Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Rahandusministeerium [email protected]

Teie 11.07.2025 nr 1.1-10.1/3250-1 Meie 18.08.2025 nr 2.3-4/25/2512-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (Riigieelarve seaduse muutmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks riigieelarve

seaduse (RES) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Meil on edastatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

Eelnõu § 1 punkiga 53 (kavandatav RES § 55¹) sätestatakse volitusnorm, mis lubab Vabariigi

Valitsusel või tema volitatud valdkonna eest vastutaval ministril määrusega projektipõhise toetuse

andmisega seotud ülesannete täitmiseks asutada toetuste andmekogu ja kehtestada selle

põhimääruse. Andmekogus kavandatakse töödelda muu hulgas ka isikuandmeid, sh eriliigilisi

isikuandmeid. Seletuskirjas on täpsustatud, et RES § 55¹ lõike 1 alusel on võimalik riigisisese

projektipõhise toetuse andmise tingimusi kehtestada erinevatel ministritel ja erinevates

valitsemisalades kasutatakse erinevaid toetuse andmisega seotud infosüsteeme või andmekogusid.

Sellest võib järeldada, et andmekogusid on võimalik asutada erinevate toetuste menetlemiseks,

mis eeldab ka erinevate andmete töötlemist.

AKI arvates ei ole isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud minimaalsuse ja

läbipaistvuse põhimõtetega kooskõlas olukord, kui seadusandja annab lubava volitusnormiga

Vabariigi Valitsusele või ministrile volituse asutada andmekogu ja töödelda selles kõiki RES § 55¹

lg-s 4 nimetatud andmeid nii, et seadusega ei ole kindlaks määratud (vähemalt liigiti), millises

andmekogus milliseid isikuandmeid töödeldakse. See toob kaasa võimaluse tõlgendata seadusega

sätestatud volitusnormi liiga laialt (nt hakatakse juriidilise isiku toetuse saamise taotluse

menetlemisel koguma juhatuse liikme rahvusega seotud andmeid). Seaduse tasandil andmekogu

andmekoosseisu kindlaks määramine tähendab seda, et andmekogus tuleb neid ning ainult neid

andmeid töödelda. Juhul kui konkreetse andmekogu eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja mõnd RES

§ 55¹ lg-s 4 sätestatud andmekategooriat töödelda, peab see olema seadusest selgelt loetav.

Seaduses olev andmekogu põhimäärust puudutav volitusnorm peab andma andmekogu pidamisele

kindlad raamid ehk peab mh loetlema, mida põhimääruses reguleeritakse (nt pidamise kord,

andmeandjad, andmevahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja ülesanded,

juurdepääs ja andmete väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused). See regulatsioon ei

tohi olla lubava iseloomuga, kuna juhul, kui otsustatakse asutada andmekogu ja selle asutamine

on ette nähtu põhimäärusega, siis põhimääruse kehtestamine on andmekogu asutajale kohustuslik.

AKI hinnangul peab seadusandja eelnõuga andma kohustava volitusnormi andmekogu

põhimääruse kehtestamiseks.

2 (3)

Kavandatava RES § 55¹ lg 4 p-de 3 ja 4 kohaselt kantakse andmekogusse toetuse taotlemise,

andmise ja kasutamisega seotud andmed ja otsused ja muud andmekogu pidamise eesmärgiga

otseselt seotud andmed. Seletuskirjas on selle kohta täpsustatud, et need punktid eeldavad täpset

määratlemist andmekogu põhimääruses, et vältida liigset andmete kogumist ja tagada jätkuvalt

andmete minimeerimise põhimõtte järgimine. Nimetatud selgitus aga ei too juurde selgust

küsimuses, milliseid andmeid nende punktide all ikkagi silmas on peetud.

Märgime, et PS §-st 3 ja 26 tulenevalt tuleb töödeldavate isikuandmete kategooriad sätestada

seaduse tasandil, st isikuandmete osas ei tohi otsustamise õigust anda üle määrusandjale. Palume

eelnõu seletuskirjas täpsustada, milliste andmetega tegu on ning kui need andmed sisaldavad

isikuandmeid, seda selgemalt seadusega reguleerida (praeguses sõnastuses on p-des 3 ja 4

nimetatud andmete kategooriad liiga laiad), tuues eelviidatud punktides välja töödeldavate

isikuandmete liigid.

Kavandatava RES § 55¹ lg 5 esimese lause kohaselt ei ole andmekogus sisalduvad andmed

avalikud. Andmekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal ning

andmeandjal enda kohta käivatele andmetele. Selgitame, et andmete avalikkus on reguleeritud

avaliku teabe seadusega (AvTS), mille § 3 näeb ette, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes

teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle

alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 43⁸ lg 1 järgi peavad

andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või

selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ehk teatud avalikule teabele võib juurdepääsu

piirata seaduses sätestatud korras. Seega kõik avalike ülesannete täitmisel töödeldav teave, on

avalik, kui teabe suhtes ei ole juurdepääsupiirangut pandud.

Juurdepääsupiirangute üldised alused on sätestatud AvTS §-s 35 ning tegemist on ammendava

loeteluga, va AvTS § 35 lg 1 p-s 19 nimetatud juhul, kui juurdepääsupiirang on kehtestatud

eriseaduses. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma,

miks juurdepääsupiirang kehtestatakse. Seega juhul, kui eelnõuga soovitakse näha ette

juurdepääsupiirangu erinormina, peab see olema selgesõnaline ning selle kehtestamise vajadus

peab olema põhjendatud. Muidu on tegemist sisutühja sättega, mida reaalelus rakendada AvTS-i

rikkumata ei ole võimalik.

Kavandatava RES § 55¹ lg 5 teise lause kohaselt andmekogule on juurdepääs andmekogu

vastutaval ja volitatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele andmetele. Sätte sõnastus

on natuke segane, kuna jääb arusaamatuks, kas tegemist on ikka andmeandja või andmesubjekti

õigusega. Kui tegemist on andmesubjektiga, siis temal on õigus enda andmetega tutvuda otseselt

IKÜM art-st 15 ehk seda eraldi seaduses välja tooma ei pea.

Kavandatava RES § 55¹ lg 6 reguleerib andmete säilitamist. Nimelt säilitatakse toetuste

andmekogusse kantud andmeid viis aastat arvates toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Toetuse andmise andmete

säilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks. Ehk andmete säilitamise tähtaeg on seotud

toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemisega. Tulenevalt sellest, et andmekogu eesmärgiks on

taotluste menetlemine ehk andmekogu võib sisaldada ka nende taotlejate andmeid, kellele ei ole

toetust jagatud. Seda arvestades jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul andmed säilitatakse ja

millal kustutatakse. Palume regulatsiooni vastavalt täiendada.

Kavandatav RES § 53³ lg 1 näeb ette võimaluse anda ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

füüsilistele isikutele riigisisest sotsiaaltoetust, mille andmine ei ole ette nähtud seaduse või muu

õigusaktiga, kui selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud. Sama paragrahvi lg 2

täpsustab, et ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaaltoetuse

andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. AKI peab

vajalikuks rõhutada, et sellise korra ja tingimuste määramisel tuleb töödeldavate isikuandmete osas

jääda seadusega ette antud raamidesse ehk sellise toetuse menetlemise kord ei tohi ette näha

3 (3)

laiemat isikuandmete koosseisu, kui seadus lubab.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108