Siseministri määruse „Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

25.07.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 25. septembri 2018. aasta

määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 251 lõike 3 alusel.

§ 1. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „K2T2S2“ tekstiosaga „K3T2S2“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) sündmusest teavitaja asukoha andmed, sündmusest teavitamise aeg, sündmuse toimumise

aeg ja aadress või asukoht;“;

3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) hädaabikõne metaandmed ja viit kõneside salvestisele hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogus;“;

4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmekogud:

1) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed,

varastatud sõiduki andmed;

2) viisaregister – pikaajalise viisa menetlusega seotud andmed;

3) viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;

4) politsei andmekogu – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmestiku andmed;

5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;

6) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku

või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest

ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu

andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,

küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud

dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud

Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või

kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;

2

7) piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed;

8) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;

9) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed;

10) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu – hädaabiteate ja selle menetlemise

toimingu andmed ning hädaabikõne metaandmed;

11) riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu – teenistuja teenistuskoha ja tööaja arvestuse

andmed;

12) liikluskindlustuse register – sõiduki kindlustatuse andmed;

13) rahvastikuregister – isiku üldandmed, elu- ja viibimiskoha andmed ning surmaandmed;

14) kinnistusraamat – kinnistu omaniku üldandmed;

15) liiklusregister – sõiduki andmed;

16) elektrooniline mereinfosüsteem – reisilaeval viibivate isikute nimekiri;

17) teenistus- ja tsiviilrelvade register – isiku isikukoodi ja aadressiga seotud relvad.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22

„Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada hädaabiteate andmete täpsemad töötlemise reeglid politsei

taktikalise juhtimise andmekogus (edaspidi KILP).

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kasutab hetkel politseisündmuse andmete töötlemisel

hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi HKSOS) ja KILP-i. Sündmusele

reageerimisel on otstarbekam kasutada ühte töövahendit – KILP-i.

KILP kasutamise eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi,

registreerida politsei pädevuses operatiivteateid ja -sündmusi ning taktikaliselt juhtida

operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist ning hallata rahvusvahelise koostööga

seotud operatiivinformatsiooni.

Eelnõu eesmärk on KILP-is edaspidi hädaabiteate kohta töödelda:

 hädaabiteate teinud isiku asukoha andmeid;  hädaabiteate metaandmeid ja koos viitega Häirekeskuse kõneside salvestisele.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Riik juba töötleb neid andmeid HKSOS-is. Muudatustega ei

ole kavas inimestelt koguda rohkem andmeid või suurendada andmete töötlejate arvu.

PPA töötleb neid andmeid täna HKSOS-is ja osaliselt KILP-is. Sellega seonduvalt jääb PPA

sündmustele reageerides jätkuvalt kasutama HKSOS-i kantud andmeid, kuid järk-järgult

vähendatakse HKSOS-i vahetut kasutamist töövahendina.

Täiendavalt tõstetakse KILP-i turvaklassi, täiendatakse andmeandjate regulatsiooni, et oleks

selge, milliseid teistest andmekogudest saadud andmeid KILP-is töödeldakse ning

andmeandjana lisatakse teenistus- ja tsiviilrelvade register.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper

([email protected]) koostöös PPA arenduseksperdi Annika Lauguga

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 612 5041,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast

kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse siseministri 25. septembri 2018. aasta määrust nr 22 „Politsei taktikalise

juhtimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi kehtiv põhimäärus) avaldamismärkega RT I,

14.02.2024, 3.

2

Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga või Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega ning kehtiv põhimäärus

viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega1.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:

1) paragrahviga 1 reguleeritakse kehtivas põhimääruses KILP-i turvaklassi tõstmist, HKSOS-i

andmete töötlemist ning andmeandjate täiendusi.

2) paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumine üldises korras, välja arvatud turvaklassi

tõstmine, mida tehakse alates 1. jaanuarist 2026.

KILP-i üldregulatsioon sätestati politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS) 19. juunil

2017. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse

muutmise seadusega2. KILP asutati riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ning piiriolu-

korrast ülevaate saamise, sealhulgas piirirahu hoidmise eesmärgil, et avastada ebaseaduslikku

piiriületust, tuvastada objekte, planeerida riigipiiri valvamiseks vajalikku ressurssi ning

tõkestada piiriülest kuritegevust.

KILP-i riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise arendus ning riigipiiri valvamise ja

piirirežiimi tagamisega seotud ressursside ja sündmuste lahendamise taktikalise juhtimise

arendus olid laiapõhjalised ning sobisid ka teiste PPA reageerivate ressursside komplekteeri-

miseks ja sündmuste taktikaliseks juhtimiseks. Seetõttu muudeti 11. mail 2022. aastal vastu

võetud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste

ühtlustamine)3 KILP-i nimetust ning laiendati KILP-i asutamise eesmärki ja sellesse kantavate

andmete loetelu. KILP katab ära kogu PPA ressursside ja sündmuste haldamise ning sündmuste

lahendamise korraldamise.

Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse KILP-i andmete turvaklass. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

9. detsembri 2022. aasta määrusest nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

on KILP-i andmete turvaklass käideldavuse alusel K3, terviklikkuse alusel T2 ja

konfidentsiaalsuse alusel S2. Tõuseb käideldavuse turvaosaklass ehk KILP-i töökindlus peab

alates 2026. aastast olema 99,9% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 10 minutit), lubatav

nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – sekundid (1÷10).

Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse, et KILP-i kantakse sündmusest teavitaja asukoha andmed,

sündmusest teavitamise aeg, sündmuse toimumise aeg ja aadress või asukoht. Kehtiva

põhimääruse järgi kantakse KILP-i sündmusest teavitamise ning sündmuse toimumise aeg ja

aadress või asukoht. Seega ei tehta eelnõuga sisulist muudatust, kuid sündmusest teavitaja

asukoha ja sündmusest teavitamise ajahetke andmete töötlemine kirjutatakse KILP-i

põhimäärusesse selgemalt. Asukoha andmed saadakse HKSOS-ist. Asukoha andmete

töötlemine on vajalik politseisündmusele reageerimiseks. Sündmusest teavitaja andmeid juba

töödeldakse kehtiva põhimääruse § 4 lõike 2 punkti 1 alusel, mille kohaselt KILP-i kantakse

teate ja sündmuse kohta teataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev ja

kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 2 RT I, 06.07.2017, 2. 3 RT I, 27.05.2022, 2.

3

Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse, et KILP-is töödeldakse hädaabikõne metaandmeid (kõne

algusaega, kõne kestvust, helistaja numbrit) ja viidet kõneside salvestisele. Oluline on märkida,

et KILP-is ei ole kavas töödelda kõneside salvestist ning PPA-l on juba praegu HKSOS-i kantud

kõneside salvestistele juurdepääs. Sündmuse juurde lisatakse viide (link) HKSOS-is olevale

kõnesalvestisele ning kui salvestise kuulamine on sündmuse lahendamiseks vajalik, ei pea sama

sündmust eraldi avama HKSOS-i töölaua kaudu ja otsima sealt kõnesalvestist. Nende andmete

töötlemine KILP-is on vajalik politseisündmuse lahendamiseks ja andmete töötlemine vahetult

KILP-is võib kiirendada sündmuse lahendamist, tagades seeläbi inimeste turvalisust. Näiteks

otsingu- ja päästetöödel või kui isikut vahetult ähvardava ohule reageerides tuleb otsustada

valdusesse sisenev reageeriv ressurss. Seega kannab hädaabiteate selliste andmete töötlemine

PPVS § 251 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud reageeriva ressursi planeerimise ja

politseisündmuse taktikalise juhtimise ja lahendamise eesmärke.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse KILP-i andmeandjate loetelu nende andmete

kategooriatega, mida KILP teistest andmekogudest saab. Täiendus tehakse vajadusest

suurendada andmete töötlemise läbipaistvust. KILP-i põhimääruse kehtestamisel 2018. aastal

oli andmekogude põhimäärustega seonduvas õigusloomes tavapärane kehtestada andmekogude

loetelu, millega andmeid vahetatakse. Samas ei määratletud andmekogudelt saadavaid andmete

kategooriaid. Andmeandjate seast eemaldatakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu,

kaitseväekohustuslaste register ning tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu.

Nimetatud andmekogud eemaldatakse, sest nende andmekogude andmeid ei ole olnud vaja

KILP-i eesmärkide täitmiseks töödelda ja võrreldes KILP-i põhimääruse kehtestamisega 2018.

aastal, ei planeerita selliste andmete kasutamist KILP-is ka tulevikus. Uue andmeandjana

lisatakse teenistus- ja tsiviilrelvade register, millest saadakse andmeid isiku isikukoodi ja

aadressiga seotud relvade kohta. Tegu ei ole olulise mõjuga täiendusega. PPA on teenistus- ja

tsiviilrelvade registri vastutav töötleja ja politseisündmusele reageerimisel kontrollitakse ka

praegu, kas sündmusega seotud isikul või sündmuse aadressil võib olla relvi. On ilmselge, et

selline teave on politseisündmuse lahendamiseks vajalik. Edaspidi tehakse see päring KILP-i

kaudu.

KILP-i esitavad andmeid:

1) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed,

varastatud sõiduki andmed;

2) viisaregister – pikaajalise viisa menetlusega seotud andmed;

3) viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;

4) politsei andmekogu – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmestiku andmed;

5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;

6) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku

või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest

ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu

andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,

küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud

dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud

Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või

kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;

7) piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed;

8) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;

4

9) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed;

10) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu – hädaabiteate ja selle menetlemise

toimingu andmed ning hädaabikõne metaandmed;

11) riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu – teenistuja teenistuskoha ja palgaarvestuse

andmed;

12) liikluskindlustuse register – sõiduki kindlustatuse andmed;

13) rahvastikuregister – üldandmed, elu- ja viibimiskoha andmed ning surmaandmed;

14) kinnistusraamat – kinnistu omaniku üldandmed;

15) liiklusregister – sõiduki andmed;

16) elektrooniline mereinfosüsteem – reisilaeval viibivate isikute nimekiri;

17) teenistus- ja tsiviilrelvade register – isikukoodi ja aadressiga seotud relvad.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine üldises korras ja osaliselt 1. jaanuaril 2026.

aastal (vt seletuskirja p 6).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatusel ei ole sisulist mõju PPA teenistujatele, sest HKSOS-i andmeid kasutatakse

politseisündmusele reageerimiseks juba praegu. Esmatasandi reageerijale ei ole määrav,

millises andmekogus hädaabiteate edastanud isiku andmed tehniliselt asuvad või millisel

õiguslikul alusel neid töödeldakse. Küll aga on oluline teha nende andmete kasutamine

võimalikult lihtsaks ehk KILP-i tuleks koondada need andmed, mille töötlemine on vajalik

politseisündmuse lahendamiseks ning tagada nende andmete kättesaadavus ühest töövahendist.

Praegu kasutakse nende andmete töötlemiseks kahte andmekogu korraga ning teenistuja peab

hädaabiteate edastanud isiku auskoha või kõne metaandmete saamiseks tegema päringu

HKSOS-i. Edaspidi teeb KILP päringu HKSOS-i automaatselt.

Hädaabiteate edastanud isiku andmete töötlemise reguleerimisel tagatakse andmete töötlemise

eesmärgipärasus, selgus ja läbipaistvus. KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei

reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevuses

operatiivteated ja -sündmused ning juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende

lahendamist. Nende HKSOS-i andmete töötlemine on üks osa politsei pädevusse kuuluvate

operatiivsündmuste lahendamisest.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu mõjutab kaudselt siseturvalisust. Kuna KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu

politsei reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei

pädevuses operatiivteated ja -sündmused ning juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja

korraldada nende lahendamist. KILP võimaldab andmeid operatiivselt kasutada ning PPA-l on

reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP-i arendamisega

tekib erinevatel juhtimistasanditel politsei pädevuses operatiivsündmuste lahendamise üle-

vaade ja see tõhustab politsei tööd. Seetõttu on mõju riigi julgeolekule kokkuvõttes positiivne,

sest hädaabi teate teinud isiku andmete töötlemine vahetult KILP-is lihtsustab

politseisündmusele reageerimist.

5

4.3. Mõju isikuandmete töötlemisele

Muudatus mõjutab kaudselt andmesubjekte: Mõju hädaabiteate edastajale on kaudne, sest

kavandatud regulatsioon ei ole suunatud nende käitumise muutmisele ja eelnõuga ei panda neile

uusi kohustusi. Täpsustatakse vaid seda, et millises andmekogus PPA hädaabiteate edastanud

isiku andmeid töötleb. Seejuures kõnesalvestisi KILP-is ei töödelda, kuid tehniliselt on kavas

lihtsustada PPA päringu tegemise viisi kõnesalvestise kuulamiseks (otse KILP-is avatud

sündmuselt, mitte sama sündmuse juures HKSOS-i töölaualt).

Eelnõu mõjutab kaudselt andmesubjekti õigusi, mis tulenevad andmete pärimise õigusest ja

õigusest andmete kaitsele. Samas ei too KILP-i andmete töötlemise täpsem reguleerimine

andmesubjektile kaasa otsest tagajärge. KILP-i regulatsiooni kohaldamine, sealhulgas

juurdepääsuõiguste korrektne andmine, aitab tagada isikuandmete kaitset. KILP-i vastutav

töötleja peab tagama, et juurdepääs KILP-i andmetele oleks kooskõlas andmetöötluse ja

isikuandmete kaitse põhimõtetega. KILP-ile juurdepääsu õigus antakse ja selle andmeid

väljastatakse üksnes põhjendatud juhul, kui selleks on õigusaktis alus. Isikuandmeid sisaldava

teabe töötlemisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme. Andmesubjekti

jaoks on KILP-i andmete töötlemine läbipaistvam, kui selleks on selge regulatsioon. Muu

hulgas aitab läbipaistvale andmetöötlusele kaasa KILP-i andmete töötlemise logimine.

 Töötlemise eesmärk ja mõjuhinnang

Hädaabiteate edastanud isiku andmete töötlemine PPA poolt ei ole uus ning eelnõuga ei kaasne

olulist mõju andmetöötlusele. Muutub vaid see, et teatud hädaabiteate esitanud isiku andmeid

(asukoht ja kõne metaandmed) töödeldakse edaspidi ka KILP-is Selle eesmärk on olnud ja on

jätkuvalt tagada politsei pädevusse kuuluva operatiivsündmuse taktikaline juhtumine ja

lahendamise korraldamine. Läbi selle aitab andmete töötlemine tagada siseturvalisust.

Hädaabiteate edastanud isiku andmeid töödeldakse ka praegu ja eelnõuga see ei muutu. Samuti

töötleb PPA talle pandud ülesannete täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmeid. KILP-

i päring selle kohta, kas politseisündmusega seotud isikul või sündmuse aadressil võib olla relvi,

ei riiva täiendavalt andmesubjekti õigusi – faktiliselt muutub vaid see, et edaspidi kuvatakse

relvade olemasolu KILP-i kaudu ehk sündmusele reageeriv ressurss ei pea tegema päringuid

mitmes andmekogus korraga.

Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine on

vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6

lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega

eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Seega ei too eelnõu

kaasa suurt ohtu isikuandmete kaitsele, mistõttu ei ole vaja teha isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklis 35 sätestatud mõjuhinnangut.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid. Eelnõu rakendamiseks vajalikud

infotehnoloogilised arendustööd on tehtud, välja arvatud andmekogu andmete käideldavuse

turvaosaklassi tõstmine. Selle muudatuse rakendamiseks on PPA ja Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) valmis 1. jaanuaril 2026. aastal.

6

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, andmekogu andmete käideldavuse turvaosaklassi taseme

tõstmine 1. jaanuaril 2026. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits-

ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le,

Häirekeskusele ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

18.08.2025 nr 1-6/3227-1

Siseministri määruse „Siseministri 25.

septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei

taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“

muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud minister ja peadirektorid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri

25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“

muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

Eelnõu – 2 lehel;

Eelnõu seletuskiri – 6 lehel.

Arvamuse andmiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Häirekeskus