüsist jääb mulje, et võla tõttu katkestatakse elektrivarustus või lõpetatakse elektrimüügileping valdavalt just sellistel tarbijatel, kes on haavatavamad (peredele, kus on väikesed lapsed, tervisemuredega liikmed jms). Selline ettekujutus ei vasta tegelikkusele. Pigem kasutatakse niivõrd rangeid võlameetmeid tarbijate suhtes, kes on pikemat aega võlgnevuses või kelle maksekäitumisest nähtub, et arved jäetakse tasumata pahatahtlikult. Näiteks on hulk tarbijaid, kes kütteperioodil ei tasu enegia eest esitatud arveid, kuna kütteperioodil on võrgust lahtiühendamise võimalused juba täna piiratud. Paraku näitab praktika, et sellise käitumismustri omaks võtmisel praktiseeritakse seda aastaid ja ka aastakümneid. Näeme reaalset ohtu, et sellise maksekäitumisega tarbijad hakkavad kuritarvitama ka Eelnõuga kavandatavat võrguühenduse katkestamise ja lepingu lõpetamise keeldu, kui see kehtestatakse Eelnõus kavandatud kujul (absoluutse ja ajalise piiranguta) ning ilma täiendavaid kuritarvitamise vältimise meetmeid rakendamata.

Ebatäpne ja põhjendamatu on ka Eelnõu seletuskirjas mõjude analüüsi osas toodud väide, et tarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal avaldab olulist sotsiaalset ja demograafilist mõju, aidates tagada sotsiaalset õiglust, võrdsust ja turvalisust. On vältimatu, et kui regulatiivselt piiratakse ettevõtjate võimalusi kasutada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid, siis kajastub see vähemal või rohkemal määral kaupade ja teenuste hinnas. See toob kaasa olukorra, kus ülejäänud heausksed tarbijad, kes oma lepingulisi kohustusi korrektselt täidavad, maksavad kinni kulud, mida tekitavad pahatahtlikud kliendid ja mida ettevõtja ei saa tõhusalt võlglastelt sisse nõuda. Selline olukord mitte ei taga sotsiaalset õiglust ja võrdsust, vaid vastupidiselt suurendab ebaõiglust ning võib tekitada ebasobiva muutuse tarbijate maksekäitumises.

Arvestatud
3.
Normitehniline märkus
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse mõiste „aktiivne võrguteenuse kasutaja“ definitsiooni. Juhime tähelepanu, et kehtiva redaktsiooni kohaselt sisaldab antud säte ka mõiste „omatoodetud elektrienergia“ definitsiooni, mis aga Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt ära kaotatakse.

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas mõiste „omatoodetud elektrienergia“ deinitsiooni ära kaotamine on olnud taotluslik. Juhime tähelepanu, et mõiste „omatoodetud elektrienergia“ jääb kasutusele mitmesse ELTS sättesse, mille tõlgendamisel võib seetõttu tekkida raskusi. Kui Eelnõu koostajad on mõelnud, et edaspidi tuleb ELTS sätetes omistada väljendile „omatoodetud elektrienergia“ tavakeeles kasutuses olev tähendus, siis edasiste arusaamatuste vältimiseks tuleks vastav selgitus lisada Eelnõu seletuskirja.
Arvestatud







Justiits- ja Digiministeerium




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS § 651) – lisatava sätte sõnastuse kohaselt laieneb riigi julgeolekuga arvestamise kohustus kõigile võrguteenust osutavatele ettevõtjatele, seda nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu kaudu teenuse osutamisel. Tegu on uue piiranguga, mis riivab võrguettevõtjate ettevõtlusvabadust. Palume seletuskirjas esitada piirangu proportsionaalsuse analüüs, tuues selgelt välja, mis on piirangu eesmärk ning miks leebemad meetmed ei sobi (sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus). Muu hulgas palume selgitada, miks kohustus pannakse kõigile teenuse osutajatele sõltumata võrgu suurusest ja mõjust. Palume hinnata, kas sellise kohustuse tekitamine näiteks üliväikese eraldatud võrgus teenust osutavale isikule (ELTS § 601) või teenuse osutajale, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja lähtuvalt ELTS § 211 punktidest 3 ja 4, on proportsionaalne saavutada soovitava eesmärgiga.
Palume ka selgitada, kas on kaalutud laiendada riigi julgeolekuga arvestamise kohustust ettevõtjale, kes on elutähtsa teenuse osutaja ELTS § 211 tähenduses, kuid ei ole võrguteenuse osutaja.
Teadmiseks võetud

Eraldatud väikse võrgu omanike puhul analüüsitakse täiendavalt proportsionaalsust.

Jah


Teised ELTS-is väljatoodud ETO-d automaatselt lähevad NIS 2 nõuete alla.


2.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS lisatav § 651 ) – lisatava sättega luuakse nõue, et võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Riigi julgeoleku ohustamist sisustatakse viitega elektroonilise side seaduse (ESS) §-le 873. Märgime, et ESS § 873 lõigetes 4–6 on sätestatud rakendusmeetmed nõude täitmiseks, kuid eelnõu analoogseid nõudeid või viiteid ei sisalda. Seega tuleks kohaldada üldiseid järelevalvepädevuse sätteid. Elektroonilise side nõuete üle teostab riikliku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ESS § 133 lg 1), ELTS nõuete üle valvab aga Konkurentsiamet (ELTS § 93 lg 1). Selleks, et vältida hilisemaid erimeelsusi haldusorganite pädevuses, palume läbi mõelda ning seletuskirjas selgitada, kuidas on kavandatud lisatava kohustuse täitmise jälgimine, jõustamine ning järelevalve, kaasates arutelusse asjakohased ministeeriumid ja asutused.
Arvestatud
Täpsustatud järelevalve teostajaga.
3.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS § 651 lõige 3) – lisatav lõige 3 viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõikes 3 olevale loetelule. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3 muudatusega järgmises sõnastuses:
„§ X) Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 873 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) toodete tootmine või teenuste osutamine on seotud rahvusvaheliste või Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumisega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.“
Seletus: Ettevõtjatel ei pruugi olla kohustust riigihangete korraldamiseks ja seeläbi järgida ka Eesti Vabariigis kehtivatest sanktsioonidest kinnipidamist. Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Seega on sanktsioonidest kinnipidamine kõigi ühiskonnaliikmete, sealhulgas ettevõtjate poolt, oluline julgeolekumeede. Samuti on sätte lisamine kooskõlas ettevõtjate võrdse kohtlemisega ja ausa konkurentsi tagamise põhimõttega, sest sellega võrdsustatakse ettevõtjad, kellel on riigihanke korraldamise kohustus, ettevõtjatega, kellel seda kohustust ei ole.
Mittearvestatud
Sätte lisamine vajab täiendavat konsultatsiooni ja mõjuanalüüsi
4.
Eelnõu § 1 p 13 ja 14 (ELTS § 90 ja 92) – eelnõu kohased elektrituruseaduse (ELTS) muudatused puudutavad mh tingimusi, mis käsitlevad võrguettevõtja poolt tarbijale pakutava võrguühenduse katkestamist. Eelnõu kohase regulatsiooni alusel ei tohiks võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Ka kehtivas ELTS-s selgitatakse, et liitumislepingust, võrgulepingust, elektrilepingust või agregeerimislepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule (§ 93 lg 5). Siinkohal tekib küsimus, kas ei peaks analoogiliselt kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamisega kaaluma võrguühenduse katkestamise piiramist ka muudel juhtudel, mil on tekkinud vaidlus, millele püütakse leida lahendust – pooleli on läbirääkimised või on pöördutud kohtusse. Samas kui eesmärgiks on spetsiifiliselt kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi (hetkeseisuga siis tarbijavaidluste komisjon ilmselt) kasutamise soodustamine, siis palume seda seletuskirjas põhjendada.

Elektrituruseaduse muutmisega luuakse ka uus erisus seoses elektrilepingu ülesütlemisega – nimelt piiratakse müüja võimalusi kasutada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist, sätestades, et müüja ei või elektrilepingut üles öelda, kui tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, kuni see menetlus on lõpetatud. Üldiselt kohaldatakse elektrilepingule võlaõigusseaduse müügilepingu sätteid (võlaõigusseaduse § 208 lg 3), mis aga ei tähenda, et eriseadustes ei võiks ette näha spetsiifilisemaid tingimusi. Ka siin tekib sarnane küsimus nagu eelkirjeldatud võrguühenduse katkestamise puhul – miks on eraldi välja toodud kohtuvälise lahendamise menetlus, andmata samasugust kaitset tarbijale nt kohtusse pöördumise puhuks. Samuti on võrguühenduse katkestamise piiramise puhul sätestatud lisatingimus, mille kohaselt võib ühenduse siiski katkestada, kui kohtuvälise vaidluse lahendamise organ ei ole 60 päeva jooksul suutnud menetlust lõpuni viia – samas lepingu lõpetamise puhul sellist ajaraami ei pakuta. Palume selgitada, millega on põhjendatud võrguühenduse ja elektrimüügi erinev käsitlemine.

Lisaks öeldakse seletuskirjas, et „Kohtuvälise menetluse tähtaja sätestamine motiveerib kohtuväliseid menetlusorganeid oma menetlusi läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning välistab tarbija võlgnevuse kasvamise võrguettevõtja ees, et menetluse lõppedes poleks tarbijal mitme kuu suurune võlgnevus, mida tal pole võimekust tasuda.“ Märgime, et selline sõnastus on eksitav, kuivõrd tegelikult ju elektrituruseaduse muutmisega eraldi menetlustähtaegu kohtuvälisele vaidluste lahendamisele ei seata, vaid üksnes nähakse ette, et kui kohtuvälise vaidluse lahendamise organ ei ole suutnud vaidluses otsust teha 60 päeva jooksul, on võrguettevõtjal ikkagi õigus ühendus tarbijaga katkestada.
Arvestatud
Eelnõud muudetud ja seletuskirja täiendatud
5.
Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud
6.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud







Rahandusministeerium




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Eelnõu punktis 2 on sätestatud riskimaandusstrateegiate kasutusele võtmise kohustus. Riskmaandusstrateegia ei ole eelnõus defineeritud ja selle täpne sisu ei ole selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
Palume täpsemalt selgitada, millistele tingimustele riskimaandusstrateegia peab vastama, kas on ette nähtud selle vastavuse ja eesmärgipärasuse kontroll ning hinnata vastava ülesande täitmise koormust.
Arvestatud
Mõiste defineeritud sättes.

2.
Punktis 5 on sätestatud, et elektrienergiat jagades saldeeritakse mõõtepunkte läbinud elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi.
Palume täpsemalt selgitada, millistele tingimustele saldeerimise aluseks olev kokkulepe peab vastama ja milline on vaidluste lahendamise kord. Hoidmaks elektrijagamise administreerimise halduskoormust optimaalsena, soovitame kaaluda kokkulepete standardiseerimisvõimalust. Lisaks palume täpsemalt selgitada seotud osapoolte (süsteemihaldur, võrguettevõtja ja tarbija) roll ning vastutus elektrienergia jagamisel.
Arvestatud
Tarbija vaatest muudetud sõnastust lihtsamaks. Andmevahetusplatvormile luuakse valik arvelduspõhimõtteid, mida energiajagamises osalev tarbija saab kasutada.

3.
Punkti 7 kohta teeme sõnastusettepaneku järgmiselt: „Riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist“
Arvestatud

4.
Punktis 13 sätestatu osas juhime tähelepanu, et pikk menetlusaeg võib kujuneda kaebuse esitajast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu palume analüüsida regulatsiooni osa „või kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud“ vajalikkust ja vajadusel sätestada menetlustähtaja pikendamise alused.
Teadmiseks võetud
Direktiiv käsib luua regulatsiooni, mis välistaks ka tarbijal asjaolusid kurjalt ärakasutamast. Kuid juhime tähelepanu, et võrguühenduse katkestamine ja/või müügilepingu lõpetamine saab toimuda vaid ELTSis sätestatud korras, mis annab tarbijale lisa aega oma probleemkohad lahendada.
5.
Punkti 4 osas palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, mida on mõeldud lausega „saldeerimine pikema ajavälba puhul ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise“ ning kajastada seletuskirjas ka asjakohaste mõjude kirjeldus.
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja näitega. Täiendavate mõjude kirjeldamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna pikema ajavälbaga saldeerimist ei ole plaanis rakendada.
6.
Punktides 5, 6 ja 9 selgitatakse püsikindluseta paindliku liitumislepingu võimaldamist. Palume seletuskirjas täpsustada, kas üleliitumisele on seatud piir ja milline, kas ja kuidas toimub prioriteetsuse seadmine ning kas ja milline on kohustus üleliitumise võimaldamise järgselt püsikindluse pakkumisel.
Arvestatud
7.
Palume seletuskirjas hinnata tarbijate energiajagamise võimaluse andmise mõju võrguarendustele ja kesksele energiapoliitika planeerimisele, eriti arvestades potentsiaalsete energiat jagavate suurtarbijate mõjuga. Soovitav oleks välja tuua võrdlev info, milline on kulubaas kliendi jaoks energia jagamisel ja milline on keskselt võrgust tarbimisel. Ühtlasi peame vajalikuks, et hinnatud oleks energiajagamise mõju võrgu- ja taastuvenergiatasu määradele arvestades, et osa tarbimisest liigub kesksest arveldussüsteemist välja.
Selgitame. Muudatus hõlmab põhiliselt korteriühistuid, kus ühes hoones asuvad mitu tarbijat. Suurtrabijad pole sihtgrupp ja nende osalemine elektrijagamises on vähetõenäoline. Selguse huvides täpsustame, et hoonesisene energiajagamine hõlmab üksnes kodutarbijaid ja korteriühistuid.

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 3
KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“
muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 761 lõike 25 alusel.

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse 43. peatükiga järgmises sõnastuses:

„43. peatükk
Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamise kord

§ 338.  Konkursi väljakuulutamine

(1) Võrguettevõtja korraldab ühise konkurssi müüja leidmiseks üldteenuse osutamiseks ja teenuse osutamiseks avatud tarne katkemise korral.

(2) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursi teade) edastab võrguettevõtja 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.

(3) Konkursi teade sisaldab järgmist teavet:
1) pakkumise korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
2) konkursi objekti kirjeldus;
3) konkursi muud olulised tingimused.

§ 339.  Konkursist osavõtmine

(1) Konkursil osaleja esitab võrguettevõtjale konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjalikult pakkumuse.

(2) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress, isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja juriidilise isiku korral asukohariigi registrikood või muu identifitseeritav tunnus;
2) kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi tingimustega;
3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui pädeval asutusel ei ole võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikiri;
4) pakkuja kinnitust, et pakkujat või pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ei ole karistatud avaliku julgeoleku vastase või riigivõimu vastu suunatud süüteo eest, samuti aususe kohustuse rikkumise, kelmuse või korruptsiooni süüteo eest;
5) pakkuja kinnitust, et pakkujal ei ole riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
6) pakkuja kinnitust, et pakkujal on konkursi alguse kuupäeva seisule eelneva 36 kuu jooksul igal aastal vähemalt ühel kalendripäeval elektrienergia müügi lepinguid vähemalt 10 000 mõõtepunktiga;
7) pakkuja kinnitust, et pakkujal omab kõnekeskust tarbijate teenindamiseks ja infovahetuse korraldamiseks ning kasutab selleks ka teisi sidevahendeid, sh elektroonilisi sidevahendeid;
8) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus tagada võrguettevõtjale üldteenuse osutamise perioodiks tagatis, mille summa ei või olla väiksem arveldusperioodi kohta võrguettevõtja poolt prognoositavast võrguteenuse summast;
9) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus kahesuunaliseks teabevahetuseks AVP kaudu;
10) muud konkursi teates nõutud teavet.

(3) Võrguettevõtja võib konkursil osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist.
  
§ 3310.  Konkursi korraldamine

(1) Kirjalik konkurss korraldatakse konkursiteates märgitud ajal ja tingimustel.

(2) Võrguettevõtja määrab pakkumise esitamiseks tähtaja kuupäevalise täpsusega.

(3) Pakkumuses esitatud hind peab olema vähemalt konkursiteates nimetatud alghind (kui see on määratud).

(4)  Võrguettevõtja valib edukaks müüja, kes vastab kõikidele konkurssi tingimustele ning kelle põhjendatud kulutused tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta on kõige madalamad. Pakkumine esitatakse kahe komakohalise täpsusega. Müüjal on õigus teenuse osutamise perioodil teenuse hinda tõsta üksnes Konkurentsiameti nõusolekul.

(5) Võrguettevõtja väljastab kohe pärast pakkumuse kättesaamist selle kohta kinnituse.

(6) Võrguettevõtja teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel vähempakkumise tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega.
 
(7) Madalaima hinnaga pakkumuse teinud osaleja tunnistatakse võrguettevõtja otsusega konkursi võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates ja see edastatakse vähempakkumisel osalenutele.

§ 3311.  Konkursi lõppemine

Konkurss lõpeb, kui:
1) võrguettevõtja kuulutab välja konkursi võitja ning kirjalik teade selle kohta edastatakse pakkujatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates;
2) vähempakkumisel osalemiseks ei esitata ühtegi avaldust, esitatud avaldused jäetakse läbi vaatamata või osalejad kõrvaldatakse konkursilt.“.


(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Kokk
kantsler