Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksualase teabevahetuse seaduse ja

maksukorralduse seaduste muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude

infosüsteemis EIS.

Palume dokumendid kooskõlastada või nende kohta arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

/*Lisa(d):

1. Eelnõu koos lisadega;

2. Seletuskiri.

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Meie 15.08.2025

nr 1.1-10.1/3670-1

2

/*Lisaadressaadid:

Andmekaitse Inspektsioon

Rahapesu Andmebüroo

Finantsinspektsioon

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Advokatuur

Audiitorkogu

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Web3 Koda

Eesti Digivara Liit

FinanceEstonia MTÜ

KPMG Baltics OÜ

Ernst & Young Baltic AS

PWC Eesti

1

EELNÕU

25.07.2025

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tulu elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet käesolevas seaduses sätestatud

muul alusel;“;

2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu, välja arvatud selline dividenditulu, mis

on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja

tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011,

lk 8–16) artiklite 4, 5 või 6 kohaselt.“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja

konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele.

Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma

veebilehel.“;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui krüptovara kasutaja ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet

vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha kliendil tehinguid

krüptovaraga, kuni klient esitab nõutud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise

meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.“;

5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega

seotud teiste“ sõnadega „käesolevast seadusest tulenevate“;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet vähemalt viis

aastat arvates teabe kättesaamisest, kuid mitte kauem kui kümme aastat.“;

7) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses:

„12. peatükk

Krüptovara teabe automaatne vahetus

§ 89. Krüptovara

(1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr

1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,

2

09.06.2023, lk 40–205) (käesolevas peatükis edaspidi Euroopa Liidu määrus), artikli 3 lõike 1

punktis 5 määratletud krüptovara.

(2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:

1) direktiivi lisa 6 4. jao A jaotise punktis 5 nimetatud e-raha;

2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;

3) krüptovara, mille puhul on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud,

et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.

§ 810. Krüptovara teave

(1) Aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teave käesoleva peatüki tähenduses on

krüptovarateenuste osutamisega seotud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja

direktiivi lisa 6 2. jaos sätestatud aruandlusreeglite kohaselt maksuhaldurile esitatav direktiivi

artikli 8ad lõikes 3 nimetatud teave aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajate ja

kontrollivate isikute ning aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta.

(3) Krüptovara tehingud on direktiivi lisa 6 4. jao C jaotises nimetatud aruandluskohustusega

hõlmatud krüptovara vahetamise ja ülekandmise tehingud ning krüptovaraga kaupade ja

teenuste eest tasumise tehingud, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit.

(2) Krüptovara teave võib olla hõlmatud teabevahetusega.

(3) Krüptovara teabe deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 811. Teabeandja

(1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 6 1. jaos sätestatud tingimustele

vastav Eesti krüptovarateenuse osutaja.

(2) Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja käesoleva peatüki tähenduses on

direktiivi lisa 6 1. jaos nimetatud isik või õiguslik moodustis, kes osutab krüptovarateenuseid,

mis võimaldavad aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatel teha

aruandekohustusega hõlmatud tehinguid krüptovaraga. Krüptovarateenus on Euroopa Liidu

määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenus, samuti krüptovara laenamine ja

panustamine.

§ 812. Krüptovara kasutaja

(1) Aruandekohustusega on hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao D jaotises nimetatud füüsilisest või

juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest krüptovara kasutaja, kes on Eesti resident

tulumaksuseaduse § 6 tähenduses.

(2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao E jaotises nimetatud vabastatud

isik.

(3) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja tuvastatakse direktiivi lisa 6 3. jaos

sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldades.

3

§ 813. Kontrolliv isik

Juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest aruandekohustusega hõlmatud krüptovara

kasutaja kontrolliva isiku kindlakstegemise korral lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

§ 814. Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku

residentsuse kinnitus

(1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus

on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku residentsuse kohta,

mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;

2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;

3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;

4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;

5) füüsilise isiku sünniaeg;

6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,

kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varem välja selgitatud;

7) kui see on asjakohane, teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral käsitatakse

juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.

(2) Kontrolliva isiku eest võib kinnituse esitada juriidiline isik või õiguslik moodustis.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses finantsasutuseks olev aruandekohustuslik krüptovarateenuse

osutaja võib hoolsusmeetmete kohaldamise korral tugineda ka käesoleva seaduse 11. peatüki

alusel kohaldatud hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib

sellisel juhul tugineda ka muule samaväärsele kinnitusele, mis vastab käesolevas paragrahvis

sätestatud tingimustele.

§ 815. Teabeandja kohustused

(1) Teabeandja hoidub tegevusest, mille eesmärk on hoida kõrvale krüptovara teabe kogumisest

ja esitamisest.

(2) Teabeandja tuvastab teabe aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta

direktiivi VI lisa II jaos sätestatud aruandlusnõuete kohaselt ja aruandekohustusega hõlmatud

krüptovara kasutajad direktiivi VI lisa 6 III jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt.

(3) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud

aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse

deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks.

(4) Teabeandja võib täita hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustusi kolmanda isiku

kaudu. Vastutus kohustuste täitmise eest lasub teabeandjal.

§ 816. Krüptovarateenuse osutaja registreerimine

(1) Maksuhalduri juures on kohustatud end registreerima direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes

2 ja B jaotises nimetatud krüptovarateenuse osutaja, kes ei tegutse Euroopa Liidu määruse

4

reguleerimisalas, kuid kes võimaldab aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha

aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.

(2) Direktiivi lisa 6 5. jao F jaotise kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja end registreerima

maksuhalduri juures enne käesoleva seaduse § 815 lõikes 3 nimetatud teabe esitamise tähtaja

möödumist.

(3) Registreerimisriigi tuvastamise korral lähtub krüptovarateenuse osutaja direktiivi lisa 6 1.

jao A jaotise lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest.

(4) Registreerimise korral esitab krüptovarateenuse osutaja järgmised andmed:

1) nimi;

2) postiaadress;

3) elektronposti aadress, sealhulgas veebiaadress;

4) maksukohustuslasena registreerimise numbrid;

5) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille residendid tema kliendid on;

6) Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi

kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 41 lõikes 13 nimetatud leping

kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

(5) Maksuhaldurit tuleb teavitada viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmete

muutumisest.

(6) Maksuhaldur annab krüptovarateenuse osutajale registreerimisnumbri ja teavitab sellest

teisi Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid ametiasutusi.

(7) Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:

1) krüptovarateenuse osutaja teavitab maksuhaldurit, et tema klientide hulgas ei ole enam

aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid;

2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;

3) krüptovarateenuse osutaja ei vasta enam direktiivi lisa 6 4. jao B jaotise lõikes 2 sätestatud

tingimustele;

4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust

vaatamata korduvatele meeldetuletustele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks

hiljemalt 90 päeva möödumisel arvates teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva

möödumist arvates viimasest meeldetuletusest.

(9) Maksuhaldur teavitab Euroopa Komisjoni sellisest krüptovarateenuse osutajast, kes jätab

end nõuetekohaselt registreerimata.

(10) Maksuhaldur teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada

krüptovarateenuse osutaja registreerimiskohustuse täitmine.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul kehtetuks tunnistatud registreering

taastatakse juhul, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise kohta ja esitab käesoleva seaduse § 815

lõikes 3 nimetatud teabe, mis on jäänud tähtajaks esitamata.“;

5

9) paragrahvi 201 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „maksustamist“ tekstiosaga „, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“;

10) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute

maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi

summa ületab Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat

muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb

eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul

alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega

tehakse tehinguid mitu korda.

(5) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute

maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti

resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata sellise eelotsuse kohta, mis

käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele makstavaid tasusid või mitteresidentide

pensionide maksustamist tuluallika riigis.“;

11) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kuulub“ sõnadega „, samuti

andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“;

12) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „puudutab“ sõnadega „, samuti

andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“;

13) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „teavet“ tekstiosaga „,välja arvatud

§ 201 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“;

14) paragrahvi 203 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet

riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide

alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, samuti teavet

kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri ja nende liikmete

põhitegevusalade kohta.“;

15) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) skeemi sisu kokkuvõte ja kirjeldus ning selline muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel

hinnata võimalikku maksuriski, ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust,

turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;“;

16) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) muu selline isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning selline

liikmesriik, millega isik on seotud, ja tema maksukohustuslasena registreerimise number, kui

see on olemas;“;

17) paragrahvi 2013 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Käesoleva seaduse § 2014 lõike 2 teises lauses nimetatud teabeandja kohta teavet ei

esitata.“;

18) paragrahvi 2014 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

6

„Kui teabeandja kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45, teavitab

ta kohustuste täitmata jätmisest üksnes oma kliendiks olevat teist asjaomast teabeandjat või

sellise teabeandja puudumise korral asjaomast maksukohustuslast.“;

19) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Nõukogu direktiivist (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023), tulenevaid muudatusi

kohaldatakse käesoleva seaduse 11. peatüki rakendamise korral alates 2026. aasta

1. jaanuarist.“;

20) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 201 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse sellise eelotsuse kohta, mis on tehtud

või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 237 järgmises sõnastuses:

„§ 237. Käesoleva seaduse 12. peatüki rakendamine

(1) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud krüptovara aruandlusega seotud õiguste ja

kohustuste rakendamise korral tuginetakse direktiivi artiklis 8ad ja lisas 6 sätestatule.

(2) Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kohaldab esimest korda käesoleva seaduse

12. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid, et koguda teavet 2026. aasta kohta ning

esitab aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.

(3) Nende krüptovara kasutajate hulgast, kellega on aruandekohustuslikul krüptovarateenuse

osutajal sõlmitud kliendisuhe 2025. aasta 31. detsembri seisuga, tuvastab krüptovarateenuse

osutaja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad hiljemalt 2027. aasta

1. jaanuariks.“;

22) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–

26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)

2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 517 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada rahvusvahelise ametiabi

aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel.“;

2) paragrahvi 915 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maksualase teabevahetuse seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud piiriülese eelotsuse taotlemise

korral märgitakse taotluses taotleja ja sellise isiku maksukohustuslase registreerimise number,

keda eelotsus tõenäoliselt puudutab, kui tegemist ei ole Eesti residendiga tulumaksuseaduse § 6

tähenduses.“;

3) paragrahvi 1553 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“;

7

4) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–

26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)

2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 14 ja 16 ning § 2 punkt 2 jõustuvad 2027. aasta

31. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………………. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2025

(allkirjastatud digitaalselt)

…………………

Valitsuse nõunik

1

Maksualase teabevahetuse seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226,

24.10.2023)1 (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus). Eelnõuga nähakse ette

krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandluskohustus ning lahendatakse maksuhaldurite

halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase

teabevahetuse üksikasju.

Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD

liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel: vastavalt krüptovara käsitlev CARF

– crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting

standard 2.

Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid

tuleb rakendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada

ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu aluseks on üksnes halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded.

1 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 2 Krüptovara teabevahetuse mudel ja finantskontode teabevahetuse mudeli täiendused on kättesaadavad OECD

veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-

amendments-to-the-common-reporting-standard.htm

2

Juriidilise isiku trahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

(trahviühiku suurendamine)3.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui

eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud

HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud

väljatöötamiskavatsust.

Erandina on eelnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus4 (edaspidi

VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu

eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiiviga, mistõttu eelnõus kajastatakse

VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra.

Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt. Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk

11) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 12) puutuvalt.

HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama

lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille

kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei

ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud

ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu

direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et ka sellisel juhul ei õnnestu vältida

direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi, mis direktiivi

rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati

liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas

liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi

ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates.

Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I,

02.05.2024, 9 ja maksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist, väike osa muudatusi 2027. aasta

31. detsembril.

2. SEADUSE EESMÄRK

Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane

maksustamine ja aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest

kõrvalehoidumise ennetamine. Üheks oluliseks meetmeks nende eesmärkide elluviimisel

3 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)

415 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine. 4 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja

vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833.

3

peetakse maksuhaldurite halduskoostöö pidevat laiendamist ja tõhustamist. Samad

suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa Liidu tasandil kokku OECD

liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise üksikasjades liidu tasandil.

OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja jurisdiktsioonide pidevaid

hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse, kui ka selle osas teostava järelevalve tõhususe.

Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatusega kehtestati kogu finantsmaailma võrdsemalt

hõlmav maksualane aruandluskohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest

kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara turud on ka laiemas plaanis järjest rohkem

reguleeritud, sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA) määruse5 alusel

krüptovaraturu seaduse kaudu. Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest rangemalt

reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega.

Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas

maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei

osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega

seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad

finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata.

Kuigi krüptovaraturg on volatiilne, püsib see äärmiselt aktiivsena: mitmete allikate ja

turuandmete kohaselt ületab maailma krüptovara koguturu maht suurem kui 2,4 triljonit eurot6.

Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika kohaselt on Eesti

krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09

miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus

87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide

varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti

teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide

tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni.

Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale. Aruandlus on

kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. Krüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes

investeerimisvahendina. Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel,

töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes

tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda.

Lisaks on halduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja7

osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandluskohustuste

laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja

kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega

saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,

09.06.2023, lk 40–205) 6CoinGecko: https://www.coingecko.com/en/global-charts; CoinMarketCAP: https://coinmarketcap.com/;

CoinBase: https://www.coinbase.com/explore 7 Rohkem infot vt Euroopa Kontrollikoja raportist: Special Report No 03/2021: Exchanging tax information in the

EU: solid foundation, cracks in the implementation (europa.eu)

4

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi

1. versiooni tulukategooriate8 kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et

see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu (non-custodial dividend

income) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa

Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise

vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka

karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud.

Euroopa komisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandluskohustused ning koostöö

instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh

isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise

elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning

juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama

andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja

tähtaegadele.

3. EELNÕU SISU

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja kapitali kategooriad

Lisaks koostööle kindlates teabevahetuse valdkondades vahetavad Euroopa Liidu

maksuhaldurid omavahel automaatses korras regulaarselt sellist teavet tulu ja kapitali

kategooriate kohta, mis neil olemas on - näiteks teave töötasude ja kinnisvara kohta.

Automaatse teabevahetuse aluseks on halduskoostöö direktiivi 1. versioon (nn DAC 1), milles

loetletud tululiigid on Eestis üle võetud MTVS §-s 4. Maksuhalduril olemas oleva teabe

vahetamine tähendab, et MTA ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid

teisele liikmesriigile saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti

valitsusasutustelt koguma. Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi

kohta, mida ta on juba kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete

maksudeklaratsioonidega, maksumenetluses vmt).

MTVS § 4 lõikes 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad maksuhaldurid

teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega

hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis.

Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase

teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames

on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata

teavet muul alusel.

Muudatusega laiendati automaatset teabevahetust ka teatud liiki dividenditulule, inglise keeles

non-custodial dividend income (muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividend). See hõlmab

dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele pangakontole või tasutakse muus

vääringus kui rahas (sh osalusena). Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse

8 Täna on kohustuslik esitada andmed vähemalt nelja kategooria kohta järgmistest andmekategooriast: 1) töötasu

ja muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele

makstud tasu; 3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis; 4) makstud

pension; 5) kinnisomand ja kinnisvaratulu; 6) litsentsitasu.

5

aktsionäri väärtpaberikontole (mis on hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega

ema-tütre direktiivi alusel (Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja

tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud

dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja

tulumaksukohustuslasest äriühing maksab teisele liikmesriigi residendist ja

tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10%

osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul ei ole kohustust teavet vahetada.

Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja raportist. Komisjon on selgitanud, et näiteks noteeritud

väärtpabereid (Listed Securities) ja võimalik, et ka noteerimata väärtpabereid hoitakse

„hoidmiskontol“ (Custodial Account) ning seega alluvad need juba finantskontode

infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse lisatud „muu,

kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille

väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse

omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub

vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või

muudes vahendites. Teabe jagamise kohustus on dividendi maksva ühingu asukohariigil.

Määratlus hõlmab ka sellist dividendi, mille emaettevõtja maksab tütarettevõtjale.

Teabevahetusest on samas välistatud dividenditulu, mis „ema- tütarettevõtte direktiivi“ alusel

on äriühingu (kinnipeetavast) tulumaksust vabastatud.

MTVS § 41 täiendamine lõikega 13, samade reeglite rakendamine nii OECD kui EL

raamistikus

Lisatava normi kohaselt tuleb MTVS 12. peatükis sätestatut kohaldada ka välislepingukohasele

ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe

automaatsele vahetusele.9 Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 22, mis

sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD

mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline

lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid

kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida

rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis

tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool.

Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma

veebilehel. Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline krüptovarateenuse osutajatele, et

tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid.

MTVS § 8 täiendamine lõikega 12, ärisuhte peatamise võimaldamine

Norm seondub MTVSi peatüki 12 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale

õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks

krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik

alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 11). Normiga

võetakse üle direktiivi 6. lisa 5. jao A osa punkt 2.

9 Üleilmsest krüptovara teabevahetusest huvitatud riikide nimekiri on leitav OECD veebis aadressil: Jurisdictions

committed to implement the Crypto-Asset Reporting Framework (CARF) Üleilmse krüptovara teabevahetuse

kokkuleppe on allkirjastanud 50 riiki ja jurisdiktsiooni: Signatories of the Multilateral Competent Authority

Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework

6

Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt

(krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet. Krüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda

teabe usaldusvääruse kontrollimiseks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda

tegemast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus

takistada klientidel krüptovaraga tehingute tegemine. Seda eeldusel, et sellele kõigele eelneb

vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60 päeva möödumist esimesest

meeldetuletusest.

Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte

loomiseks sõlmitavasse lepingusse.

Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja

MKS ametiabi reeglid (§§ 511 ja 517) ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) sisemised

töökorrad võimaldavad rakendada direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi:

1) Direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile

sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud

riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada. senise 10 tööpäeva

asemel 15 kalendripäeva jooksul.

2) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel

toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tagatud. Liikmesriigid võtsid direktiiviga

kohustuse luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabevahetuse tõhususe

hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23).

MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus

MKS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetavuse. Norm sätestab, et teabeandja

säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist

kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem

kui kümme aastat. Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav andmete

säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA

kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide

FATCA-le.

MTVS § 8 täiendamine lõikega 31, teabe säilitamise tähtaeg

MTVS § 8 lõikega 31sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega

hõlmatud teavet vähemalt 5 aastat arvates teabe saamisest, kuid mitte kauem kui 10 aastat.

MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt andmete säilitamise tähtajad. Normiga

võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad automaatse teabevahetusega saadud teabe

minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja (direktiivis 5–10 a).

MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri

põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse

teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud

arvesse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98). Lisaks tuleks

arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58

sätestab maksukohustuslasele kohustuse säilitada andmeid seitse aastat.

MTVS § 88 kehtetuks tunnistamine

7

Siin on sätestatud maksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri aruandlusest

välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist nimekirja esitamise kohustus kaob.

Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõige 2 ei ole asjakohane,

kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste kontoomanike kohta, kes on

teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete kustutamisele kehtivad eraldi

reeglid.

MTVS 11 peatükk, finantskontode teabevahetus

Finantskontode alane aruandluskohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega

2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS).

OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite

muutmise.

OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade

digivääringutele. E-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele aruandluskohustuse

rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit. Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille

väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD.

OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega

ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse

mudeli kehtestanud CARFiga. Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka

krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt

fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud.

Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid

muudatusi:

1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (omanik,

kasusaaja, juht);

2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki

kontoga on tegemist;

3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku residentsus olemasolevate kontode

jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik tähtaegselt

hankida;

4) sellise nö äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona, mille

eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid.

Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS

peatükis 11 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused

MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks

loodud XML vorme, mis on kehtestatud rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16

„Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude

ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ lisades 5–14.

Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused

on märgitud seletuskirjale lisatud Lisa 1 terviktekstis (mitteametlik).

Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised:

8

1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded)

1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused:

1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe

kategooriad. Lisati kohustus märkida, kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on

finantsasutusele esitatud kehtiv residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus. Juriidilise isiku

ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis annab talle

kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks lähtuda

OECD ametlikest kommentaaridest10 finantskonto maksualase teabevahetuse standardi juurde,

vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj. Siinjuures

direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes, täiendatud ja

parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames.

2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile

info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära, kui palju omanikke ühiskontol on.

Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata

(direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega).

3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on

olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31.

detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31.

detsembrit avatud konto).

4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul

märkida ära rollid, mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele (equity interest)

investeerimisüksuses.

1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise

numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi

tõkestamise reeglite tõttu.

1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest

juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt.

6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod)

Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele

ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non-financial entity) kontrolliva isiku

kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või

sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga.

7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad)

Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega

ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandluskohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama

olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud

ja selle õigsus kindlaks määratud.

8. jao muudatused (määratletud mõisted)

4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt:

1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha

hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga.

10 OECD (2017), Standard for Automatic Exchange of Financial Account Information in Tax Matters, Second

Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264267992-en.

9

2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara. Finantsvahendite,

sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine,

millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel.

Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega

rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile.

3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste.

4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste.

5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste.

6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste.

7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste.

8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste.

4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest

valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui

finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks.

4.3 C jaotises, mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused:

1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või

keskpanga digiraha hoidmiseks.

2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse

finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist.

3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks

DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem.

4) Punktis 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu

asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e-

raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse

päeva jooksul ei ületa 10 000 USA dollarit aastas.

4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste.

9. jao muudatused (tõhus rakendamine)

Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg.

11. jao lisamine (üleminekumeetmed)

Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli

ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg.

Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul

arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse

andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav.

MTVS täiendamine peatükiga 1.2, krüptovara teabevahetus

Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara

aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD

liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või muu

jurisdiktsiooni residentide kohta teabe kogumisel ja aruandluskohustuse täitmisel (vt MTVS §

41).

10

Direktiivis ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA

määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara, krüptovarateenuste ja asjaomaste

teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust.

Krüptovarast hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovarad, mida kasutatakse

maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d (non fungible

token ehk mitteasendatav virtuaalvääring). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus eelkõige

MiCA regulatsiooniga, mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse või

õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades

hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:

1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha;

2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;

3) krüptovara, mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et

seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.

Aruandlusega hõlmatakse krüptovaraga tehtud tehingud, millega võimaldatakse krüptovara

vahetada või üle kanda. Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki teenuseid, mis hõlmavad

krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara vahetamist tavavaluuta vastu ja

vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista krüptovara kandmist ühelt kontolt või

aadressilt teisele. Aruandlusega ja teabevahetusega on lisaks hõlmatud krüptovaras tehtud

jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 USD lävendi11.

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara

nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv;

tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu

tegemise päeval kehtiva kursi alusel.

Direktiivi kohaselt tuleb krüptovaraga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist

teavet:

1) krüptovara liik;

2) usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

3) usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

4) krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

5) krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

6) jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv;

7) kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4,

õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate

ülekandeliikide kaupa;

8) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3,

5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning

teadaolevate ülekandeliikide kaupa;

11 Arvestus on kokku lepitud dollarites, kuna krüptovara puudutav teabevahetus põhineb OECD mudelil ning on

üleilmse mõjuga.

11

9) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt MiCA määruses osutatud

hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või

finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane turuväärtus kokku ja ühikute

koguarv.

Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles

see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad

ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes

usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud.

Kohustatud isikuteks on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud, kelle tunnused sätestab

direktiivi lisa 6 1. jagu. Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt registreerimiskohustuslikud

ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, kuid kelle klientide hulgas on EL

residente, kellele osutatakse aruandekohustusega hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on

seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal. MiCA reguleerimisalast on väljas

krüptovarateenuse osutajad, kes ei paku oma teenuseid aktiivselt Euroopa Liidu residentidele,

kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu residentidest kliendid krüptovara vahetamise

või ülekande teenuseid ostnud. MiCA reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud

teenuste pakkumine, kuid need on hõlmatud direktiivist tuleneva aruandluskohustusega12.

Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on

asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid, mis teevad

võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute realiseerimise.

Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse

artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid:

a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c) krüptovara vahetamine raha vastu;

d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

f) krüptovara pakkumise korraldamine;

g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h) krüptovara kohta nõu andmine;

i) krüptovaraportfelli valitsemine;

j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel.

Krüptovarasid puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt

platvormihaldurite aruandluskohustusega. Ettevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse,

peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side.

12 NB! MiCA välistuse jaoks on oluline välja selgitada NFT unikaalsus ja mitteasendatavus ning direktiivist

tuleneva aruandluskohustusega hõlmatuse jaoks on oluline välja selgitada NFT kasutatavus investeerimiseks (või

ka maksete tegemiseks).

12

Aruandlus puudutab krüptovarateenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid, kes on

Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised,

juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara lõpliku

kasutajana.

Aruandluskohustustega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga

madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandluskohustusele (väärtpaberiturul

osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne).

Hoolsusmeetmed

MTVS § 815 lõige 2 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate

hulgast aruandluskohustusega hõlmatud kliendid. Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud

hoolsusmeetmeid, mis võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud

krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada. Hoolsusmeetmeid

seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita, vaid viidatakse direktiivile.

Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud

isiku kinnitus tema residentsus(t)e kohta. Residentsuse kinnituse õigsus ja ajakohasus on

määrava tähtsusega, et välja selgitada liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete

vastu. Ka OECD ja komisjon on järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete

õigsuse tagamise võimekuse esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda

residentsuses veendumiseks lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust

moodustisest) klientide kohta tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud

kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes).

MTVS § 814 lõike 1 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt ärisuhte

loomisel residentsuse kinnitusena järgmist teavet:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;

2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;

3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;

4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;

5) füüsilise isiku sünniaeg;

6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,

kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja

selgitatud,

7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse

juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.

Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb

hankida 2026. aasta jooksul.

MTVS § 814 lõikes 2 on sätestatud kohustatud isiku õigus tugineda residentsuse kohta kinnituse

hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks

sama teavet ei pea uuesti koguma.

Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib

olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud.

13

Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel

sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu

krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest tal tekib

Eestis (ELis) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab teenuseid EL residentidest

(maksukohustuslastest) aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele. Sellest

teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide

kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist.

Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse kliente, kes on mõne EL liikmesriigi

residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid, tekib krüptovarateenuse

pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis

registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste

liikmesriikidega.

MTVS § 815 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete

kohaldamisega seotud kohustused kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega

delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmeetmed

kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused

hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud.

Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui

see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt,

siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele

õigussuhtele.

Hoolsusmeetmete rakendussätted, MTVS täiendamine §ga 237

Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT

taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama

maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu

võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes

muutuda arvestatavaks koormuseks. Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav

kalendriaasta, mille jooksul hankida aruandluskohustuste jõustumise ajaks olemas olevate

klientide kinnitus nende residentsuse kohta. 2026. aastast tuleb koguda jooksvalt teavet uute

klientide residentsuse kohta ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud

klientide residentsuse kohta.

Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks

kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe

esitamise tähtajaga. Maksuhaldurid vahetavad kogutud teavet iga aasta septembri lõpuks.

Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse

andmebaasi13. Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide

riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode

alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne.

MTVS § 816. Krüptovarateenuse osutaja registreerimine

13 Andmebaas arendatakse EL vahenditest, riigid peavad omal kulul andmebaasiga liidestuma. Komisjon

prognoosis direktiivi väljatöötamise ajal andmebaasi loomise kuluks 0,48 miljonit eurot ja hoolduskuluks 0,21

miljonit eurot aastas.

14

MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud

isikute võrdne kohtlemine, sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul

tegutsevatest ettevõtjatest. MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on

finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artikkel 60 kohase

teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas14. Krüptovara puudutav maksualane

aruandluskohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei

jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks

nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, millega ettevõtjal on

asjakohane seos. Registreeritud krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagavad liikmesriigid

keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka

krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb

eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada

EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine.

Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise

lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei tegutse Euroopa Liidu

määruse alusel, kuid kes võimaldavad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha

aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.

Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähtaega

(kalendriaasta 31. juunil).

Krüptovarateenuse osutajal on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille

maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL

residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1.

jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises. Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust

seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise

mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui

sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures

end registreerib.

Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena

registreerimise numbri ning kontaktandmed. Registreerimisel tuleb ära märkida ka

liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised

jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel

on sõlmitud käesoleva seaduse § 41 lõikes 13 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste

Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:

1) krüptovarateenuse osutaja teatab, et tal ei ole enam aruandluskohustusega hõlmatud kliente;

2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;

3) krüptovarateenuse osutajal ei ole enam direktiivikohaseid seoseid liikmesriigiga;

4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust

vaatamata korduvatele meeldetuletustele.

14 MiCA tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebis (KrüTS

§ 5 lg 7). Finantsinspektsioon avaldab ka need välisriigi krüptovaraettevõtjad, kes osutavad teenuseid Eestis:

Turuosaliste register | Finantsinspektsioon

15

Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata,

tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise

tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. Registreeringu

võib taastada, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused

kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamata teabe.

MTVS § 201 muutmine, eelotsuste teabevahetus

Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu, vahetatakse olemas olevat teavet

riikidega, kellel maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada. Eelotsuse taotlejatele

täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate muudatustega ei kaasne.

Muudatusega kehtestatakse varakatele üksikisikutele (high net worth individuals) antud

piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel.

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse

teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped.

Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute

vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu

või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või

samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud

summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi

puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või

varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin

seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks

lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö

väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Direktiiv ei kohusta maksuhaldurit

eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse

lisanud.

Lisaks hõlmatakse automaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute

maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti

resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb

mitteresidendist töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide

maksustamist tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei

ole siduva eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku

asjaolusid. Kui residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele.

MTVS § 202, 203 ja 2013 ning MKS § 915 muutmine, maksukohustuslaste registrikood

Maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number)

puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt. Maksuhaldurile pannakse kohustus lisada alates

01.01.2028 maksukohustuslase registrikood järgmistel juhtudel;

1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 202);

2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 203);

3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab,

maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 2013).

16

Neid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused on planeeritud

jõustuma 31.12.2027.

Direktiiviga on lisaks kokku lepitud komisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja

rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud

täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud.

Direktiiviga on liikmesriikidele pandud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele

isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalust alates 2028. aastast. Seda kohustust

eelnõuga praegu üle ei võeta. Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon

hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks.

MTVS § 2013 ja 2014, piiriüleste maksuskeemide teabevahetus

Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on

võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks

maksuaudiitorid ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega

saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile edastada.

Direktiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse

kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus15 asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel

8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt

(advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta

teavitaks teist vahendajat aruandluskohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise

kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandluskohustuse täitmisest loobumise

tagajärgedest teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti.

See tähendab, et aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks

maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine

vahendaja. Täna praktikas juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide

kohta esitavad maksuhaldurile teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes

maksuskeemi välja töötasid, turustasid või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid.

Arvestades, et Euroopa Kohus leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid

vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad), jäetakse

eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad

advokatuuriseaduse §is 45 sätestatud kutsesaladusele.

Audiitortegevuse seaduse §is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks eelnõuga

midagi ei muutu.

MTVS rakendussätete muutmine

MTVS 233 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 201 lõigete 4 ja 5 kohaldamine nende eelotsuse

kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari.

Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud teavet ei jagata.

MTVS §-s 231 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste

rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile,

15 Rohkem infot vt aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-694/20

17

mistõttu direktiivis tehtud muudatused MTVS tekstis ei peegeldu. Muudatused peegelduvad

ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt rakendusaktide muutmine).

MTVS §-s 237 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine.

Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes

1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmisel

direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi 6. lisas sätestatud üksikasjalikest juhistest.

Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning

esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.

Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasemal

perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmed 2027. aasta

1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul.

MTVS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale

muudatusele.

Maksukorralduse seaduse muutmine

MKS § 517 täiendamine andmete kasutamise üldklausliga

MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks, mis

annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise

ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le

õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on

sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis.

Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete

kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andmeid edastanud

liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise

liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis

kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise

eesmärgist, on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka

MKSis. Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise

ametiabi kontekstis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada

abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga,

mille alusel andmed on saadud.

Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes,

sh kohtumenetlustes, väärteo- ja kriminaalasjades ning maksudega seotud kohustuste

sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu

tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud

teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga16, ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega

(direktiivi artikkel 16).

Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik

siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib

16 Sisuliselt seoses Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisega.

18

seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud

juhtudel.

MKS § 1553, MTVS väärteotrahvi suurendamine

Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate

aruandluskohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga

erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad.

Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne

Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis, mis ei pruugi

tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust.

Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida

lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne

kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud

väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine), mille kohaselt võib maksualase teabevahetuse

seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest

või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut

ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot.

Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmine muudab MTVS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest

ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga (KarS).

KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti

ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi

§ 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla

vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu,

on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti

juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a

KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega

seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust

süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste

eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste

muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on

Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.17

Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse

poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi

määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200

eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni ning koos KarSi muutmisega

17 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9.

Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987.

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061.

19

aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus

trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude

eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga.

On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv

karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma.

Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügikäibed ja kasumid olla väga suured.

Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab

selle võimaliku eelise kõrvaldama.

Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse

eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest

määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku

teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega. Seaduses

sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema

kaalutlusruumi.

Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uus rahatrahvi määr on

seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).

Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise

takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld- kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet

peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk

saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega,

ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvimäära tõstmine vajalik ning

sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega füüsilisele isikule

määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest

määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel

preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel

ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta.

Sobiva ülemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette

nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvimääradega, mida on viimastel

aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud

näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses,

isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna

teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses,

maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi

§ 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000

(kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis

on MKS §is 1553 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades

KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti

teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud

trahvimäär 50 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks.

Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise

halduspraktika valguses. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud

20

maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas

tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi

või sellele lähedast trahvisummat ei määrata.

Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud

rahatrahvide ülemmäärasid.

Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö

direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi

rahvusvahelised kokkulepped18. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö

tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust19.

Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on

seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline

asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju.

Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaalseks.

Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas

MiCA määrusega.

6. SEADUSE MÕJUD

Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutajate aruandluse

loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel

puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule

teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige

madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste

aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste

pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda.

Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutajate aruandlusest saadav teave tuua kaasa

täiendava maksutulu liidu tasandil kuni 2,4 miljardit eurot.

MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed

võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovaraga tehtud

tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovarasid ettevõttest raha välja

viimiseks vmt, töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks ning mh kasutavad seda

18 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: Maksualane teabevahetus |

Rahandusministeerium 19 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil:

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680

21

makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes

valdkondades nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega. Valdkonna

reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse osas

positiivset mõju.

Krüptovara teabevahetuse rakendamine

Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Mõju krüptovarateenuse osutajatele

Sihtrühmad. Krüptovarade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara

vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab

aruandluskohustus ka krüptovarateenuse pakkujaid, kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba.

2025. aasta suve seisuga on Eestis 39 teadaolevat krüptovarateenuse pakkujat20. Krüptovara

ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) nõuetega.

Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovarateenuse tegevuslubade

väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise loa Finantsinspektsioon.

Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve

alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload

krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutajatele, kellel on kehtiv Rahapesu

Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui

krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta

esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle, võivad nad suure

tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026.

aasta I poolaastal.

Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus

Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes

tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega

ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA

tähenduses omavad tegevusluba, on raporteerimiskohustuslased.

Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses

1. varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART);

2. e-raha tokeniks, ja (tuntud ka kui EMT);

3. muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASPid).

Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused:

1. varapõhise tokeni emiteerimise teenus;

2. e-raha tokeni emiteerimise teenus;

3. muu krüptovara teenus.

20 RAB avalik info on 31.12.2024 seisuga kättesaadav RAB veebist: Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 |

Rahapesu Andmebüroo

EL liikmesriikides on virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv väga kõikuv, ulatudes ligi 10st ettevõtjast 500

ettevõtjani riigi kohta. Täpset ülevaadet, sh maailmaturu kohta, kahjuks ei ole.

22

Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise

teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad

langevad finantskontode alase teabevahetuse skoopi. Seletuskirja koostamise seisuga ei oma

Eestis Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba ükski finantsturu

osaline. Võimalik on, et tegevusloaga isikute arv võib väheneda kuni 50% võrra.

Lisaks tekib aruandluskohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad

krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile, mis

ei vaja tegevusluba.

Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise

kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.

Kõige suurem mõju esineb muudatuste jõustumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja

aruandluskohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab

krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on

aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jooksvalt

kaasneb suurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise, klientidelt vajalike andmete kogumise

ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutajad peavad looma

tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks, XML

deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide

kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood,

isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada

täiendavaid hoolsusmeetmeid, tuvastamaks võimalikke muutusi nendega seotud andmetes.

Finantskontode alase teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega

olema lahutamatuks osaks tunne-oma-klienti põhimõtte kohaldamisest, rahapesu vastu

võitlemise meetmete rakendamisest ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete

(vastavuskontrolli funktsioon) täitmisest. Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul

olemas. Andmete kogumine ja maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML

formaati kasutades, mis võimaldab automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas.

Mõju ulatuse osas kaasnevad aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT

arenduse kulu, teataval määral selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka

potentsiaalne täiendav personalikulu, et aruandluskohust, kui ka sellega kaasnevaid

hoolsusmeetmeid täita.

Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid

lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse

kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide

teavitamine nende andmete töötlemisest.

Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide

arvust ning andmetöötluse automatiseerimise korral vähemal määral aruandekohustusega

hõlmatud krüptovaraga tehtavate tehingute arvust.

Mõju sagedus on mõõdukas, kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes

uuesti enne kui pole toimunud asjaoludes muutuseid ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust

andmete ebatäpsuse osas. Aruandluskohustus tuleb täita üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk. Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud

ja kaasneb ka peale muudatuste jõustumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale

mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate

23

mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning

juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite

rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud

aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid

hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal.

Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike

infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta.

Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi

olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute

arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt,

rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance, Coinbase Exchange, Kraken).

Tehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad. Sestap

on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega

võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest

tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita.

Mõju krüptovara kasutajatele

Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi

residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud

välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud

krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur.

Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92

miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu

väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või

jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit

„maksuparadiisist“21 või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola,

mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on

teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel.

Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne

mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba täna on krüptotehinguid teha

soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh residentsuse

kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas.

Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse

osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara

kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike.

Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes

soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest.

Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju

Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka

ametnike koguarvuga on väike.

21 Glossary:List of offshore financial centres - Statistics Explained - Eurostat Siin märgitud jurisdiktsioonidest osa

on ühinenud finantskontode teabevahetusega ja ühineb ilmselt ka krüptovara teabevahetusega, kuid ei ole teada

milliseks tähtajaks. Teabevahetuse tööshoidmisega seotud koormus riikidele on muutunud väga kõrgeks.

24

Mõju ulatus. Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide

arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning tekib vajadus täiendava

tööjõuressursi järgi. Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate

arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine

kuni suur.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega

alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas

ning üles tuleb ehitada ka OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja kontrollivõimekus.

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja

Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab

asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis

lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle.

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD

KULUD JA TULUD

Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu

prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud

vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate

andmete madalale kvaliteedile.

Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara. Turu

suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud

maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara

kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja

andmeanalüütika, et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas. Krüptovarade turu

maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97%22. Kuivõrd plokiahelas toimunud

tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutajate vahendatud tehingud

toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult

andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest

tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid.

Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust

krüptovarale kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks, võib eeldada, et vastava

aruandluskohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovarast saadud tulult

kogutavate maksutulude märgatava suurenemise.

Eestis kuulub täna maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovaraga/ krüptovaras

tehtud tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal.

Deklareerida tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovaras, näiteks üür,

intress, ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüptovara

hinnamuudatusest, mis tekkis müües/vahetades krüptovara tavavaluuta või teise

virtuaalvääringu vastu; krüptovara eest kaupade/teenuste eest tasumisel; krüptovara

22 https://www.coingecko.com/research/publications/2024-annual-crypto-report

25

kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest; saades tehtud töö eest tasu krüptovarana.23

Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi tegevusloaga (MiCA) krüptovara teenuse osutaja

juures asuvat kontot kasutada investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu

maksmist edasi lükata.

Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu24 kohaselt on 25-l suuremal

krüptovarateenuse osutajal kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi

on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest

kavatses oma tulu deklareerida.

Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud

riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie

alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi, internetiliiklust

jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus. 2023. aastal25

oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal26 oli Eesti 89.

kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute

aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht,

millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute

tuludeklaratsioonide (FIDEK) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal

võrreldes 2023. aastaga kasvanud.

Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt

60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga.27 Sama tendents jätkub ka 2025. aastal.

Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023.

aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule.28 Oluline on

silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib

juhul, kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tavavaluuta, teiste krüptovarade või muude varade

vastu.

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja

kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovaraga

kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid

ei ole palju, võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade

tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot.

Krüptovarast saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis29 muu

vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3).

2019 2020 2021 2022 2023 2024*

Isikuid

tabelis 6.3

62 155 1264 626 940 1941

23

Maksu- ja Tolliameti virtuaalvääringute maksustamise juhendid: https://emta.ee/uudised/tuludeklaratsioon-

puudutab-ka-kruptoinvestoreid; https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha 24 VASPide uuring on kättesaadav Rahapesu Andmebüroo veebis aadressil: https://fiu.ee/media/170/download 25 https://www.chainalysis.com/blog/2023-global-crypto-adoption-index/ 26 https://www.chainalysis.com/blog/2024-global-crypto-adoption-index/ 27 https://blog.bitpanda.com/en/bitpanda-technology-solutions-global-overview-crypto-ownership-and-adoption 28 https://www.triple-a.io/cryptocurrency-ownership-data 29FIDEK juhend: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2202/2026/RM_m61_lisa1.pdf#

26

Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475

Isikuid

tabelis 8.3

35 121 679 119 316 412

Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176

*2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud.

Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest

tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks

vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal

juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise

õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandluskohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms,

kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel,

mistõttu on täna krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahendina, omades

mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu.

Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga

seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem

tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim- ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l

selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot

maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on

neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse

loomiseks.

Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud

Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse

laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide

krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot

aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja

toimimisest, samuti järelevalve teostamisest.

Direktiivi rakendamiseks vajalikeks arendusteks ja hoolduskuludeks ei ole täna riigieelarves

vahendeid planeeritud ning nendele lisakuludele tuleb hiljem eelarveprotsessi raames kate

leida. Seni on rahastatud automaatse teabevahetuse arendusi struktuurifondide toetusel.

Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT)

kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised:

1) Majandamiskulud 2027-2029: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara

ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja

edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT’ile

863 000 eurot;

2) IT investeeringu kulu 2026-29: 2 831 000 eurot.

Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt:

1) Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja

kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu

100 000 eurot;

27

2) Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa

arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot;

3) Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse

teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi;

4) Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovarateenuse osutajate aruandluse

kehtestamisega.

Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandluskohustuse (nn DAC7) kehtestamise

maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse

üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide

vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka

asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise

infovahetusega, Crypto-Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA

krüptovara infot vahetama jurisdiktsioonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on

vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka

3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine.

Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse tasemega, elukalliduse tõusuga,

teabevahetuse ulatusega ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb

krüptovarateenuse osutajate aruandluskohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna

arvestada 2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis

võimaldab ainult andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus

eeldab mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus

CARF ehk OECD Crypto-Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega

andmevahetusega, mis võrreldes platvormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis.

Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli

2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja

nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast

täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara

teekide järjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi.

2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada.

Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud jäävad vahemikku

300 000 – 600 000 eurot aastas.

8. RAKENDUSAKTID

MTVS § 810 lõikes 3 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm krüptovara teabe

deklaratsioonide vormide ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamiseks. Aruandlus on

üles ehitatud XML formaadile, milles on praegu esitatud ka finantskontode alase teabevahetuse

deklaratsiooni vormid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada rahandusministri

19.05.2015 määrust nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni

vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine.“ uute

lisadega, mis kajastavad Euroopa Liidus ja OECDs kokku lepitud aruandluse vorme XML

formaadis.

Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle

teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14.

28

Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi

ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele.

Rahandusministri 22.12.2022 määrust nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muuta, kuna seoses tuvastusteenuse abil

hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse.

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada

2026. aasta 1. jaanuarist.

Maksukohustuslaste registreerimise numbriga seotud muudatused tuleb rakendada 2028. aasta

1. jaanuarist.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE

Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti

Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, FinanceEstonia

MTÜ-le, KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

1

HALDUSKOOSTÖÖ DIREKTIIV

I LISA

ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD

FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandekohustuslikud

finantsasutused peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse

teel käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 3a osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja

haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada allpool esitatud aruandlusmenetluste ja

hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine.

I JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED

A. Võttes arvesse jaotiseid C–F, esitab iga aruandekohustuslik finantsasutus oma liikmesriigi pädevale

asutusele kõnealuses aruandekohustuslikus finantsasutuses hallatava iga avaldatava konto kohta

1) järgmise teabe:

a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on kontoomanik, nimi, aadress, residentsuse

liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid)

ning füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht, ning see, kas kontoomanik on esitanud

kehtiva kinnituse;

b) mis tahes üksuse puhul, kes on kontoomanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja

VII jaole vastavate hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam

avaldatavast isikust kontrollivat isikut, üksuse nimi, aadress, residentsuse liikmesriik

(liikmesriigid) ja (olemasolu korral) muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja

maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi,

aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise

number (numbrid), sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on

üksust kontrolliv isik, ning see, kas iga avaldatava isiku kohta on esitatud kehtiv

kontoomaniku kinnitus;

c) kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv;

2) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent), konto liik ja see, kas

konto on olemasolev või uus konto;“;

3) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

4) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul

rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase

aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis

konto sulgemise seisuga;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

2

5) mis tahes hoidmiskonto puhul:

a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud

muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või

krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või

krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja

mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri,

esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole

makstud või krediteeritud intresside brutosumma;

6a) õiguslikust moodustisest investeerimisüksuses oleva mis tahes osaluse puhul roll(id), mille

alusel avaldatav isik on osaluse omanik, ning

7) A jaotise punktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või

krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik

või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta

või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

C. Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto,

maksukohustuslasena registreerimise numbri (-numbrite) või sünniaja teatamist, kui

aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist maksukohustuslasena registreerimise

numbrit (numbreid) või sünniaega ning siseriikliku õiguse ega liidu õigusaktidega ei nõuta

aruandekohustuslikult finantsasutuselt nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab

siiski tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud

maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat,

kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod, ning kui siseriikliku AML/KYC

menetluskorra kohaselt peab aruandekohustuslik finantsasutus ajakohastama olemasoleva kontoga

seotud teavet.

D. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui

asjaomane liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase

identifitseerimisnumbrit väljastanud.

E. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul, kui:

1) aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus

see teada saada ja teatada, või aruandekohustuslikul finantsasutusel on või oli liidu mis tahes

kehtiva või 5. jaanuaril 2015 kehtinud õigusakti kohaselt muu kohustus see teada saada ja

teatada, ning

2) see on kättesaadav aruandekohustuslikul finantsasutusel olemas olevate elektroonilist

otsingut võimaldavate andmete kaudu.

F. Olenemata A jaotise punkti 5 alapunktist b ja välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus

otsustab kontode selgelt eristatava grupi suhtes teisiti, ei pea teatama finantsvara müügist või

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

3

lunastamisest saadud brutotulust, kui aruandekohustuslik finantsasutus teatab sellise finantsvara

müügist või lunastamisest saadud brutotulust vastavalt artiklile 8ad.

II JAGU

ÜLDISED HOOLSUSMEETMED

A. Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete

kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis

tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda

aastat, mille kohta teave esitatakse.

B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi

viimase päeva seisuga.

C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse

asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb

kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid

sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja

hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt

aruandekohustuslikud finantsasutused.

E. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette

nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud

hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud

hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele

kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III JAGU

FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

A. Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast

kohaldatakse järgmisi menetlusi.

B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1) Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto

omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik

finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse

liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest

isikust konto omanik on avaldatav isik.

2) Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda B jaotise

punktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale

kasutusel oleva elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus üle vaatama tema

valduses olevad ja elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes järgmisi

tunnuseid ja kohaldama B jaotise punkte 3–6:

a) konto omaniku kindlakstegemine liikmesriigi residendina;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

4

b) kasutusel olev posti- või elukoha aadress liikmesriigis (sh postkontori postkast);

c) üks või enam telefoninumbrit liikmesriigis ja mitte ühtegi telefoninumbrit

aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks

liikmesriigis peetavale kontole;

e) sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on

liikmesriigis aadress, või

f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress liikmesriigis, kui

aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3) Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust,

ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena

seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

4) Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e

loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust,

peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle liikmesriigi

maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta

otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav

selle konto suhtes.

5) Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või

vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise

punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus

asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud

paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või

dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui

paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus

või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama

seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

6) Olenemata B jaotise punkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik

finantsasutus käsitlema konto omanikku liikmesriigi residendina, kui:

a) teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi selles

liikmesriigis, üht või enamat telefoninumbrit selles liikmesriigis (ja mitte ühtegi

telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat

korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite

kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus

hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)

residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, ning

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik;

b) teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis

on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus

hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

5

i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)

residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, või

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise

menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1) Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode suhtes peab aruandekohustuslik

finantsasutus vaatama läbi aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist

otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuseid.

2) Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist

otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu C jaotise punktis 3 kirjeldatud teabe välju ning

sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete

otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid kogu nimetatud teavet ei sisalda, siis kõrge

väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus selle jao B jaotise punktis 2

kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud

dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie

aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a) viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b) viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c) viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud

AML/KYC menetluskorra kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid,

ja

e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite

ülekandmiseks.

3) Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus

ei ole kohustatud tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut

sellises ulatuses, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave

sisaldab järgmist:

a) konto omaniku residentsus;

b) konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku

finantsasutuse toimikus;

c) olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal

aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas

kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas

aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale

kontole);

e) teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse

kohta, ning

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

6

f) kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

4) Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks C jaotise punktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele

ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus

käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid

(sealhulgas finantskontosid, mis on selle kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et

konto omanik on avaldatav isik.

5) Tunnuste leidmise mõju.

a) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus

ei leita ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata C jaotise punkti

4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni,

kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe

või mitme tunnusega.

b) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus

avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud

muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab

aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile

avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui

ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on

kohaldatav selle konto suhtes.

c) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus

avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta

ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud

tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada selliselt konto

omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku

maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või

dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale

asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

6) Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015 seisuga kõrge väärtusega

konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab

aruandekohustuslik finantsasutus korraldama sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud

läbivaatamise järgmise kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega

kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on

aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta

aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel

aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

7) Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega kontole C jaotises

kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus

kohustatud kohaldama samale kõrge väärtusega kontole järgnevatel aastatel uuesti sellist

menetlust (kohaldatakse ainult C jaotise punktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja

arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik

finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

8) Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena

seostatakse kontoga üks või mitu B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnust, peab

aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava

kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada

B jaotise punkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto

suhtes.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

7

9) Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab

igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto

omanikul on mõnes liikmesriigis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus

kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib B jaotise punkti 6

kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31.

detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb

lõpule viia 31. detsembriks 2017.

E. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto,

tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast

avaldatav isik.

IV JAGU

FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi

menetlusi.

A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama

kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul

finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduma sellise kinnituse

põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on

saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt.

B. Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on liikmesriigi maksuresident, siis peab aruandekohustuslik

finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku

maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis (vastavalt I jao D jaotisele) ja

sünniaega.

C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik

finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei

tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse,

mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V JAGU

ETTEVÕTTE OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi

menetlusi.

A. Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui

aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi

selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või

-väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi vääringus noteeritud summat,

mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate

kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva

seisuga seda summat.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

8

B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab

31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000

USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015.

aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva

seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.

C. Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevate

kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu

avaldatavast isikust ettevõtte või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. B

jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus

kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu

avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

a) Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas

AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub,

et konto omanik on liikmesriigi resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab

sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, asutamis- või moodustamiskohta või

aadressi liikmesriigis.

b) Kui teave viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab

aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud

juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult

kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva

isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto suhtes peab

aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või

mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on

avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab

aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise D punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid

järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas

konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto

omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb

oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et

konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud

investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni

finantsasutus.

b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate

isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis

on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt.

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks, et teha

kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik

finantsasutus tugineda:

i) AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul,

kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

9

kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis

vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii) konto omaniku või sellise liikmesriigi(riikide) või muu(de)

jurisdiktsiooni(de) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on

maksuresident.

E. Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

1) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga

ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad

olema läbi vaadatud 31. detsembriks 2017.

2) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga

ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid

mis mõne järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud

järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või -väärtus ületab

selle summa.

3) Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab

aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto

omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik

finantsasutus konto staatuse D jaotises sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI JAGU

ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne.

Ettevõtte uutele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi

läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või

passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

a) Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab

aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku

maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille

aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis

tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. Kui

ettevõtte kinnitab, et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik finantsasutus

tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile.

b) Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab

aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud

juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult

kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele liikmesriigile avaldatav isik.

2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva

isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik

finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast

isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

10

kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima

jaotise A punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades

kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas

konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto

omaniku staatuse teadasaamiseks tema kinnitusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma

valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto

omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud

investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni

finantsasutus.

b) Teha kindlaks kontoomanikku kontrollivad isikud. Kontoomanikku kontrollivate

isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis

on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt, tingimusel et see

menetluskord on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandekohustuslik

finantsasutus ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama AML/KYC menetluskorda, mis

on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute

kindlakstegemiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi.

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha

kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik

finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.

VII JAGU

HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

A. Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik

finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui

aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või

dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

Aa. Kinnituse ajutine puudumine. Erandlikel asjaoludel, kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa uue

konto kohta kinnitust õigeks ajaks, et täita oma hoolsuskohustust ja aruandekohustust seoses

aruandlusperioodiga, mille jooksul konto avati, kohaldab aruandekohustuslik finantsasutus

hoolsusmeetmeid olemasolevate kontode suhtes [olemasolevate kontode jaoks ette nähtud

hoolsusmeetmeid], kuni kinnitus saadakse ja valideeritakse.

B. Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise

väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud

või annuiteedi grupilepingud Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega

kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes

ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava

kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et

tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega

kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku

finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui

aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab

aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

11

Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust grupi

rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav

konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja

maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise

väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

i) grupi rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedi grupileping on antud välja

tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat/tunnistuse omanikku;

ii) töötajatel/tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu

ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning

iii) mis tahes töötajale/tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav

kogusumma ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA

dollarile.

„Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping” — rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab

isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja ii)

nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks

sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus,

sugu ja suitsetamisharjumused.

„Annuiteedi grupileping” — annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised

isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

C. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

1) Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi

kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik

aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid

üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad

finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või

maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste

liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale

kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogu jääk või

väärtus.

2) Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on

aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku

finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd,

kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid

omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase

registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas

punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva

finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

3) Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse

kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on

aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta

kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne

omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik

tegutseb teise isiku esindajana.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

12

4) Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide iga

liikmesriigi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid

summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.

VIII JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A. Aruandekohustuslik finantsasutus

1) „Aruandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes liikmesriigi finantsasutus, mis ei ole

mittearuandekohustuslik finantsasutus. „Liikmesriigi finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis

on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki

asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see

filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

2) „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni

resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid

filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui

see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3) „Finantsasutus” — hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või

kindlaksmääratud kindlustusandja.

4) „Hoidmisasutus” — ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute

finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse

märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja

sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest

perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale

eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või

ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5) „Hoiustamisasutus“ – üksus, mis:

a) võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames või

b) hoiab klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha.

6) „Investeerimisüksus“ – mis tahes üksus:

a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või

toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused,

tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega

seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega või

kaubafutuuridega;

ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või

iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine,

haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

13

b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara

investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui üksust haldab teine

üksus, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või

A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisüksus.

Eeldatakse, et üksuse äritegevuseks on eelkõige üks või enam A jaotise punkti 6 alapunktis a

kirjeldatud tegevustest, või üksuse brutotulu on eelkõige saadud finantsvarasse või

avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest või sellega kauplemisest A

jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui üksuse brutotulu, mis on saadud sellistest

tegevustest, on vähemalt 50 % üksuse brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i)

kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii)

aeg, mille jooksul üksus on olemas olnud. A jaotise punkti 6 alapunkti a alapunkti iii

kohaldamisel ei hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil

investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste osutamist,

millega tehakse [krüptovara] vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste

„investeerimisüksus“ ei hõlma üksust, mis on aktiivne NFE seetõttu, et üksus vastab mõnele D

jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas direktiivis (EL) 2015/849

finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

7) „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või

tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit,

võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või

usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut,

valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära

alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite

vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis

tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras,

täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või

annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras

8) „Kindlaksmääratud kindlustusandja” — ettevõte, mis on kindlustusandja (või

kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või

annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

9) Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes toodet:

a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus;

b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute tegemiseks;

c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on denomineeritud samas

usaldusrahas;

d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui väljastaja ning

e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote omaniku

taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu.

Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite

ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

14

rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse

käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande

võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud

rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.

10) „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud jurisdiktsioon või

jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on füüsiliste pangatähtede või müntide

või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas pangareservid ja keskpanga digiraha. See mõiste

hõlmab ka kommertspangaraha ja e-raha tooteid (e-raha).

11) „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes digitaalne

usaldusraha.

12) „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara.

13) „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha, e-raha või

mis tahes krüptovara, mille kohta aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja on

nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete tegemiseks või

investeerimiseks.

14) „Vahetustehing“ – mis tahes:

a) avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ja

b) avaldatava krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus.

B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1) „Mittearuandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes finantsasutus, mis on:

a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud:

i) seoses maksega, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki

finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja,

hoidmisasutus või hoiustamisasutus, või

ii) seoses keskpanga digiraha hoidmisega nende kontoomanike jaoks, kes ei ole

finantsasutused, valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid ega

keskpangad;

b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond;

valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond, või

tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c) mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on

väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes B jaotise punkti 1

alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud käesoleva direktiivi

artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetelust,

tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei

takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist;

d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus, või

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

15

e) trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab

aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate

kontodega.

2) „Valitsusüksus” — liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu

jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või

valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis

tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”).

Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest,

kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

a) Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut,

organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud

organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse

puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi või muu

jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku

huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või

haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

b) Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist või muust

jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut,

eeldusel et:

i) ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte

kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või

mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii) ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme

valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku

huve, ning

iii) ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse

valitsusüksusesse.

c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning

programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud

riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu

teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse

eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

3) „Rahvusvaheline organisatsioon” — mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele

täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist

organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii)

millel on liikmesriigiga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping; ja ii) mille tulu ei

teeni eraisikute huve.

4) „Keskpank” — institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse heakskiidetud põhiline

asutus, välja arvatud liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab

maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata

ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult

või osaliselt liikmesriigile või mitte.

5) „Suure liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni,

invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

16

tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks

osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile fondi varadest;

b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele

maksuasutusele ning

c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i) fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu

maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga,

kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii) vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade

ülekanded teistest B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või C jaotise

punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise

toetusena tööandjatelt;

iii) fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes

kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga

(välja arvatud raha ülekandmine teistesse B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud

fondidesse ja C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele),

või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis

kohaldatakse trahvi, või

iv) töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad

sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas

ületada iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA

dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja

vääringute ümberarvestamise kohta.

6) „Väikese liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni,

invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või

endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest,

eeldusel, et:

a) fondil on alla 50 liikme;

b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega

passiivsed NFEd;

c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded C

jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt

teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d) osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust

rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning

e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele

maksuasutusele.

7) „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond” —

valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille

eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

17

osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud)

või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele

makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga

kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8) „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja” — finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a) ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu

hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei

tagastata kliendile viivitamata, ning

b) ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja

menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga

liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad,

et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva

jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju

kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda

kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba

tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.

9) „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus” — investeerimisettevõte, mida reguleeritakse

kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses

investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole

avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel

on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei

takista tema kvalifitseerimist D jaotise punkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks

investeerimisüksuseks, kui:

a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit

2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud hoolsusmeetmeid

ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse

lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada

selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1.

jaanuari 2018.

C. Finantskonto

1) „Finantskonto” — finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

a) investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue.

Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet

investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et ta i) annab kliendile

investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi portfelle ja

tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis

on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

18

b) C jaotise punkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või

võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et

vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja

annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud

investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud

füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks

välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.

2) „Hoiusekonto“ – hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida

kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline

instrument, ja mida haldab hoiustamisasutus. Hoiusekonto hõlmab ka:

a) summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise

lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi;

b) kontot või nominaalkontot, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, ning

c) kontot, kus hoitakse kliendi nimel ühte või mitut keskpanga digiraha.

3) „Hoidmiskonto” — konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse

teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4) „Osalus” — finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus

partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub

isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele

isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti

kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto

omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse

või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5) „Kindlustusleping” — leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja

kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine,

õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6) „Annuiteedileping” — leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid

perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku

eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna

lepingu sõlmimise liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning

mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7) „Rahalise väärtusega kindlustusleping” — kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja

vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

8) „Rahaline väärtus” — suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal

on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega

laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib

laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus”

kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

19

b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab

kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või

annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem

makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud,

sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu

kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud

kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune

dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on

kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või

e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse

tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või

deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist

aastamakset.

9) „Olemasolev konto“ –

a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist

2015 või, kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga (EL)

2023/22261 käesolevasse direktiivi tehtavatest muudatustest tulenevalt, alates 31.

detsembrist 2025;

b) kontoomaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto

avati, kui:

i) kontoomanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või

aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud

üksuses) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt

olemasolev konto;

ii) aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral aruandekohustusliku

finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud üksus) käsitab mõlemat

eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid kontoomaniku

finantskontosid, mida käsitatakse C jaotise punkti 9 alapunkti b kohaselt

olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises

sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel

kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus;

iii) sellise finantskonto puhul, mille suhtes kohaldatakse AML/KYC

menetluskorda, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud täita

finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes C jaotise punkti 9

alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud AML/KYC

menetluskorrale, ning

1 Nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 2023/2226, 24.10.2023 ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2226/oj).

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

20

iv) finantskonto avamine ei nõua kontoomaniku poolt uue, täiendava või

muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva direktiivi

eesmärkidel.

10) „Uus konto“ – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis on avatud 1.

jaanuaril 2016 või hiljem, või kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga

(EL) 2023/2226 käesolevasse direktiivi tehtavatestmuudatustest tulenevalt, 1. jaanuaril 2026 või

hiljem.

11) „Füüsilise isiku olemasolev konto” — ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12) „Füüsilise isiku uus konto” — ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13) „Ettevõtte olemasolev konto” — ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14) „Madalama väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -

väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat,

mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

15) „Kõrge väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus

31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab iga

liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

16) „Ettevõtte uus konto” — ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17) „Välistatud konto” — milline tahes järgmistest kontodest:

a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või

reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks

(sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid

maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku

brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt

saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda

maksustatakse vähendatud määraga);

iii) maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv) kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine,

invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud

juhtumeid, määratakse trahv, ning

v) kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud

summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, või ii) elu jooksul kontole

tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa,

mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades kõikidel juhtudel

VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute

ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele,

ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

21

võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise

punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab

mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole

pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt,

või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid

maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku

brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt

saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda

maksustatakse vähendatud määraga);

iii) raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele

investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste

toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid

kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning

iv) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus nomineeritud

summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades VII jao C

jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise

kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele,

ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole

võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise

punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab

mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks

saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:

i) korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta

vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-

aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii) lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada

(väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii) lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis

surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid,

millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult

määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning

enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad, ning

iv) tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu

testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

22

i) kohtumäärus või -otsus;

ii) kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab

järgmistele nõuetele:

— kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas,

mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või

sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse

kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

— konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus

tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja

või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga

üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

— kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse

muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku

kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui

üürileping lõpeb;

— konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses

finantsvara müügi või vahetusega, ning

— konto ei ole seotud C jaotise punkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga.

iii) kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa

maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või

kindlustuse maksmist hiljem;

iv) finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

v) äriühingu asutamine või kapitali suurendamine, kui konto vastab järgmistele

nõuetele:

— kontot kasutatakse üksnes selliste vahendite hoidmiseks, mida kasutatakse

äriühingu asutamiseks või kapitali suurendamiseks vastavalt seadusele;

— kõik kontol olevad summad külmutatakse seni, kuni aruandekohustuslik

finantsasutus saab sõltumatu kinnituse äriühingu asutamise või kapitali

suurendamise kohta;

— pärast äriühingu asutamist või kapitali suurendamist konto suletakse või

muudetakse äriühingu nimel olevaks kontoks;

— kõik tagasimaksed, mis tulenevad äriühingu asutamise või kapitali

suurendamise ebaõnnestumisest ning millest on maha arvatud teenuseosutaja

tasud ja samalaadsed tasud, tehakse üksnes isikutele, kes need summad maksid,

ning

— kontot ei ole avatud rohkem kui 12 kuud tagasi.

ea) hoiusekonto, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, kui konto 90 päeva

päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva

jooksul ei ületanud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kordagi

10 000 USA dollarit.

f) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab

krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat

ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning

ii) finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva

eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse,

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

23

mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA

dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse

tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII

jao C jaotises ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute

ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse

krediitsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest

tulenevaid krediitsaldosid.

g) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike,

millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise punkti 17 alapunktides

a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a

osutatud välistatud kontode loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud

kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

D. Avaldatav konto

1) „Avaldatav konto” — liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis

kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust

kontrolliva isikuga passiivsele NFEle, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII

jagudes kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

2) „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole

a) üksus, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud

väärtpaberiturul;

b) üksus, mis on alapunktis a kirjeldatud üksusega seotud üksus;

c) valitsusüksus;

d) rahvusvaheline organisatsioon;

e) keskpank ega

f) finantsasutus.

3) „Liikmesriigi isik” — iga liikmesriigi puhul füüsiline isik või ettevõte, kes on mis tahes teise

liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud

isiku pärandvara, kes oli mis tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet,

nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole

maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4) „Osalev jurisdiktsioon” — iga liikmesriigi suhtes:

a) mis tahes muu liikmesriik;

b) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on kehtiv leping,

mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis

sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja millest teatatakse Euroopa

Komisjonile;

c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille kohaselt

kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus,

mille avaldab Euroopa Komisjon.

5) „Kontrollivad isikud” — füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul

tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu

korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist

isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku

moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet

„kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

24

6) „NFE” — mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

7) „Passiivne NFE” — mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) A jaotise

punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni

finantsasutus.

8) „Aktiivne NFE” — iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:

a) alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi

brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse

passiivse tulu tootmiseks;

b) NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on

sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud

väärtpaberiturul korrapäraselt;

c) NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis

kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d) sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse

tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või

osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu

teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina

(või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse

investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu

investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja

seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e) NFEl ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta

investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast

finantsasutuse äritegevust; NFEle ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on

möödunud 24 kuud NFE asutamisest;

f) NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid

või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust,

mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

g) NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete

jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis-

ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte,

tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta

endast finantsasutuse äritegevust, või

h) NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i) ta on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus

jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel,

kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb

oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis ja on

kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda,

tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik

organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu

edendamise nimel;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

25

ii) ta on oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis tulumaksust

vabastatud;

iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega

seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavad

õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade

jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte

kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu

maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE

ostetud vara eest, ja

v) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavate

õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE

likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele

või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE

residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusele või selle

poliitilisele allüksusele.

E. Muu

1) „Konto omanik” — isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna

nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise

isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik,

investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas direktiivis konto omanikuks, vaid selle

omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või

annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele

või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust

rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis

tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus

väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või

annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu

kohaselt õigus väljamaksele.

2) „AML/KYC menetluskord” — aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida

ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele

kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3) „Ettevõte” — juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trusti

või fond.

4) Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui i) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; ii)

nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või iii) nimetatud kaks ettevõtet on A jaotise

punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline

juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll

otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest

ettevõttes.

5) „Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” — maksukohustuslase

identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase

identifitseerimisnumber puudub.

6) „Dokumentaalsed tõendid” — millised tahes järgmistest dokumentidest:

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

26

a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse

liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle

asutus või kohalik omavalitsus);

b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud

valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel

on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

c) ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud

valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel

on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus

jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu

jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne,

pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud finantsasutused kasutada

dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse

andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud

kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas

oma normaalsete äritavadega AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel

eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi

enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et

aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei

ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” —

kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui

maksustamise eesmärgil.

7) „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit teeb

aruandekohustuslikule finantsasutusele tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks kontoomaniku

või kontrolliva isiku isikusamasus ja maksuresidentsus.

IX JAGU

TÕHUS RAKENDAMINE

Käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 3a kohaselt peavad liikmesriikides kehtima eeskirjad ja

haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus

rakendamine ja täitmine, sealhulgas:

1) eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika

kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest

kõrvalehoidumiseks;

2) eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud

toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad

meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3) haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab

aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks

aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

27

4) haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike

finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud ettevõtete ja kontode kasutamine

maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5) tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks.

Et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, ei jää esimese lõigu punktis 2 osutatud andmed

kättesaadavaks kauem, kui on vajalik, kuid igal juhul jäävad need kättesaadavaks vähemalt viieks

aastaks.

X JAGU

RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD SEOSES AUSTRIAS ASUVATE ARUANDEKOHUSTUSLIKE

FINANTSASUTUSTEGA

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid

viiteid „aastale 2016” ja „aastale 2017” käsitleda viidetena vastavalt „aastale 2017” ja „aastale 2018”.

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks kõiki

käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „ 31. detsembrile 2015 ” käsitleda viidetena „ 31. detsembrile 2016”.

XI JAGU

ÜLEMINEKUMEETMED

Olenemata I jao A jaotise punkti 1 alapunktist b ja punktist 6a tuleb iga avaldatava konto kohta, mida

aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist 2025 [seisuga], ja aruandlusperioodide

kohta, mis lõpevad teisel kalendriaastal pärast seda kuupäeva, esitada teave rolli(de) kohta, millest

tulenevalt on iga avaldatav isik üksust kontrolliv isik või osaluse omanik, üksnes juhul, kui selline teave

on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavates elektroonilist otsingut

võimaldavates andmetes.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

28

II LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD

FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

1. Asjaolude muutumine

„Asjaolude muutumine” hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud

teave või mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine

konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku

lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud kontoga seotud

teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao C jaotise punktides 1–3 kirjeldatud kontode

liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao B jaotise punktis 1 kirjeldatud elukoha

aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või

saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged

või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta

või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval, või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise

asjaolude muutumise märkamist või avastamist, saama konto omaniku kinnituse ja uued

dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui

aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid

selliseks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao B jaotise punktides

2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas

passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva

isiku kinnitusele.

3. Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi „resident”, kui ta allub sellise liikmesriigi jurisdiktsioonile (st liikmesriik

saab kohaldada sunnimeetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui

finantsasutus on liikmesriigi maksuresident, on ta sellise liikmesriigi jurisdiktsiooni all ja on seega

liikmesriigi finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi

maksuresident või mitte) loetakse, et trust on teatud liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kui üks või enam

selle haldajatest on sellise liikmesriigi residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti

peetavate avaldatavate kontode, mille kohta tuleb käesoleva direktiivi kohaselt esitada aruanne, teisele

liikmesriigile, sest ta on sellise teise liikmesriigi maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud

trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast

läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi

jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega liikmesriigi finantsasutus, kui:

a) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;

b) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, või

c) ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama liikmesriigi resident, kohaldatakse sellisele

finantsasutusele selle liikmesriigi aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta

hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1

29

4. Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a) hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes

hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b) hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud

finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c) finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast

finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d) rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus,

kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.

5. Passiivsetest NFEdest trustid

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist,

millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D jaotise punkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni

residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või

õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda

ei loeta liikmesriigis selle liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks.

Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad

isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6. Ettevõtte peakontori aadress

Üks I lisa VIII jao E jaotise punkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on

ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis,

mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või

moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht.

Sellise finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida

kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui selline aadress ei

ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud

aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste

kinnipidamise korralduse puhul.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2

1

Vastavustabel

Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta1 (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023)

Üle võetud järgmiste õigusaktidega:

1. Maksualase teabevahetuse seadus (MTVS);

2. Maksukorralduse seadus (MKS);

3. Krüptovaraturu seadus (KrüTS);

4. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (MKR määrus)

5. Rahandusministri 19.05.2015 määrus nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra

kehtestamine“ (Vormide määrus);

6. Rahandusministri 22.12.2022 määrus nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ (Platvormide

määrus)

7. Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud „Rahvusvahelise ametiabi osutamise kord“ (Ametiabi osutamise kord), AK (täpsemad

viited riigikantseleile esitatavas tabelis)

EL õigusakti norm Riigisisese õigusakti norm Vastavus EL

õigusallikale

Art 1 p 1 alapunkt a), automaatse teabevahetuse mõiste, mõistete direktiivi lisade

kohane tähendus (DAC art 3 p 9)

MTVS § 2 p 8 Vastab, N/A

Art 1 p 1 alapunkt b), piiriülese eelotsuse mõiste (DAC art 3 p 14) MTVS § 201 lg 1, 3, 4 ja 5 Vastab

Art 1 p 1 alapunkt c), uued mõisted: muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud

dividenditulu, elukindlustusooted, hajusraamatu aadress, klient (DAC art 3 p 28-31)

MTVS § 4 lg 3 p 7; § 4 lg 3 p 3, MTVS ptk 12 Vastab

Art 1 p 2 alapunkt a), elukindlustustoodete ja dividenditulu jagamine (DAC art 8 lg 1) MTVS § 4 lg 3 p 3 ja 7 Vastab

Art 1 p 2 alapunkt b), vähemalt viie andmekategooria jagamine (DAC art 8 lg 2) Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 1 p 2 alapunkt c), välistatud finantsasutuse ja konto järelevalvekohustus (DAC art

8 lg 7a)

MTVS § 81 lg 5, § 83 lg 4, § 21 Vastab

Art 1 p 3 alapunkt a), füüsilise isiku eelotsuse jagamine (DAC art 8a lg 4) MTVS § 201 lg 3, 4 ja 5, § 233 lg 4 Vastab

Art 1 p 3 alapunkt b), andmed füüsiliste isikute kohta (DAC art 8a lg 6 punktid a ja k) MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8 ning lg 2 Vastab

Art 1 p 4 alapunkt a) teabeandja kohustuste täitmata jätmine (DAC art 8ab lg 5) MTVS § 2014, lg 2 Vastab

Art 1 p 4 alapunkt b) vahendaja kohta esitatav teave, piiriülese skeemi sisukokkuvõte

(DAC art 8ab lg 14 punktid a ja c)

MTVS § 2013 lg 1 p 5 ja lg 11 Vastab

1 Direktiivi terviktekstile viidates DAC.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2

2

Art 1 p 5 tuvastusteenuse kasutamine platvormi poolt (DAC art 8ac lg 2 p m) Platvormide määruse § 8 täiendamine Vastab

Art 1 p 6 krüptovara teabevahetuse ulatus ja tingimused (DAC art 8ad): MTVS peatükk 12 Vastab

DAC art 8ad lg 1, aruandlus- ja hoolsusnõuete kehtestamine, tagamine MTVS peatükk 12, § 21, 22; MKS § 1553 Vastab

DAC art 8ad lg 2, krüptovara teabe jagamise kohustus MTVS peatükk 12, Ametiabi osutamise kord …

DAC art 8ad lg 3, krüptovara teabe kategooriad; ametlikus vääringus (usaldusrahas)

kuvamine, õiglase turuväärtuse leidmine

MTVS peatükk 12 Vastab

DAC art 8ad lg 4, komisjoni rakendusaktid (teabevahetus) N/A N/A

DAC art 8ad lg 5, komisjoni juurdepääsupiirangud N/A N/A

DAC art 8ad lg 6, teabevahetuse tähtaeg, rakendussäte Ametiabi osutamise kord; MTVS § 237 Vastab

DAC art 8ad lg 7 esimene lõik, krüptovara teenusepakkuja registreerimiskohustuse

kehtestamine, registreerimisnumbri andmine, registreeringu taastamise tingimused

(appropriate assurance, vajalikud IT süsteemid, tööjõud, tegevusplaan vmt)

MTVS peatükk 12 Vastab

DAC art 8ad lg 8 erand registreerimiskohustusele MTVS peatükk 12 Vastab

DAC art 8ad lg 9 komisjoni rakendusaktid (krüptoettevõtjate registreerimine ja

tuvastamine)

N/A N/A

DAC art 8ad lg 10 komisjoni poolt krüptovaraettevõtjate registri loomine N/A N/A

DAC art 8ad lg 11 komisjoni rakendusaktiga ühendusevälise riigiga sõlmitud

teabevahetuse vastavuse hindamine, LR põhjendatud taotlus

N/A, Ametiabi osutamise kord N/A (vastab?)

DAC art 8ad lg 12 üleilmse krüptovara teabevahetuse standardi lugemine direktiivile

vastavaks

N/A N/A

Art 1 p 7, alapunkt a) (DAC art 16 lg 1 esimene lõik), saadud teabe kasutamine

tollimaksudega ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud

eesmärkideks

MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 1 p 7, alapunkt b) (DAC art 16 lg 2), saadud teabe kasutamine sanktsioonide

määramisel

MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 1 p 7, alapunkt c) (DAC art 16 lg 3), saadud teabe kolmandale riigile edastamise

vaidlustamise tähtaeg

Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 1 p 8 (DAC art 18 lg 4) automaatse teabevahetusega saadud teabe kasutamise

mehhanismi kehtestamine

Ametiabi osutamise kord? N/A? Vastab N/A?

Art 1 p 9 (DAC art 20 lg 5), elektrooniliste tüüpvormide kehtestamine komisjoni

rakendusmäärustega

N/A N/A

Art 1 p 10 alapunkt a) (DAC art 21 lg 5), komisjoni keskregistri(te) kehtestamine,

juurdepääsud

N/A N/A

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2

3

Art 1 p 10 alapunkt b) (DAC art 21 lg 8), komisjoni poolt maksukohustuslase

registreerimisnumbri õigsuse kontrollimise vahendi kättesaadavaks tegemine,

rakendusmäärused

N/A N/A

Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 3), automaatse teabevahetuse andmete säilitamise tähtaeg MTVS § 8 lg 31

MKR põhimäärus (§ 33 ja) 63 lg 2 p 3

Vastab

Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 4) LR püüavad tagada teabeandjale võimaluse kontrollida

maksukohustuslase registreerimise numbri õigsust (MTVS § 4 lg 3, § 82 lg 1, § 202 lg

1, § 203 lg 1, § 2013 lg 1, platvormide määrus § 8, krüptovara andmed)

- 31.12.2027

Art 1 p 12 (DAC art 23 lg 3), LR poolt halduskoostöö tõhususe hindamine, komisjoni

poolt vormide kehtestamine

Ametiabi osutamise kord, N/A Vastab

Art 1 p 13 alapunkt a) (DAC art 25 lg 3), maksuhaldurite, teabeandjate vastutava

töötleja roll (isikuandmete töötlemise eesmärgi ja vahendite kindlaksmääramine)

MTVS § 6, MKR põhimäärus § 72 lg 1 Vastab

Art 1 p 13 alapunkt b) (DAC art 25 lg 4 esimene lõik), teabeandja kohustus teavitada

andmesubjekti teabe kogumisest ja edastamisest, anda talle kogu teave

MTVS § 6, isikuandmete kaitse seaduse § 74 Vastab

Art 1 p 14 (DAC art 25a), karistused (sama sisu, lisatakse krüptoettevõtjad) MKS § 1553 Vastab

Art 1 p 15, Artikli 27 lõige 2 jäetakse välja N/A N/A

Art 1 p 16 (art 27c Maksukohustuslasena registreerimise numbri esitamine ja

edastamine):

DAC art 27c lg 1, meetmed maksukohustuslase registreerimise numbri nõudmiseks

teabeandjalt ja LR-dele edastamine (uusi kohustusi ei panda)

MTVS § 21 ja 22, MKS § 1553

Ametiabi osutamise kord

Vastab

DAC art 27c lg 2, 2030 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et

võimaluse korral esitatakse residentide residentsuse liikmesriigi väljastatud

maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8 lõike 1 esimese lõigu

punktides a, b ja d osutatud teabega, kui tegemist on tulu- ja kapitalikategooriatega,

mille kohta oleks teavet edastatud ka juhul, kui maksukohustuslasena registreerimise

number ei oleks kättesaadav (palk, juhtide tasu, pension)

- 31.12.2029

DAC art 27c lg 3 2028 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et

võimaluse korral esitatakse füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi

väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8a lõike 6

punktides a ja k osutatud teabega ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste puhul

seoses artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabega

(eelotsus, riikipõhine aruanne, piiriülesed skeemid).

MKS § 915 lg 21;MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8

MTVS § 203 lg 1 p 2, § 2013 lg 1 p 10

Vastab

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2

4

DAC art 27c lg 4 lisatakse 1. jaanuaril 2028 või pärast seda algavate

maksustamisperioodide puhul füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi

väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbri (juhul kui liikmesriigi pädev

asutus on selle saanud) artikli 8a lõike 6 punktides a ja k osutatud teabe edastamisel

ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste maksukohustuslasena registreerimise

numbri artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabe

edastamisel

Ametiabi osutamise kord

MKS § 915 lg 21; MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8, §

203 lõike 1 punkt 2, § 2013 lg 1 p 10

Vastab

Art 1 p 17, direktiivi lisa I (DAC 1. lisa muutmine, finantskontode alase

teabevahetuse hoolsus- ja aruandlusreeglid)

MTVS peatükk 11, eelkõige § 86 lg 2 ja 3, § 82 lg

2; Vormide määrus

Vastab

Art 1 p 18, direktiivi lisa II (DAC 5. lisa muutmine, tuvastusteenuse kasutamine

platvormi poolt)

Platvormide määruse § 8 täiendamine Vastab

Art 1 p 19, direktiivi lisa III (DAC täiendamine 6. lisaga, nõuded krüptovarateenuse

osutajale)

MTVS § 8 lg 12 ja 31, § 237 peatükid 12 ja 3;

MKS § 1 lg 2, 10 lg 2 p 6, 15 lg 1, 17 lg 2 p 11,

1553; KrüTS § 5 lg 7; Vormide määrus

Vastab