Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/217-2 |
Registreeritud | 18.08.2025 |
Sünkroonitud | 19.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Tuuli Mägi (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, rahandusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie: 11.07.2025 nr RAM/25-0792/-1K
Meie: 18.08.2025 nr 1-7/217-2
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse
kooskõlastamine
Austatud minister
Täname, et esitasite Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks riigieelarve
seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:
1. Toetame eelnõus toodud lähenemist riigieelarvelise toetuse eraldamise regulatsiooni
täpsustamisel, sh otsetoetuste eraldamisega seonduvalt. Eelnõuga plaanitakse
kehtestada eraldiseisev regulatsioon tegevustoetuse ning projektitoetuse andmisele. Nii
tegevus- kui ka projektitoetuse puhul kehtestab toetuse andmise põhimõtted ja korra
minister määrusega (sh ka siis, kui erandjuhul ja põhjendatult antakse projektipõhist
toetust otsustuskorras). Eelnõus kavandatud riigieelarve seaduse § 532 lõikest 2 ei ole
võimalik üheselt aru saada, mis on muudatuse mõte, st kas 1) lõike 2 esimese lause
kohaselt võimaldada tegevustoetuse andmist saajale vastavalt tema põhikirjalistele
eesmärkidele ja arengudokumentides sätestatud eesmärkidele ning teise lausega
täpsustada, et tegevustoetuse saajaks võib olla ka keskvalitsuse juriidiline isik; 2)
võimaldada tegevustoetuse andmist vaid keskvalitsuse juriidilistele isikutele vastavalt
nende põhikirjalistele ülesannetele ja arengudokumentides määratud eesmärkidele.
Leiame, et tegevustoetust peab saama anda ka keskvalitsuse välistele juriidilistele
isikutele, st mitte ainult riigi asutatud sihtasutustele, mittetulundusühingutele ning
avalik-õiguslik juriidilistele isikutele.
2. Palume kaaluda riigieelarve seaduse § 53 lg 7 muutmist. Tegemist on sättega, mis on
praktikas tekitanud küsimusi, kuivõrd nimetatud säte kohustab valitsemisala täiendava
eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmima riigieelarve eraldise kasutamise
lepingu. Samas on tegemist nö katuseraha sättega ning kooskõlastamisele esitatud
eelnõu seletuskirjas on § 531 muutmise juures kirjutatud, et toetuse andmisel
vormistatakse haldusakt. Praktikas antaksegi toetuse andmisel haldusakt, mistõttu vajab
meie hinnangul riigieelarve seaduse § 53 lg 7 selguse huvides täpsustamist.
2 (3)
3. Eelnõus kavandatud § 26 lõike 51 muudatuse alusel muudetakse riigieelarve senisest
veelgi detailsemaks. Detailsemad andmed tähendavad valitsemisaladele veelgi rohkem
kontrollimise ja selgitamise tööd – nii riigieelarve koostamise protsessis kui ka
hilisemas eelarve haldamise protsessis. Siseministeerium ei nõustu, et detailsema
riigieelarvega luuakse arusaadavam ja läbipaistvam riigieelarve. Riigieelarve
seletuskirja maht kasvab oluliselt, sest detailsemat seadusepilti tuleb ka detailsemalt
seletuskirjas selgitada. Sadu lehekülgi seletuskirja kasvatamist ei anna tegelikult
eelarvele selgust juurde. Seletuskirja läbilugejaid jääb endisest veelgi vähemaks. Juhime
tähelepanu ka sellele, et ministeeriumite töökoormus kasvab oluliselt seoses detailsema
seadusepildi ja mahukama seletuskirjaga. Samal ajal on Vabariigi Valitsus andnud selge
suunise, et ministeeriumite ja muu avaliku sektori töötajate arv ei tohi enam kasvada.
Uue riigieelarve seaduse täiendavaid nõudeid ei ole võimalik ilma ministeeriumite
töötajate arvu kasvatamata täita. Siseministeeriumi ettepanek on jätta riigieelarve
detailsus muutmata.
4. § 27 lõike 3 alusel antakse valitsemisalale võimalus eelarveaastale järgneva kahe
esimese kuu jooksul riigieelarves vahendite liigenduse muutmiseks. Juhime tähelepanu,
et tekkepõhises riigieelarves peaks see võimalus olema juba protsessi loomulik osa ning
kuna veebruari lõpuks ei ole tavapäraselt veel Riigikontrolli toimingud majandusaasta
lõpetamiseks tehtud, siis ei pruugi sättega antav 2 kuu võimalus olla alati piisav.
Siseministeeriumi ettepanek on lubada riigieelarve vahendite liigenduse muutmist
eelarveaastale järgneva viie kuu jooksul.
5. § 58 lõike 5 alusel ei kanta Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääki üle järgmisse
eelarveaastasse. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse reservil on kaks komponenti:
vahendid ettenägematuteks kulutusteks ja sihtotstarbelisteks vahenditeks. 15. veebruaril
2019 jõustunud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi
Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“
muutmise eelnõu seletuskirjas on sihtotstarbelist reservi kirjeldatud järgmiselt:
„Sihtotstarbelised vahendid aga sellised vahendid, mille täpset suurust või ka näiteks
vahendite jagunemist erinevate valitsemisalade riigiasutuste lõikes eelarveaastaks ei
olnud otsustamise hetkel võimalik ette näha. Seetõttu ei ole neid vahendeid võimalik
planeerida iga-aastase riigieelarve seaduse raames. Kui vahendite edasine vajadus on
täpsustunud, planeeritakse need järgmiste eelarveaastate lõikes, kui vahendid on
vajalikud mitmeks eelarveaastaks, riigiasutuse eelarves“. Tulenevalt sellest, et
sihtotstarbeliste vahendite reservi planeeritakse vahendid, mille vajadus aastate lõikes
võib muutuda, ei pea Siseministeerium õigeks, et reservi kasutamata jääki enam
järgmisse aastasse üle ei kanta.
6. Juhime tähelepanu, et 2025. aasta riigieelarve seaduse administratiivne liigendus ei ole
kooskõlas riigieelarve seaduse § 26ga. Vastavalt kehtivale riigieelarve seaduse § 26le
on vahendite administratiivses liigenduses toodud Riigikogu Kantselei ning puudub
Riigikantselei. 2025. aasta riigieelarve seaduses on vahendid administratiivselt
liigendatud Riigikogule ning Riigikantseleile.
7. Juhime tähelepanu, et § 591 lõige 2 sõnastus on ebatäpne või eksitav, kuivõrd räägib
„kulu otstarbest“. Jääb arusaamatuks, kas seaduse koostaja on pidanud silmas tõepoolest
vaid kulude eelarve otstarvet ja mitte investeeringute eelarve otstarvet. Palume
täpsustada sõnastust.
3 (3)
8. Täiendavalt märgime, et eelnõu kooskõlastamisel tuleb kaasata kõik sihtrühmad, keda
eelnõu puudutab. Antud juhul jäi näiteks Vabaühenduste Liit arvamuse esitamiseks
saajate loetelust välja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Tuuli Mägi 6125205
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|