OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

15.08.2025 nr 11.1-3/25/3870

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

toetuse taotluse osalise rahuldamise

otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Digitaliseerimisest kasu

toomine“ raames otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi toetuse saaja)

projekti „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondlik digipööre“ (projekti nr

struktuuritoetuse registris 2021-2027.1.02.23-0008; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja partner ei ole projektiga seotud riigihanke nr 278869 „E-

teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus“ ja riigihanke nr 278513 „TTJA e-teenuste platvormi

kasutajakogemuse analüüs“, läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS)

sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 49 095,24 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 1 p 2 ja lg 2, majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023

käskkiri nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi

TAT) punkt 13.1, samuti antud projekti raames esitatud kuludokument tunnusega 63, 64 ja 75 ning

toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

TAT punkt 10.1 viitab ÜM2022 §-le 10, mille lõike 2 kohaselt peab partner täitma muuhulgas §-

s 11 nimetatud kohustusi. Seega tulenevalt ÜM2022 § 11 lõikest 1 on partner kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus (70009445) (edaspidi toetuse saaja partner) on avaliku sektori hankija RHS

1 Kuni 31.12.2023 kehtinud redaktsioon.

§ 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud

korda.

1. Toetuse saaja partner jättis projekti raames täiendava tarkvaraarenduse riigihangete nr

281188, 278513 ja 278869 eeldatavad maksumused summeerimata ning ei korraldanud

seetõttu riigihanget nr 278869 ja riigihanget nr 278513 rahvusvahelist piirmäära

ületavate riigihangetena

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja partner korraldas projekti raames täiendavaks tarkvaraarenduseks avatud

hankemenetlusega alla rahvusvahelise piirmäära jääva riigihanke nr 278869, mille eeldatav

maksumus oli 100 000 eurot käibemaksuta ja riigihanke nr 278513, mille eeldatav maksumus oli

120 000 eurot käibemaksuta.

03.05.2024 esitas toetuse saaja partner riigihangete registrile riigihanke „E-teenuste keskkonna

pääsuhalduse arendus“ (viitenumber 278869) hanketeate ja samal kuupäeval riigihange avaldati.

Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 21.05.2024 kell 12:00. Seega oli pakkumuste esitamise tähtaeg

18 päeva. Riigihankele nr 278869 esitati kokku 4 pakkumust. Toetuse saaja partner sõlmis

riigihanke nr 278869 alusel 16.07.2024 müügilepingu nr 6-2/24/165 (edaspidi hankeleping)

Aktsiaseltsiga HELMES maksumusega 108 528 eurot, millele lisandub käibemaks.

25.04.2024 esitas toetuse saaja partner riigihangete registrile riigihanke „TTJA e-teenuste

platvormi kasutajakogemuse analüüs“ (viitenumber 278513), mille hanketeade avaldati

25.04.2024. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 27.05.2024 kell 12.00 ning mille alusel sõlmis

toetuse saaja partner 16.07.2024 müügilepingu Trinidad Wiseman OÜ-ga. Riigihanke nr 278513

eeldatav maksumus oli 120 000 eurot käibemaksuta ja tegelik maksumus 53 228 eurot

käibemaksuta.

Toetuse saaja partner viis projekti elluviimiseks muu hulgas läbi riigihanke „TTJA e-teenuste

platvormi jätkuarendused“ (viitenumber 281188), mille hanketeade avaldati 18.06.2024 ning mille

alusel sõlmis toetuse saaja partner 11.09.2023 müügilepingu eduka pakkujaga Aktsiaseltsiga

HELMES. Riigihanke nr 281188 eeldatav maksumus oli 100 000 eurot käibemaksuta ja tegelik

maksumus 158 328 eurot käibemaksuta.

Kõikide riigihangete raames ostis toetuse saaja partner e-platvormi teenuste arendust. Seega ostis

toetuse saaja partner riigihangete 281188, 278513 ja 278869 raames sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikke teenuseid ning oleks pidanud riigihangete nr 281188, 278513 ja nr 278869 eeldatavad

maksumused summeerima. Kuivõrd toetuse saaja partner ei teinud seda, ei korraldanud ta

riigihankeid nr 278869 ja nr 278513 rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangetena. Sellega

rikkus toetuse saaja partner RHS § 3 punkte 2, 3, § 28 lõikeid 1 ja 2.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 27.02.2025 rakendusüksusele, et:

„TTJA e-teenuste projektis mitme hanke väljakuulutamisel 2024.aastal ei ole lähtutud mingilgi

moel eesmärgist eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda.

TJJA e-teenuste projekti koosneb mitmest alamprojektist (juba olemasoleva e-teenuste tarkvarale

uute majandustegevuste lisamine, vanast MTRist uute funktsioonide ülekandmine,

kasutajakogemuse analüüsi teostamine ja uute funktsionaalsuste väljaarendamine olemasolevasse

e-teetuste tarkvarasse) mis oli mõttekas eraldi realiseerida, kuna ei olnud võimalik üheaegselt

koostada kõigi alamprojektide tehnilisi kirjeldusi.

Kui 2023. aasta lõpus koostati 2024.aasta hankeplaani, siis oli meil nägemus, et TTJA e-teenuste

edasiste arenduste tarbeks saab läbi viia ühe suure arenduse 2024.aasta 1. kvartalis. Nii sai ka

hankeplaani kirja. Aga selleks ajaks ei olnud veel valminud kõigi vajalike tööde tehnilised

kirjeldused. 2024. aasta algul TTJA e-teenuste platvormi jätkuarendusete tehnilise kirjelduse

lõpliku versiooni koostamisel selgus, et TTJA e-teenuste platvorm kasutajakogemuse analüüsiks

on vaja välja kuulutada eraldi hange (viitenumber: 278513), mille tulemustest sõltub

jätkuarendusete (viitenumber:281188) sisend. Seevastu pääsuhalduste arendus

(viitenumber: 278869) ei vajanud otseselt eelnevat analüüsi. Lähtudes ülalmainitust oli mõttekas

välja kuulutada eraldi hanked.“

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid

või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade

summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 kohaselt ei

või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks

kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad

või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.

Projekti elluviimiseks ja valdkondliku digipöörde läbiviimiseks tellis toetuse saaja partner e-

teenuste platvormide arendusteenust kolme riigihankega. Nii riigihanke nr 278869, 281188 kui ka

riigihanke nr 278513 raames ostis toetuse saaja partner e-teenuse platvormi arendust. Kõik

riigihanked olid korraldatud samal eelarveaastal (2024) ja nende vahele jäi ca 2 kuud.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja partner ostis riigihangete raames erinevaid e-teenuste

platvormi arendustöid, mis on sama eesmärgi jaoks vajalikud. Seetõttu oleks toetuse saaja partner

pidanud RHS § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt riigihangete nr 278869, 281188 ja 278513 eeldatavad

maksumused summeerima ning kuna 3 hanke maksumus kokku ületas rahvusvahelist piirmäära,

siis korraldama ka riigihanked 278869 ja 278513 rahvusvahelist piirmäära ületavate

riigihangetena.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lg 2 kohaselt peab hankija erinevate riigihangete eeldatavad

maksumused summeerima siis, kui mõlema riigihanke esemeks on funktsionaalselt koos toimivad

teenused või on nad vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Rakendusüksuse hinnangul oli

hangete ühiseks eesmärgiks TTJA e-teenuste platvormi arendamine. Isegi kui oli otstarbekas kõiki

hankeid korraldada eraldi, siis ei vabasta see RHS § 28 lõikest 1 tulenevast kohustusest kohaldada

iga hanke kohta kõigi hangete summeeritud eeldatava maksumuse kohast hankelepingu sõlmimise

korda.

2024. aastal oli riigiasutuste jaoks teenuste hankelepingu rahvusvaheline piirmäär 143 000 eurot.

Riigihanke nr 278869 eeldatav maksumus oli 100 000 eurot ja tegelik maksumus oli 108 528 eurot

(käibemaksuta). Riigihanke nr 281188 eeldatav maksumus oli 100 000 eurot ja tegelik maksumus

oli 158 328 eurot (käibemaksuta). Riigihanke nr 278513 eeldatav maksumus oli 120 000 eurot ja

tegelik maksumus oli 53 228 eurot (käibemaksuta). Kokku teeb see juba eeldatavatest

maksumustest 320 000 eurot.

Puudub vaidlus, et riigihanked 278869, 281188 ja 278513 korraldati 2 kuu jooksul ning kõik

riigihanked olid korraldatud samal eelarveaastal (2024).

Riigihanke nr 278869 ja nr 278513 eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, sest RHS

§ 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt oleks toetuse saaja partner pidanud summeerima riigihangete nr 278869,

281188 ja 278513 eeldatavad maksumused. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke

korraldamisel peab hankija iseäranis hoolikalt jälgima, et välispakkujad saaksid riigihankele

pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel. Riigihankel osalemise

eeldus on see, et ettevõtjad saavad üldse informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta. Euroopa

Liidu ametlik veebileht, kus avaldatakse rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete

hanketeateid, on Euroopa Liidu Teataja lisa TED. Välispakkujateni ei pruugi jõuda teave

riigihanke läbiviimise kohta, kui riigihanke hanketeade on avaldatud üksnes ühe liikmesriigi

siseriiklikus registris, mistõttu võis rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketeate

Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitamata jätmine omada konkurentsile piiravat mõju.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja partner rikkus ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud

isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest ta seadis siseriiklikud ettevõtjad pakkumuse

esitamisel eelisolukorda välispakkujatega võrreldes, ja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi

efektiivse ärakasutamise üldpõhimõtet.

RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi

luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda.

Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid ühtemoodi.

Riigihanke siseriikliku riigihankena korraldamine tekitab olukorra, kus hankija ei ole järginud

isikute võrdse kohtemise põhimõtet, sest välispakkujatel ei olnud võimalust pakkumust esitada

(puudus teave riigihanke läbiviimise kohta).

RHS § 3 p 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtte. Näiteks on konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kontekstis

keelatud hankijal seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. Antud juhul on

toetuse saaja partner piiranud riigihangetes osalemist välisriigi pakkujatel jättes avaldamata teate

riigihangete toimumise kohta Euroopa Liidu Teatajas, mistõttu ei ole konkurentsi ära kasutatud

efektiivselt.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et kuna toetuse saaja partner rikkus RHS § 3 punkte 2, 3, § 28

lõikeid 1 ja 2, siis ei ole täidetud ÜM2022 § 11 lõikest tulenev toetuse saaja kohustus järgida

riigihangete seadust.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

ÜM2022 § 10 lõike 2 järgi täidab partner ÜM2022 §-s 11 sätestatud toetuse saaja kohustusi.

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

ÜM2014 § 22 lg 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava

eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral on riigihanke osadeks jaotamisel eraldi

riigihangeteks rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi. ÜM2014 § 22 lg 2 kohaselt

võib ÜM2014 § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud

riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on

avaldatud riigihangete registris.

Otsuse punktis 1.3 käsitletud RHS-i rikkumise osas esineb ÜM2014 § 22 lg 1 punktis 3 ja lõikes

2 nimetatud faktiline koosseis, seega üldjuhul kohaldub otsuse punktis 1.3. kirjeldatud rikkumise

koosseisule vastavale rikkumisele 25%-iline finantskorrektsioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103

lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist

kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 25-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 lg 1 punktis 3 ja lg-

s 2 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud

määrad ega muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

Ka võimaliku finantsmõju osas leiab rakendusüksus, et kui toetuse saaja partner oleks korraldanud

hanked nr 278869 ja nr 278513 rahvusvaheliste hangetena, siis võinuks pakkujate ring olla

võimalike välisriigi pakkujate võrra laiem ja valituks osutunud pakkumus seetõttu ka soodsam.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 22 lg 1

punktis 3 ja lg 2 ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud hankelepingutele 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

1.5.1 Riigihanke nr 278869 eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 278869 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2.1 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja

arendamine“ raames kokku summas 132 404,16 eurot käibemaksuga.

Riigihankega nr 278869 seotud kulu:

Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 25%

63 22 057,60 eurot 5514,40 eurot

75 110 346,56 eurot 27 586,64 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ÜM2014 § 22 lg 1 p 3 ja lg 2, loeb

rakendusüksus riigihanke nr 278869 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust

(132 404,16 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 33 101,04 eurot, millest toetus moodustab

100%.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

1.5.2 Riigihanke nr 278513 eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 278513 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2.1 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja

arendamine“ raames kokku summas 63 976,80 eurot käibemaksuga.

Riigihankega nr 278513 seotud kulu:

Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 25%

64 63 976,80 eurot 15 994,20 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 p 3 ja lg 2, loeb

rakendusüksus riigihanke nr 278869 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust

(63 976,80 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 15 994,20 eurot, millest toetus moodustab

100%.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 26.05.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 09.06.2025. Toetuse saaja palus pikendada omapoolse seisukoha esitamist

kuni 18.06.2025.

Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 18.06.2025, milles ei

nõustu, et tegemist on RHS rikkumisega ja taotleb, et kui rikkumine ära ei lange, kohaldataks 5

%-list finantskorrektsiooni määra.

2.1 Hangete läbiviimine eraldi riigihangetena

Toetuse saaja leiab, et käsitletava kolme hanke puhul on olnud ainuõige ja mõistlik viia need läbi

eraldi hangetena. Hankija on käitunud heauskselt ega ole viidatud riigihangete korraldamisel

tegutsenud RHS § 28 lg 2 viidatud eesmärgiga eirata RHS tulenevaid nõudeid. Hangitud töid ei

ole õige käsitleda RHS mõistes funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks

tehtavate töödena.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) alustas 2023. aastal senise majandustegevuse

registri (MTR) asemele uue e-teenuste platvormi TARVIK loomist. 2024. aasta alguseks oli loodud

TARVIK üldine, mikroteenustel põhinev, senisest süsteemist muuhulgas tehnilistel ja

andmeturbelistel põhjustel erinev, arhitektuur, realiseeritud oli osa süsteemi toimimiseks vajalikke

mikroteenuseid ning MTR-st üle viidud 10 majandustegevusteate esitamise teenust. 2024. aasta

alguses täpsustati TARVIK tööde vajadusi ning leiti, et selgelt eristuvate eesmärkide tõttu on

algselt kavandatud ühele hankele lisaks vaja läbi viia eraldi veel kolm hanget. Hange, milles

analüüsi käigus selgitatakse välja kasutajakogemuse probleemid ning pakutakse lahendused

disaini parandamiseks (viitenumber 278513), teine hange, milles integreeritakse RIA

pääsuhalduslahendus "Pääsuke" (viitenumber 278869) ning kolmanda hankega hangitakse

MTRi teenuste TARVIK-keskkonda viimiseks vajalikud tarkvaraarendustööd (viitenumber

281188). Hankeplaani koostamise ajaks ei olnud hangitava skoobid veel vajaliku selgusega teada.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et ainuõige ja mõistlik oli riigihanked läbi viia

eraldi riigihangetena, eirates RHS-ist tulenevaid nõuded. Rakendusüksus mõistab, et ühe

riigihankena kolme teenust tellida ei pruugi olla mõistlik. Selleks ongi RHS ette näinud võimaluse

korraldada riigihanked eraldi, kuid on jätnud kohustuse riigihangete eraldi korraldamise korral

nende maksumused summerida.

RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija küll riigihanke osadeks jaotada ning tellida teenuseid eraldi

riigihanke menetlustega, kuid seda üksnes juhul, kui ta kohaldab iga sellise riigihanke osa kohta

hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu

sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 keelab hankijal riigihanke osadeks jaotamise eesmärgiga eirata

RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb RHS § 23 lg 2 p 1 kohaselt riigihanke

eeldatava maksumuse hulka arvestada ka hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma,

arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja

hankelepingu uuendamist. Lisaks ei tohiks riigihanke puhul, mis ületab rahvusvahelist piirmäära,

lähtuda hankelepingu sõlmimisel alla rahvusvahelise piirmäära jäävatele riigihangetele

kohalduvatest reeglitest, vaid ka selle täiendava hankelepingu sõlmimiseks tuleks läbi viia nö

rahvusvaheline avatud hankemenetlus.

Toetuse saaja on oma 18.06.2025 vastuväidetes välja toonud, et selleks, et MTR-st TARVIK-

platvormile toodud teenuste kättesaadavus ei kannataks, ei olnud hankijal võimalik hankega

oodata TARVIK platvormi teiste arendustööde tehnilise kirjelduse valmimiseni. Lisaks nendib

toetuse saaja, et hanke nr 278869 eraldi hankena tegemise otsust mõjutas selle süsteemi kasutusele

võtmiseks ilmnenud kitsas ajaraam. Rakendusüksus rõhutab veelkord, et ei eelda, et toetuse saaja

partner oleks pidanud läbi viima ühe hankemenetluse, vaid käsitlema hankeid sama eesmärgi

saavutamiseks tellitavate töödena ning nende eeldatavad maksumused summeerima.

Toetuse saaja on välja toonud, et hanke 278513 näol ei ole tegemist tarkvaraarendusega nagu teiste

hangete puhul, vaid seal telliti kasutajakogemuse analüüsi ja disaini TARVIK keskkonna kohta.

Tuues välja, et sellele tööle on paremini spetsialiseerunud ettevõtted, kelle pädevus ei

võimaldakski neil osaleda riigihankel, milles nõutakse samaaegselt tarkvaraarenduse töid.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. Rakendusüksus tuvastas, et hanke 278513 leping

on sõlmitud ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ, kelle kodulehelt on näha, et üheks nende

teenusteks on ka tarkvaraarendus. Kindlasti pakuvad analüüsi ja disainiteenust paljud turul olevad

ettevõtted, kes tegelevad tarkvaraarendusega. Näiteks on hankele 278513 pakkumuse teinud ka

Helmes AS, kes osutus edukaks antud otsuses käsitletud teistes hangetes (278869 ja 281188).

Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on sama eesmärgi saavutamiseks tellitavate teenustega.

Kõik läbiviidud riigihanked on seotud TARVIK-platvormi arendamisega erineval kujul, seega on

hangete eesmärgiks olnud TARVIK e-teenuste keskkonna arendamine.

2.2 Finantskorrektsiooni määr

Toetuse saaja on oma vastuväidetes välja toonud, et finantskorrektsiooni määr ei tohiks olla

suurem kui 5 %. Tuues välja, et selle aluseks on ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3, mis sätestab, kui §-

des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise

finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib

ettenähtud 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-

protsendilist määra.

ÜM2014 § 22 lg 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava

eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral on riigihanke osadeks jaotamisel eraldi

riigihangeteks rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi. ÜM2014 § 22 lg 2 kohaselt

võib ÜM2014 § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud

riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on

avaldatud riigihangete registris.

Seega on 25-protsendiline finantskorrektsiooni määr juba vähendatud määr, millest omakorda

madalamat finantskorrektsiooni saab ÜM2014 § 21 lg 11 punktist 3 tulenevalt kohaldada vaid juhul

kui esinevad sellised rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul

oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks

kohaldada 10% või 5%. Rakendusüksuse hinnangul ei ole tegemist sellise unikaalse asjaoluga, mis

õigustaks madalama finantskorrektsiooni rakendamist.

Toetuse saaja on välja toonud riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-21-2607 punktid 28 ja 29 ning

järeldanud, et sellele tuginedes oleks 25% suurune korrektsioonimäär ebaproportsionaalne.

Leides, et välisriigi pakkujatel on vähene huvi antud riigihangete puhul ning on äärmiselt

ebatõenäoline, et hankes oleks olnud teistsugune tulemus. Tuues välja, et perioodil 20.10.2022 –

2025 on hankija korraldanud 30 rahvusvahelist piirmäära ületavat avatud riigihanget (CPV

72221000-0) infosüsteemide tarkvaraarenduse ja -analüüsi teenuse ostmiseks, eeldatava

maksumusega 150 000 € – 12 000 000 €. Vaid kahes hankes esitas pakkumuse väljaspool Eestit

pärit äriühing; neist ühes oli pakkuja väljaspool EL-i. Mõlemas juhtumis osalesid need

välismaised ettevõtted Eesti äriühingute kaasatud ühispakkujatena, mitte iseseisvalt.Riigikohtu

otsuses haldusasjas nr 3-21-2607 on kohus punktis 29 välja toonud: „Kohus ei tohi

finantskorrektsiooni õiguspärasust hinnates piirduda vaid ilmselgete vigade testiga, vaid kontroll

peab olema range ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid (RKHKm 3-20-2402/47, p 24),

sh seda, kas kahju on pelgalt teoreetiline (Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/23 Obshtina Svishtov,

p 36). /…/ Iseäranis tuleb seda arvesse võtta olukordades, kus riigihankeõiguse rikkumine pole

ilmselge.“. Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et finantskorrektsiooni rakendamisel peab

arvestama kõikide asjaoludega ning korrektsioonimäär peab rikkumisega proportsionaalne olema.

Viidatud haldusasjas on asjaolud teised, kui antud juhtumis. Samuti on riigikohus välja toonud

eelpool viidatud lõigu viimases lauses, et …seda tuleb arvesse võtta olukordades, kus

riigihankeõiguse rikkumine pole ilmselge. Finantskorrektsiooni otsuses käsitletud rikkumiste osas

on aga riigihankeõiguse rikkumine ilmselge. Isegi kui toetuse saaja partneril on eelnevate

riigihangete puhul esinenud välisriigi pakkujate vähene huvi, ei välista see välispakkujate huvi

vaidlusaluste hangete vastu.

Antud riigihangete puhul oli tegemist summeerituna rahvusvahelist piirmäära ületavate hangetega,

mille puhul tuleb välispakkujate huvi hangetes osalemise vastu eeldada ning sellest eeldusest

lähtuvalt tuli ka vastavaid hankemenetluste reegleid järgida. Toetuse saaja on toonud välja, et peab

ebatõenäoliseks välispakkujate osalemise soovi otsuses käsitletud riigihangetel. Tuues välja

põhjuseks selle, et varasemalt korraldatud 30 rahvusvahelise riigihanke raames tegid

välispakkujad pakkumise vaid kahes riigihankes. Rakendusüksus ei pea seda põhjendust

asjakohaseks. Pakkujate osalemine oleneb teostatavate tööde sisust ja osalemise tingimustest,

mistõttu me ei või teada, mis ühe või teise hanke puhul välisriigi pakkujate osalemist takistas.

Võib-olla oleks just antud riigihanked need, milles osalemisest välispakkujad oleksid huvitatud

olnud, seega täielikult huvi puudumist eeldada ei saa.

Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse

riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab

hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada,

et välisturul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid teinud samuti pakkumuse, mis

mõjutanuks riigihangete tulemusi.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda riigihangete nr 281188,

278513 ja 278869 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni

tegemisest loobumiseks.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud

õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondlik digipööre“

raames seoses riigihankega 278869 mitteabikõlblikuks kuluks 33 101,04 eurot, millest

toetus moodustab 100% ja seoses riigihankega 278513 mitteabikõlblikuks kuluks 15

994,20 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 278869 seotud KD nr 63, 75 ja riigihankega nr 278513 seotud

KD nr 64 abikõlblike kulusid 25% võrra;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse nr 2.1 eelarvet summas

49 095,24 eurot;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud riigihankega nr 278869 seotud kulusid 25% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852