Kiri



Kultuuriministeerium 15.08.2025


Seisukoht meediateenuste seaduse kohta


Lugupeetud Andres Jõesaar


Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai 2025 kirjas. Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu olulisemate seisukohtade ja probleemide kohta.

I Meediateenuste seadus

1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS) tuleb ümber nimetada audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks võtta vastu eraldi rakendusakt, mis sätestaks nõuded meediateenuste osutajale.

2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik eelnõus jälgida: eelnõu ülesehitus ja ka terminite kasutamine (meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima seadusest, mis põhiosas tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala mõistmiseks tuleb lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja seaduse reguleerimisala mõistmiseks on see liiga keeruline.

3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on ebaõige. Allikakaitse tuleks reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt, mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisev allikakaitseseadus).

II Allikakaitse

4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga “püsivas eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises suhtes” olevatele isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku muud eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom). Samuti on mõlemad kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”) subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab allikakaitse selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada mõistet “eraeluline suhe”.

5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid, preestrid, advokaadid), peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta.

6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles osas tuleks seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt täiendada.

III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul topeltmenetlusest loobumise ideed.

8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks, milles seisneb “hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab esitama koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida nad silmas pidasid – kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni (nt, et “leiame, et meie koondumine ei avalda mõju meedia mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima ja rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti täpsustada sellise protsessi ja hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju turukontsentratsiooni protsessile tervikuna.

IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud seisukoha juurde, et TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja.

10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks jms.

11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et ta esindab riigi huve, on MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka majanduslikult (TTJA eelarve kinnitab minister).

Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks. Kinnitame veel kord, et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust.


Lugupidamisega

Väino Koorberg
Juhatuse liige



Kultuuriministeerium 15.08.2025


Seisukoht meediateenuste seaduse kohta


Lugupeetud Andres Jõesaar


Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai 2025 kirjas. Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu olulisemate seisukohtade ja probleemide kohta.

I Meediateenuste seadus

1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS) tuleb ümber nimetada audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks võtta vastu eraldi rakendusakt, mis sätestaks nõuded meediateenuste osutajale.

2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik eelnõus jälgida: eelnõu ülesehitus ja ka terminite kasutamine (meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima seadusest, mis põhiosas tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala mõistmiseks tuleb lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja seaduse reguleerimisala mõistmiseks on see liiga keeruline.

3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on ebaõige. Allikakaitse tuleks reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt, mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisev allikakaitseseadus).

II Allikakaitse

4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga “püsivas eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises suhtes” olevatele isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku muud eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom). Samuti on mõlemad kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”) subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab allikakaitse selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada mõistet “eraeluline suhe”.

5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid, preestrid, advokaadid), peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta.

6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles osas tuleks seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt täiendada.

III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul topeltmenetlusest loobumise ideed.

8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks, milles seisneb “hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab esitama koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida nad silmas pidasid – kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni (nt, et “leiame, et meie koondumine ei avalda mõju meedia mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima ja rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti täpsustada sellise protsessi ja hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju turukontsentratsiooni protsessile tervikuna.

IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud seisukoha juurde, et TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja.

10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks jms.

11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et ta esindab riigi huve, on MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka majanduslikult (TTJA eelarve kinnitab minister).

Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks. Kinnitame veel kord, et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust.


Lugupidamisega

Väino Koorberg
Juhatuse liige