Team Estonia eksporditegevuse kava 2025-2028

1Eksporditegevuste kava 2025–2028

LEHEKÜLG 2

LEHEKÜLG 3

LEHEKÜLG 4

LEHEKÜLG 5

LEHEKÜLG 8

LEHEKÜLG 9

LEHEKÜLG 11

Eksporditegevuste kava 2025–2028 Rikkam ühiskond targa ekspordi kaudu

Eessõna

Visioon ja eesmärk

1. Sissejuhatus

2. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel

3. Majanduskasvu edendamiseks fookussektorite valimine

4. Võtmeosapooled

5. Seos olemasolevate strateegiatega

2

Eessõna Eesti kaupade ja teenuste eksport moodustab ligi 80 protsenti SKP-st, seega sõltub majanduse pikaajaline kasv

meie võimest eksportida ning luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. Team Estonia

eksporditegevuste kava eesmärk on tagada Eesti ettevõtetele parimad võimalused globaalsel turul, toetada

nende kasvu ja tugevdada meie majanduse vastupidavust.

Eesti suurim eelis on meie kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suuruselt kolmas siseturg pakkudes

ligipääsu ligi 450 miljonile tarbijale. Peame seda maksimaalselt ära kasutama, et väärtusahelates kõrgemale

liikuda ning kasvatada meie ettevõtete rahvusvahelist haaret nii Euroopa Liidu siseturul kui ka sellest väljaspool.

Peame praegusel keerulisel geopoliitilisel ja heitlikul kaubanduspiirangute ajastul targalt tegutsema ning

kasutama ära oma tugevusi, et panustada näiteks Euroopa enda kaitsevõimekuse suurendamisse, mis annab

kasvueelise Eesti kaitsetööstusettevõtetele. Samuti on Eesti IT- ja tehnoloogiaettevõtetel suur eelis ja võimekus

panustada senisest enam Euroopa tööstusettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, eriti nüüd, mil

näiteks Saksamaa on otsustanud oma majanduse elavdamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks järgnevate

aastate jooksul suunata sadu miljardeid eurosid. Eesti ettevõtetel tuleb olla kohal ja sellest oma osa võtta.

Samal ajal on oluline suurendada koostööd nii sektori sees kui ka sektori ja riigi vahel. Riik majandust ei juhi ja

ei saa ette öelda, kuidas ettevõtted oma tegevust korraldavad. Küll aga saame teha otsuseid, mis muudavad

majandust ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning eemaldavad teelt

ebavajalikud ja koormavad bürokraatlikud takistused, mis pärsivad ettevõtete kasvu ja arengut. Oleme riigina

toeks seal, kus meie abi kõige vajalikum on.

Eksporditegevuste kava keskendub olulistele valikutele ja fookustele, mis võimaldavad meil suunata ressursse

mõjusaimatesse sektoritesse. Oleme valinud fookussektorid lähtuvalt sellest, kes jätab meie majandusse kõige

suurema jälje, ning sellest, kui suur on nende tulevikupotentsiaal.

Eesti tööstus on olnud meie majanduse vundament ja jääb selleks ka tulevikus. Globaalsed suundumused

ja kliimaeesmärgid nõuavad, et ettevõtted kohaneksid kõrgtehnoloogiliste ja kestlike lahendustega. See on

väljakutse, kuid ka võimalus tugevdada meie konkurentsipositsiooni maailmaturul.

Ekspordi edu ei sünni iseenesest – see on terve majanduskeskkonna tugevuse peegeldus. Kui ettevõtluskeskkond

on soodne, kui meie inimesed on vajalike oskustega ja nutikad ning kui riigi ja erasektori koostöö on tugev, siis

saab sellest hoogu juurde ka ekspordi kasv. Eesti majandus ja ekspordiedu sõltuvad meie ühistest valikutest ja

tööst – koostöös suudame saavutada rohkem ja kindlustada Eesti ettevõtete edu maailmas.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

3Eksporditegevuste kava 2025–2028

Visioon Eesmärk Eesti eksport põhineb usaldusel, kvaliteedil ja

innovatsioonil. Riigi sihitud teenused, nutikas

mainekujundus ja tugevad partnerlussuhted aitavad

Eesti ettevõtjatel olla maailmas nähtavad ja mõjukad.

Eksporditegevuste kava eesmärk on aidata

eksportivatel ettevõtetel kasvatada konkurentsivõimet

ja lisandväärtust, et tõsta Eesti majanduse jõukust ja

tagada kestlik tulevik.

Edusammude vaatlemiseks ning eksporditeenuste ja -toetuste ajakohasena hoidmiseks tagame regulaarse

ekspordinäitajate jälgimise ja hindamise, mis võimaldab tegevusi kohandada vastavalt muutuvatele

majandustingimustele ja uutele väljakutsetele. Järelevalve ja hindamise protsessi toetamiseks viime kord

kvartalis läbi mõõdikute seire, mille tulemus kuvatakse MKMi kodulehel aegreana.

*Asendatakse 2024. aasta andmetega, kui need tehakse Äriregistris kättesaadavaks.

BAASTASE

30,1 mld € (2024)

sh kaubad 17,6mld ja

teenused 12,5 mld

615 (2023*)

61% (2024)

kajastuste arv 671,

ulatus 255M

-

MÕÕDIK

Kaupade ja teenuste

ekspordi maht eurodes

Ettevõtete arv, kes

ekspordivad > 10 mln

euro eest aastas

Väljapoole lähiriike

(Soome, Rootsi, Läti,

Leedu) mineva ekspordi

osakaal

Rahvusvahelise

meediakajastuse maht

ja ulatus

Rahulolu EISi ja

Välisministeeriumi

eksporditeenustega

SIHTTASE (2028)

43 mld € sh kaubad 22

ja teenused 21 mld

700

70%

kajastuste arv 1900,

ulatus 540M

>4

ALLIKAS

Statistikaamet

Äriregister

Statistikaamet

EISi kogutud andmed

EISi ja

Välisministeeriumi

kogutud andmed

4

1. Sissejuhatus Ligi kolmandik Eesti ettevõtetest tegeleb ekspordiga.

Seejuures 80% ettevõtetest1 teevad koostööd

eksportijatega või toodavad neile kaupu ja teenuseid.

Alates 2010. aasta finantskriisist on Eesti ekspordi

turuosa maailmaturul kasvanud 11,3% võrra2.

Ekspordi kogukasvu on vedanud suuresti mahu,

mitte lisandväärtuse kasv. Järgnevatel aastatel on

Eesti eksportijate üks olulisi väljakutseid liikuda

keerukamate ja kallimate toodete poole.

Ekspordi struktuur on muutunud teenuste

kesksemaks. Kui 2011. aastal moodustasid teenused

28% Eesti ekspordist, siis 2024. aastal juba 41%.

Kasvu on väga jõudsalt vedanud IT-teenuste eksport,

mis on suurenenud viimase kümne aastaga enam kui

kuus korda.

2025. aasta alguses valitsevad maailma kaubanduses

turbulentsed ajad. Kasvavad geopoliitilised pinged ja

kiiresti muutuvad tollimaksud loovad eksporditurgudel

üha uusi väljakutseid. Just selle keerulise olukorra

mõistmine ja ettenägemine on olnud eksporditegevuste

kava lähtepunkt. Oleme selle koostöös ettevõtlussektori

esindusorganisatsioonidega välja töötanud justnimelt

selleks, et Eesti ettevõtted suudaksid muutuvates

tingimustes edukalt tegutseda ning tugevdada oma

positsiooni välisturgudel.

Eksporditegevuste kava põhineb neljal prioriteetsel

tegevussuunal, mis loovad aluse Eesti ekspordi

kasvuks ja pikaajaliseks arenguks: ettevõtete

ekspordivõimekuse kasvatamine sihitud

toetusmeetmete ja -teenuste tervikliku ökosüsteemi

kaudu; eksporditurgude valiku mitmekesistamise

toetamine, Eesti strateegiline mainekujundus ning riigi

ja ettevõtjate strateegiline ja koordineeritud koostöö.

Selleks, et suunata ressursid sinna, kus ekspordi mõju

Eesti majandusele on kõige suurem, oleme strateegia

koostamisel paika pannud fookussektorid, kellele

oma tegevusi planeerides eelkõige keskendume.

Valik tugineb nii sektorite ekspordipotentsiaalile kui

ka senisele kasvule ja innovatsioonivõimekusele.

Fookussektorite määratlemine aitab meil

sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist

ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel turgudel.

Samas jääb eksporditugi kättesaadavaks ka teistele

sektoritele, kellel on rahvusvahelistumise ambitsioon

ja potentsiaal.

[1] Eesti ettevotete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes vaartusahelates [2] Estonia In-Depth Review 2025

5Eksporditegevuste kava 2025–2028

2. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel3

Ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks pakume sihitud teenuseid ja toetusi, mis

lähtuvad ettevõtete ja sektorite konkreetsetest vajadustest ja arengueesmärkidest,

toetades neid kogu arengutsükli vältel – alates idee arendamisest kuni välisturule

jõudmiseni. Meetmete tõhususe tagame koostöö, andmepõhise planeerimise ja

süsteemse mõjuhindamisega ning keskendume paindlikele rahastusvõimalustele ja

sisukale nõustamisele.

Uued tegevused:

↗ Suurendame ekspordilaenu mahtu ja muudame tingimused paindlikumaks

(vastutaja MKM, tähtaeg 2026 I kv).

↗ Muudame ettevõtete ekspordinõustamise personaalsemaks ja terviklikumaks,

n-ö ühe ukse põhimõttest lähtuvaks (vastutaja EIS ja VM).

↗ Loome erialaliitudele rahvusvahelistumise edendamise toetuse, mis võimaldab

neil eksporditegevusi juhtida (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv).

↗ Toetame uute toodete sertifitseerimist eksportturgude nõuete ja ootustega

vastavuse tagamiseks (vastutaja MKM, tähtaeg 2026 III kv).

2.1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega

[3] Strateegia lisa 1 kirjeldab Team Estonia tänaseid ja jätkuvaid tegevusi. Allpool on fookus lisategevustel.

1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku ekspordifinantseerimise ja

teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega.

3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega.

4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust.

2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides vastupidavuse

suurendamiseks.

MÕÕDIK

Ettevõtete arv, kes

ekspordivad

> 10 mln euro eest

aastas

BAASTASE (2023*)

615

SIHTTASE (2028)

700

ALLIKAS

Äriregister

6

Eesti majanduse kestlik kasv ja kriisikindlus sõltuvad eksportturgude mitmekesisusest.

Suurem hulk eksportturge vähendab sõltuvust üksikutest sihtturgudest ning loob

ettevõtetele rohkem võimalusi kasvu ja edu saavutamiseks. Läheneme sellele

sihipäraselt, tuginedes globaalsetele trendidele, sektorite vajadustele ja ettevõtete

ekspordipotentsiaalile. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, sihitud

turuteabe jagamine ja sobivate tugiteenuste pakkumine aitavad ettevõtetel uutele

turgudele siseneda ning vastata rahvusvahelistele ootustele ja nõudmistele.

Uued tegevused:

↗ Avame viis ettevõtluskeskust (Riia, London, Pariis, Berliin, Kopenhaagen) ja

koostame kaheksa riigi-/piirkonnastrateegiat (Singapur, Kagu-Aasia, Aafrika,

Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Iisrael, India) (vastutaja VM, tähtaeg 2026 I kv).

↗ Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust koostades turuanalüüsid Ukraina, India,

Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Poola turgude kohta

(vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv).

↗ Tagame strateegilise vaate ja teenuste toe Saksamaa turul ulatusliku

investeerimiskava raames ärivõimaluste kasutamiseks (vastutaja VM/EIS).

↗ Riikides, kus on uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke

koostöölepinguid (vastutaja Team Estonia).

↗ Soodustame Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist

ühinemiste ja omandamiste abil (M&A) (vastutaja MKM, tähtaeg 2028 II kv).

2.2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides vastupidavuse suurendamiseks

MÕÕDIK

Väljapoole lähiriike

(Soome, Rootsi,

Läti, Leedu) mineva

ekspordi osakaal

BAASTASE (2024)

61%

SIHTTASE (2028)

70%

ALLIKAS

Statistikaamet

7Eksporditegevuste kava 2025–2028

Eesti ettevõtete edu rahvusvahelistel turgudel sõltub lisaks toodete ja teenuste

kvaliteedile riigi tuntusest ja usaldusväärsest mainest. Meie eesmärk on tugevdada

Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil nii digiriigi kui ka targa tööstuse ja

innovatsioonikeskusena. Ettevõtete toetamine välisturgudel eeldab ühtset ja sihitud

sõnumite edastamist. Kõik, kes Eestit rahvusvahelises suhtluses esindavad, omavad

rolli ekspordivõimaluste loomisel ja usaldusväärsete suhete kujundamisel. Seetõttu on

oluline, et Eesti esinduslik suhtlus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil toetaks ühtset

narratiivi.

Uued tegevused:

↗ Loome ja teeme kättesaadavaks Eesti kui targa tööstusriigi ning fookussektorite

sõnumid ja turundusmaterjalid bränd Estonia tööriistakastis (vastutaja MKM/

EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

↗ Laiendame e-esitluskeskuse tegevuste ja teenuste valikut, et suurendada Eesti

kui tööstusriigi nähtavust ärivisiitide ja pressireiside vastuvõtmise toel (vastutaja

EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

↗ Tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava

põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise

(vastutaja VM, tähtaeg 2025 IV kv).

↗ Suurendame Eesti ekspordi edulugude kajastamist rahvusvahelistes

meediaväljaannetes ja sotsiaalmeediakanalites (vastutaja EIS).

Tõhus ja koordineeritud koostöö riigi ja ettevõtjate vahel on ekspordiedu üks olulisi

eeltingimusi. Ettevõtjad peavad saama oma tegevuses tugineda ajakohasele,

usaldusväärsele ja hõlpsasti kättesaadavale infole. Sihitud ja süsteemne infovahetus

aitab luua selge ülevaate turu võimalustest ja takistustest ning riigi pakutavatest

teenustest. Läbimõeldud infovahetus ning koostöö tugevdavad kogu eksporditoetuse

ökosüsteemi.

Uued tegevused:

↗ Käivitame ekspordiportaali, sh rahvusvaheliste ärivõimaluste ettevõteteni

toomiseks (vastutaja VM, tähtaeg 2026 I kv).

↗ Suurendame EISi käsutuses olevat tööriistakasti tegevuste, turgude ja klientide

andmepõhiseks juhtimiseks (vastutaja EIS).

↗ Tagame prioriteetsetes sihtriikides süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud

tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes

lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks (vastutaja

EIS, VM).

2.3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega

MÕÕDIK

Rahvusvahelise

meediakajastuse

maht ja ulatus

BAASTASE (2024)

kajastuste arv 671,

ulatus 255M

SIHTTASE (2028)

kajastuste arv 1900,

ulatus 540M

ALLIKAS

EISi kogutud

andmed

2.4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust

MÕÕDIK

Rahulolu EISi ja

Välisministeeriumi

eksporditeenustega

BAASTASE

-

SIHTTASE (2028)

>4

ALLIKAS

EISi ja

Välisministeeriumi

kogutud andmed

8

3. Majanduskasvu edendamiseks fookussektorite valimine Fookussektoreid valides on meie lähtekohaks eelkõige TAIE arengukava, mis täna seab esiplaanile neli

majandusliku suunaga prioriteetset valdkonda (digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja

-teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused). Samuti lähtume

fookussektori valikul tänaste võimekuste hindamise kõrval uutest tehnoloogiatrendidest. Lisaks hindame

järgmisi ettevõtete ekspordivõimekuse ja majandusliku mõjuga seotud karakteristikuid4:

Fookussektorite valikul arvestame lisaks majanduslikele näitajatele sektori ettevõtete panust teadus- ja

arendustegevusse, võimet pakkuda innovaatilisi lahendusi, väärindada maksimaalselt kohalikke

ressursse ning kasutada kestlikke lahendusi.

Eelnevat arvesse võttes on valitud fookussektorid järgmised5:

1. Vaatame sektori mahtu ning selle osakaalu SKPs ja koguekspordis, et hinnata selle majanduslikku kaalu.

3. Hindame sektori panust maksutulude laekumisse, sh osakaalu tööhõives, et mõista selle laiemat mõju

majandusele.

2. Keskendume loodavale lisandväärtusele, mis näitab sektori suutlikkust pakkuda kõrgema väärtusega

tooteid ja teenuseid.

[4] Hindamisel lähtume Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega. [5] Lisaks nimetatud sektoritele toetatakse turismisektori tegevusi läbi arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2035“, loomemajanduse eksporti toetab arengudokument „Loome mõju“ (koostamisel) ning erinevaid ekspordiga seotud toetusi pakuvad ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Puidutööstus

MerendussektorTervisetehnoloogiad

Rohetehnoloogiad

Info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiad

Kaitsetööstus

Toidu- ja joogitööstus

Masina- ja metallitööstus

9Eksporditegevuste kava 2025–2028

4. Võtmeosapooled Eksporditegevuste kava elluviimisel on võtmetähtsusega Eesti ettevõtted, erialaliidud ja

katusorganisatsioonid. Ettevõtted vastutavad otseselt oma toodete ja teenuste eksportimise eest,

investeerides innovatsiooni, tootearendusse ja turundusse. Erialaliidud ja katusorganisatsioonid pakuvad

ettevõtetele tuge ja teadmisi, kasvatada ettevõtete teadmisi ekspordivõimalustest ja –riskidest, aidates neil

orienteeruda rahvusvahelistes nõuetes ja pakkudes koostöövõrgustikku, mis hõlbustab ühisturundust ja

ühiseid ekspordiprojekte.

Team Estonia on Eesti riigi majandusarengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks loodud

koostöömudel, mida veavad eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Välisministeerium

(VM) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Team Estonia eesmärk on koordineerida riigi pingutusi

ettevõtete rahvusvahelisele areenile viimisel, investeeringute ligimeelitamisel ning Eesti kui atraktiivse

investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna kuvandi edendamisel. Koostöö on suunatud ka välismaiste talentide ja

teadmiste kaasamisele.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Strateegilise suuna

määramine

Välisministeerium

Strateegilise suuna

määramine, diplomaatiline

tugi ja esindamine,

teenuseid ettevõtetele ja

investoritele

Teised ministeeriumid

Sektori- või valdkonnapõhise ekspordi edendamine

EESMÄRGID↗ Ettevõtete toetamine välisturgudel

↗ Investeeringute ligimeelitamine

↗ Eesti ärikeskkonna kuvandi edendamine

↗ Välismaiste talentide ja teadmiste kaasamine

Team Estonia

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus

Teenuste pakkumine

ettevõtetele ja investoritele

10

Eesti äridiplomaatia võrgustik 2024

Riikides, kus EISil on välisesindaja, vastutab ta üldjuhul B2B projektide eest, samal ajal kui B2G projektide eest

vastutab VM vastav teenistuja. Riikides, kus EISi esindaja puudub, täidab mõlemat rolli – nii B2B kui ka B2G

suhtluse korraldust – Välisministeeriumi esindaja.

Lisaks täidavad olulist rolli ka teised ministeeriumid, kes vastutavad oma valitsemisalas olevate valdkondade

rahvusvahelise tutvustamise ja ekspordivõimaluste edendamise eest. Näiteks vastutab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodete välisturgudele viimise toetamise

eest, sealhulgas eksporditurgudele sisenemise tõkete leevendamise ja turundustegevuste koordineerimise

kaudu. Kultuuriministeerium panustab loomemajanduse ja kultuuriekspordi edendamisse, toetades kultuuri- ja

loomesektorite rahvusvahelist laienemist ning käsitledes loomesektorit fookussektorite ekspordi horisontaalse

võimendajana. Brändiloome, disaini ja innovatsiooni kaudu tugevdab loomesektor fookussektorite rahvusvahelist

konkurentsivõimet ning aitab kujundada Eesti kuvandit nutika, loova ja esteetilist kvaliteeti väärtustava riigina.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse rahvusvahelistumist.

11Eksporditegevuste kava 2025–2028

5. Seos olemasolevate strateegiatega Eksporditegevuste kava on loogiline jätk riiklikele

arengudokumentidele, sealhulgas „Eesti 2035“

strateegiale, „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale (TAIE

2035)“ ning majandusplaanile ja majanduse

kasvu kavale. Kui eelmainitud dokumendid loovad

laiemad raamid Eesti majanduse ja innovatsiooni

edendamiseks, siis eksporditegevuste kava keskendub

konkreetselt ekspordiga seotud tegevustele, tagades

fookuse, sihipärased meetmed ja süsteemse toetuse

ettevõtete välisturgudele laienemiseks.

„Eesti 2035“ on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku

ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise.

Selle sihi elluviimine eeldab süsteemset lähenemist

Eesti konkurentsieelistele ning see saab toimuda vaid

kõigi ministeeriumide koostöös.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2035)“

annab aluse fookusvaldkondade valikule ning

seab eesmärgiks tugevdada Eesti ettevõtete

innovatsioonivõimekust, mis omakorda toetab

ekspordivõimaluste avardamist ja lisandväärtuse

loomist välisturgudel.

Majanduskasvu kava seab laiemad eesmärgid

ja prioriteedid, mille põhjal kujundatakse ekspordi

tegevusi ning mis adresseerib kõiki aspekte, mis

on olulised Eesti konkurentsivõime parandamiseks

eksporditurgudel. Vähem bürokraatiat, kiirem

asjaajamine, ligipääs kapitalile, efektiivsed teenused

jmt aitavad vähendada ettevõtete kulusid ning

soodustavad liikumist kõrgema lisandväärtusega

toodete ja teenuste pakkumise poole. Majanduspoliitika

plaan on seadnud eesmärgiks Eesti majanduse

kahekordistamise aastaks 2035. Selle eesmärgi

täitmiseks peab ka eksport kasvama vähemalt kaks

korda.

Vabariigi Valitsuse „Eesti välispoliitika arengukava

2030“ annab panuse Eesti majanduslike ja poliitiliste

huvide edendamisele ning keskendub tugevalt

majandusdiplomaatia rollile. Välisdiplomaatiliste

sihtide seadmine ja nende saavutamine loob soodsama

keskkonna eksporditegevuste elluviimiseks ning

tagab stabiilse rahvusvahelise keskkonna, milles Eesti

ettevõtetel on paremad võimalused eksporditegevust

laiendada ja majanduslikku mõju suurendada.

Välisinvesteeringute strateegia toetab

eksporditegevuste kava, kuna välisinvesteeringud

aitavad tuua Eestisse kapitali, oskusteavet ja

tehnoloogiat, mis suurendavad kohalike ettevõtete

ekspordivõimekust. Tänased välisinvesteeringud

loovad aluse homsetele eksporditoodetele ja

-teenustele.

Turismistrateegia ja „Turismi pikk vaade 2035“

toetavad eksporti, kuna turism toob Eestisse

rahvusvahelisi kontakte ja suurendab Eesti tuntust

välismaal. Edukas turism suurendab nõudlust Eesti

toodete ja teenuste järele välisriikides, tugevdades

seeläbi ka eksporti.

Russia

Finland

Sweden

Norway

Denmark

United Kingdom

Ireland

Poland Germany

Belgium

Netherlands

North sea

Baltic sea

Mediterranean sea

France

Spain

Andorra

Luxembourg

Portugal

Italy

Switzerland

Austria Hungary

Slovakia

Moldova

Romania

Bulgaria

Serbia

Croatia

Bosnia & herz.

Monte- Negro

Kosovo

Albania

Macedonia

Malta

Greece

Slovenia

Czech republic

Lithuania

Latvia

Belarus

Estonia

Lisa 1. Eksporti toetavad teenused

Välisriigis resideeruva ekspordinõuniku mitmekülgne tugi, mis hõlmab turuinfo jagamist ja -teadlikkuse kasvatamist, ärikontaktide vahendamist ning loomist.

Arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ja ühendust saada nii Eestis kui üle maailma parimate ekspertidega arenduses, testimises ja sertifitseerimises, teadlaste ja teadusarendusasutustega, kes aitavad ettevõtjal arendada ja turule tuua uusi tooteid ja teenuseid.

Ärikontaktide loomine sihtturgudel toimub kahel suunal: 1) Eesti ettevõtjate nõustamine eksporditurgudele sisenemisel ning 2) välisettevõtete kokkuviimine Eesti ettevõtetega. EISil on ekspordinõunikud 14 välisturul, lisaks tehakse koostööd Välisministeeriumi majandusnõunikega. Teenindatakse välisettevõtete ostusoove, et leida neile potentsiaalseid koostööpartnereid Eestis. Korraldatakse Eesti ettevõtlussektoreid tutvustavaid sihtturupõhiseid PR- ja turundustegevusi, et toetada ettevõtteid uutele välisturgudele laienemisel. Tradewithestonia. com annab välispartneritele ülevaate Eesti ekspordisektoritest, -tegevustest, erialaliitudest, uudistest ja edulugudest.

Korraldame rahvusvahelistel välismessidel riiklikke ühisstende, et aidata Eesti ettevõtetel välisturgudel edu saavutada. Ühisstendi komplekteerimisel jälgitakse, et väljas oleks tugeva ekspordipotentsiaaliga ettevõtjad, tootevalik oleks mitmekesine ja innovaatiline ning juba kogenud ettevõtjate kõrval oleks võimalus osaleda ka alustavatel eksportööridel.

Korraldatakse seminare, et ettevõtted saaksid uutele turgudele sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot. Antakse infot ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed ning sihtriigi ärikultuuri eripärad. Samuti jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta.

Visiidid ja ärimissioonid pakuvad Eesti rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtetele võimalust suurendada enda nähtavust välisturgudel ja avastada globaalseid ekspordivõimalusi. Sektoripõhine ärimissioon sihtturule võimaldab süvitsi tutvuda soovitud ekspordituruga. Eesmärk on saada ülevaade oma toote või teenuse võimalustest konkreetsel välisturul ja sõlmida uusi ärikontakte. Ärimissioone korraldatakse erinevatesse sihtriikidesse sektoripõhiselt.

Kirjeldus

EIS, VM

EIS

EIS, Välisministeerium

EIS REM+PRIA

EIS, Välisministeerium

EIS, Välisministeerium

Teenusepakkuja

Ekspordinõunike teenused sihtturgudel

Arenduspartnerite otsing ja arenduskoostöö nõustamine

Ärikontaktide loomine sihtturgudel

Ühisstendid rahvusvahelistel messidel

Sihtturu seminarid

Visiidid ja ärimissioonid eksporditurgudele

Teenus

Eksporditegevuste kava 2025–2028

EIS

AS KredEx Krediidikindlustus

Välisministeerium

Välisministeerium

Välisministeerium

EIS

Ekspordilaen on mõeldud Eestis toodetud kaupade eksportimise tehingute rahastamiseks ja laen väljastatakse Eesti eksportijale. Ekspordilaenu sihtotstarve on võimaldada välisostjale vähemalt kahe aasta pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist.

Üle kaheaastase maksetähtajaga eksporditehingute riskide kindlustamiseks mõeldud teenused on tarnijakrediidi kindlustus ja ostjakrediidi kindlustus. Need teenused on mõeldud eksportijale, kes müüb kapitali- või kestvuskaupu (nt masinad, seadmed, tehaste sisseseade) või osutab välisriigis asuvale ostjale suures mahus teenuseid (nt väga mahukas IT-arendus), samuti sellises tehingus osalevale finantseerijale.

Ettevõtjatel on võimalus koos saatkonnaga sündmusi korraldada. Võimekus on olemas suuremates saatkondades, kus on selleks sobilikud ruumid. Eraldi on seitsmes fookusriigis ettevõtjatele loodud Ettevõtluskeskuse kontseptsiooni all laiemad võimalused ürituste ja sündmuste korraldamiseks. Võimalus on korraldada nii virtuaalseid kui hübriidvormis üritusi, seminare, tootetutvustusi. Saatkond tagab ruumid ning võimalusel ka ruumide tehnilised lahendused. Ettevõtja peab katma võimalikud sündmusega kaasnevad lisakulud.

Eesti saatkonnad välisriikides annavad ülevaate ja jagavad materjale ärikeskkonda reguleerivatest õigusaktidest, ärikultuurist, tavadest. Muud üldist laadi päringud võivad olla nt äritingimuste, maksude, transpordikanalite, töölubade jms kohta, samuti päringud ettevõtete andmete kontrollimiseks või statistikapäringud.

Ettevõtte uuele turule sisenemisel ja seal tegutsemisel võivad esile kerkida mitmed takistused või murekohad. Näiteks sihtriigi majanduskeskkonnast, seadusandlusest, bürokraatiast, hangetest ja konkurentsitingimustest tulenevad probleemid. Takistused võivad olla sihtriigis ka seoses isikute, kaupade ja kapitali liikumisega (sh ärikultuur, tavad, keeleoskus) ning tehniliste kaubandustõkete esinemine sihtriigis.

Ettevõtetel on võimalik kaasata ekspordiga seotud kitsaskohtade lahendamiseks eksperte erinevate sihtturgude suunal üle maailma. Teenusesse on võimalik tulla ka enda poolt leitud sobiva eksperdiga. Eesmärk on kaasa aidata ettevõtete ekspordiga seotud eesmärkide saavutamisele ning uuele eksporditurule sisenemise protsesse kiirendada.

Ekspordilaen

Pikaajaliste eksporditehingute kindlustus

Saatkonna ruumide võimaldamine erialaliitude, ettevõtte või toote esitlusürituste korraldamiseks

Asukohariigi ärikeskkonnast üldise ülevaate andmine ja esmane nõustamine

Ettevõtete seaduslike huvide kaitse, probleemide korral suhtlemine asukohariigi ametivõimudega

Rahvusvahelise eksperdi kaasamine

Lisa 2. Visioon fookussektorite tulevikust Puidutööstus

Eesti puidutööstusel on oluline positsioon globaalses majanduses, keskendudes kohalikul ressursil põhineva

väärtusahela maksimeerimisele. Eestist eksporditakse kõrgelt väärindatud puidutoodangut, näiteks

ehituselemente, mööblit ja nutikaid lahendusi. Puitu kasutatakse uutes valdkondades, näiteks bioplastide,

viskooskangaste, biokütuste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide tootmises.

Teadusasutuste, ettevõtete ja riigi tihe koostöö toetab tootmisprotsesside optimeerimist. Automatiseerimine ja

digitehnoloogiad aitavad parandada ressursside kasutust. Kohalikud väikeettevõtted ja suured tööstusettevõtted

loovad tõhusa ökosüsteemi, mis toetab nii kohalikku kasvu kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Merendussektor

Meremajanduse globaalselt kasvav ja mitmekesine turg ning Eesti ärikeskkond võimaldavad arendada, toota

ja eksportida väikeseeriate ja eriprojektidena väga keerukaid, kõrge kvaliteediga, tarku ja keskkonnasäästlikke

laevu jt meretööstustooteid kogu väärtusahela ulatuses. Eesti meretööstuse konkurentsivõime põhineb headel

rahvusvahelistel koostöösuhetel ja valmisolekul rakendada oma toodetes kõige uudsemaid tehnoloogilisi

lahendusi.

Eesti merendussektor on muutunud mitmekülgseks ja tugevnenud konkurentsivõimega tööstusharuks.

Laevanduses on toimunud üleminek taastuvatele energiaallikatele, mis on vähendanud süsinikujalajälge.

Autonoomsed ja kaugjuhitavad laevad on muutnud logistika efektiivsemaks ja ohutumaks.

Eesti sadamad on digitaliseeritud ja toimivad rahvusvaheliste logistikasõlmedena, kus tehnoloogia aitab

optimeerida kauba liikumist ja vähendada keskkonnamõjusid. Meretuulepargid mängivad olulist rolli

taastuvenergia tootmises ja energiajulgeoleku suurendamisel.

Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kestlikke ja kõrgtehnoloogilisi

lahendusi ja teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Toidu- ja joogitööstus

Eesti toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, panustades mitmekesisesse ja kõrge kvaliteediga

toodangusse. Väärindatakse kohalikke bioressursse, nagu teraviljad, marjad, liha ja piim, et toota kõrgema

lisandväärtusega tooteid, sealhulgas tervisetooteid ja funktsionaalset toitu. Eesti puhtast toorainest valmistatud

tooted, nagu taimsed alternatiivid ja mahetooted, on nõutud ka eksporditurgudel.

Sektor panustab teaduskoostöösse, mis viib uute tehnoloogiate ja tootmismeetodite kasutuselevõtuni.

Täppispõllumajandus ja automatiseerimine suurendavad tootmise efektiivsust, tagades samal ajal toidu

kvaliteedi ja jälgitavuse.

Eesti toidu- ja joogisektor on mitmekesistanud oma turge ja ekspordib kõrgelt väärindatud tooteid, vastates

nõudlusele jätkusuutlike ja tervist toetavate toodete järele.

Eksporditegevuste kava 2025–2028

Masina- ja metallitööstus

Eesti masina- ja metallitööstus on kõrgtehnoloogiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus

domineerivad nutikad tootmislahendused, automatiseeritud tootmisliinid, robootika ja tehisintellekti rakendused.

Need on muutnud sektori tõhusamaks ja paindlikumaks, võimaldades kiiret kohandumist turu nõudlusega.

Digitaalsete kaksikute ja suurandmete kasutamine aitab optimeerida tootmist ja vähendada jäätmeid.

Rohepöörde põhimõtted on lõimitud sektori tegevusse, kasutades taastuvenergiat ja ringlusse võetud materjale.

Eesti masina- ja metallitööstus on juhtiv robootika ja automaatika lahenduste tootja, pakkudes jätkusuutlikke

tooteid nii Euroopa kui globaalsel turul.

Sektor on tihedalt seotud rahvusvaheliste väärtusahelatega ja panustab uute tehnoloogiate arendamisse,

osaledes Euroopa Liidu projektides ning pakkudes lahendusi energiatõhususe ja automatiseerimise

valdkondades.

Kaitsetööstus

Eesti kaitsetööstus on tehnoloogiliselt arenenud ja rahvusvaheliselt tunnustatud sektor, keskendudes

kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Peamised valdkonnad hõlmavad küberkaitset, mehitamata

süsteeme, robootikat ja tarkvarapõhiseid lahendusi ja laskemoona, mis toetavad kaasaegset sõjapidamist. Eesti

on liider küberjulgeolekus ja digitaalse lahinguvälja lahendustes, pakkudes tugevat konkurentsieelist.

Kaitsetööstus on lõimitud rahvusvaheliste kaitseprojektidega, osaledes Euroopa Liidu ja NATO programmides.

Eesti ettevõtted arendavad autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti rakendusi, aidates kaasa rahvusvahelisele

julgeolekule.

Tihe koostöö teadusasutustega ja sidemed teiste tehnoloogiasektoritega tagavad Eesti kaitsetööstuse

konkurentsivõime, toetades nii riigi julgeolekut kui ka majandust.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on jätkuvalt üks meie riigi majanduse tugisammastest

ja rahvusvaheline edulugu. E-riigi kogemused ja turvalised digilahendused, sealhulgas e-teenused,

tarkvaraarendus ja pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas.

Eesti IKT-ökosüsteem on tuntud teadusasutuste, idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete uuendusmeelsuse ja

tiheda koostöö poolest.

Tehisintellekti, suurandmete ja asjade interneti rakendused juhivad sektori arengut, muutes tööstusi

efektiivsemaks ja intelligentsemaks. Küberkaitse on Eesti IKT sektori üks peamisi tugevusi, pakkudes lahendusi

rahvusvahelisele turule.

IKT sektor mängib olulist rolli teiste tööstusharude digitaliseerimises ja on seotud tervisetehnoloogia,

rohetehnoloogia ja kaitsetööstusega, tagades Eesti püsiva uuenduslikkuse globaalses tehnoloogiamaailmas.

Rohetehnoloogiad

Eesti rohetehnoloogiate sektor on üks meie majanduse võtmevaldkondi, keskendudes taastuvenergiale,

energiasalvestusele ja süsiniku vähendamise tehnoloogiatele. Eesti on saavutanud edu päikese- ja tuuleenergia

tootmises ning arendanud rohelise vesiniku ja biogaasi tehnoloogiaid, mis tugevdavad energiajulgeolekut ja

aitavad saavutada süsinikuneutraalsust. Eesti elanikkonnale on tagatud nõuetekohane ning hea kriisikindlusega

joogiveevarustus ning reoveepuhastus.

Sektori areng põhineb uuenduslikel tehnilistel lahendustel ning koostööl teadusasutuste ja tööstusega.

Eesti ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme, vee puhastamise ja taaskasutamise

tehnoloogiaid ja rohelise taristu lahendusi.

Rohetehnoloogia sektor on lõimitud Euroopa ja rahvusvaheliste energiaprojektidega, tagades Eesti innovatsiooni

juhtpositsiooni ja panustades majanduse kasvu ning keskkonnasäästlikkusse.

Tervisetehnoloogiad

Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooni eestvedaja, pakkudes tipptasemel

tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid. Sektor põhineb teadusasutuste, tervishoiuasutuste ja ettevõtete tihedal

koostööl, kus arendatakse digitaalseid lahendusi ja tervishoiuautomatiseerimise süsteeme. Terviseandmete

kasutamine ja analüüs on saanud Eesti peamiseks konkurentsieeliseks haiguste ennetamisel ja täppismeditsiinis.

E-tervise ja digitaalsete teenuste arendamine on viinud Eesti juhtpositsioonile digitaalse tervishoiu lahendustes,

nagu kaugravi ja tehisintellekti kasutamine diagnostikas. Personaalmeditsiini lahendused on laialdaselt kasutusel,

võimaldades kohandatud ravi.

Eesti tervisetehnoloogiasektor on ka oluline eksportija, osaledes rahvusvahelistes projektides ja pakkudes

kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Sektori kasv on seotud tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja ennetava

tervishoiu edendamisega uuenduslike tehnoloogiate abil.

Märkus Esitaja Arvestatud/Mittearvestatud/ Kommentaar

- lk 6 tegevus „Riikides, kus on uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke koostöölepinguid“ (vastutaja Team Estonia) – põllumajandus- ja toidusektori puhul on selle tegevuse vastutajaks ka REM, kes korraldab MoU-de allkirjastamist ning vajadusel koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga toiduohutuse protokollide, sertifikaatide jms dokumentide väljastamist ja edastamist;

Regionaal- ja Põllumajandusminist

eerium

Arvestatud

- lk 12 toetatavad teenused. Teenuse „Ühisstendid rahvusvahelistel messidel“ puhul saab teenusepakkujate lahtrisse lisada ka REMi. REM rakendab koostöös PRIA-ga kahte toetust, mille abil korraldavad erialaliidud (nt Toiduliit, EPKK ja Kalaliit) ühisstende rahvusvahelistel ärimessidel.

Arvestatud

Eesti kuvand hariduse tippriigina on üks riigi strateegilise mainekujunduse võimalikest fookustest ja Eesti ekspordi edu aluseid. Ekspordistrateegia 2025- 2028 visiooni "Eesti ekspordib usaldust, kvaliteeti ja innovatsiooni" strateegilise mainekujunduse aspektist on oluline jätkata Eesti kui tugeva haridusriigi kuvandi rakendamist usalduse kasvatamisel ja tugevate partnerlussuhete arendamisel. Selle

Haridus- ja Teadusministeerium

Võtame teadmiseks, ning kasutame infot Eesti tööstuse loo loomisel. Kuna muudame strateegia eksporditegevuste kavaks, siis praegu hoiame fookuse kitsama ning seega hetkel siin pakutud platvorme tegevuskavas ei hõlma.

kommunikatsiooni jaoks saab veelgi enam kasutada juba loodud riiklikke platvorme, nagu Education Estonia, Study in Estonia ja Research in Estonia, mis muuhulgas koguvad ka haridus- ja teadusvaldkonna mainekujundamiseks rakendatavaid edulugusid. Tuleks kaaluda ka nende hõlmamist strateegiasse. Ekspordi arendamise tegevussuundadena on mh välja toodud erialaliitudele rahvusvahelistumise edendamise toetus (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv). Milliseid erialaliite silmas peetakse, kas siin on nt seoseid haridus- ja teadusekspordi valdkondadega? Kas see laieneks ka valdkondlikele katusorganisatsioonidele, nagu seda on nt EdTech Estonia?

Selgitan, Jah, laieneb küll. Suhtlesime sellel teemal ka EdTech Estoniaga 3.06.2025.

Team Estonia puhul on kirjeldatud nö tuumikosapoolte tegevused ja rollid, aga puudu jääb meie hinnangul laiendatud kaasamise vaade, sarnaselt Team Finlandi "core executive group" ja "extended executive group"-ile, millest viimasesse on väga selgelt kaasatud ka haridus- ja teadusekspordi vaade. Team Estonia osapoolte rollide juures ei ole selgelt välja toodud, kelle vastutusalas on ühiste strateegiliste

Arvestatud

sõnumite (kaasav) kujundamine, samuti pole rollides märgitud, kes vastutab teiste asjassepuutuvate ministeeriumide ja asutuste kaasamise eest. Lõpuks ometi on strat dokumendis arvestatud liitude,k.a. Toiduliidu tagasisidet vajalike tegevuste kaardistamisel. Võib olla oleks vaja rohkem rõhutada tootearendust kui olulist konkuretsialust ka välisturgudel. Aga nüüd sõltub tulemus ju just tegevustest, nende ulatusest ja rahastamisest. Just viimasega meil ju probleem -kärbitakse tegevustelt, k.a. eksporti toetavad tegevused (ka EIS-s) mitte ametnikelt. Seetõttu teen ettepaneku mõõdikute puhul tuua ambitsiooni, kasvatada eksporti 50% madalamale ja realistlikumale tasemele ning piirduda 30- 35%-ga. Me ei saa panna ettevõtetele sellist koormust teadmata, mis ulatuses tegevusi tehakse ja rahastatakse. Ja seda ajal, kui tootmishind Eestis sageli kõrgem kui meie suurimatel konkurentidel välisturgudel Lätil ja Leedul, rääkimata Poolast ja isegi Soomest.

Toiduliit Selgitan, Eesti Panga baasprognoos näeb ette SKP kasvu ca 10 mld võrra aastaks 2028. Seega ootame sellega võrreldes veidi kiiremat ekspordi kasvu ja ei näe mõtet seada isetäituvaid eesmärke. Lisaks on tegu jooksevhindadega, st et hinnatõus aitab ka kaasa eesmärgi täitmisele.

Teeme ettepaneku tuua eelnõu dokumendi lk 3 toodud mõõdikute tabelis eraldi ridadena

ITL Arvestatud

välja kaupade ekspordi ja teenuste ekspordi numbrid, et paremini kasvu ja sektorite mõjusid näha. Eelnõu punktides 2.1 ja 2.2 on toodud tegevused, mille tähtajad on saabumas lähima kuu aja jooksul. Tegevuste puhul, mis saavad tehtud kas enne strateegia kinnitamist või vahetult eelnevalt, teeme ettepaneku need loetelust välja jätta. Tegevuste puhul, mis ei saa lähiajal tehtud, teeme ettepaneku tähtaega pikendada.

Osaliselt arvestatud, Kuna lisandub ka Kopenhaageni ettevõtluskeskus, mis valmib 2026, siis pikendasime tähtaega. Näeme, et ekspordi toetusmeede on oluline tegevus ning seega jätame selle tegevuskavasse sisse.

Eelnõu punktis 2.3 on uue tegevusena toodud Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise tagamine. Peame tegevust väga vajalikuks ning teeme ettepaneku tuua lisaks selgemalt välja, et oleks tagatud erasektori teostatud projektidele referentside andmine ja võimalusel nende ettevõtete kaasamine kõigi avaliku sektori asutuste poolt. Lisaks teeme ettepaneku välja töötada äridiplomaatia hea tava paremaks rakendamiseks konkreetsemad suunised avalikule sektorile ekspordi toetamiseks.

Arvestatud

Teeme ettepaneku lisada punktis 4 toodud võtmeosapoolte loetellu fookusvaldkondade ministeeriumid, mille ametnike töölaual samuti eksport peaks olema, nt terviseministeerium, maaeluministeerium, kaitseministeerium jne. See on vajalik selleks, et eksport ei oleks ainult ekspordivaldkonna eest vastutavate ametnike tööülesanne, vaid oleks osa ka sisuvaldkondade eest vastutavate ametnike töölauast.

Arvestatud

Dokumendi lisas 2 on toodud visioon fookussektorite tulevikust. Teeme ettepaneku järjestada sektorid samamoodi nagu lk 9 toodud joonisel.

Arvestame, joonis läheb muutmisele.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisas 2 info- ja kommunikatsioonitehnol oogiate sektori visiooni lauset ühe sõnaga: „E- riigi kogemused ja turvalised digilahendused, sealhulgas e-teenused, tarkvaraarendus ja pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas.”

Arvestatud

Teeme ettepaneku tuua punktis 2.4 sisse koostöö erialaliitudega, et info ja tugi jõuaks võimalikult suurele hulgale

Mittearvestatud. Peame esindusorganisatsioonide ja riigi koostööd väga oluliseks, aga tegevuskava hõlmab konkreetsemaid tegevusi

ettevõtetest ja et neile oleks võrdsed võimalused võimalikult palju tagatud. Teeme ettepaneku Lisa 2 fookussektorite tulevikuvisiooni alla lisada iga sektori tänane ekspordimaht ja osakaal majanduses, selliselt tekib hiljem hea võrdlusbaas.

Mittearvestatud. Kuna fookussektorid on oluliselt laiemad kui lihtsalt EMTAKi järgi defineeritud, siis on täpseid numbreid keeruline välja tuua.

Eelnõus puudub seos arengukoostöö tegevustega ja koostöö rahvusvaheliste- ja doonororganisatsioonideg a, samuti pole punktis 5 viidatud vastavatele strateegiatele. Teeme ettepaneku seosed lisada, kuivõrd tegemist on väliskoostöö olulise osaga.

Mitte arvestatud. Kuna muutsime strateegia eksporditegevuste kavaks, siis hoiame skoobi kitsama.

Eessõna kannab sõnumit, et fookuses on Euroopa Liidu ja eelkõige Saksamaa turg. Strateegia tekst seda otseselt ei toeta. … „kes jätab meie majandusse kõige suurema jälje“ – peaks olema lahti selgitatud, millist jälge mõeldakse, mis edasises tekstis on küll olemas, aga eessõnas jääb mõistmatuks Visioon – „Eesti ekspordib usaldust, kvaliteeti, innovatsiooni.“ Parem oleks: Eesti eksport põhineb usaldusel, kvaliteedil ja innovatsioonil. Teine lause: „Eesti ettevõtjad on maailmas nähtavad ja mõjukad riigi

Välisministeerium Arvestatud. Visioon muudetud. Ei näe vajadust eessõna muuta.

sihitud teenuste, nutika mainekujunduse ja tugevate partnerlussuhete arendamise mõjul“ jätab mulje, et ettevõtted iseseisvalt sinna jõuda ei võiks. Parem oleks --> Riigi sihitud teenused, nutikas mainekujundus ja tugevad partnerlussuhted aitavad Eesti ettevõtjatel olla maailmas nähtavad ja mõjukad Mõõdikud – miks on määratud mõõdikuks ainult rahulolu EISi eksporditeenustega. Eksporditeenuseid pakub peaaegu samal määral ka välisministeerium ja ühtne tagasiside küsitlus on kokku lepitud ka VM-EIS- MKM kolmepoolses koostööleppes ehk ettepanek oleks luua ühised rahulolu mõõdikud ja märkida mõõdikuks „Rahulolu EISi ja välisministeeriumi pakutud eksporditeenustega“. Vastasel korral ei lähtu me once-only printsiibist kuna ka VMil on kohustus mõõta enda teenustega rahulolu.

Arvestatud

Peatükk 2 1. 2.1. uued

tegevused (punkt 2.) „Muudame ettevõtete ekspordinõustamis e personaalsemaks ja terviklikumaks, n- ö ühe ukse põhimõttest lähtuvaks“. Siin

Arvestatud osaliselt, punkt 2.1 on mõeldud üleüldiselt EIS- i teenuseid. Ekspordiportaali käsitleme punktis 2.4. 2.3 - äridiplomaatia hea tava rakendamist tutvustame ametnikele paralleelselt tööstuse sõnumite tutvustamisega.

peaks välja tooma, et Ekspordiportaali loomisega muudame ettevõtete ekspordinõustamis e personaalsemaks ja terviklikumaks ja vastutajaks on nii EIS kui VM või Team Estonia.

2. 2.2 Uued tegevused. Kuna ekspordistrateegia on mõeldud perioodiks 2025- 2028, siis peaks nelja 2025. aastal avatava ettevõtluskeskuse kõrval olema ka välja toodud Kopenhaageni ettevõtluskeskuse avamine 2026. aasta I kvartalis.

3. 2.2. Uued tegevused. Täiendada turuteadlikkuse tõstmise punkti: „Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust koostades turuanalüüsid Ukraina, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Poola turgude kohta“ (vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kvartal).

4. 2.2 mõõdik. Hetkel on mõõdikuks „Väljaspool lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaalu kasv 56%lt 65%le. Palun kontrollida baastaseme numbrit kuna hetkel tundub, et see võtab arvesse ainult kaupade eksporti mitte kaubad+ teenused ehk kogu eksporti. Meie arvestusel on teenuste eksporti arvestades juba praegu 65 protsenti kogu-ekspordist väljapoole Soomet, Rootsit, Lätit, Leedut.

5. 2.3. Uued tegevused. Mida tähendab sisuliselt „tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kvartal)? Välissuhtluse eest vastutab välisministeerium ja äridiplomaatia hea tava koostamist on samuti veetud

välisministeeriumis t seni.

6. 2.4 uued tegevused teine punkt „edastame ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta“ – kordab eelmist punkti ja läheb ärivõimaluste vahendamise alla. Võiks võtta välja.

„Tagame süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks“. Kuna ka välisministeerium pakub eksportööridele turunõustamist, korraldab äridelegatsioonidega visiite jms eksporti toetavaid tegevusi kus järeltegevused on oluline osa tööst, palume märkida vastutajaks EIS ja VM või Team Estonia. 2.4 uute tegevuste viimase punkti parem sõnastus oleks: Tagame prioriteetsetes sihtriikides süsteemse toe, hinnates.

Peatükk 4.

7. Palun muuta lauseosa

„VM pakub

diplomaatilist tuge ja

esindusvõimalusi

samas kui EIS

keskendub eeskätt

Arvestatud

asjakohaste ja

mõjusate teenuste

pakkumisele, et

aidata kaasata uusi

välisinvesteeringuid

ja Eesti ettevõtetel

siseneda edukalt

uutele sihtturgudele

või laiendada

kasvuvõimalusi

olemasolevatel

eksportturgudel“.

Korrektsem oleks

korrata kolmepoolses

koostööleppes välja

toodud

tööpõhimõtteid, et

„Riikides, kus EISil

on välisesindaja,

vastutab üldjuhul

B2B (business to

business, erasektori

vaheline suhtlus)

projektide eest

sihtasutuse

välisesindaja ja B2G

(business to

government,

erasektori suhtlus

valitsusasutustega)

projektide eest VM

vastav teenistuja“.

Veel korrektsem

oleks lisada, et

riikides, kus EISi

esindaja puudub

vastutab nii

erasektori vahelise

suhtluse kui

erasektori ja

valitsusasutuste

suhtluse eest

välisministeeriumi

esindaja. Ka

välisministeerium

pakub asjakohaseid

ja mõjusaid

teenuseid, selleks et

aidata Eesti

ettevõtetel siseneda

edukalt uutele

sihtturgudele või

laieneda

olemasolevatel

eksporditurgudel.

Näiteks, Singapuris,

Lätis, Šveitsis,

Jaapanis, Ukrainas

on

välisministeeriumil

kohapealt palgatud

ekspordi- ja

investeeringute

nõunikud, kes

pakuvad samasid

teenuseid kui EISi

ekspordinõunikud

14s EISi sihtriigis.

Lisa 1

8. Palun muuta Team

Estonia osapoolte

rollides

välisministeeriumi

kirjeldust.

Sõnastuse ettepanek:

Välisministeerium vastutab

rahvusvaheliste suhete ja

äridiplomaatia eest.

Välisministeeriumil on

oluline roll Eesti

rahvusvahelise poliitilise ja

diplomaatilise keskkonna

kujundamisel, mis toetab

ettevõtluse

rahvusvahelistumist.

Välisministeerium vastutab

ettevõtete ja valitsusautuste

suhtluse eest ja ettevõtete

nõustamise eest nendes

riikides, kus ei ole EISi

ekspordinõuniku.

Välisministeerium aitab tõsta

ettevõtete turuteadlikkust

korraldades turu

tutvustamise seminare,

Arvestatud. Rollide kirjelduse osa jääb välja ning sellest tuleb joonis. 10.Lisame kõigi asutuste logod.

ärimissioone ja muid üritusi.

Välisministeerium

koordineerib 216 aukonsuli

tegevust 95 riigis, laiendades

Eesti äridiplomaatia

võrgustiku haaret ja

ettevõtetele toe pakkumist.

9. Välisesindused ja

ekspordinõunikud.

Välisesindused on

lahutamatu osa

välisministeeriumist

ja neid ei pea eraldi

Team Estonia

rollides lahti

kirjutama. Pigem

sobib lõik Eesti Team

Estonia võrgustiku

kirjeldamiseks 4.

peatükis.

10. Kuna tegemist on

Eesti

ekspordistrateegiaga

2025-2028, mitte

MKMi või EISi

ekspordistrateegiaga,

siis peaks visuaalselt

olema strateegial

esindatud kõikide

asutuste logod või

siis logosid

strateegial mitte

kasutama.

Sihtturuseminare teeb ka

Välisministeerium

Lisa 2 „Toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, keskendudes kohalikult ressursil põhinevale toodangule“. Kuna kohalikku toorainet ei ole toidutööstuses piisavalt, siis tuleks ümber sõnastada, nii et kohalikku küll väärindatakse, aga

Arvestatud

vale oleks öelda, et kohalikule keskendutakse. Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskus --> parem oleks: innovatsiooni eestvedaja 1. Eelnõu on liiga üldine Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu peamiseks kitsakohaks see, et eelnõus kirjeldatud tegevused on väga üldiselt sõnastatud. Seetõttu ei ole mitmete tegevuste, eelkõige just uute tegevuste osas selgelt aru saada, mida ja kuidas plaanitakse edaspidi teha. Järgnevate punktide all toome selle osas ka konkreetsemaid näiteid. Lisaks ei ole eelnõus välja toodud, kui palju rahalisi ressursse plaanitakse strateegia kehtivuse ajal eraldada eelnõus kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Seetõttu on ka keeruline hinnata, kas plaanitud tegevuste ja eraldatud ressursside abil on võimalik saavutada soovitud eesmärke. Samuti on keeruline hinnata, kas rahaline ressurss suunatakse eelkõige nende tegevuste jaoks, mille mõju on ekspordile kõige suurem. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõud muuta selgemaks ja konkreetsemaks, et

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Teadmiseks võetud. Tegevused on välja toodud, osa ressursid on alles planeerimisel.

oleks võimalik paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse lähiajal teha ekspordi toetamiseks. Lisaks soovitame eelnõus välja tuua, kui palju ressurssi plaanitakse eraldada iga tegevuse jaoks 2. Fookussektorid Ekspordistrateegia eelnõus (lk 9) on paika pandud fookussektorid, milleks on tervisetehnoloogiad, merendussektor, kaitsetööstus, ressursside väärindamine, tark tööstus, info- ja kommunikatsioonitehnol oogiad ning rohetehnoloogiasektor. Eelnõus (lk 4) on kirjas, et fookussektorite määratlemine aitab sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel turgudel. Lisaks on eelnõus (lk 4) toodud välja, et ekspordi edendamisega seotud tegevuste planeerimisel keskendutakse eelkõige fookussektoritele. Eelnõus tuleb selgemalt välja tuua, mis muudatused kaasnevad ekspordi toetamisega seotud tegevustes seoses fookussektorite määratlemisega. Hetkel ei tule eelnõust hästi välja, milliseid eeliseid

Selgitan, Eksporditegevuste planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et baasteenused on jätkuvalt kättesaadavad kõikidele ettevõtetele, sõltumata valdkonnast. Samas on selge, et ressursside maht on piiratud ning seetõttu tuleb teha strateegilisi valikuid, kuhu ja kuidas tugevamalt panustada.

Fookussektorite määratlemine aitab teha neid valikuid läbipaistvamalt ja eesmärgipärasemalt. See tähendab, et kui tuleb otsustada, kuhu suunata täiendavat tähelepanu või arendada uusi teenuseid, siis antakse eelis fookussektoritele.

hakkavad saama fookussektorid. Näiteks tekib küsimus, kas eelnõus sisalduvad uued tegevused on suunatud üksnes fookussektoritele või on need mõeldud laiemale sihtgrupile. Samuti jääb ebaselgeks, kas fookussektorite paika panemisega on plaanis muuta ka olemasolevaid eksporti toetavaid teenuseid, et need keskenduksid rohkem fookussektoritele. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõus selgemalt ja konkreetsemalt välja tuua, milliseid muudatusi toob fookussektorite määramine kaasa olemasolevate ja uute eksporti toetavate teenuste osas või kuidas muul viisil suunatakse rohkem ressurssi fookussektoritele. 3. Visioon fookussektorite tulevikust Eelnõu lisas 2 (lk 14-16) on toodud visioon, milliseks võiksid kujuneda valitud fookussektorid. Lisas 2 on toodud visioon puidutööstuse, merendussektori, toidu- ja joogitööstuse, masina- ja metallitööstuse, kaitsetööstuse, info- ja kommunikatsioonitehnol

Arvestatud, joonis tehakse ümber

oogiate, rohetehnoloogiate ja tervisetehnoloogiate kohta. Juhime tähelepanu sellele, et lisas 2 ei ole välja toodud kõikide fookussektorite visioone. Eelnõu (lk 9) kohaselt on üheks fookussektoriks ressursside väärindamine, mille alla kuulub lisaks puidutööstusele ning toidu- ja joogitööstusele ka maapõueressurssid, teisene toore ja jäätmed. Samas lisas 2 puudub visioon maapõueressursside, teisese toore ja jäätmete kohta. Lisas 2 olev visioon ei kata täies ulatuses ka tarka tööstust. Kui eelnõu kohaselt lähevad targa tööstuse alla muu hulgas elektroonikatööstus, masinatööstus, tööstusautomaatika ja targa linna lahendused, siis lisas 2 oleva visioon katab üksnes masina- ja metallitööstust. Seega jääb ebaselgeks, miks katab lisa 2 kahte fookussektorit osaliselt. Kaubanduskoja ettepanek: Palume lisas 2 kajastada nii ressursside väärindamise kui ka targa tööstuse osas rohkemate alavaldkondade visioone.

4. Kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes Eelnõus (lk 3) on ühe mõõdikuna kirjas, et kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes suureneb 2024. aasta 30,1 miljardilt eurolt aastaks 2028 43 miljardi euroni. Oleme osadelt erialaliitudelt saanud tagasisidet, et kaupade ja teenuste ekspordi suurenemine mõne aasta jooksul rohkem kui 40 protsenti ei ole realistlik, kui strateegia elluviimiseks ei eraldata täiendavaid ressursse. Kaubanduskoja ettepanek: Palume kaupade ja teenuste ekspordi mahu mõõdik üle vaadata ja vajadusel muuta seda realistlikumaks.

Selgitan, Eesti Panga baasprognoos näeb ette SKP kasvu ca 10 mld võrra aastaks 2028. Seega ootame sellega võrreldes veidi kiiremat ekspordi kasvu ja ei näe mõtet seada isetäituvaid eesmärke. Lisaks on tegu jooksevhindadega, st et hinnatõus aitab ka kaasa eesmärgi täitmisele.

5. Ühinemised ja omandamised Peatüki 2.2. all (lk 6) on ühe uue tegevusena kirjas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniminist eerium soodustab Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil. Eelnõust ei selgu, kuidas plaanitakse soodustada ühinemisi ja omandamisi. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõus selgelt välja tuua, kuidas

Selgitan, tegevus on alles planeerimisel, seega konkreetsemalt hetkel ei saa välja tuua.

täpsemalt plaanitakse seda tegevust ellu viia.

6. Eesti maine strateegiline kujundus Eelnõus (lk 6-7) on ühe peatükina kirjas, et riik toetab eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega. Selle tegevuse mõõdikuna kasutatakse seda, et ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini. Eksportööride toetamine Eesti maine strateegilise kujundusega on kahtlemata väga oluline ja vajalik tegevus, mis peab kindlasti eelnõus sisalduma. Samas ei ole me veendunud, et üksnes maine kujundusega on võimalik kasvatada ekspordiühiku hindasid ELi keskmisest kiiremini. Selleks on vajalikud ka muud tegevused. Meie hinnangul panustavad sellesse mõõdikusse kõik eelnõus sisalduvad eksporti toetavad tegevused, mitte üksnes maine kujundus. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta maine kujunduse peatükist välja olemasolev mõõdik ja lisada sinna mõõdik, mis on otsesemalt seotud maine kujundusega või

Arvestatud. Mõõdik on muudetud.

siis jätta selle peatüki osas mõõdik lisamata.

7. Teave sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta Riigi ja ettevõtjate strateegilise koostöö ja infovahetuse tugevdamise peatüki (lk 7) all on ühe uue tegevusena kirjas, et Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta. Juhime tähelepanu sellele, et Kaubanduskoda kui ka mitmed ereettevõtjad ja - platvormid pakuvad juba aastaid Eesti ettevõtjatele riigihangete monitooringu teenust. Selle teenuse raames pakutakse individuaalset profiilipõhist hankeseire teenust, teavitusi Euroopa Liidu riikide rahvusvahelistest riigihangetest ja riigisisestest pakkumistest Eestis, hankekoolitusi (tutvustatakse õigusakte, jagatakse edukate ja kogenud pakkujate ning ostjate kogemusi ning tutvustatakse teisi riigihanketurge), pakutakse taustauuringut huvipakkuva vald- ja piirkonna avaldatud

Arvestame – Me ei olnud teadlikud KTK teenusest. Võtsime tegevuse välja.

riigihangete kohta ning konsultatsiooni. Näiteks on meie enda andmebaasis on lisaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikidele ka järgmised riigihanked/riigid/organis atsioonid: USA (föderaaltasand), Kanada, Austraalia, Uus- Meremaa, Maailmapank, Aasia Arengupank. Süsteemis on ka palju siseriiklikke riigihanked. Rohkem infot Kaubanduskoja pakutava riigihangete monitooringu teenuse kohta leiab siit. Kuna eelnõus ei ole täpsemalt välja toodud, mida kujutab endast teabe edastamine sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta, siis ei oska me hetkel hinnata, kas ja kui palju hakkab uus teenus sarnanema Kaubanduskoja pakutava teenusega. Kui need kaks teenust on sarnased, siis ei ole mõistlik, et avalik sektor hakkab dubleerima erasektori pakutavat teenust. Kaubanduskoja ettepanek: Palume täpsemalt välja tuua, mis saab olema uue teenuse (Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta) sisu.

Kui uus teenus kattub suures osas Kaubanduskoja või mõne teise teenusepakkuja pakutava riigihangete monitooringu teenusega, siis tuleb uus teenus eelnõust välja jätta. 8. Süsteemne tugi pärast sihtturul läbiviidud tegevusi Eelnõus (lk 7) on ühe uue tegevusena kirjas, et EIS tagab süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks. Kuna uue tegevuse kirjeldus on lühike, siis ei saa me täpselt aru, mis teenused täpsemalt hakkavad selle teenuse alla minema. Kaubanduskoja ettepanek: Palume täiendavalt selgitada, millist tuge hakkab EIS edaspidi pakkuma pärast sihtturul läbiviidud tegevusi.

Selgitame, EIS vaatab olemasolevad teenused üle ja planeerib selle tegevuse vastavalt.

Ekspordistrateegias mainitud meetmed on juba aastaid samad, seega võiks lühidalt kirjeldada ka seniseid tulemusi.

Kliimaministeerium Teadmiseks võetud, kuna muudame strateegia eksporditegevuste kavaks, siis arvame, et sissejuhatus on piisav seniste tulemuste kirjeldamiseks.

Eesti mainekujunduse peatükis (2.3.) on oluline roll ka puhtal keskkonnal ja ressursside parimal moel väärindamisel.

Arvestame.

Teeme ettepaneku tuua Team Estonia rollide kirjelduses välja ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse roll teiste ettevõtteid toetavate tegevuste nagu Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutavate meetmete võimendamine, mis aitavad ettevõtetel eksporditurgudel konkureerida.

Arvestatud osaliselt – PRIA ja KIK lisatud ekspordiga seotud toetuste pakkujateks.

Ühe fookussektorina on strateegias märgitud teisene toore ja jäätmed, kuid strateegia lisas 2 seda kajastatud ei ole. Teeme ettepaneku kajastada teisese toorme ja jäätmete väärindamist ning ootusi sektorile lisas kas eraldi punktina või rohetehnoloogiate all - see annaks sektorile suuna ja võimaldaks valdkonnas tegevusi planeerida.

Arvestatud

Maapõueressursside väärindamine on samuti esile toodud fookussektorina, kuid strateegia lisas 2 seda kajastatud ei ole. Jääb ebaselgeks, mis suunas siis selle sektori edendamine toimuks ja mis on ootused. Seega ei ole võimalik ka valdkonnas tervikuna suundi ja tegevusi planeerida. Teeme ettepaneku kajastada maapõueressursse teema ning ootused sektorile lisas 2.

Selgitan, joonis läheb ümbertegemisele.

Lisas 2 merendussektori peatüki viimase lause

Arvestatud

võiks sõnastada: „Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kestlikke kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks“. Lisas 2 palume täiendada rohetehnoloogiate peatüki esimest lõiku lausega „Eesti elanikkonnale on tagatud nõuetekohane ning hea kriisikindlusega joogiveevarustus ning reoveepuhastus.“ Samuti teeme ettepaneku täiendada teise lõigu teist lauset järgnevalt: „Eesti ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme, vee puhastamise ja taaskasutamise tehnoloogiaid ning rohelise taristu lahendusi.“

Arvestatud

Arvestades vananeva ühiskonnaga seotud väljakutseid ja ärivõimalusi teeme ettepaneku laiendada tervisetehnoloogiate ja - teenuste fookusvaldkonna nimetust tervise- ja heaolutehnoloogiate fookusvaldkonnaks.

Sotsiaalministeerium Selgitame, kuna fookusvaldkonna nimi tuleb otseselt TAIE arengukavast, siis jätame selle hetkel muutmata.

Tervisetehnoloogiate ja - teenuste ekspordis edu saavutamine eeldab siseriiklikult tihedat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministe eriumi ning Sotsiaalministeeriumi

Võtame teadmiseks

vahel, tagades, et tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika strateegilised eesmärgid, regulatsioonid, e-tervis ja terviseandmed, valdkondliku teaduse ja innovatsiooni toetamine jms ning majanduspoliitilised eesmärgid ja regulatsioonid teineteist toetavad. Selleks, et tervisetehnoloogia ekspordi potentsiaali realiseerida, on vajalik lihtsustada vastavaid piiranguid kogu ELi ulatuses

Võtame teadmiseks

KÄSKKIRI

14.08.2025 nr 92

Team Estonia eksporditegevuse kava 2025–2028

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktidest 1 ja 3 ning kooskõlas paragrahviga

11 ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ majanduse strateegilisest sihist „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, ja „Eesti teadus-ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti

piirkondades“, kinnitan „Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad:

Lisa 1. Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028

Lisa 2: Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028 Lisa 1

Lisa 3: Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028 Lisa 2

Lisa 4: Kooskõlastuselt laekunud ettepanekutega arvestamise tabel