Eelnõu kooskõlastamine

1

EELNÕU

30.05.2025

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja

elektroonilise side seaduse muutmise seadus

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Päringu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata andmeliiklusandmete kohta elektroonilise

side seaduse tähenduses võib menetleja teha elektroonilise side ettevõtjale prokuratuuri taotlusel ja

eeluurimiskohtuniku loal või kohtu loal.“;

2) paragrahvi 901 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Menetleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud päringu kirjalikus või

elektroonilises vormis. Elektroonilise side ettevõtja vastab eelnimetatud päringule kiireloomulise

päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne

tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu

arvestades võimalik.“.

§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu

elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta elektroonilise side seaduse tähenduses,

mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses

on kirjalik või elektroonilises vormis päring andmete saamiseks konkreetse telefonikõne,

elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi

kohta.“.

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) andmeliiklusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543, mis

käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste

tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike

karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180) artikli 3 punktis 11

nimetatud andmed;“;

2

2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus

temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras

uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1

nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“;

3) paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinnas … ………………. 2025

______________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

………… 2025. a nr

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Andmekaitse Inspektsioon Andmekaitse Inspektsioon Riigiprokuratuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame teie seisukohti kuni 03.septembrini 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, seletuskiri Markko Künnapu 53911687 [email protected]

Meie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja

elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Kokkuvõte lihtsas keeles:

Euroopa Kohus otsustas, et riigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda kõikide klientide sideandmete

(kes, millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) säilitamist ega nende andmete kasutamist

süüteomenetluses. Süüteomenetluses võib Euroopa Kohtu otsuse järgi kasutada ainult neid

sideandmeid, mida sideettevõte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks (näiteks teenuste

planeerimiseks ja arvete esitamiseks). Kuna kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste

sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, keelasid Eesti kohtud sideandmete tõendina

kasutamise Eestis üldse ära. Nii aga on väga keeruline tõendada näiteks telefonikelmusi või

kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad suhtlevad omavahel justnimelt internetis ja

telefonitsi.

Selle eelnõuga muudetakse seadusi nii, et neid sideteenuste andmeid, mida sideettevõtjad

niikuinii oma tarbeks säilitavad, saab ka politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada.

Telefonikõnede ja sõnumite sisu see seadus ei puuduta.

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse

seadustikku (VTMS) ja elektroonilise side seadust (ESS) ning lahendada praktikas tekkinud

probleemid KrMS § 901 lõikes 2 nimetatud sideandmete päringute ja sideandmete kasutamisega

kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste andmeliiklusandmete

pärimist sideettevõtjatelt; sideseansside sisule (sõnumite, kõnede, alla ja üles laetud failide sisu)

juurdepääsu eelnõuga ei reguleerita.

Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis võimalik kriminaal- ja väärteomenetluse raames kasutada

sideandmeid, mis on saadud sideettevõtjatelt üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse

tulemusena. Euroopa Liidu Kohus on aga leidnud, et selliselt kogutud sideandmeid ei tohi

süüteomenetluses kasutada, sest see ei vasta Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse

kaitse nõuetele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tehtavad sideandmete päringud ja nende andmete kasutamine

oleks Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi lubatud

kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid, mida sideettevõtjad on säilitanud üldise

ja ühetaolise säilitamiskohustuse alusel. Muudatus näeb ette, et edaspidi tekib

õiguskaitseasutustel võimalus kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid nende

sideandmete kohta ja kasutada neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma äriliste

eesmärkide täitmise jaoks. Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna iga-

aastane päringute maht eeldatavasti jääb samasse suurusjärku võrreldes senisega. Kuna

sideettevõtjad säilitavad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks, siis

muudatus ei too neile kaasa täiendavat halduskoormust.

Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning suurendab

elanike põhiõiguste kaitset ja Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus toob

inimestele selgema kaitse nende sideandmete kasutamisel, sideettevõtjatele täpse õigusliku

aluse päringutele vastamiseks ning ilma suurt lisakoormust tekitamata õiguskaitseasutustele

2

kindlad protseduurireeglid, mis ühtlustavad ja lihtsustavad andmete kättesaamist kriminaal- ja

väärteomenetluses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 14,

väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 19 ja elektroonilise side seaduse

redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 10. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole

eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel

tekkinud probleemide lahendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa

Liidu Kohtu praktikaga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga muudetakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i teksti ning viiakse kriminaal- ja

väärteomenetluse eesmärgil sideandmete päringute tegemine ja sideandmete kasutamine

kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Hetkel on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab

üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses.

Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete

päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab

isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda kuritegevusega.

Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele, mida

sideettevõtjad säilitavad ärilistel eesmärkidel, ning nende kasutamiseks kriminaal- ja

väärteomenetluses.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2

Tulenevalt 13.05.2024. a Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 on praktikas tekkinud

olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses

kasutada. Prokuratuur on loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901

alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo

3

tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina

kriminaalmenetluses lubatud, on vaja nii KrMS-i kui ka ESS-i muuta nii, et uurimisasutustel

tekiks võimalus teha kriminaalmenetluse jaoks päring sideandmete kohta, mida sideettevõtjad

säilitavad omal algatusel ning sõltumata riigi pandud säilitamiskohustusest.

01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise

tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Vastava eelnõu (kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud

seletuskirjas selgitati eelnõu eesmärgi kohta muu hulgas, et nii Euroopa Liidu Kohtu praktika,

eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-746/18, kui ka Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16-

6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on

sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad

töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks

infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning see ei ole seotud

riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega.

Sellel põhjusel leidis seadusandja juba toona, et juhul kui päring tehakse ärilisel eesmärgil

töödeldavate andmete kohta, on sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS

§ 1111 alusel säilitatud andmeid.

Samas, kuna ESS § 1111 jäi senisel kujul kehtima, võimaldas see Tartu Ringkonnakohtul

eeldada, et andmed on esitatud ning saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest

– või vähemalt ei ole võimalik lausalise säilitamiskohutuse tõttu säilitatud andmete edastamist

võimalik välistada. Seetõttu on vaja KrMS § 901 ning andmete esitamisega seotud ESS-i sätteid

muuta. KrMS § 901 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus

sideandmete päringu ja sideettevõtja poolt andmete edastamise faktiga seoti ESS § 1111 alusel

säilitatud andmed ning eeldati, et isegi juhul, kui päringu objektiks olid ärilisel eesmärgil

töödeldavad andmed, edastas sideettevõtja (ka) andmed, mis on tal olemas tulenevalt ESS-is

pandud säilitamiskohustusest. Seetõttu jäetakse eelnõu kohaselt KrMS-ist välja viide ESS §-le

1111.

Praegu näeb ESS § 112 ette päringule vastamise korra ja tähtajad. Kuna see säte viitab

omakorda ESS §-le 1111, ei oleks see viide eelnõu jõustumisel enam korrektne. Sellel põhjusel

lisatakse eelnõuga KrMS §-i 901 lõige 21, millega nähakse ette päringule vastamise tähtajad.

Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ning jäetakse sealt välja viide ESS §-le

1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. Selle asemel

nähakse ette, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta

ESS tähenduses. Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka

kohus, kuna see võib olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel

ei ole kohtumenetluses rolli, mistõttu kehtiv sätte sõnastus ei ole ses osas kooskõlas menetluse

üldise loogikaga. Uues sõnastuses viidatakse päritavatele andmetele kui andmeliiklusandmetele

(traffic data). See termin tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/15431

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1741863396896, artikkel 3 „Mõisted“. 11) „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda

teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis,

näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus,

suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning

andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja

lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine.

4

artikli 3 punktist 11 ning lisatakse ka ESS-i teksti. Andmeliiklusandmed tähendavad tehnilist

laadi andmeid sideseansi kohta ja ei hõlma seansi käigus edastatava informatsiooni sisu.

Sideseansi käigus edastatava teabe sisule juurdepääsemise kohta kehtivad eeskätt

kriminaalmenetluse seadustiku jälitustoiminguid puudutavad sätted ning neid eelnõuga ei

muudeta.

Ühtlasi täiendatakse KrMS § 901 lõikega 21, millega nähakse ette päringu tegemine kas

kirjalikus või elektroonilises vormis, samuti päringule vastamise tähtajad. Vormi juures on

oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st mingi

andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, nt elektronposti teel.

Sideettevõtja, kellele menetleja on esitanud andmete kohta päringu, peab kiireloomulise

päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muudel juhtudel

kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on

päringu sisu arvestades võimalik, andma menetlejale teavet kõnesolevas paragrahvis ettenähtud

andmete kohta. Sarnane päringute regulatsioon ja tähtajad on sätestatud ka kehtivas ESS §-s

112. Seega päringute tegemine ja nendele vastamine toimub nagu varem, muutub aga õiguslik

alus kriminaalmenetluse eesmärgil päringute tegemiseks.

Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 2

VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eespool toodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega.

Paragrahvist jäetakse välja viide ESS §-le 1111 ning tuuakse sisse andmeliiklusandmete termin.

Päringu tegemise alused ja eesmärgid jäävad samaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada

päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta

sarnaselt KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päringuga.

Elektroonilise side seaduse muutmine

Eelnõu § 3 p-d 1–3

ESS § 2 täiendatakse punktiga 11 ja võetakse kasutusele andmeliiklusandmete termin. Sama

andmeliiklusandmete termin tuuakse sisse ka kriminaalmenetluse seadustikku. Kehtiv ESS ei

defineeri andmeliiklusandmeid ning selle asemel on antud andmekategooriate loetelu ESS §

1111 lõigetes 2 ja 3. Selleks, et KrMS-i alusel tehtavat päringut eraldi määratleda, on otstarbekas

võtta kasutusele andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu määruse (EL)

2023/1543 artikli 3 punktist 11. Andmeliiklusandmete näol on tegemist sideseanssi kirjeldavate

tehniliste andmetega, sideseansi sisu andmeliiklusandmed ei hõlma.

Määruse kohaselt on andmeliiklusandmed teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud

andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse

või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse

allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut,

formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning

andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi

alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest

väljalogimine. Kuna määruses toodud definitsioon ei anna ammendavat loetelu

andmekategooriate kohta ning jätab selle lahtiseks, jääb see lahtiseks ka ESS-is. Kuna tegemist

on Euroopa Liidu määrusega, ei ole võimalik seda riigisisese õigusega kitsendada.

5

Siin tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et määruse definitsioon täpsemate andmekategooriate

kohta ei ole ammendav ning on tingitud ühelt poolt soovist olla paindlik ning teiselt poolt

vajadusest olla õigusaktis tehnoloogianeutraalne. Oluline on arvestada tehnoloogia arenguga

ning vajadusega hõlmata ka muid tulevikus kasutatavate tehnoloogiliste lahendustega tekkida

võivaid andmeid. Samas ei hõlma need andmed mitte mingil juhul teenuse osutamisel

edastatavate sõnumite sisu. Tegemist on metaandmetega, mis tekivad sideettevõtja poolt

kasutatavates süsteemides ning on seotud sõnumi edastamise ja vastuvõtmise fakti ja muude

asjaoludega, nagu näiteks allikas, sihtkoht, asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, formaat. Lisaks

sõltuvad andmete hulk ning nende kategooriad sideettevõtja osutatavatest teenustest ning

kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest, millest ühe puhul võib tekkida rohkem ning teise

puhul vähem metaandmeid. Kuna siinse eelnõu kohaselt saab päringut esitada andmete kohta,

mida sideettevõtja säilitab ärilisel eesmärgil, sõltub päringu objektiks olevate andmete hulk ja

koosseis oluliselt ka konkreetsest sideettevõtjast ning tema antud hinnangutest ja tehtud

otsustest andmete vajalikkuse ning säilitamisaja kohta.

ESS § 102 muudatuse ning uue lõikega 21 nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge

kohustus avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule

sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Muudatuse kohaselt saaks

sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse KrMS-is ja VTMS-is sätestatud korras ja

alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901 muudatuse kui ka VTMS § 312

muudatusega, kus nähakse ette tingimused ja alused andmeliiklusandmete saamiseks

sideettevõtjale päringu esitamise kohta.

ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koostoimes ESS §-dega 103 ja 104

sideettevõtja võimaluse ja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse

kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on

lubatud kliendi nõusolekuta andmeid avaldada. Et tagada selgus, et päringuid võib teha ning

andmeid avaldada ka kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, on

vaja lisada uus lõige. Oluline on eristada andmeid, mida sideettevõtja säilitab ilma riigi pandud

säilitamiskohustuseta ärilisel eesmärgil, ning andmeid, mida sideettevõtja säilitab vaid seetõttu,

et talle on pandud selline kohustus ESS § 1111 kohaselt. Kuna viimati nimetatud alusel säilitatud

andmete kasutamine ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud, sätestataksegi, et

süüteomenetluse käigus esitatud päringutele vastamisel võib sideettevõtja esitada ainult neid

andmeid, mida ta säilitaks ka juhul, kui tal ESS § 1111 alusel andmete säilitamise kohustust ei

oleks. Andmeid, mida sideettevõtja oma ärilistel eesmärkidel säilitaks lühema perioodi vältel

kui ESS §-s 1111 sätestatud aeg, saab kriminaalmenetluse eesmärgil väljastada vaid siis, kui

need andmed oleksid sideettevõtjal olemas ka ilma ESS §-s 1111 sätestatud

säilitamiskohustuseta. Regulatsiooni kehtestamisel kaaluti ka võimalust sätestada KrMS-is, et

lausalise sideandmete säilitamise tõttu olemas olevate andmete kasutamine tõendina ei oleks

lubatud. Üksnes tõendite lubatavuse tagantjärele hindamisel ja lubamatute tõendite

tõendikogumist väljaarvamisel põhinev kriminaalmenetluslik regulatsioon ei kaitseks aga

piisavalt inimeste õigust eraelu puutumatusele, kuna sideandmed saaksid siis ikkagi

uurimisasutusele teatavaks.

Paragrahvi 1111 muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõike 11 punktid 1 ja 3.

ESS § 1111 lõige 11 näeb ette asutused, kellel on õigus esitada päring ESS § 1111 alusel

säilitatud andmete kohta. Punktides 1 ja 3 nähakse praegu ette võimalus esitada päring nende

andmete saamiseks kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil.

Riigikohus leidis oma 18.06.2021. a otsuses nr 1-16-6179, et kuna ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei ole

6

nende andmete kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud. Seetõttu on vaja kehtetuks

tunnistada normid, mis võimaldavad teha ESS § 1111 alusel säilitatud andmete kohta päringuid

kriminaal- ja väärteomenetluse jaoks.

Kuna edaspidi toimuks KrMS-i järgi päringutele vastamine ESS § 102 alusel ja üksnes ärilisel

eesmärgil töödeldavate andmete kohta, puudub vajadus saada ESS § 1111 kohaselt säilitatavaid

andmeid. Muudatuse tulemusena ei saaks KrMS-i ega VTMS-i järgi tehtud päringuid enam

seostada andmetega, mille kohta on riik kehtestanud ESS § 1111 kohaselt säilitamiskohustuse.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Vastavalt PS §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal kriminaal- ja

väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse

kehtiv õigus ka kooskõlla Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga sideandmete päringute

tegemise ja kasutamise kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest,

täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/15432.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i regulatsiooni, et tagada sideandmete kohta

päringute tegemine kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse jaoks ning viia Eesti õigus

vastavusse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete

termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2023/1543.

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmad on eelkõige kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, prokuratuur ja

kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal-

ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud

uurimisasutused3. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VtMS § 312 lõikes 1 loetletud

kohtuvälistel menetlejatel4. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on sideandmete saamise

võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus

viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete kasutamine

tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav selge õiguslik alus

taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, 12. juuli 2023, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks 3 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 4 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet.

7

Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad5, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada

andmeid, mida nad on säilitanud ärilistel eesmärkidel. Sideettevõtjatele eelnõukohase

regulatsiooni jõustumisega täiendavaid kohustusi ei panda.

Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side

teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt ESS §-le 102 ärilisel eesmärgil

säilitada. Eelnõuga laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset.

Päringute tegemise alused nii KrMS-s kui ka VtMS-s jäävad endiseks ning asutuste ring, kellel

on õigus päringuid teha, ei muutu. Päringute objektiks on edaspidi andmed, mida sideettevõtjad

säilitavad omal algatusel ärilisel eesmärgil ning sõltumata ESS-is sätestatud

säilitamiskohustusest. Sellel põhjusel ei too muudatused kaasa ka sotsiaalseid mõjusid.

Muudatuste tulemusena viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning

nendega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid,

kuna nähakse ette selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus nende

andmete kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. See aitab lahendada kohtupraktikas

kujunenud olukorda, kus Eesti seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu

on sideandmete tõendina kasutamine praktiliselt üldse võimatu. Päringute võimaldamine

tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese

kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi kohtuväliste

menetlejate, uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. Päringute tegemise alused

on jätkuvalt KrMS-is ja VTMS-is, kuid muutub õiguslik alus andmete väljastamiseks

sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks võimaldab tulevikus vähendada

vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete kasutamise kohta.

Senine praktika on näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel

tehakse suhteliselt erandlikult ning kuni 31.10.2024 on päringute arv aastas järjest vähenenud.

Kui 2022. aastal esitati 291 taotlust ja 2023.aastal 280 taotlust ning perioodil 01.01.2024–

31.10.2024 esitati sideandmete päringuks kokku vaid 153 taotlust.

6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele)

Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna päringute maht jääb eelduslikult

sarnasele tasemele nagu eelnevatel aastatel. Samuti säilitavad sideettevõtjad juba praegu

sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks. Samas muutub oluliselt selgemaks õiguslik

regulatsioon sideandmete päringute tegemise kohta.

Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus

õigusselgust - praegu kohtupraktikas valitsev mõnetine segadus lahendatakse selge

regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi selge, milliseid sideandmeid ja missuguses mahus saab

5 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2.

8

süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide jaoks tähendab eelnõukohaste muudatuste

jõustumine seda, et nendele osutatavate sideteenuste tehnilisi andmeliiklusandmeid saab

edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses, milles need

andmed on sideettevõtjal olemas ettevõtja enda äriliste eesmärkide täitmiseks. Võrreldes ESS

§-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid

vähem ning neid säilitatakse lühemat aega, mistõttu andmesubjekti eraelu puutumatus on

eelnõu jõustumise järel kaitstud seni seaduses sätestatust suuremas mahus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne

muudatustega eelduslikult kulude kasvu ega vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu

mõjutaks riigi tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks

rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu üldises korras jõustumine jätab nii menetlejatele kui ka

sideettevõtjatele piisava aja muudatuste rakendamiseks valmistumiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule,

Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule,

Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale.

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr

(allkirjastatud digitaalselt)